23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/173

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni poliitilist tahet pidada soolist võrdõiguslikkust prioriteetseks ka ajavahemikus 2006–2010. Komitee hindab president Barroso isiklikku pühendumist juhiste vastuvõtmisele ning nõustub kõikide sidusrühmade kaasamise olulisusega juhiste prioriteetide rakendamisel.

—

tunnistab, et ühised prioriteedid tööhõivepoliitika koordineerimisel on vajalikud naiste osalusmäära suurendamiseks;

—

arvab, et kõikide liikmesriikide valitsustel, riiklikel võrdõiguslikkuse organitel ja sotsiaalpartneritel on selge kohustus tagada, et nende sätestatud palgasüsteemid ei põhjustaks naiste ja meeste vahelist diskrimineerimist;

—

soovitab, et naisettevõtjaid puudutavad strateegiad peaksid püüdma parandada naiste juurdepääsu pangalaenudele ja pangateenustele;

—

soovitab hõlmata kesk- ja kõrghariduse riiklikesse õppekavadesse ettevõtlusalase hariduse, eriti naiste seas, ning võtta meetmeid selleks, et rohkem naisi omandaksid hariduse teaduse ja tehnika valdkonnas, pööramaks tähelepanu sugudevahelistele erinevustele tehnilistes tööhõivevaldkondades nagu inseneriteadus ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused;

—

teeb ettepaneku tõhustada strateegiaid, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega sotsiaalkaitses ja võitlusega vaesuse vastu, tagamaks, et maksustamis- ja sotsiaalkindlustussüsteemides pööratakse tähelepanu vaesumisohus naiste, eelkõige üksikemade vajadustele; samuti tuleks teha konkreetseid poliitikaettepanekuid, mille eesmärk on julgustada üksikvanemaid arendama turukõlblikke oskusi ning lihtsustada nende juurdepääsu tööturule;

—

usub, et riiklikud tervishoiu ja pikaajalise hoolduse strateegiad peaksid sisaldama integreeritud poliitikavaldkondi, mis käsitlevad naiste töötervishoiu standardeid;

—

palub rohkem arvestada, uurida ja analüüsida teiste eest hoolitsemise nõudmiste mõju ja sellest tulenevat kulu naiste füüsilisele ja vaimsele tervisele;

—

nõustub, et avatud kooskõlastusmeetodit tuleb kohaldada tervishoiu valdkonnas ja sellega ühendada ka soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid;

—

tunnistab sisserände feminiseerumise nähtust ja soovitab soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamist ELi poliitikasse ja meetmetesse rändeprotsessi igas etapis;

—

tunnustab meetmete väljatöötamise tähtsust, sealhulgas konkreetsete eesmärkide ja näitajate seadmist, et tagada nii laste kui eakate ja puudega inimeste hooldusteenuste võimaldamine;

—

soovitab kehtestada eesmärgid ja tähtajad, et suurendada naiste osalust kõikides otsustusprotsessides;

—

soovitab välja töötada naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa tegevuskava;

—

kutsub liikmesriike üles tagama vastavate meetmete rakendamise, et anda suuremad õigused ja suurem toetus inimkaubanduse ohvritele seksuaalse ärakasutamise eesmärgil;

—

soovitab välja töötada üleeuroopalised teavitamismeetmed nulltolerantsi kohta seoses naiste suunas tehtavate seksistlike solvangutega ja alandavate kujunditega meedias;

—

leiab, et liikmesriigid peaksid tagama, et audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei sisaldaks diskrimineerimist rassi, soo või rahvuse alusel, nagu on soovitatud komisjoni direktiivi ettepanekus teleringhäälingutegevust käsitlevate teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (1);

—

soovitab soolise koolituse moodulite sisseviimist meediakoolitusasutustes ja tugevate mehhanismide väljatöötamist, mille eesmärk on saavutada sooline tasakaal meediatööstuse kõikidel otsustustasanditel;

—

soovitab, et Euroopa Liidu arengupoliitika kontekstis peaks naistel olema piisav juurdepääs ELi rahalisele abile, eelkõige naisorganisatsioonide poolt elluviidavate riiklike projektide kaudu;

—

kutsub üles pidama Euroopa Ühenduse Humanitaarameti (ECHO) poliitikas esmatähtsaks abi ja rahalist toetust konfliktiperioodidel soolise vägivalla all kannatanud naistele;

—

usub, et parem juhtimine soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks on juhiste eduks otsustava tähtsusega; komitee soovitab dialoogi- ja konsulteerimismehhanismide tugevdamist kodanikuühiskonna organisatsioonidega, eelkõige naisorganisatsioonidega riiklikul tasandil;

—

kutsub üles asutama komisjoni eelarve peadirektoraadis soolise võrdõiguslikkuse eelarve töörühma ja läbi viima ELi eelarve iga-aastase soolise mõju hindamise.

2.1.1

Tänu võrdse kohtlemise õigusaktidele, soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisele, naiste ametialaseks edutamiseks rakendatavatele erimeetmetele, tegevusprogrammidele, sotsiaalsele dialoogile ja dialoogile kodanikuühiskonnaga on EL soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel märkimisväärselt edasi liikunud. Sellele vaatamata ebavõrdsus püsib ja võib suureneda, kuna konkurentsi tihenemine maailma majanduses nõuab paindlikumat ja mobiilsemat tööjõudu. See võib mõjutada rohkem naisi, kes on paindliku töökorralduse ja lapsehooldusteenuste puudumise, sooliste stereotüüpide püsimise ning perekondlike kohustuste ebavõrdse jagamise tõttu sageli sunnitud valima laste ja töö vahel.

2.1.2

Käesolevates juhistes käsitletakse kuut prioriteetset valdkonda EL soolise võrdõiguslikkuse alaste meetmete rakendamiseks aastatel 2006–2010:

Igas valdkonnas määratakse kindlaks prioriteetsed eesmärgid ja meetmed. Komisjon ei saa kõnealuseid eesmärke saavutada üksi, sest paljudes valdkondades lasub raskuskese liikmesriikide tasandil. Seepärast on käesolevate juhiste näol tegemist dokumendiga, mis näitab komisjoni tahet edendada soolist võrdõiguslikkust ja tugevdada koostööd liikmesriikide ja teiste osalejatega.

2.1.3

Et parandada juhtimist soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks, sätestab komisjon ka hulga põhimeetmeid ja jälgib hoolikalt tehtavaid edusamme.

2.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni poliitilist tahet pidada soolist võrdõiguslikkust prioriteetseks ka ajavahemikus 2006–2010. Komitee hindab president Barroso isiklikku pühendumist juhiste vastuvõtmisele ning nõustub kõikide sidusrühmade kaasamise olulisusega juhiste prioriteetide rakendamisel.

2.2.2

Sooline võrdõiguslikkus on ELi kodanike põhiõigus ja ühine väärtus ning vajalik tingimus majanduskasvu, tööhõive ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks, mis moodustavad ka Lissaboni agenda peamised kaitsevallid. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab kõnealuste juhiste strateegiat, mis põhineb kahepoolsel lähenemisel — soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisel ja konkreetsete meetmete võtmisel.

2.2.3

Edu, mille naised on saavutanud, sealhulgas olulise tähtsusega valdkondades nagu haridus ja teadus, ei peegeldu aga täielikult naiste olukorras tööturul. EL lihtsalt ei saa endale lubada oma inimkapitali mittemaksimeerimist. Samal ajal ohustavad ELi poliitilist ja majanduslikku rolli demograafilised muutused, mis viivad madalama sündimuse ja tööjõu vähenemiseni.

2.2.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab ka komisjoni eesmärki käsitleda soolist vägivalda ja inimkaubandust ning need kaotada. Nimetatud tegurid on soolise võrdõiguslikkuse saavutamise takistused ja naiste inimõiguste rikkumine.

2.2.5

Lisaks toetab komitee komisjoni pühendumust käsitleda ülemaailmseid väljakutseid ning kaitsta naiste inimõigusi ja integreerida need ELi välispoliitikasse, kõikidesse asjaomastesse meetmetesse ja programmidesse.

2.3.1

Edu saavutamine käesolevates juhistes määratletud prioriteetsete valdkondade käsitlemisel eeldab integreeritud strateegiaid ja selle kindlustamist, et soolist võrdõiguslikkust käsitletaks selgesõnaliselt ja kaasataks kõikidesse poliitikatesse ELi ja liikmesriikide asjaomastel tasanditel. ELi mehhanisme ja ressursse on vaja tugevdada tagamaks soolise võrdõiguslikkuse tõhusat süvalaiendamist riiklikul tasandil, nagu sätestatud soolise võrdõiguslikkuse paktis, milles lepiti kokku 2006. aasta ülemkogu kevadisel kohtumisel.

2.3.2

Kõnealuste juhiste konkreetset järelevalvet tuleb teostada koostöös liikmesriikidega. Kuigi näitajad edusammude jälgimise kohta on juba olemas, on oluline välja töötada võrreldavad andmed ELi tasandil.

2.3.3.1.1

Üks Lissaboni tööhõivealane eesmärk on saavutada 2010. aastaks naiste 60 %-ne tööhõive. Tõsised erinevused püsivad hoolimata kohustustest, mida liikmesriigid on võtnud seoses Lissaboni strateegia, majanduskasvu ja töökohtade loomise kava ning olemasolevate siduvate Euroopa Liidu eeskirjadega soolise võrdõiguslikkuse kohta tööhõives. Naiste tööhõive määr on madalam (55,7 % võrreldes meeste 70 %ga) ning vanemate naiste puhul (55–64-aastased) tunduvalt madalam (31,7 %) kui meestel. Ka naiste töötuse määr on kõrgem kui meestel (9,7 % võrreldes 7,8 %ga). Lissaboni tööhõive ja kasvu strateegia soolist mõõdet tuleb tugevdada.

2.3.3.1.2

Komisjon keskendub soolise võrdõiguslikkuse alaste õigusaktide täitmisele, uute struktuurifondide tulemuslikule kasutamisele ja töötamise tasuvaks muutmisele eriti maksu- ja toetussüsteemiga seotud õiguste määratlemise kaudu. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi loomist, ent selle tõhusaks toimimiseks on vaja piisavaid inim- ja rahalisi ressursse (2).

2.3.3.1.3

Komitee tunnistab, et naiste osalusmäära suurendamiseks on vajalikud ühised prioriteedid tööhõivepoliitika kooskõlastamisel. Riiklike reformikavade hindamisel peab komisjon tagama, et prioriteediks seatakse sugudevahelised erinevused ning võetakse vajalikud meetmed.

2.3.3.1.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvab, et kõikide liikmesriikide valitsustel, riiklikel võrdõiguslikkuse organitel ja sotsiaalpartneritel on selge kohustus tagada, et nende sätestatud palgasüsteemid ei põhjustaks naiste ja meeste vahelist diskrimineerimist;

2.3.3.1.5

Komitee on mures, et teatud uut tüüpi töökorralduse tulemus võib olla töötajate ärakasutamine ja ebakindlad tööd, mida teostavad tihti naised; usub kindlalt, et paindlikkuse ja turvalisuse vahel peab valitsema tasakaal.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee usub, et puuetega naiste tööleasumise takistustega seotud usaldusväärsed ja võrreldavad soolised andmed on olulise tähtsusega naiste integreerimisel tööturule.

2.3.3.2.1

Hoolimata võrdset töötasu käsitlevatest Euroopa Liidu õigusaktidest on ELi naiste keskmine töötasu 15 % madalam kui meestel (3) ning see erinevus väheneb palju aeglasemalt kui naiste ja meeste tööhõive erinevused. Palgaerinevuste püsimine tuleneb naiste otsesest ja kaudsest diskrimineerimisest ja struktuurilisest ebavõrdsusest, nagu sektoripõhine eraldamine, kutsealade ja töökorraldus, karjäärikatkestused laste või pere eest hoolitsemiseks, juurdepääs haridusele ja koolitusele, eelarvamuslikud hindamis- ja palgasüsteemid ning stereotüübid. Tehnilised, inim- ja rahalised ressursid pole kõikides liikmesriikides tingimata kättesaadavad.

2.3.3.2.2

Valmivas teatises sooliste palgaerinevuste ja sotsiaalpartnerite kaasatuse kohta peaks komisjon tagama suurema kooskõlastatuse võrdõiguslikkust puudutavate riiklike õigussätete vahel koos lihtsa juurdepääsuga hüvitusvõimalustele.

2.3.3.3.1

Naised moodustavad Euroopa Liidus keskmiselt 30 % ettevõtjatest. Neil on sageli meestega võrreldes raskem ettevõtet asutada ning rahastamis- ja koolitusvõimalusi leida. Euroopa Liidu ettevõtluse tegevuskava tuleb edasi rakendada ja sootundlikumaks muuta. Vajalik on ettevõtluse, teabe ja algse toetuse edendamine lihtsustamaks uute ettevõtete loomist ja arendamist, kasutades erinevaid tehnikaid, sealhulgas asutatavate ettevõtete paremaid rahastamisvõimalusi. Strateegiad peaksid parendama naiste juurdepääsu pangalaenudele ja pangateenustele. Lisaks peaks naisettevõtjatel olema võimalik luua võrgustikke finantsasutustega, et luua konkreetseid vajadusi arvestavaid toetuspakette, eelkõige seoses väikerahastamisega.

2.3.3.3.2

Riiklikud õppekavad peaksid sisaldama ettevõtlusalast õpet kesk- ja kõrghariduse tasandil, et eelkõige naiste seas edendada naiste osalemise kultuuri uuenduslike ideede arendamisel kõnealuses valdkonnas. Kõik naised aga ei soovi olla füüsilisest isikust ettevõtjad. Seetõttu peaksid riiklikud õppekavad teavitama õpilasi tööhõivega seotud õigustest ning innustama neid asuma tööle mittetraditsioonilistes sektorites.

2.3.3.3.3

Konkreetne, ent integreeritud naisettevõtluspoliitika aitaks pöörata tähelepanu eelkõige sugudevahelistele erinevustele tööhõives, mis esinevad tehnilistes valdkondades nagu inseneriteadus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenused ja kvalifitseeritud töökohad.

2.3.3.4.1

Sotsiaalse kaitse süsteemid peaksid kõrvaldama tegurid, mis vähendavad naiste ja meeste motivatsiooni astuda ja jääda tööturule, andes neile võimaluse individuaalselt pensioni koguda. Naistel peaks olema võimalus kasutada pensioniõigusi ning nende pensioni tagamiseks tuleks leida alternatiivseid viise. Naiste tööstaaž on siiski suurema tõenäosusega lühem või katkendlik ja seepärast on neil vähem õigusi kui meestel. See suurendab vaesusriski, eriti üksikvanemate, vanemate naiste või põllumajandus- ja kalandusvaldkonna perefirmades ning jaemüügi- ja tootmissektorites töötavate naiste seas. Samuti peaksid liikmesriigid tagama sisserännanud naiste kaitse ärakasutamise eest kõnealustes sektorites.

2.3.3.4.2

Strateegiaid peaks tõhustama tagamaks, et vaesumisohus naised, tööturul või mitte, arendaksid turukõlblikke oskusi, mis tagaksid nende tulevase materiaalse sõltumatuse (4)

2.3.3.4.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku tõhustada strateegiaid, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega sotsiaalses kaitses ja võitlusega vaesuse vastu, et tagada vaesumisohus naiste, eelkõige üksikemade vajaduste arvestamine maksustamis- ja sotsiaalkindlustussüsteemides. Tuleks teha konkreetseid poliitikaettepanekuid, mille eesmärk on julgustada üksikvanemaid arendama turukõlblikke oskusi ja lihtsustada nende juurdepääsu tööturule. Eelkõige on mõnes liikmesriigis teravamalt tunda vajadust põhjalikult muuta praegust vähest erinevust töötushüvitiste ning ülalpeetavate lisatoetuste ja riikliku alampalga vahel.

2.3.3.4.4

Praktikas ei tohiks töötamise atraktiivsuse suurendamine piirduda vaid palgapaketiga, vaid peaks hõlmama ka mitterahalisi stiimuleid nagu töö paindlikkus ja koolitusvõimalused madala kvalifikatsiooniga töötajatele. Piisavalt subsideeritud lastehoiuteenuseid tuleks pakkuda nii ühe kui kahe vanemaga vaesumisohus peredele.

2.3.3.4.5

Vaesusrisk on suurim üksikvanemaga leibkondades (35 % ELi keskmisest), kus perekonnapea on 85 % juhtudest naine. Kõrgendatud vaesuse oht ähvardab ka üle 65-aastaseid naisi. Madala kvalifikatsiooniga naistel on oht tööst sunniviisiliselt ilma jääda enne pensioniikka jõudmist.

2.3.3.5.1

Naistel ja meestel on erinevad terviseriskid ja haigused, tervist mõjutavad probleemid ja käitumine. Nende hulka kuuluvad ka keskkonnaküsimused nagu kemikaalide, mida käsitleb ettepanek REACH (kemikaalide registreerimise, hindamise ja kasutuse lubamise kohta), ja pestitsiidide kasutamine, mis raseduse ja imetamise ajal mõjutavad sageli last. Praegused meditsiinilised uuringud ning tööohutuse ja töötervishoiu nõuded on seotud pigem meeste kutsealadega. Kõnealuse valdkonna teadmisi ja teadusuuringuid ning statistikat ja näitajaid tuleb edasi arendada ka naiste seisukohast.

2.3.3.5.2

Naiste töötervishoiu ja tööohutuse parandamise meetmete kontekstis kõige suurema naiste osalusega valdkondades peaksid riiklikud tervishoiu ja pikaajalise hoolduse strateegiad sisaldama integreeritud poliitikat, milles pööratakse tähelepanu naispõllumajandusettevõtjate töötervishoiustandarditele ja talupidamisega tegelevate perede naiste tervisele üldiselt, samuti korduvale pingele tööstuses. Samuti peaksid need hõlmama teavet ja õpetust õiguste suurendamiseks.

2.3.3.5.3

Lisaks palub komitee rohkem arvestada, uurida ja analüüsida teiste eest hoolitsemise nõudmiste mõju ja sellest tulenevat koormust naiste füüsilisele ja vaimsele tervisele.

2.3.3.5.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidega ja teeb ettepaneku avatud kooskõlastusmeetodi kohaldamiseks tervishoiu valdkonnas ja ühendada sellega soolise võrdõiguslikkuse eesmärgid ning kaasata ka ennetuskavade tugevdamine. Lisaks on vaja tõhustada sootundlikke algatusi, mis käsitlevad sugulisel teel nakkavaid haigusi (sealhulgas HIV/AIDS) ning seksuaaltervise ja viljakusprobleeme.

2.3.3.6.1

Ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate naiste olukord on sageli raskem kui samadesse rühmadesse kuuluvatel meestel. Nad kannatavad sageli mitmekordse diskrimineerimise all. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine sisserände- ja integratsioonipoliitikas on vajalik naiste õiguste ja kodanikuosaluse tagamiseks, et kasutada täielikult ära nende tööhõivepotentsiaal ja parandada nende juurdepääsu haridusele ja koolitusele.

2.3.3.6.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kahetseb, et Euroopa Ülemkogus vastu võetud Haagi eesmärkides, mida rakendatakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal aastatel 2005–2010, ei käsitleta sisserännanud naiste konkreetset olukorda. Komitee tunnistab sisserände feminiseerumise nähtust ja soovitab süvalaiendada soolise võrdõiguslikkuse täielikult ELi poliitikasse ja meetmetesse sisserände protsessi igas etapis, eriti vastuvõtvatesse ühiskondadesse vastuvõtmise ja integreerimise etapis.

2.3.3.6.3

Olemasolevate varjupaigaga seotud vahendite, eelkõige ajutine kaitse ja vastuvõtutingimuste miinimumstandardid, ülevõtmine ja rakendamine on kooskõlas rahvusvahelisest inimõiguste konventsioonist ja 1951. aasta Genfi konventsioonist tulenevate kohustustega. Lisaks peaks varjupaigapoliitika peegeldama nimetatud põhjusel päritoluriigist põgenevate naiste soolise tagakiusamise olemust.

2.3.3.7.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni sätestatud põhimeetmeid, eriti kus seatakse prioriteediks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise järelevalve ja tugevdamine. Komitee nõustub algatustega avatud kooskõlastusmeetodi tõhustamiseks, pensionite, sotsiaalse kaasatuse, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse valdkonnas, kusjuures selle keskmes peab seisma muuhulgas meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine. (5).

2.3.4.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnistab meetmete väljatöötamise olulisust, sealhulgas selgepiiriliste sihtmärkide ja näitajate määratlemist, kindlustamaks lapsehoidmisteenuse võimaldamise sünnist kuni kohustusliku koolieani ning taskukohased ja kättesaadavamad hooldusteenused teistele ülalpeetavatele isikutele, kuna see mõjutab otseselt naiste osalemist palgatööjõus. Sisse tuleks viia sisse ka lastele kogu kooliea jooksul pakutavad koolijärgsed teenused, mis vastavad vanemate tööaegadele.

2.3.4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on nõus tasakaalu saavutamise olulisusega isikliku elu ja töö vahel ning tunnistab, et paindliku töökorralduse eeliseid ei rakendata siiski veel nii laialdaselt kui peaks. Komitee on mures, et teatud uut tüüpi töökorralduse tulemus võib olla töötajate ärakasutamine ja ebakindlad tööd, mida teostavad tihti naised; usub kindlalt, et paindlikkuse ja turvalisuse suhe peab olema tasakaalustatud.

2.3.4.3

Euroopa Liit on tunnustanud tasakaalu saavutamise olulisust naiste ja meeste eraelu ja töö vahel (6). Kodu- ja hooldustööde jaotamist soo alusel tuleb muuta, et saavutataks nende võrdne jagunemine meeste ja naiste vahel. Meeste rolli kodumajapidamises tuleb suurendada. Lisaks tuleb praeguste tööaja direktiivi läbivaatamise arutelude kontekstis sätestada tööajad, mis on sotsiaalselt kooskõlas perekondlike kohustustega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunnustab meetmete väljatöötamise tähtsust, sealhulgas konkreetsete eesmärkide ja näitajate seadmist, et tagada nii laste kui eakate ja puudega inimeste hooldusteenuste võimaldamine;

2.3.5.1

Naiste alaesindatusega poliitikas, majandusalaste otsuste vastuvõtmisel ning teaduses ja tehnoloogias ei suudeta ikka veel tõhusalt tegeleda. Komisjoni pakutud põhimeetmete eesmärk on pöörata tähelepanu kõnealusele ebademokraatlikule olukorrale. Siiski on liikmesriikides tahe võtta vajalikke meetmeid veel väga nõrk. Eraldamine on märgatav nii avalikus kui erasektoris. Naised on alaesindatud tipptasemel ja otsuseid vastuvõtvatel ametikohtadel nii avalikus kui erasektoris.

2.3.5.2

Komitee soovitab kehtestada eesmärgid ja tähtajad võrdsuse saavutamiseks, et suurendada naiste osalemist kõigis otsustusprotsessides, kuna usub, et see võiks tõhusalt suurendada naiste esindatust poliitiliste juhtide seas, majanduslike otsuste tegemisel, teaduses ja tehnoloogias.

2.3.5.3

Lisaks peaksid kõik Euroopa institutsioonid tõhusalt rakendama positiivseid meetmeid kõigil tasanditel, kus naised on otsuste tegemisel alaesindatud vastavalt 1. mai 2004. aasta Euroopa Ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklile 1d (77) 96 (7). Selliste positiivsete meetmete tulemusi tuleks korrapäraselt jälgida ja avaldada.

2.3.6.1

Komisjon on võtnud endale ülesande võidelda igasuguse vägivalla vastu. Soolise vägivalla ohvrid on peamiselt naised. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee käsitles kõnealust küsimust hiljuti omaalgatuslikus arvamuses naistevastase koduvägivalla kohta (8). Naistevastane koduvägivald takistab nende sotsiaalset kaasatust ning eelkõige nende kaasamist tööturule, mille tulemus on marginaliseerumine, vaesus ning rahaline ja materiaalne sõltuvus. Tuleb välja töötada naistevastase vägivalla vastu võitlemise Euroopa tegevuskava.

2.3.6.2

Inimkaubandusega ei saa tegeleda eraldiseisvalt. See on organiseeritud kuritegevuse oluline osa ja nõuab kõigi liikmesriikide koostööd kooskõlastatuma julgeolekupoliitika nimel ning ühist õiguslikku raamistikku, mis suudaks kõnealuses valdkonnas tõhusalt toimida. Euroopa Liidu eesmärgid kõnealuses valdkonnas määratletakse Haagi programmi (9) ja ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooniga (10). Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on vastu võtnud arvamuse, milles rõhutatakse tõhusa julgeoleku tähtsust kodanike kaitsmisel vabas ja avatud ühiskonnas õigusriigi õiguslikus raamistikus (11).

2.3.6.3

Inimkaubanduse ohvriteks olevaid naisi ei tohiks sunniviisiliselt riigist välja saata, kuna neid võivad ohustada kodumaal asuvad inimkaubitsejad. Selle asemel tuleks neile anda selle riigi elamisluba, kuhu nad on toodud, rakendades samas asjakohaseid kaitsemeetmeid sellise õiguse võimaliku kuritarvitamise vastu.

2.3.6.4

Komitee kutsub liikmesriike üles tagama vastavate meetmete rakendamise, et anda suuremad õigused ja suurem toetus inimkaubanduse naisohvritele seksuaalse ärakasutamise eesmärgil; Tuleb tegeleda üha suureneva seksuaalteenuste vajadusega, viies läbi teadlikkust tõstvaid kampaaniaid, mis on eriti suunatud selliste teenuste tarbijatele. Kampaaniad peaksid olema osa laiemast haridusalasest algatusest laiendada inimeste juurdepääsu alternatiivsetele töökohtadele ja rahastamisele.

2.3.6.5

Liikmesriigid peaksid kaaluma seksuaalteenuste ostmise kuritegelikuks kuulutamist või vähemasti suuremat kaitset inimkaubanduse ohvritele või enda tahte vastaselt seksuaalteenuste osutajatele.

2.3.7.1

EMSK nõustub komisjoniga, et meedia mängib suhtumiste ja käitumise kujundamisel olulist rolli. Pakutud meetmed, mis hõlmavad sooliste stereotüüpide kaotamist hariduses, tööturul ja meedias, käsitlevad neid küsimusi ja annavad liikmesriikidele juhiseid.

2.3.7.2

Komitee tunnistab, et naiste juurdepääs meediale ning eriti otsuseid tegevatele ametikohtadele meedias on veel puudulik, kuid nõustub, et poliitika sõnastamine peab olema seotud soolise võrdõiguslikkuse ja meediaga. Seetõttu soovitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee:

2.3.7.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub pakutud meetmetega tõsta teadlikkust komisjoni “Demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava” (13) ja sellega seonduvate tegevuste kaudu, mida korraldab vastav esindus liikmesriigis.

2.3.8.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni rolli naiste õiguste edendamisel rahvusvahelises kontekstis.

2.3.8.2

Euroopa Liidu välis- ja arengupoliitikas tuleb meeles pidada asjaolu, et naistel on vaesuse kaotamisel oluline roll ning et nende majanduslike, hariduslike, poliitiliste ja seksuaalsete õiguste suurendamine ei mõjuta mitte ainult neid, vaid ka nende perekondi ja ühendust.

2.3.8.3

Lisaks peab Euroopa Liit tagama naiste vajaduste ja perspektiivide süvalaiendamise ja järelevalve nii liikmesriigi kui Euroopa Liidu tasandil ning tagama naiste piisava juurdepääsu ELi rahalisele toetusele Euroopa Liidu arenguabipoliitika kontekstis.

2.3.8.4

Kriisisekkumise olukordades on vaja süvalaiendada soolist aspekti Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikasse kooskõlas ÜRO resolutsiooniga nr 1325 (14) ja 2000. aasta novembris vastu võetud Euroopa resolutsiooniga naiste osalemise kohta konfliktide rahumeelsel lahendamisel.

2.3.8.5

kutsub üles pidama Euroopa Ühenduse Humanitaarameti (ECHO) poliitikas esmatähtsaks abi ja rahalist toetust konfliktiperioodidel soolise vägivalla all kannatanud naistele ning otsima rahvusvahelise õiguse mehhanismide kaudu hüvitusvõimalusi pärast relvastatud konflikti.

2.4.1

Soolist võrdõiguslikkust on võimalik saavutada ainult selge tahte väljendamisega kõrgeimal poliitilisel tasandil. Komisjon edendab soolist võrdõiguslikkust oma töötajate hulgas (15) ning toetab mitmeid soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevaid struktuure, millega on saavutatud märkimisväärset edu. Kuid käesolevates juhistes määratletud põhivaldkondades tuleb teha suuremaid edusamme ning selleks on vaja paremat juhtimist kõikidel tasanditel: ELi institutsioonide, liikmesriikide, parlamentide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna tasandil. Liikmesriigi tasandil tuleb toetada soolise võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevaid ministreid.

2.4.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab olemasolevate struktuuride tugevdamist komisjoni tasandil, et edendada soolist võrdõiguslikkust parema kooskõlastatuse ja võrgustikusüsteemide kaudu, ning dialoogi- ja konsulteerimismehhanismide tugevdamise kaudu kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Rohkem tuleks riiklikul tasandil toetada ja tunnustada naisorganisatsioone ning parandada osalusdemokraatia põhimõttel rajanevaid sünergiaid.

2.4.3

Lisaks pooldab komitee kohustusliku soolise süvalaiendamise ja soolise teadlikkuse koolituse rajamist ELi institutsioonilises ülesehituses.

2.4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab asutada komisjoni eelarve peadirektoraadis ka soolise võrdõiguslikkuse eelarve töörühma ja viia läbi ELi eelarve iga-aastase soolise mõju hindamise.

2.4.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvab, et rakendamise edusammude jälgimine on väga oluline juhistes seatud eesmärkide saavutamise tagamiseks. 2008. aastal tehtav vahekokkuvõte peaks samuti aitama vajaduse korral edasi arendada muid asjakohaseid meetmeid, kui praeguseks määratletud poliitikavaldkondade meetmed. Nii pandaks alus kõnealuste juhiste järelmeetmetele pärast 2010. aastat.