Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62009CN0262

Kohtuasi C-262/09: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Köln (Saksamaa) 13. juulil 2009 — Wienand Meilicke, Heidi Christa Weyde ja Marina Stöffler versus Finanzamt Bonn-Innenstadt

ELT C 267, 7.11.2009, p. 25–25 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

7.11.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 267/25


Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Finanzgericht Köln (Saksamaa) 13. juulil 2009 — Wienand Meilicke, Heidi Christa Weyde ja Marina Stöffler versus Finanzamt Bonn-Innenstadt

(Kohtuasi C-262/09)

2009/C 267/46

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Finanzgericht Köln

Põhikohtuasja pooled

Kaebuse esitaja: Wienand Meilicke, Heidi Christa Weyde ja Marina Stöffler

Vastustaja: Finanzamt Bonn-Innenstadt

Eelotsuse küsimused

1.

Kas kapitali vaba liikumisega EÜ artikli 56 lõike 1 ning artikli 58 lõike 1 punkti a ja lõike 3 tähenduses, tõhususe põhimõtte ja kasuliku mõju põhimõttega on vastuolus selline õigusnorm nagu EStG § 36 lõike 2 teise lause punkt 3 (vaidlusalustel aastatel kehtinud sõnastuses), mille kohaselt 3/7 brutodividendidele vastav ettevõtte tulumaks arvatakse tulumaksust maha, kui nende dividendide jaotamist ei loeta omakapitali kasutamiseks KStG § 30 lõike 2 punkti 1 (vaidlusalustel aastatel kehtinud sõnastuses) tähenduses, kuid EÜ liikmesriigis väljaspool Saksamaad asukohta omavalt äriühingult saadud dividendidelt tegelikult tasutud ettevõtte tulumaksu tegelikult kindlaks teha ei saa ja see võib olla kõrgem?

2.

Kas kapitali vaba liikumisega EÜ artikli 56 lõike 1 ning artikli 58 lõike 1 punkti a ja lõike 3 tähenduses, tõhususe põhimõtte ja kasuliku mõju põhimõttega on vastuolus selline õigusnorm nagu EStG § 36 lõike 2 teise lause punkti 3 neljanda lause punkt b (vaidlusalustel aastatel kehtinud sõnastuses), mille kohaselt tuleb ettevõtte tulumaksu mahaarvamiseks esitada KStG § 44 ja sellele järgnevate paragrahvide (vaidlusalustel aastatel kehtinud sõnastuses) kohane ettevõtte tulumaksu tõend, milles peab muu hulgas sisalduma mahaarvatava ettevõtte tulumaksu summa ja saadu koosseis kasutatava omakapitali erinevate osade lõikes KStG §-s 30 (vaidlusalustel aastatel kehtinud sõnastuses) sätestatud vastava omakapitali jaotuse järgi, kuid välismaal tegelikult tasutud ettevõtte tulumaksu, mis on mahaarvatav, ei ole tegelikult võimalik kindlaks teha ja tõendit välismaiste dividendide kohta ei ole tegelikult võimalik esitada?

3.

Kas kapitali vabaks liikumiseks EÜ artikli 56 lõike 1 ning artikli 58 lõike 1 punkti a ja lõike 3 tähenduses on nõutav, et juhul kui KStG § 44 (vaidlusalustel aastatel kehtinud sõnastuses) kohast ettevõtte tulumaksu tõendit ei ole võimalik esitada ega teha kindlaks välismaistelt dividendidelt tegelikult tasutud ettevõtte tulumaksu, tuleb ettevõtte tulumaksu summa suurus määrata hinnanguliselt ja võtta vajadusel arvesse ka eelnevad kaudsed ettevõtte tulumaksu kohustused?

4.

a)

Kas juhul, kui teisele küsimusele tuleb vastata eitavalt ja ettevõtte tulumaksu tõend on nõutav:

tuleb tõhususe ja kasuliku mõju põhimõtteid tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline õigusnorm nagu AO § 175 lõike 2 teine lause koostoimes EGAO artikli 97 § 9 lõikega 3, mille kohaselt muu hulgas pärast 29. oktoobrit 2004 ei loeta ettevõtte tulumaksu tõendi esitamist enam tagasiulatuva mõjuga sündmuseks, mille tulemusena muudab menetlusõigus siis, kui tulumaks on lõplikult määratud, võimatuks välismaise ettevõtte tulumaksu mahaarvamise, ilma et oleks antud üleminekuperioodi välismaise ettevõtte tulumaksu mahaarvamise taotluste esitamiseks?

b)

Kas juhul, kui teisele küsimusele tuleb vastata jaatavalt ja ettevõtte tulumaksu tõend ei ole nõutav:

tuleb EÜ artiklis 56 sätestatud kapitali vaba liikumist, tõhususe põhimõtet ja kasulikku mõju tõlgendada nii, et nendega on vastuolus selline õigusnorm nagu AO § 175 lõike 1 esimese lause punkt 2, mille kohaselt kuulub maksuteade muutmisele, kui toimub tagasiulatuva mõjuga sündmus — nagu näiteks ettevõtte tulumaksu tõendi esitamine — ja seega muutub siseriiklike dividendide puhul võimalikuks ettevõtte tulumaksu mahaarvamine, samas kui see välismaiste dividendide puhul ettevõtte tulumaksu tõendi puudumisel võimalik ei ole?


Top