Otis Luxembourg Sàrl, varem General Technic-Otis Sàrl, Otis SA, Otis BV, Otis Elevator Company, Otis GmbH & Co. OHG 23. septembril 2011 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 13. juuli 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas T-141/07: Otis Luxembourg Sàrl, varem General Technic-Otis Sàrl, Otis SA, Otis BV, Otis Elevator Company, Otis GmbH & Co. OHG versus Euroopa Komisjon

(Kohtuasi C-494/11 P)

2011/C 347/27

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellandid: Otis Luxembourg Sàrl, varem General Technic-Otis Sàrl, Otis SA, Otis BV, Otis Elevator Company, Otis GmbH & Co. OHG esindajad: advokaat A. Wincklert, solicitor J. Temple Lang, advokaat C.J. Cook, advokaat D. Gerard)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa kohtul:

Väited ja peamised argumendid

Esimeses väites vaidlustavad apellandid Üldkohtu järelduse, et komisjon oli pädev panema GTO rikkumise Luksemburgis süüks Otis SA-le. See väide jaguneb neljaks osaks. Esiteks rikkus Üldkohus õigusnormi, kohaldades vääralt kriteeriume, mis olid välja toodud Euroopa Kohtu otsuses kohtuasjas C-97/08 P: Akzo Nobel vs. komisjon, ning mõistet „üks ettevõte”. Teiseks ületas Üldkohus oma pädevust, tuginedes faktilistele tõenditele, millele komisjon ei olnud vaidlusaluses otsuses viidanud ning mis ei sisaldunud komisjoni toimikus. Kolmandaks hindas Üldkohus vääralt GTO ja Otis SA vahelise õigussuhte olemust ja ulatust ning moonutas fakte. Neljandaks ei põhjendanud Üldkohus piisavalt, kui ta jättis kõrvale selle, et komisjon rikkus oma kohustust kohelda võrdselt GTO ja MEE emaettevõtteid.

Teine väide, et Üldkohus rikkus mitmeid õigusnorme, võttes trahvisummade arvutamisel aluseks Saksamaal toimunud rikkumised. See väide jaguneb kaheks osaks. Esiteks tõlgendas Üldkohus valesti 1998. aasta trahvi määramise juhiseid, leides, et komisjon ei pidanud arvesse võtma mõjutatud turuosa suurust, kui ta määras trahvi algsumma. Teiseks ei põhjendanud Üldkohus piisavalt, seoses mõjutatud turuosa suuruse määramisega ja osalejate kategooriatesse jaotamisega.

Kolmas väide, et Üldkohus rikkus mitut õigusnormi ja ületas oma pädevust, kui ta jättis Otise ilma „osalisest puutumatusest” vastavalt 2002. aasta koostöökokkuleppe artikli 23 punktile b. See väide jaguneb kaheks osaks. Esiteks ei viinud Üldkohus läbi nõuetekohast õiguslikku kontrolli, et anda „osalist puutumatust”, ületas oma pädevust, asendades oma hinnangu Otise esitatud tõenditele komisjoni hinnanguga ja jättis tähelepanuta tõenditele esitatud eeskirjad. Teiseks tõlgendas Üldkohus vääralt komisjoni kohustust esitada põhjendusi.