EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52008XC0216(06)

Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

ELT C 43, 16.2.2008, p. 31–36 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.2.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 43/31


Nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta) artikli 6 lõike 2 kohase muutmistaotluse avaldamine

(2008/C 43/11)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 510/2006 (1) artiklile 7. Komisjon peab vastuväited kätte saama kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

MUUTMISTAOTLUS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

Muutmistaotlus vastavalt artiklile 9 ja artikli 17 lõikele 2

„CHASSELAS DE MOISSAC” või „CHASSELAS DORÉ DE MOISSAC” või „MOISSAC”

EÜ nr: FR/PDO/117/0140/02.10.2003

KPN ( X ) KGT ( )

Taotletud muudatused

1.   Spetsifikaadi osa:

X

Toote nimetus

X

Toote kirjeldus

Image

Geograafiline piirkond

X

Päritolutõend

X

Tootmismeetod

Image

Seos piirkonnaga

X

Märgistus

X

Riiklikud nõuded

2.   Muudatus(ed):

Nimetus: „Chasselas de Moissac”. Otsustati hakata kasutama üksnes kõige enam kasutatavat ja tuntumat nimetust.

Seega ei saa enam sama toodet turustada eri nimetuste all, millega välditakse tarbijate segadusse ajamist.

Kirjeldus: Värskelt või pärast pikaaegset säilitamist tarbijale müümiseks mõeldud lauaviinamarjad. Vilikonna peavars on painduv, vilikond on ühtlase tihedusega, kuldse värvusega, vähemalt 12 cm pikk ja kaalub vähemalt 100 grammi. Marjad ei tohi olla moondunud kujuga, vähe valminud, vigastunud või haigustunnustega. Vilja väliskest on terve, seemned on tänu kesta läbipaistvusele näha ning viljavars ei tohi olla kuivanud.

Suhkrusisaldus on 160 g/l või üle selle, välja arvatud erakorraliste ilmastikutingimuste või mõne kindla saagikoristuse korral, kus kõnealune näitaja võib olla väiksem, kuid mitte alla 150 g/l. Vili loetakse küpseks, kui selle suhkrususe ja happesuse suhe on 25 või üle selle.

Vilikonnad tuleb ette valmistada, lõigata ja pakendada.

Kõige subjektiivsemate terminite kõrvaldamiseks lihtsustati ja täpsustati toote kirjeldust, püüdes nii vähendada valesti tõlgendamise ohtu.

Päritolutõend: Viinamarju jälgitakse alates koristamisest kuni pakendamiseni.

Viinamarjad pärinevad üksnes geograafilises piirkonnas paiknevatest viinamarjaistandikest, mille on määranud kindlaks päritolunimetuste riikliku instituudi (INAO) talitused ja sõltumatud eksperdid. Viinamarjaistandikud peavad paiknema piirkonnale iseloomulikes geograafilistes, mullastiku- ja ilmastikutingimustes. INAO talitused registreerivad kõik nõuetekohased viinamarjaistandikud.

Päritolunimetust võib taotleda üksnes asjaomastest istandikest pärinevatele viinamarjadele.

Lisaks täidavad kõik ettevõtjad igal aastal sobivusdeklaratsiooni, mille nad saadavad INAO talitustele. Kõnealuses deklaratsioonis kinnitatakse kohustust täita päritolunimetusele vastavaid tootmistingimusi ning märgitakse nende maa-alade tunnusnumbrid, mis on asjaomase saagikoristuse puhul nähtud ette kaitstud päritolunimetusega „Chasselas de Moissac” toote saamiseks.

Nimetatud dokument võimaldab määrata kindlaks maa-alad, mis on kaitstud päritolunimetusega toote puhul vastavaks saagikoristuseks ette nähtud, ning kontrollida istandike saagikust.

Iga ettevõtja peab pidama igapäevast registrit lõikamis- ja pakendamisruumi toodud koristatud viinamarjade ning sealt väljastatud pakendatud viinamarjade kohta. Registrisse märgitakse vastavatelt maa-aladelt kogutud saagimahud, tuues eraldi välja pikaajaliseks säilitamiseks ette nähtud kogused ning pakendite arv pakendiliikide kaupa, samuti tuuakse välja pikaajaliselt säilitamiselt müügiks saadetavad kogused ning kasutatud identifitseerimistunnused. Kõnealune register on kättesaadav kontrollimise eest vastutavatele ametnikele.

Pakendatud partiidest võetakse proovid, mille põhjal tehakse tootele analüütilised ja organoleptilised testid. Testimise eesmärk on tagada päritolunimetuse „Chasselas de Moissac” all turustatavate toodete kvaliteet ja iseloomulikud omadused.

Kõik pakendid, milles viinamarju turustatakse, tähistatakse tootele „Chasselas de Moissac” omase identifitseerimistunnusega, mille on heaks kiitnud INAO.

Tootmismeetod: Kindlaksmääratud viinamarjaistandikest pärinevad viinamarjad korjatakse, valmistatakse ette ja pakendatakse geograafilises piirkonnas.

Lubatud on ainult sort 'Chasselas B'. Viinamarjaistandikes kasutatakse kas ühesuunalist või kahesuunalist horisontaaltoestust. Kvalitatiivses plaanis on iga uue istanduse puhul tihedus ja vahed kohandatud vastavalt viljelustehnikale (tihedus ühesuunalise horisontaaltoestuse puhul vähemalt 3 300 viinapuud hektari kohta ning reavahe kuni 3 meetrit, ning kahesuunalise horisontaaltoestuse puhul vähemalt 2 500 viinapuud hektari kohta ning reavahe kuni 3,5 meetrit). Tiheduse ja vahede korraldamise puhul tuleb järgida kaitstud päritolunimetust „Chasselas de Moissac” käsitleva määruse artikli 5 ettekirjutusi.

Võrakujundusviisidest on lubatud ühe-või kaheõlaline Guyot' vorm. Viljavõrsete arv hektari kohta ei tohi ületada 55 000 ühesuunalise horisontaaltoestuse puhul ja 60 000 kahesuunalise horisontaaltoestuse puhul. Kujunduslõikusega tuleb tagada vilikondade piisavalt hõre asetsemine okstel, et õhk saaks taime võras vabalt liikuda. See tagab viljadele optimaalse küpsuse.

Noored viinapuud annavad päritolunimetusele vastavaid viinamarju alles alates teisest aastast pärast nende istutamist kasvupiirkonda enne 1. augustit.

Alates marjade tekkimisest on lubatud kastmine niisutussüsteemi abil, ilma väetamiseta.

Kaitstud päritolunimetusega toote „Chasselas de Moissac” tootmiseks ette nähtud maa-alade saagikus on määratud kahel tasandil (põllumajandusettevõtte ja maa-alade tasandil). Põllumajandusettevõtte maksimaalne keskmine kogusaagikus võib olla 14 tonni hektari kohta, kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks võib ettevõtte keskmine maksimaalne saagikus olla 13 tonni hektari kohta ning lubatud maksimaalne kogusaagikus maa-ala kohta on 16 tonni hektari kohta. Teatava kindla saagikoristuse korral võib erakorraliste ilmastikutingimuste puhul maa-ala maksimaalsest kogusaagikusest kõrvale kalduda, kuid see ei tohi siiski ületada 18 tonni hektari kohta ning üle ei tohi astuda ettevõtte kohta ette nähtud maksimaalse keskmise kogusaagikuse piirnormist. Mitte mingil juhul ei tohi samal turustusaastal kasutada nimetatud erandit koos suhkrumäära erandiga.

Viinamarjad koristatakse käsitsi ja koristusperioodi ajal mitu korda.

Pärast riknenud marjade eemaldamist saagikoristamise ajal ning saagi kiiret transportimist ladustamiskohta anumates, mis võimaldavad toote omadustel säilida, võib panna viinamarjad pikaajalisele säilimisele. Lõikamisetappi läbimata külmutatakse viinamarjad ladustamiskohta saabudes kiiresti ning seejärel säilitatakse neid pikaajaliselt hermeetiliselt suletud gaaspakendis külmas ruumis, kontrollitud temperatuuri ja niiskuse juures. Pärast saagikoristusele järgneva aasta 31. jaanuari ei tohi kõnealuseid viinamarju enam turustada kaitstud päritolunimetusega „Chasselas de Moissac”.

Viinamarjade (sealhulgas pikaajaliseks säilitamiseks ette nähtud viinamarjade) transportimine istandikust, kust saak on koristatud, lõikamis- ja pakendamisruumidesse peab toimuma tingimustel, mis võimaldavad kõige paremini säilitada toote omadusi, eelkõige marjade väliskesta.

Vilikonnad (sealhulgas pikaajaliseks säilitamiseks ettenähtud vilikonnad) valmistatakse ette lõikamis- ja pakendamisruumides. Vilikondadelt lõigatakse ettevaatlikult ära kõlbmatud marjad. Ettevalmistatud vilikonnad peavad vastama viinamarjade kirjeldusele.

Igal ettevõtjal peavad olema oma lõikamis- ja pakendamisruumid, ning vajaduse korral seadmed viinamarjade pikaajaliseks säilitamiseks.

Lõikamisetapi läbinud vilikonnad pakendatakse kohe puhastesse pakenditesse, et säilitada toote omadused ja kvaliteet. Sel viisil saavad viinamarjad kõige vähem kannatada.

Kõik käesolevad sätted kujutavad endast ühelt poolt juba olemasolevate tavade õigusnormideks vormistamist ning teiselt poolt kajastavad need taotlejate rühma soovi täpsustada päritolunimetuse spetsifikaati.

Märgistus: Iga pakendi etiketile on märgitud:

kaitstud päritolunimetus „Chasselas de Moissac”, mis on vähemalt sama suures kirjas kui kõige suuremad tähemärgid etiketil,

märge „Appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus) või „AOC” (KPN),

tootja nimi.

Igal pakendil on identifitseerimistunnus, mis hõlmab järjekorranumbrit, mille on heaks kiitnud INAO talitused ja mille on andnud kõnealuse instituudi poolt heaks kiidetud asutus. Etiketi võib asetada identifitseerimistunnuse külge.

Lisaks märgistusele peab saatedokumentidel ja arvetel esinema päritolunimetus „Chasselas de Moissac” ning märge „Appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus) või „AOC” (KPN).

Riiklikud nõuded: Määrus kaitstud päritolunimetuse „Chasselas de Moissac” kohta.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 510/2006

„CHASSELAS DE MOISSAC”

EÜ nr: FR/PDO117/0140/02.10.2003

KPN ( X ) KGT ( )

Käesolevas kokkuvõttes esitatakse teabe andmise eesmärgil spetsifikaadi põhipunktid.

1.   Liikmesriigi pädev asutus:

Nimi:

Institut National des Appellations d'Origine

Aadress:

51, rue d'Anjou

F-75008 Paris

Tel:

(33) 153 89 80 00

Faks:

(33) 142 25 57 97

E-post:

info@inao.gouv.fr

2.   Taotlejate rühm:

Nimi:

Syndicat de défense du Chasselas de Moissac AOC

Aadress:

1, promenade Sancert

F-82200 Moissac

Tel:

(33) 563 04 01 78

Faks:

(33) 563 04 11 21

E-post:

Koosseis:

tootjad/töötlejad (X) muud (…)

3.   Toote liik:

Klass 1.6 — Puuviljad, köögiviljad ja teraviljad töötlemata ja töödeldud kujul

4.   Spetsifikaat:

(määruse (EÜ) nr 510/2006 artikli 4 lõikega 2 ettenähtud nõuete kokkuvõte

4.1.   Nimetus: „Chasselas de Moissac”

4.2.   Kirjeldus: Värskelt või pärast pikaaegset säilitamist tarbijale müümiseks mõeldud lauaviinamarjad. Vilikonna peavars on painduv, vilikond on ühtlase tihedusega, kuldse värvusega, vähemalt 12 cm pikk ja kaalub vähemalt 100 grammi. Marjad ei tohi olla moondunud kujuga, vähe valminud, vigastunud või haigustunnustega. Vilja väliskest on terve, seemned on tänu kesta läbipaistvusele näha ning viljavars ei tohi olla kuivanud.

Suhkrusisaldus on 160 g/l või üle selle, välja arvatud erakorraliste ilmastikutingimuste või mõne kindla saagikoristuse korral, kus kõnealune näitaja võib olla väiksem, kuid mitte alla 150 g/l. Vili loetakse küpseks, kui selle suhkrususe ja happesuse suhe on 25 või üle selle.

Vilikonnad tuleb ette valmistada, lõigata ja pakendada.

4.3.   Geograafiline piirkond: Bas Quercy, st mõned Tarn-et-Garonnei ja Lot'i departemangu kantonid.

4.4.   Päritolutõend: Viinamarju jälgitakse alates koristamisest kuni pakendamiseni.

Viinamarjad pärinevad üksnes geograafilises piirkonnas paiknevatest viinamarjaistandikest, mille on määranud kindlaks päritolunimetuste riikliku instituudi (INAO) talitused ja sõltumatud eksperdid. Viinamarjaistandikud peavad paiknema piirkonnale iseloomulikes geograafilistes, mullastiku- ja ilmastikutingimustes. INAO talitused registreerivad kõik nõuetekohased viinamarjaistandused.

Päritolunimetust võib taotleda üksnes nendest istandustest pärinevatele viinamarjadele.

Lisaks täidavad kõik ettevõtjad igal aastal sobivusdeklaratsiooni, mille nad saadavad INAO talitustele. Kõnealuses deklaratsioonis kinnitatakse kohustust täita päritolunimetusele vastavaid tootmistingimusi ning märgitakse nende maa-alade tunnusnumbrid, mis on asjaomase saagikoristuse puhul nähtud ette kaitstud päritolunimetusega „Chasselas de Moissac” toote saamiseks.

Nimetatud dokument võimaldab määrata kindlaks maa-alad, mis on vastavaks saagikoristuseks ette nähtud kaitstud päritolunimetuse all tootmiseks, ning kontrollida istandike saagikust.

Iga ettevõtja peab pidama igapäevast registrit lõikamis- ja pakendamisruumi toodud koristatud viinamarjade ning sellest väljastatud pakendatud viinamarjade kohta. Registrisse märgitakse vastavatelt maa-aladelt kogutud saagimahud, tuues eraldi välja pikaajaliseks säilitamiseks ette nähtud kogused ning pakendite arv pakendiliikide kaupa, samuti tuuakse välja pikaajaliselt säilitamiselt müügiks saadetavad kogused ning kasutatud identifitseerimistunnused. Kõnealune register on kättesaadav kontrollimise eest vastutavatele ametnikele.

Pakendatud partiidest võetakse proovid, mille põhjal tehakse tootele analüütilised ja organoleptilised testid. Testimise eesmärk on tagada päritolunimetuse „Chasselas de Moissac” all turustatavate toodete kvaliteet ja iseloomulikud omadused.

Kõik pakendid, milles viinamarju turustatakse, tähistatakse tootele „Chasselas de Moissac” omase identifitseerimistunnusega, mille on heaks kiitnud INAO.

4.5.   Tootmismeetod: Kindlaksmääratud viinamarjaistandikest pärinevad viinamarjad korjatakse, valmistatakse ette ja pakendatakse geograafilises piirkonnas.

Lubatud on ainult sort 'Chasselas B'. Viinamarjaistandikes kasutatakse kas ühesuunalist või kahesuunalist horisontaaltoestust. Kvalitatiivses plaanis on iga uue istanduse puhul tihedus ja vahed kohandatud vastavalt viljelustehnikale (tihedus ühesuunalise horisontaaltoestuse puhul vähemalt 3 300 viinapuud hektari kohta ning reavahe kuni 3 meetrit, ning kahesuunalise horisontaaltoestuse puhul vähemalt 2 500 viinapuud hektari kohta ning reavahe kuni 3,5. meetrit). Tiheduse ja vahede korraldamise puhul tuleb järgida kaitstud päritolunimetust „Chasselas de Moissac” käsitleva määruse artikli 5 ettekirjutusi.

Võrakujundusviisidest on lubatud ühe-või kaheõlaline Guyot' vorm. Viljavõrsete arv hektari kohta ei tohi ületada 55 000 ühesuunalise horisontaaltoestuse puhul ja 60 000 kahesuunalise horisontaaltoestuse puhul. Kujunduslõikusega tuleb tagada vilikondade piisavalt hõre asetsemine okstel, et õhk saaks taime võras vabalt liikuda. See tagab viljadele optimaalse küpsuse.

Noored viinapuud annavad päritolunimetusele kohaseid viinamarju alles alates teisest aastast pärast nende istutamist kasvupiirkonda enne 1. augustit.

Alates marjade tekkimisest on lubatud kastmine niisutussüsteemi abil, ilma väetamiseta.

Kaitstud päritolunimetusega toote „Chasselas de Moissac” tootmiseks ette nähtud maa-alade saagikus on määratud kahel tasandil (põllumajandusettevõtte ja maa-alade tasandil). Põllumajandusettevõtte maksimaalne keskmine kogusaagikus võib olla 14 tonni hektari kohta, kaitstud päritolunimetuse all tootmiseks võib ettevõtte keskmine maksimaalne saagikus olla 13 tonni hektari kohta ning lubatud maksimaalne kogusaagikus maa-ala kohta on 16 tonni hektari kohta. Teatava kindla saagikoristuse korral võib erakorraliste ilmastikutingimuste puhul maa-ala maksimaalsest kogusaagikusest kõrvale kalduda, kuid see ei tohi siiski ületada 18 tonni hektari kohta ning üle ei tohi astuda ettevõtte kohta ette nähtud maksimaalse keskmise kogusaagikuse piirnormist. Mitte mingil juhul ei tohi samal turustusaastal kasutada nimetatud erandit koos suhkrumäära erandiga.

Viinamarjad koristatakse käsitsi ja koristusperioodi ajal mitu korda.

Pärast riknenud marjade eemaldamist saagikoristamise ajal ning saagi kiiret transportimist ladustamiskohta anumates, mis võimaldavad toote omadustel säilida, võib panna viinamarjad pikaajalisele säilimisele. Lõikamisetappi läbimata külmutatakse viinamarjad ladustamiskohta saabudes kiiresti ning seejärel säilitatakse neid pikaajaliselt hermeetiliselt suletud gaaspakendis külmas ruumis, kontrollitud temperatuuri ja niiskuse juures. Pärast saagikoristusele järgneva aasta 31. jaanuari ei tohi kõnealuseid viinamarju enam turustada kaitstud päritolunimetusega „Chasselas de Moissac”.

Viinamarjade (sealhulgas pikaajaliseks säilitamiseks ette nähtud viinamarjade) transportimine istandikust, kust saak on koristatud, lõikamis- ja pakendamisruumidesse peab toimuma tingimustel, mis võimaldavad kõige paremini säilitada toote omadusi, eelkõige marjade väliskesta.

Vilikonnad (sealhulgas pikaajaliseks säilitamiseks ettenähtud vilikonnad) valmistatakse ette lõikamis- ja pakendamisruumides. Vilikondadelt lõigatakse ettevaatlikult ära kõlbmatud marjad. Ettevalmistatud vilikonnad peavad vastama viinamarjade kirjeldusele.

Igal ettevõtjal peavad olema oma lõikamis- ja pakendamisruumid, ning vajaduse korral seadmed viinamarjade pikaajaliseks säilitamiseks.

Lõikamisetapi läbinud vilikonnad pakendatakse kohe puhastesse pakenditesse, et säilitada toote omadused ja kvaliteet. Sel viisil saavad viinamarjad kõige vähem kannatada ning marjade kest püsib terve. Pakendamine toimub spetsiaalsetes lõikamis- ja pakendamisruumides, mis paiknevad korjamiskoha läheduses. Määratletud geograafilises piirkonnas pakendamine aitab säilitada toote omadusi ning lisaks tagab toote parema jälgitavuse. Sellega välditakse ka toodete kahjustumist või segunemist teiste toodetega.

4.6.   Seos piirkonnaga: Bas Quercy'd iseloomustavad piirkonnale omased geoloogilised, mullastiku- ja ilmastikutingimused. Kaitstud päritolunimetuse raames tootmiseks kasutatakse kõige soodsamate mullastikutingimustega maa-alasid: liivased ja hästi kuivendatud räni-savimullad ning lubjavaesed saviliivmullad. Ilmastikutingimused, temperatuuri vähene kõikumine ning eelkõige ilusate ilmade pikk periood sügisel võimaldavad viinamarjadel saavutada hea küpsusastme.

Tootmist soodustavad veel kaks kohalikku mullatüüpi — platoode küllaltki sügavad ja kivised must- või hallmullad ning üsna avarate orgude külgede savi-lubjarikkad deluviaalmullad.

4.7.   Kontrolliasutus:

Nimi:

Institut National des Appellations d'Origine

Aadress:

51, Rue d'Anjou

F-75008 Paris

Tel:

(33) 153 89 80 00

Faks:

(33) 142 25 57 97

E-post:

info@inao.gouv.fr

Nimi:

D.G.C.C.R.F

Aadress:

59, Bd V. Auriol

F-75703 Paris Cedex 13

Tel:

(33) 144 87 17 17

Faks:

(33) 144 97 30 37

E-post:

C3@dgccrf.finances.gouv.fr

4.8.   Märgistus: Iga pakendi etiketile on märgitud:

kaitstud päritolunimetus „Chasselas de Moissac”, mis on vähemalt sama suures kirjas kui kõige suuremad tähemärgid etiketil,

märge „Appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus) või „AOC” (KPN)

tootja nimi.

Igal pakendil on identifitseerimistunnus, mis hõlmab järjekorranumbrit, mille on heaks kiitnud INAO talitused ja mille on andnud kõnealuse instituudi poolt heaks kiidetud asutus. Etiketi või asetada identifitseerimistunnuse külge.

Lisaks märgistusele peab saatedokumentidel ja arvetel esinema päritolunimetus „Chasselas de Moissac” ning märge „Appellation d'origine contrôlée” (kaitstud päritolunimetus) või „AOC” (KPN).


(1)  ELT L 93, 31.3.2006, lk 12.


Top