23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/20

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et just kaasaegse elektroonilise meedia kasutamine õpetamisel ja koolituses (e-õppes) (1) aitab Euroopa Liidul läbi viia tegevust, mille eesmärk on suurendada hariduse tõhusust ja kvaliteeti, sealhulgas ametialast haridust ja koolitust. Nii vähendatakse koos muude meetmetega kulutusi töötajate koolitamisele, parandades samal ajal märkimisväärselt ettevõtete, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, konkurentsivõimet.

1.2

Komitee arvates on õppimine ja koolitus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil Euroopa Liidus jätkuvalt ebajärjekindel. Selle põhjus on keeleline ja kultuuriline mitmekesisus ning asjaomaste turgude ebaküpsus.

1.2.1

Olukorra muutmiseks peaksid haridusasutused, sealhulgas elukestva õppe (2) valdkonnas tegutsevad haridusasutused, olema avatumad uute õppimisvormide suhtes ja valmis kasutama neid üha ulatuslikumalt, toetades sellega teadmiste ja kogemuste integreerimist, et saavutada sünergia kavandatava tehnoloogilise ja majandusliku arenguga.

1.2.2

Komitee arvates on Euroopa Komisjonil kõige parem positsioon uue poliitika loomiseks kõnealuses valdkonnas. Teabevahetuse ja kooskõlastamise küsimus on seetõttu eriti oluline komisjoni talituste jaoks, eriti hariduse ja infoühiskonna valdkonnas.

1.2.3

On saabunud aeg tunnistada, et e-õpe on kujunenud üheks põhiliseks õppevormiks ja ametialaste teadmiste tugevdajaks kõnealuses valdkonnas. See tagab järjepidevate lähenemisviiside rakendamise ning aitab kasu saada e-õppe pakutavast lisaväärtusest.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase teadlikkuse tõstmise vajaduses Euroopa Liidus, eelkõige selles osas, kuidas kõnealused tehnoloogiad saavad toetada koolitust tööstuses ja elukestvat õpet, muuhulgas:

1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja liikmesriike üles pidama infoühiskonna rajamisega seotud arenguprogrammide elluviimisel meeles, et kõnealused programmid ei tohi kaasa tuua mitte mingisugust tõrjutust. Teisisõnu, elektroonilise side infrastruktuurile kui õppevahendile juurdepääsu osas ei tohi olla mitte mingisuguseid sotsiaalseid ega majanduslikke tõkkeid.

1.4.1

Komitee rõhutab, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia elukestvas õppes kasutamise põhitingimus eelkõige maapiirkondades ja väikelinnades on ELi ja liikmesriikide valitsuste toetus lairibaühendusega internetile (3), mis võimaldab juurdepääsu e-õppe süsteemidele. Kõnealuste piirkondade olukord on eriti raske uutes liikmesriikides. Kõnealune asjaolu lisab veelgi kaalu väitele, et lairibaühendustele juurdepääsu osas ei tohi esineda mingeid takistusi.

1.4.2

Siinkohal palub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjonil tunnistada lairibaühendusele juurdepääsu osana laiemast strateegiast, mille eesmärk on tagada, et e-juurdepääsule antakse üldhuviteenuse staatus.

1.5

Komitee arvab, et e-kaugõppe ja koolituse osas tuleb pöörata erilist tähelepanu põlvkondadevahelise lõhe tekkimise ohule, eriti seetõttu, et täiskasvanute elukestva õppe valdkonnas võetakse järjest rohkem tegevusi ette info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise teel.

1.6

Lisaks soovib Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee suunata tähelepanu asjaolule, et e-õpe peaks olema välja töötatud viisil, mis vastaks pimedate inimeste vajadustele. Arvestades, et kõnealuse valdkonna tehnilised lahendused on hästituntud, peaksid e-õppe õpikute autorid võtma aluseks pimedate kogukonda esindavate organisatsioonide koostatud eeskirjad.

1.7

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et e-õpe peaks olema tõhus vahend ettevõtete konkurentsivõime parandamiseks ja nende ettevõtluspotentsiaali suurendamiseks, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete potentsiaali jaoks, millel on võtmeroll majanduskasvu edendamisel ja töökohtade loomisel.

1.8

Komitee leiab, et IKT-toega elukestva õppe laiendamine Euroopa Liidus mõjutab suurel määral mitte ainult ettevõtete konkurentsivõimet, vaid ka töötajate sotsiaalkapitali suurendamist, mis peaks suurendama Euroopa ettevõtluskapitali väärtust.

1.9

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee märgib tungivat vajadust määratleda kodanikuühiskonna uus roll ning vajadust sotsiaalpartnerite vahelise dialoogi järele infotehnoloogia toega elukestva õppe edendamise üle Euroopa Liidu tööturgudel. Euroopa ühiskondade ettevalmistamine IT-toega elukestvaks õppeks aitab arendada Euroopa teadmisteruumi ning samuti teadmistepõhist ühiskonda (4).

1.10

Komitee märgib, et edusammud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia integreerimise osas õppesse ja e-õppe ametialase tugevdamise osas on olnud oodatust väiksemad. Seetõttu kutsutakse ELi ja liikmesriikide tasandi pädevaid asutusi üles võtma meetmeid, mis suurendavad märkimisväärselt e-õpet kasutavate inimeste arvu. Sellisel arengul on potentsiaal anda märkimisväärne panus tööstuse konkurentsivõimesse ja tootlikkusse.

1.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone pöörama erilist tähelepanu VKEde vajadustele, nende võrgustikele ja esindusorganisatsioonidele, eesmärgiga tagada, et VKEd saaksid koolituse eesmärkidel info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat võimalikult ära kasutada.

1.12

Komitee arvab, et kaasaegse tehnoloogia ja metoodika (IT-hariduse) õpetajaid tuleks pikaajaliselt ja süstemaatiliselt toetada üldprogrammide ja stiimulite kaudu.

1.13

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib rõhutada, et Euroopa Komisjon peaks IT-hariduse valdkonnas pöörama erilist tähelepanu ka intellektuaalomandi õiguste küsimusele.

1.14

Ettepanekute ja soovituste lõppkokkuvõttes teeb komitee ettepaneku võtta eeskuju ELis juba kasutusel olevatest mõistetest, nagu e-Euroopa, e-õpe, e-oskused jne, ning viia sisse IT-toega elukestvat õpet tähistav lühend e-LL (lifelong learning), rõhutades nii sellise õppevormi rolli ning vajadust arendada ja laiendada seda e-Euroopa tegevuskavas ja järgnevas i2010 algatuses.

2.1

Käesolevas arvamuses uuritakse IT-toega elukestva õppe panust Euroopa Liidu konkurentsivõimesse, tööstuse muutustesse ja sotsiaalkapitali arengusse.

2.2

Seoses Lissaboni strateegia elluviimisega on elukestev õpe muutumas üheks olulisemaks mõisteks Euroopa Liidu hariduspoliitikas ja uutes haridusprogrammides ajavahemikuks 2007–2013 (5). Paindlikel ja avatud õppimis- ja koolitusmeetoditel ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogial on teadmistepõhise majanduse arengus kindlasti võtmeroll.

2.3

Pärast läbimurdeks olnud e-Euroopa programmi ja e-õpet tutvustavaid meetmeid, mis on juba kaasa toonud mõningad lootustäratavad arengud, tuleb kaaluda seda, kuidas neile saavutustele tööstuse muutuste osas tugineda, kuidas arendada nendega seotud võimalusi ja kuidas kavandada tuleviku väljavaateid.

3.1

Infotehnoloogia olulisust inimressursside arendamisel tunnustasid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu (6), kiites heaks mitmeaastase programmi (2004–2006) info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate tõhusaks integreerimiseks Euroopa haridussüsteemidesse. Programmi põhieesmärk on kasutada info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid kõrgekvaliteedilise hariduse ja koolituse edendamiseks elukestva õppe kontekstis.

3.2

Eelmisel aastakümnel oli ülekaalus avatud ja paindlik kaugõpe koos e-õppega, kuid nüüd vaadeldakse seda uuesti laiemas kontekstis. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega õpe ehk e-õpe muudab meie elu, hariduse ja töö paindlikumaks ning seda nähakse ühe peamise Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamise viisina. Järjest olulisemaks muutuvad huviharidus (7) ja vabaharidus (8) ning töökohal pakutav koolitus.

3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 2004. aasta arvamuses teemal “Lissaboni strateegia rakendamise parandamine” (9) tõsteti esile vajadust uurida teadmistepõhise majanduse pakutavaid uusi võimalusi ning infotehnoloogia ja uuendustegevuse järjest suurema laienemise olulisust.

3.3.1

Samuti pöörati selles tähelepanu haridussüsteemide puudujääkidele ja vajadusele sotsiaalse mõõtme parema integreerimise järele.

3.4

Mõned Euroopa Liidu eelmisel aastakümnel tehtud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega õppe valdkonna algatused on andnud erakordseid tulemusi, samas on teiste puhul ilmnenud järjekindluse puudumine ning need ei ole arvude ega kvaliteedi osas saavutanud loodetud tulemusi.

3.4.1

E-õppe varajased mudelid keskendusid üksikisikutele ja ette kindlaksmääratud teadmiste edasiandmisele. Õpetajate toetus ja hindamine puudus neist peaaegu täiesti ning mudelid valmistasid pettumuse neile, kes tegid esimesi katseid sellise õppimisvormiga kohaneda.

3.4.2

Kiire tehnoloogiline areng, suurem majandussurve ja valitsuste poliitikameetmete erinev tempo viimasel paaril aastal, mille käigus oodati info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu hariduse ja koolituse valdkonnas, ei ole andnud piisavat panust tööalaste oskuste arengu edendamisse.

3.5

2010. aastaks on kavas kaasata erinevatesse elukestva õppe vormidesse 12,5 % Euroopa Liidu 25–64 aastastest elanikest, võrreldes praeguse keskmise näitajaga, mis on 10 % (10). Kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega hariduse ja koolituse laiendamise tõhustamisega.

3.5.1

Väljakutsed, millega Euroopa Liidu liikmesriikide haridus- ja koolitusprogrammid nimetatud nõude täitmisel silmitsi seisavad, on seda suuremad, arvestades, et järgmise viie aasta jooksul on ainult 15 % uutest töökohtadest mõeldud kvalifitseerimata töötajatele, sellal kui 50 % tööandjatest vajab kõrgelt kvalifitseeritud töötajaid (11).

3.6

Seoses komisjoni teatisega i2010 kohta (12) viiakse ellu uus Euroopa Liidu algatus — e-kaasamise algatus. Mõiste e-kaasamine viitab nii info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kui selle kasutamise kaasamisele kui kaasamise saavutamise vahendile (13). E-kaasamise poliitika eesmärk on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise tõkete kaotamine ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise edendamine tõrjutuse ennetamiseks ning majanduse tootlikkuse ja tööhõive võimaluste parandamiseks.

3.6.1

E-kaasamise oluline sotsiaalne aspekt on e-kaugõpe, mille eesmärk on vähendada või ennetada nende erialarühmade sotsiaalset marginaliseerumist, kellel on piiratud juurdepääs traditsioonilistele haridusvormidele geograafilise asukoha, sotsiaalse olukorra või eriliste haridusalaste vajaduste tõttu.

3.6.2

Kaugõppe eelised on järgmised: õppimine ei ole seotud kindlaksmääratud õppimiskohaga, õppimise kiirust on võimalik kohandada individuaalsetele vajadustele, võimalik on kasutada kaasaegseid infotehnoloogiaid, ebasoodsas olukorras olevate inimeste rühmadel on võimalik parandada oma oskusi jne.

3.6.3

Hiljutises arvamuses (14) kutsus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valitsuste ja ettevõtlussektorite esindajaid üles koostama ja toetama meetmeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase hariduse ning e-tõrjutuse (15) ohus olevate sotsiaalsete rühmade koolitamise valdkonnas.

3.6.4

E-kaasamise programmi rakendamine on seotud ka digitaalse kirjaoskuse edendamisega (16), millest on saanud kaasaegse teadmistepõhise ühiskonna sünonüüm. Seetõttu, muuhulgas vastavalt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee hiljutisele arvamusele (17), tundub lähitulevikus digitaalse kirjaoskuse tunnustamine elukestva õppe ühe põhioskusena mitte ainult vajalik, vaid ka vaieldamatu.

3.7

E-oskuste (18) edendamisel on oluline mõju tööstuse muutuste mitmetele aspektidele. Mõiste e-oskused hõlmab info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaspetsialistide ja kasutajate oskused ning internetikaubanduse. Laiaulatusliku e-oskuste agenda edendamise raames tegi komisjon hiljuti rea meetmete ettepanekuid, millest paljud olid seotud tööstuse ja e-oskuste edendamisega tööturul ning uute e-pädevuste (19) arendamise ja edendamisega.

3.7.1

Sidusrühmade esindajate partnerlusel on oluline roll nii e-oskusi puudutavates meetmetes kui info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega elukestva õppe juurutamisega seotud küsimustes. Sidusrühmade hulka kuuluvad:

3.8

Lairibaühendusega internetile juurdepääsu laienemine on keskse tähtsusega i2010 strateegia ja e-kaasamise projektide eesmärkide saavutamisel. See ei saa piirduda üksnes suurte linnadega, vaid peaks olema kättesaadav ka vähemarenenud piirkondade elanikele (20).

3.8.1

Tasub arvesse võtta, et 15-liikmelises Euroopa Liidus on juurdepääs lairibaühendusele umbes 90 % linnapiirkondades tegutsevatest ettevõtetest ja majapidamistest, kuid maapiirkondades ja kaugemates piirkondades on juurdepääs vaid 60 % elanikest; uutes liikmesriikides on kõnealune erinevus palju suurem.

3.8.2

Lairibaühendus on elutähtis mitte ainult ettevõtete konkurentsivõime arendamiseks ja piirkondade majanduskasvuks, vaid ka haridus- ja koolitussektori jaoks, eriti e-õppe kasutamisel koolitusprogrammides.

3.9

Kui tahame parendada elukestva e-õppe kasutamist ning muuta seda õppimisvormi tõhusamaks, oleks praegu äärmiselt kasulik viia läbi kõnealuse valdkonna poliitiline arutelu. Euroopa Liidul on parim positsioon kõnealuse valdkonna poliitikale uue suuna andmiseks.

3.9.1

Praegune poliitika seab prioriteediks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sisseviimise ametlikesse haridusasutustesse, nimelt koolidesse ja ülikoolidesse. Märksa vähem tähelepanu pööratakse ja märksa vähem vahendeid eraldatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise edendamisele elukestvas õppes ning täiskasvanute huvi- ja vabahariduses.

4.1

Kooskõlas komisjoni 2002. aasta teatise (21) ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse teemal “Koolitus ja tootlikkus” üldideega võib öelda, et tootlikkus on ettevõtete ja Euroopa majanduste konkurentsivõime ning majanduskasvu võti. Suurem tootlikkus sõltub suures osas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna edusammudest ning tööjõu võimest kohaneda kaasaegse tööstuse nõudmistega.

4.1.1

Vaatamata tõsiasjale, et varases arenguetapis ei vastanud ülespuhutud elektrooniline tehnoloogia ootustele, on ühiskonna ja majanduse e-sektoris tegelikult toimunud enneolematu areng ning e-sektoril on suur tulevikupotentsiaal.

4.1.2

Seepärast tunnustab ja väärtustab Euroopa Komisjon õigustatult kaasaegsete info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate olulisust konkurentsivõime ja uuendustegevuse edendamisel ning teadmistepõhises ühiskonnas, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes.

4.2

Euroopa majanduse konkurentsivõime parandamise võti peab olema kutseharidus ning seda programmide ja koolituse kaudu, milles kasutatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Ühtsete, mobiilsete ja paindlike haridus- ja koolitussüsteemide loomine tööstuse valdkonnas tööd otsivate, tööleminekuks valmistuvate ning seal töötavate inimeste jaoks suurendab teadmiste kasvamise kiirust ning toob kaasa olulised tehnoloogilised muutused ja uuendused tootmisettevõtetes, suurendades seega nende konkurentsivõimet.

4.2.1

Seepärast peaks IT-toega elukestva õppe sisseviimine ettevõtlusse ja ettevõtlusega seotud valdkondadesse muutma need konkurentsivõimelisemaks ning aitama suurendada oma töötajate sotsiaalkapitali, suurendades seeläbi Euroopa ettevõtluskapitali väärtust.

4.3

E-õppe elluviimises ja kasutamises toimus läbimurre 1994. aasta paiku, kui tööstus (peamiselt suurettevõtted) hakkas kõnealust meetodit laiaulatuslikumalt kasutama ettevõtete koolituses ja inimressursside arendamisel. E-õppes väljendunud võime pakkuda konsolideeritud ja jätkusuutlikke lahendusi näitas küpsust, ületades eelnenud lihtsustatud reklaami- ja turustamissõnumite perioodi. Samal ajal on mitmetel põhjustel saanud VKEdest ebasoodsas olukorras olev e-õppe kasutajate rühm. Kõnealuse õppimismeetodi ning tihti ka info-ja kommunikatsioonitehnoloogia rakendamine VKEdes on piiratud ning enamik VKEde töötajaid riskivad täiendõppe valdkonnas pakutavatest võimalustest kõrvalejäämisega. E-õppe suurem kasutuselevõtt võiks anda märkimisväärse panuse VKEde konkurentsivõimesse ning aidata kaasa nende tõhustamisele. Nii Euroopa Liidu kui liikmesriikide tasandi pädevad asutused peaksid suurendama sellealast teadlikkust ning rakendama meetmeid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise edendamiseks koolituse eesmärkidel VKEde sektoris.

4.4

Sotsiaalkapital hõlmab nii oskusi, teavet, kultuuri, teadmisi ja üksikisiku loovust kui inimeste ja organisatsioonide vahelisi suhteid. Kõnealuste vahendite tähtsust majanduskasvus ja sellega kaasnevates tööstuse muutustes tuleks hinnata vahendite arengu, edendamise ja kasutamise suhte ning nende loodava lisaväärtuse alusel.

4.4.1

Sotsiaalkapitali kõrge tase mõjutab otseselt võimet luua teadmistepõhine ühiskond, mis on loov, uuenduslik, avatud muutustele ning võimeline looma pikaajalisi majanduslikke ja sotsiaalseid suhteid. Üks sellise ühiskonna nurgakive on investeeringud teadustegevusse, haridusse ja koolitusse.

4.4.2

Sotsiaalkapitali on võimalik suurendada asjaomaste sidusrühmade (vt punkt 3.7.1) võime kaudu teha koostööd partnerluse vormis kõigis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega haridust ja koolitust, eriti elukestvat õpet puudutavates programmides ja tegevustes.

4.5

E-kaugõpe ja koolitus võimaldavad teadmisi edasi anda süstemaatilisemalt, kiiremini ja odavamalt ning see on eriti oluline eelkõige tööstuses, kuna see moodustab tööstuse inimkapitali olulise elemendi ning lihtsustab teadmiste siiret teadusasutustest tööstusesse.

4.5.1

Haritud töötajad, kes pidevalt oma kvalifikatsiooni tõstavad, on oluline tegur konkreetsete firmade või ettevõtete väärtuse kindlakstegemisel. Nad aitavad kaasa muutustele tootmistehnoloogias, selle põhiolemuses ja tööturu vajadustega kohanemisele.

4.6

Euroopa Komisjon on rõhutanud (22), et kiire tehnoloogilise arengu ja muutuvate majandustingimuste tõttu tuleb teha pikaajalisi investeeringuid inimressursside arendamisse, hõlmates eraisikuid, ettevõtteid, sotsiaalpartnereid ja riigiasutusi. Kahjuks ei ilmne Euroopa Liidu riikides mingit selget suundumust suurematele riiklikele kulutustele haridusse ning vastav keskmine näitaja on umbes 5 % SKTst ja liikmesriikide vahel esineb märkimisväärseid, vahel isegi drastilisi erinevusi.

4.7

Investeeringutel inimressursside arendamisse on otsene mõju tootlikkuse kasvule ning see on samuti atraktiivne investeerimisvorm nii mikromajanduslikul kui ka sotsiaalsel tasandil. Uuringud (23) näitavad, et iga õppimisele kulutatud aasta suurendab otseselt majanduskasvu umbes 5 % võrra lühiajalises perspektiivis ja 2,5 % pikaajalises perspektiivis. Seda kinnitavad Euroopa Ülemkogu (24) ettepanekud, milles rõhutati, et investeeringud haridusse ja koolitusse toovad märkimisväärset kasu, mis kaalub üles sellega seoses tehtud kulutused.

4.8

Kiire tehnoloogiline areng toob kaasa selle, et kasutusele võetakse kaasaegsed tootmisseadmed, mis sageli sisaldavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteeme, mida suudavad käidelda ainult info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat tundvad töötajad. Selliseid töötajaid ei ole alati võimalik kohe leida, kuid tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasele kasutamisele õpetamisel ja koolitamisel, eelkõige elukestvas õppes, on selliste töötajate leidmine tööturul kindlasti lihtsam.

4.9

Eespool nimetatud põhjustel ning arvestades tööstuse praegu toimuvaid muutusi, tuleks viivitamatult võtta aktiivseid samme info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevõtuks elukestvas õppes. See võimaldaks Euroopa tootmisettevõtete töötajatel ja koolitusel osalevatel töötutel kiiremini omandada uusi teadmisi ja oskusi. Eelkõige töötutele tuleks tagada juurdepääs riigi rahastatavale info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alasele koolitusele (25).

4.9.1

Töötud ei ole motiveeritud iseseisvalt õppima, kuna neil on veel liiga vähe võimalusi omandatud teadmiste rakendamiseks. Parim stiimul on tegelik võimalus leida uus töökoht konkreetse koolituse või ümberõppe tulemusena, mida ideaalses olukorras võimaldaks tööd pakkuv ettevõte.

4.9.2

Nii loodaks soodsad tingimused info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toega elukestvaks õppeks, kuid selleks kõige asjakohasemate piirkondade (uutes liikmesriikides üha rohkem levinud pankrotistunud tootmisettevõtetega põllumajanduspiirkonnad) infrastruktuur on puudulik.

4.9.3

Kõnealuste piirkondade infrastruktuur vajab valitsuse ja Euroopa Liidu toetust, kuna IT-ettevõtted ei ole nõus katma vaeste piirkondade (väikelinnad ja maapiirkonnad) internetile juurdepääsu kulusid.