16.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/38

1.1

Kliimamuutused on üks tõsisemaid 21. sajandil maailma ees seisvaid väljakutseid. Meetmed kliimamuutuste leevendamiseks kasvuhoonegaaside hulga piiramise teel on esmase tähtsusega. Samuti on aga oluline aegsasti kavandada kohanemist muutustega, mis on praegu juba vältimatud. Roheline raamat on Euroopa esimene, tervitatav samm selles suunas.

1.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab välja töötada kogu Euroopat hõlmav kohanemisstrateegia, mis oleks raamistikuks meetmetele, mida on tarvis võtta Euroopa ja liikmesriikide tasandil ning ka muude sidusrühmade poolt.

1.3

Komitee arvates tuleks Euroopa ja liikmesriikide kohanemisstrateegiate väljatöötamisel arvestada järgmisi olulisi aspekte.

2.1

Kliimamuutused on üks tõsisemaid 21. sajandil maailma ees seisvaid väljakutseid.

2.2

Seni on maailmas keskendutud eelkõige kliimamuutuste mõju leevendamisele kasvuhoonegaaside hulga piiramise teel. Nüüdseks on aga üha selgemaks saanud, et juba ainuüksi varasemad heited põhjustavad järgmisel sajandil ja edaspidigi märkimisväärset atmosfääri ja merede soojenemist. See mõjutab oluliselt kliimat ja ilma ning füüsilist ja looduslikku keskkonda kogu maailmas. Seega peame keskenduma rohkem just neile ülemaailmse soojenemise ja kliimamuutuste vältimatutele mõjudele ning sellele, kuidas kõige paremini nendega kohaneda.

2.3

See ei tohi aga vähendada pingutusi heitgaaside hulga piiramiseks kliimamuutuste süvenemise leevendamise eesmärgil. Õige arusaam sellest, kui keeruliseks kohanemine võib kujuneda, peaks hoopis aitama suurendada kõigi kindlameelsust heitgaaside hulga märkimisväärse vähenemise saavutamiseks. Kui laseme heitkoguste hulka kontrollimatult kasvada, on kohanemine järeltulevate põlvkondade jaoks hoopis vaevarikkam ja kulukam.

2.4

Leevendus- ja kohanemisstrateegiad peavad omavahel kokku sobima ja üksteist täiendama. Tuleb välja töötada usaldusväärsed ja teostatavad strateegiad kasvuhoonegaaside hulga vähendamiseks vastuvõetavate sihtmääradeni realistlike ajavahemike jooksul. Kohanemisstrateegiates tuleb kirjeldada, kuidas riigid saaksid kõige edukamalt kohaneda kõige tõenäolisemate vältimatute kliimamuutustega, millest lähtuvalt on seatud leevendusstrateegiate eesmärgid. Riskihindamine ja -juhtimine on meetmete ulatuse määratlemisel ja prioriteetide seadmisel äärmiselt oluline.

2.5

Komisjoni rohelises raamatus on asjakohaselt välja toodud mitmed sektorid, mida kliimamuutused mõjutatavad, ja võimalikud tekkivad probleemid.

2.6

Komitee arvates räägib palju asjaolusid selle poolt, et loodaks kogu Euroopat hõlmav raamstrateegia, mis hõlmaks kõiki kohanemisega seotud küsimusi ja milles visandataks meetmed, mida on tarvis võtta Euroopa ja liikmesriikide tasandil ning ka muude sidusrühmade poolt.

2.7

Euroopa kohanemisstrateegias tuleks esitada üleskutse luua teatava sobiva tähtaja jooksul riiklikud kohanemisstrateegiad, mille rakendamise kohta hiljem korrapäraselt aru antaks.

2.8

Euroopa kohanemisstrateegial peab olema kindel välismõõde, milles nähakse ette, kuidas Euroopa kavatseb aidata teisi maailmajagusid kohanemisprobleemidega toimetulekul.

2.9

Euroopa vajab tugevat ja sõltumatut institutsioonilist struktuuri, et korraldada vajalikke teadusuuringuid ja seiret ning tagada, et vastutavad poliitilised organid võtavad õigeaegselt vajalikud meetmed. Nende institutsioonide töösse tuleb täiel määral kaasata ka kodanikuühiskond.

3.1

Komitee on seisukohal, et rohelises raamatus nimetatud konkreetsed tegevusvaldkonnad on üldiselt asjakohased. Rohelisest raamatust lähtudes soovitab komitee Euroopa Liidul ja liikmesriikidel töötada nüüd üldiste strateegiate raamistikus välja iga kõnealuse valdkonna konkreetsed programmid ja tegevuskavad. Tuleb töötada välja ajakavad ja tegevusplaanid ning eraldada vajalikud rahalised ressursid.

3.2

Enamiku teemade puhul lasub peamine vastutus vajalike tööde eest riiklikel asutustel ning piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel. Euroopa Liidul peaks aga olema oluline roll raamistiku loomisel ning riiklike kohanemismeetmete stimuleerimisel ja toetamisel. Komitee soovituse kohaselt peaks EL eelkõige

4.1

Rannikualade kaitse. Meretase tõuseb, kuna jää sulab ja mere temperatuur tõuseb. Mõnes paigas võib osutuda vajalikuks füüsiliste tõkete ehitamine või tugevdamine, et kaitsta maad ja asulaid. Teistes paikades võib olla sobivam strateegia tammiliinide tagasinihutamine ja kaitsvate poldrite rajamine koos ohustatud alade elanike ümberasustamisega.

4.2

Üleujutused. Kliimamuutused toovad tõenäoliselt kaasa muutlikumad ilmastikuolud, kus pikemad põuaperioodid vahelduvad tugevamate sademetega, mis pinnase väiksema vastuvõtuvõime tõttu põhjustavad üleujutusi. Nende uute ilmastikuolude arvessevõtmiseks tuleb ajakohastada üleujutuskaitse kavasid. Mõnel juhul on vaja uusi programme üleujutustõkete rajamise meetmete kohta. Teistel juhtudel võib osutuda vajalikuks lammide ja valglate loomine või taastamine üleujutusvete vastuvõtmiseks. Nendel aladel võib osutuda vajalikuks ehitustegevuse piiramine ja ümberasustamise kaalumine.

4.3

Veevarud ja veepuudus. Veevarud on juba praegu mõnes Euroopa osas surve all ning veepuudus tõenäoliselt süveneb, sest kliimamuutused põhjustavad sademetevaeste ja põuaperioodide pikenemist. Võimalik, et tuleb võtta meetmeid, et luua asjaomastesse piirkondadesse uusi veevarude suurendamise võimalusi (nagu magestamine või kaugtransport) ning tagada tõhusam vee tarbimine. Suurendada tuleb stiimuleid vee tarbimise tõhustamiseks (sh vee hinna kaudu). Samuti võib olla vajalik võtta meetmeid teatud tegevuste, nagu intensiivne põllumajandus või turism, vähendamiseks piirkondades, kus probleem on kõige teravam. (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostab praegu eraldi üksikasjalikku arvamust veepuuduse ja põudade kohta.)

4.4

Tõsiste tulekahjude oht ja sagedus juba suureneb näiteks mitmes Lõuna-Euroopa piirkonnas, mis muutuvad kuumemaks ja kuivemaks ning kus tulekahjud võivad temperatuuride jätkuval tõusmisel muutuda üha tõsisemaks. Vaja on tõhustada ning paremini kooskõlastada kaitsemeetmeid ja reageerimissuutlikkust. (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostab eraldi üksikasjalikku arvamust loodusõnnetuste ja kodanikukaitse kohta.)

4.5

Rahvatervis. Kliimamuutused võivad rahvatervist mõjutada mitmel viisil. Need võivad põhjustada haigusekandjate levikut, eelkõige paljude varem troopiliste aladega piiratud haiguste levimist põhja poole. Äärmuslikel temperatuuridel võivad olla üha otsesemad mõjud. Nendeks muutusteks valmistumiseks on vaja koostada kavad.

4.6

Põllumajandus. Kliimamuutused mõjutavad põllumajandust märkimisväärselt. Temperatuuri ja sademete muutumine mõjutab pinnase sobivust põllumajanduslikuks kasutamiseks ja põhjustab suuri muutusi tootmise kvaliteedis ja kvantiteedis, mõjutades seetõttu ka eri põllumajandussüsteemide elujõulisust Euroopa eri osades.

4.6.1

2008. aastaks kavandatud ühise põllumajanduspoliitika olukorra hindamine peaks andma võimaluse edasisteks muudatusteks, mille kaudu saaks julgustada põllumajandustootjaid oma tootmistavasid tõenäoliselt aset leidvate kliimamuutustega kohandama.

4.6.2

Laiendada tuleb põllumajandusuuringud uute põllukultuuride ja tootmismeetodite kohta, mis sobivad paremini uute kliimatingimustega. Samuti tuleb uurida kliimamuutuste mõju loomakasvatuse väljavaadetele Euroopa eri osades ning võimalusi kliimamuutustest tingitud haiguste levimisega võitlemiseks. (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostab lähiajal eraldi üksikasjaliku arvamuse kliimamuutuste ja põllumajanduse kohta.)

4.7

Bioloogiline mitmekesisus. Kliimamuutused põhjustavad suuri muutusi taimede ja loomade elupaikades kogu Euroopas. Mõnel juhul ei ole teatud liigid suutelised muutunud elupaikades ellu jääma või satuvad nad väljasuremisohtu. Mõned liigid võivad looduslike protsesside käigus edukalt rännata uutesse elupaikadesse. Teised vajavad ellujäämiseks elupaikade vahetamisel abi. Praegused bioloogilise mitmekesisuse strateegiad ja programmid tuleb ajakohastada ning eraldada nende rakendamiseks vahendid, et see vahetus toimuks ilma liikide olulise vähenemiseta.

4.8

Kliimamuutused mõjutavad märkimisväärselt ka puid ja metsi. Mõned piirkonnad võivad teatud liikide jaoks muutuda ebasobivaks. Teised piirkonnad võivad mõne liigi jaoks aga hoopis soodsamaks muutuda. Vastavalt sellele tuleb kohandada istutus-, taasistutus-, puuhooldus- ja metsamajandusprogramme.

4.9

Maakasutuse planeerimine. Linnade ja muude asulate ning transpordi ja infrastruktuuri planeerimisel on järjest enam vaja arvestada temperatuuri ja ilmastiku muutustega. Need aspektid tuleb kaasata ehitusstandarditesse ning erialasesse haridusse ja koolitusse. Kõnealuseid kliimamuutuste mõjusid tuleb arvestada ka iga üksiku arendusprogrammi ja -projekti puhul. Mõjuhindamise meetodeid tuleb asjakohaselt kohandada.

4.10

Hooned. Kliimamuutused mõjutavad hoone- ja ehitussektorit väga suures ulatuses. Tarvis on rangemaid hoonete miinimumeeskirju energiatõhususe, ehitusstandardite jms kohta. Samuti tuleb kodanikele paremini kättesaadavaks muuta teave parimate tavade kohta ning meetodite, materjalide ja toetuste kohta vanemate hoonete renoveerimiseks ning uusehitiste jaoks, et vähendada energiatarbimist ning neid muutuvate temperatuuri- ja ilmastikutingimustega paremini kohandada.

4.11

ELi eelarve. EMSK soovitab, et aastaeelarve peaks sisaldama eelarverida „Kohanemismeetmed” nendes poliitikavaldkondades, mis vajavad viivitamatuid investeeringuid (nt energia, teadustegevus, põllumajandus, transport, ehitusstandardid, abi loodusõnnetuste korral, bioloogilise mitmekesisuse kaitse, tervishoiupoliitika jne). Järgmises finantsraamistikus peaks oluliselt suurema osa olemasolevatest vahenditest eraldama kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise programmidele. Liikmesriigid peaksid tegema sarnaseid muudatusi riiklikes eelarvetes ja rahastamiskavades.

4.12

Struktuurifondid. Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi ja ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (Instrument for Pre-Accession Assistance) puhul on kehtestatud kriteeriumid keskkonnaprojektide toetamiseks, kuid selgelt ei ole mainitud kliimamuutustega kohanemist ning mõjuhinnangud ei ole sageli asjakohased (paljud transpordi- ja energiaprogrammid on keskkonnale ja kliimale selgelt kahjulikud). Kõigi nende programmide järgmiste läbivaatamiste käigus tuleb palju suurem osa olemasolevatest vahenditest suunata kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete toetamisele.

4.13

Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank peaksid lisama kliimamuutused oma eelarvemenetlustesse ning projektide ja programmide hindamise kriteeriumide hulka.

4.14

Kindlustussektor on näidanud kliimamuutuste vastu üles suurt huvi ning arvestab nendega üha rohkem otsustes selle üle, milliseid juhtumeid millistel tingimustel kindlustada saab. EL ja liikmesriigid peaksid looma institutsioonide tasandil pideva dialoogi kindlustussektoriga tagamaks, et kindlustussektor täidab täies ulatuses oma ülesannet aidata ettevõtteid ja teisi kindlustusvõtjaid kliimamuutustega kohaneda.

4.15

Arenguriigid. Paljudel arenguriikidel on kohanemisega palju suuremad probleemid kui Euroopal ning vähem vahendeid nendega toimetulekuks. Mõne kõige vähem arenenud riigi osa kliimamuutuste probleemi tekkimisel on olnud väga väike, kuid nad kuuluvad siiski riikide hulka, keda need probleemid kõige tugevamini puudutavad, ning neil on võrdsuse ja õigluse aspektist väga suur õigus koostööle ja toetusele. Kohanemiseks vajavad nad arenenud riikide abi, sh inim-, tehnilisi ja rahalisi ressursse. Euroopa peaks võtma juhtiva rolli, eraldades oma ELi ja riiklikes arenguabi programmides lisaressursse meetmete võtmiseks ning abistades rahvusvahelist finantskogukonda kohenemise väljakutsega toimetulemisel.

4.16

Maailma mõned osad muutuvad meretaseme tõusu või äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu inimasustuse jaoks üha ebasobivamaks (ja äärmuslikel juhtudel lausa elamiskõlbmatuks). Kliimamuutused võivad suurendada survet rände suurenemiseks teistest maailma paikadest Euroopasse, samuti rahvastiku ümberasumiseks Euroopa piires. Arenguagentuurid ja muud asjaomased valitsusasutused peavad olema suutelised abistama arenguriike selliste olukordade õigeaegsel kindlakstegemisel ja vajalike ümberasustamisprogrammide kavandamisel.

4.17

Teadmised kliimamuutuste võimalike mõjude kohta riiklikul ja piirkondlikul tasandil ning muutuste tõenäolise kiiruse kohta on veel ebapiisavad ning prognooside parandamiseks ja täpsustamiseks on vaja väga palju täiendavaid uuringuid ja analüüse. Euroopa Keskkonnaagentuuril võiks olla kasulik roll kõigi kõnealuse valdkonna teadusuuringute, järelevalve, analüüside ja prognoosimise kooskõlastuskeskusena ning parima kättesaadava teabe edastajana otsustajatele ja teistele kohanemisstrateegiate üksikasjaliku rakendamise eest vastutajatele. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on valmis andma panuse, et saada põhjalikumat ja laiemat pilti kliimamuutuste mõjudest Euroopa eri osades ning vajalikest kohanemismeetmetest.

4.18

Kliimamuutustega kohanemise protsessi tuleb aktiivselt kaasata kodanikühiskond. Kliimamuutused mõjutavad kohalikke kogukondi, ettevõtteid ja igat liiki organisatsioone üha rohkem ning nad tuleb meetmetesse kaasata. Inimesed ja igat liiki organisatsioonid peavad paremini mõistma muutusi, mis juba toimuvad või mis leiavad tõenäoliselt aset nende endi või nende laste eluajal. Samuti vajavad nad paremat ettekujutust sellest, mida kliimamuutuse leevendamine ja nendega kohanemine nende jaoks kaasa toob. Ulatuslikumate teadmiste edastamine selle valdkonna kohta peaks olema ametliku ja mitteformaalse hariduse õppekavade oluline osa.

4.19

Komitee rõhutab, et oluline on kodanikuühiskonna kaasamine igal tasandil ning tarbijate ja üldsusega suhtlemine. Komitee toetab täielikult rohelise raamatu ettepanekut huvirühmade sektoraalsete töörühmade loomise kohta, et aidata kaasa sektoripõhiste lahenduste väljatöötamisele. Seesuguste töörühmade üks oluline ülesanne oleks töötada välja menetlused riskitasemete hindamiseks ning kontrollida organisatsioonide ja kogukondade valmisolekut reageerida äärmuslikele ilmastikunähtustele või muudele õnnetustele, mis võivad kliimamuutuste süvenedes tõsisemaks ja sagedasemaks muutuda.

4.20

Piirkondlikel ja kohalikel omavalitsustel on oluline roll tegevuse kooskõlastamisel ja edendamisel oma tasandil ning üldsuse aktiivsuse ja osalemise innustamisel. Kõigi tasandite ametiasutused saavad oma hoonete ja ehitustegevuse ning hankepoliitika sobiva kavandamise kaudu mängida olulist eeskuju andvat rolli.

4.21

Rohelises raamatus soovitatakse luua kliimamuutustega kohanemise Euroopa nõuanderühm, kus osaleksid kodanikuühiskonna esindajad, poliitilised otsustajad ja teadlased, kes tegutseksid strateegia väljatöötamise käigus eksperdirühmana. Komitee toetab sellise rühma loomise ideed.

4.22

Lisaks soovitab komitee ELil kaaluda võimalust luua sõltumatu järelevalveorgan, millel oleks sõltumatu juhataja ning mille ülesanne oleks jälgida kliimamuutuste küsimuse arenguid (nii kohandumist kui ka leevendamist). Organ peaks esitama korrapäraselt ja avalikult aruandeid edusammude kohta ning hoiatama aegsasti ja vastavalt olukorrale, kui võrreldes kohustustega on tegevuses viivitusi. EMSK kavatseb ka ise kõnealuses valdkonnas toimuvaid arenguid pidevalt jälgida.