23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/147

1.1

Euroopa Komisjoni asepresident Margot Wallström palus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel koostada ettevalmistav arvamus teemal “Kodanikuühiskonna osaluse tingimused ja prioriteedid ning avaliku ja erasektori partnerluse roll võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga” — Euroopas suurt poliitilist ja sotsiaalset tähtsust omavas küsimuses, milles komiteel on väga oluline osa. Kuigi terrorism ja organiseeritud kuritegevus on kaks eri probleemi, tegeletakse arvamuses vastavalt komisjoni taotlusele nende mõlemaga.

1.2

Haagi programm on lai poliitiline raamistik, mis määratleb ELi poliitika vabaduse, turvalisuse ja õiguse osas. Komitee on võtnud vastu arvamuse (1), milles märgitakse: “Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et julgeolekupoliitika peaks olema tõhus, kaitsma kodanikke vabas ja avatud ühiskonnas, austades seadusi ja õiglust ning õigusriigi norme”.

1.3

Finantsperspektiivis on ette nähtud vahendid terrorismi ja kuritegevuse vastase võitluse peamiste programmide arendamiseks. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on võtnud vastu arvamuse (2), milles rõhutatakse: “Põhiõiguste ja vabaduste kaitse ning julgeolek on meie kõigi vastutus …”.

1.4

Komisjon avaldas hiljuti teatise “Terroristide värbamine — vägivaldsele radikaliseerumisele kaasa aitavate teguritega võitlemine” (3), milles on pandud paika terroristlikesse rühmitustesse värbamise tõkestamisega seotud eesmärgid.

1.5

Pr Wallströmi palvel käsitletakse käesolevas arvamuses turvalisust kodanikuühiskonna kaasatuse ning avaliku ja erasektori vahelise partnerluse aspektist — kuigi see termin võib olla ebatäpne, kuna mõiste “kodanikuühiskond” hõlmab sotsiaalvaldkonna organisatsioone, mis erinevad eraettevõtetest. Ettevõtete ja erasektori ning ametivõimude vaheline partnerlus on tegevuse ja julgeoleku seisukohast põhitähtsusega. Kodanikuühiskonnal on väga oluline roll õigusriigi väärtuste edendamisel ja demokraatiasse aktiivse panuse andmisel.

2.1

Kodanikuühiskonnal on väga oluline roll õigusriigi väärtuste edendamisel ja demokraatiasse aktiivse panuse andmisel. Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid viivad ühiskonnas läbi väga hinnatavat tööd, edendades Euroopa kodanikuaktiivsust ja suurema osalusega demokraatiat. Siiski ei saa kodanikuühiskonna organisatsioonid tegevuspoliitikates asendada ega pea asendama liikmesriikide ega Euroopa ametivõime.

2.2

EMSK ei saa aktsepteerida seda, et terroristid ja kurjategijad pääsevad õigusemõistmisest politsei- või kohtumeetmete rakendamist takistavate vanade sisepiiride tõttu. Komitee kutsub Euroopa Liidu institutsioone ja liikmesriike üles koostama ja ellu viima terrorismivastane ühisstrateegia ning lahendama praegune olukord, kus otsuseid langetatakse uisapäisa.

2.3

Komitee arvates jääb praegune üksnes valitsustevaheline koostöö suurel määral ebapiisavaks ja sageli vähetulemuslikuks. Ta toetab seega Euroopa Parlamendi resolutsiooni, mille kohaselt tuleks julgeolekupoliitikat käsitlevates küsimustes kasutada pigem kvalifitseeritud enamuse, mitte ühehäälsuse nõuet, ning otsuste langetamisel tuleks kasutada ühenduse meetodit. Julgeolekupoliitika osas on vaja “rohkem Euroopat”.

2.4

Komitee teeb ettepaneku muuta Europol tegevusalase pädevusega, Euroopa poliitilisele või õigusasutusele alluvaks organiks, mille volitused oleks suuremad kui praeguse nõuandva rolli puhul ja mis suudaks koostöös liikmesriikide politseijõududega viia läbi juurdlusi kogu Euroopa Liidu piires.

2.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Parlamendi soovitust, et liikmesriigid muudaksid oma kriminaalõigusakte selliselt, et raamotsuses märgitud terrorismiga seotud kuriteod ei aegu. Samuti toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee igati ettepanekut, et terrorismiga seotud kuriteod peaksid kuuluma Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse.

2.6

Komitee soovitab arendada kogu Euroopas aktiivsemalt noortele suunatud koolitusprogramme ja tegevusi, et nad saaksid omandada kodanikuharidust, mis edendab võrdsust, sallivust ja kultuurilise mitmekesisuse mõistmist, et aidata neil hoiduda radikaalseid ja vägivaldseid ideid propageerivate võrgustike ohvriks langemast.

2.7

Võitluses vägivaldse radikaliseerumise vastu peaksid Euroopa Liit ja liikmesriigid pidama nõu kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes tegutsevad aktiivselt selle nimel, et edendada religioonide- ja kultuuridevahelist dialoogi ning võidelda sallimatuse, rassismi, ksenofoobia ja vägivaldse ekstremismi vastu vähendamaks radikaalsust ja vägivalda külvavaid pingeid. Kohaliku tasandi avaliku ja erasektori partnerluse platvormide rajamine oleks positiivne samm nii nende kui ka muude küsimustega tegelemiseks. Euroopa Liit ja liikmesriigid peaksid selliste platvormide loomist soodustama ja julgustama.

2.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku panna paika miinimumnorme kehtestav seadusandlik raamistik, et tagada terrorismiohvrite kaitse ja tunnustus. Seega soovitab komitee, et riiklikus tegevuses selles valdkonnas lähtutaks terrorismiohvreid kaitsevatest normidest, soovitustest, headest tavadest ja suunistest.

2.9

Komitee rõhutab veel kord vajadust Euroopa Liidu ühtsete õigusaktide järele kuriteoohvritele hüvituse tagamise vallas.

2.10

Komitee kutsub üles viivitamatult ellu viima rahapesuvastase töökonna soovitused rahapesu ja terrorismi rahastamise osas. Seega innustatakse liikmesriike tegema nimetatud soovituste järgimiseks vajalikke samme õigusloome alal.

2.11

Komitee palub ajakirjandusel (eriti riiklikul) kehtestada asjakohased käitumisnormid ja teha koostööd võimuorganitega, et tagada ohvrite väärikus ja nende eraelu puutumatus, vältimaks käsitlusi, mis võivad toetada terroristlike rühmituste propagandistlikke huve. Kõige selle juures tuleb austada ajakirjandusvabadust.

2.12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab komisjoni ettepanekut avaliku ja erasektori partnerluse Euroopa platvormi loomiseks ning peab hädavajalikuks eraldada vahendeid saamaks liikmesriikide ning Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahelisest avaliku ja erasektori koostööst maksimaalset kasu. Komitee arvates peaks partnerluse jaoks olema küllaldaselt tegevusruumi, et edendada sünergiaid, mida on võimalik kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses tekitada, sekkumata samas siiski EMSK eesõigusesse nõuandmisülesande täitmisel. Käesoleva arvamuse punktis 13.4.2 on toodud avaliku ja erasektori partnerluse eesmärgid, mida komitee prioriteetseks peab.

3.1

Euroopa Liidu väärtushinnangud ja põhimõtted on määratletud põhiseaduse lepingu eelnõus. Põhiõiguste harta tagab tasakaalu turvalisuse ning isikuvabaduste ja õiguste, sh isikuandmete kaitsmise õiguse vahel.

3.2

Suurimat ohtu demokraatlike süsteemide stabiilsusele ja arengule ei kujuta mitte välised rünnakud, vaid elujõulisuse, dünaamika ja sotsiaalse toetuse kaotus institutsioonides endis.

3.3

Euroopa suurim saavutus seisneb selles, et ta on edukalt loonud õigusriigi, mis on parimaks eelduseks võimu demokraatlikule korraldamisele.

3.4

Sotsiaalne õigusriik tähendab võimu teostamist õigusriigi põhimõtete kohaselt, kasvavat nõudmist demokraatliku legitiimsuse järele, kaupade ja teenuste kättesaadavust kõikidele inimestele ning võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise tagamist.

4.1

Terrorism on üks suurimaid maailma ees seisvaid probleeme, mis on muutunud tänases Euroopas kriitilise tähtsusega küsimuseks; selle hinda maksavad eurooplased. Terrorismil on erinevad ideoloogilised alused. Viimastel aastatel on esile kerkinud ka eriti ohtlik rahvusvaheline radikaalne islamiterrorism. Seetõttu on väga raske välja pakkuda terrorismi rahvusvahelist määratlust. Käesolevas arvamuses kasutatakse nõukogu poolt 13. juunil 2002 vastu võetud määratlust (4).

4.2

Euroopas tegutseb ka mitmeid võimsaid kuritegelikke võrgustikke (5). Mõned sellised võrgustikud tegutsevad riigisiseselt, ent kõige ohtlikumad võrgustikud Euroopa ja rahvusvahelisel tasandil. ÜRO võttis 2002. aastal Palermos kõnealusel teemal vastu rahvusvahelise konventsiooni (6).

4.3

Terrorism ja organiseeritud kuritegevus ohustavad ja nõrgendavad riigi olemust: selle õiguspärast ainuõigust kasutada jõudu. Eurooplased küll teavad, et terrorism kujutab endast tõsist ohtu, mille vastu tuleb võidelda, kuid vähem ollakse teadlikud ohtudest, mida toob endaga organiseeritud kuritegevus, mis võib levida institutsioonidesse ja ühiskonda ning millel on suur korruptiivne mõju ning nii majanduslikult kui sotsiaalselt hävitavad tagajärjed.

4.4

Nii terroristlikud kui ka kuritegelikud organisatsioonid kasutavad rahapesu korraldamiseks samu meetodeid, muuhulgas ka rahandus- ja kinnisvarasektoreid. Organiseeritud kuritegevusel on suur korruptiivne mõju, mida ta püüab avaldada poliitilistele ja haldusorganitele, mõnikord aga ka kodanikuühiskonna organisatsioonidele

4.5

Rahvusvahelisel tasandil kattub terroristlike ja kuritegelike organisatsioonide tegevus kahes valdkonnas: ebaseaduslik relvaäri ja narkokaubandus. Terroristlike ja kuritegelike organisatsioonide tegevus on sarnane ka väljapressimise valdkonnas. Terroristlikud rühmitused on sageli tegutsenud nagu maffiaorganisatsioonid, mis rahastavad oma barbaarset tegevust kuritegeliku tegevuse (narko-, relva- ja inimkaubanduse, krediitkaardipettuste, relvastatud röövide, professionaalidelt ja ärimeestelt väljapressimise, ebaseaduslike hasartmängude korraldamise ja muude kuritegude) abil.

4.6

Terrorism ja organiseeritud kuritegevus on kaks eri probleemi: terrorism on ajendatud poliitilistest põhjustest ning tabab Euroopat aeg-ajalt, samas kui organiseeritud kuritegevus on kestev ühiskondlik probleem.

4.7

Kuigi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse juured ja eesmärgid on erinevad, on neil üks ühine huvi: hävitada või nõrgestada õigusriiki, et saavutada oma eesmärgid.

4.7.1

Mõnedes Euroopa riikides tegutsevate terroristlike organisatsioonide eesmärk on saavutada oma poliitilised sihid terrori, kuritegevuse, ähvarduste ja väljapressimise abil. Samas ollakse neis organisatsioonides teadlikud sellest, et nende totalitaarsed eesmärgid on saavutatavad alles siis, kui õigusriik on hävitatud või nõrgestatud.

4.7.2

Organiseeritud kuritegevuse eesmärk on vähendada ja piirata õigusriigi ulatust, suurendada ala, kus valitseb karistamatus ja seadusetus, ning luua väljaspool seadust ja õigust tegutsev paralleelne ühiskond, mida valitsevad maffiaorganisatsioonid ja kuritegelikud võrgustikud.

4.7.3

Õigusriiki karistamatusest eraldavad piirid võivad olla mõnikord hägused. Mõnes Euroopa osas on terroristid ja nende sotsiaalsed võrgustikud ning organiseeritud kurjategijad suutnud riiki nõrgestada, külvates poliitilisse süsteemi terrorit ja korruptsiooni.

4.7.4

Õigusriik on vastus terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse tekitatud probleemidele, tagades vabaduse ja julgeoleku vahelise tasakaalu, politsei- ja kohtusüsteemide koostöö, Euroopa ja rahvusvahelise koostöö ning kodanike ja kodanikuühiskonna aktiivse kaasatuse.

4.7.5

Ühiskond ja ametivõimud ei tohi taganeda ega loobuda võitlusest terroristide ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Terroristlikele organisatsioonidele annab oma eesmärkide elluviimise võimalus üha hoogu juurde, mistõttu ühiskond ja ametivõimud peavad tegema nende kavatsuste läbikukutamiseks järjepidevaid jõupingutusi.

5.1

Kuna terrorism ründab otseselt inimelu ja vabadust, kujutab ta endast tõsist inimõiguste rikkumist.

5.2

Terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise tegevuslik külg on riigi (täpsemalt politsei ja kohtuorganid) ülesanne, millega tuleb tagada riigi kodanike vabadus ja julgeolek. Riigi tegevusel tuleb säilitada tasakaal vabaduse ja julgeoleku vahel, järgida põhiväärtusi (inimõigused ja üldised vabadused) ning demokraatlikke väärtusi (õigusriik), kuna — nagu komitee ühes arvamuses juba on väljendanud (7) — ajalugu on näidanud, et turvalisust kaitsevad kõige tõhusamalt avatud ja vabad ühiskonnad.

5.3

Kodanikuühiskond kindlustab pidevalt demokraatiat ja õigusriigi väärtusi, võideldes seega selle nimel, et peatada ühiskonnas terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse areng ning vähendada nende mõju. Kodanikuühiskonna organisatsioonid ei saa tegevuspoliitikates asendada ega pea asendama liikmesriikide ega Euroopa ametivõime.

5.4

Ükski ideoloogia ega põhjus ei õigusta kuritegevust, terrorit ega väljapressimist. Terrori kasutamine poliitiliste eesmärkide saavutamiseks ei ole kuidagi õiguspärane. Terrorismil ei ole ajendeid ja miski ei õigusta seda. Oluline on jätkata väsimatut võitlust terrorismi poliitilise ja ühiskondliku seadustamise ehk radikaliseerunud poliitiliste seisukohtade vastu, mis käsitlevad terrorismi kui poliitiliste eesmärkide saavutamise ühte vahendit.

5.5

Paljud Euroopa kodanikud ei taju terrorismiohu tõsidust ja mõnedes sektorites koguni kaheldakse sellise ohu olemasolus. Kodanikel on õigus saada julgeoleku ohtude kohta asjakohast teavet ning avaldada ametivõimudele survet tõhusamaks võitlemiseks terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega.

5.6

Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonid viivad ühiskonnas läbi kõrgelt hinnatavat tööd, edendades Euroopa kodanikuaktiivsust ja suurema osalusega demokraatiat.

5.7

Poliitilised süsteemid sõltuvad omaenda sisemisest elujõust. Euroopa elujõud tuleneb ühiskonna demokraatlikkusest. Poliitilised süsteemid ja institutsioonid tuginevad ühiskonnale, mis neile “elu sisse puhuvad”. Kodanikud ja kodanikuühiskond peavad toetama õigusriiki, kuna selle ülesanne on nende vabaduse ja sotsiaalse heaolu tagamine ja kaitsmine.

5.8

Samas ollakse neis organisatsioonides teadlikud sellest, et nende totalitaarsed eesmärgid on saavutatavad alles siis, kui õigusriik on hävitatud või nõrgestatud. Kodanikud ja kodanikuühiskond peavad kaitsma väärtusi ja põhimõtteid, millele Euroopa demokraatia on üles ehitatud.

5.9

Osalusdemokraatiat ja õigusriiki ei ole võimalik säilitada ega arendada ilma kodanike ja neid ühendavate organisatsioonide toetuseta. Vastuseks relativismile ja radikalismile taaselustab kodanikuühiskond pidevalt oma organisatsioonide tegevuse kaudu sotsiaalset ja demokraatlikku õigusriiki.

5.10

Mõned ühiskonna osad ei ole probleemile aga veel piisavalt tähelepanu pööranud: puudu jääb ühiskondlikust teadlikkusest prostitutsiooni, narkokaubanduse, rahapesu, piraatkaubanduse jms suhtes.

5.11

Kodanikud ja kodanikuühiskonna organisatsioonid võiksid olla võitluses organiseeritud kuritegevusega aktiivsemad, kuna sel on poliitilistele süsteemidele suur korruptiivne mõju.

6.1

Haagi programmis on määratletud Euroopa Liidu eesmärk saada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevaks alaks. Selle saavutamiseni on siiski veel pikk tee.

6.2

Samal ajal kasutavad kurjategijad ja terroristid ära Euroopa nõrkust, et vältida kohtumõistmist. Inimeste, kapitali ja kaupade vaba liikumise põhimõte võimaldab kurjategijatel piiride nn läbilaskvust ära kasutada, samas kui poliitiliste ja kohtulike meetmete rakendamisel on piirid siiski olemas.

6.3

EMSK ei saa aktsepteerida seda, et terroristid ja kurjategijad pääsevad õigusemõistmisest politsei- või kohtumeetmete rakendamisel eksisteerivate vanade sisepiiride tõttu.

6.4

Euroopa Liit peaks koostama terrorismivastase ühisstrateegia. Komisjon ja nõukogu peaksid jätkuvalt olema poliitilisteks tõukejõududeks ning lahendama praeguse olukorra, kus otsuseid langetatakse uisapäisa. Poliitiline ja õigusalane koostöö Euroopas on nõrk, kuna Euroopa Liidu õiguslikud ja praktilised vahendid on osutunud ebapiisavaks, võimaldamaks terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega tõhusalt võidelda. Enamik vahendeid kuuluvad liikmesriikide pädevusse. Asutamislepingu kohaselt jäävad need mehhanismid ELi kolmanda samba alla ehk valitsustevahelisele tasandile.

6.5

Euroopa julgeolekustrateegiat tuleks arendada kogu ühenduse raames, mitte pelgalt valitsustevahelise koostöö kaudu, nagu see praegu toimub. Nimetatud valdkondade jätmine ELi kolmanda samba alla vähendab koostöö tõhusust ja ulatust. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub nõukogu üles looma üldist ühtset õiguslikku raamistikku, mis oleks kooskõlas julgeolekupoliitikaga. Rakendada võiks Euroopa Liidu asutamislepingu artiklit 42, nagu on soovitanud ka Euroopa Parlament (8), kusjuures ühehäälsuse reegel tuleks asendada kvalifitseeritud häälteenamuse nõudega.

6.6

Kuritegelikud organisatsioonid kasutavad oma ebaseadusliku tegevuse jaoks sageli Euroopa Liidu välispiire. Piirikontrollis tuleks Euroopa Liidu tolliseadustikku kasutada tõhusamalt, eriti tollijuhtide endi ja neile vastastikust haldusabi pakkuvate teenistuste poolt. Süüdimõistmine ja karistamine tuleb ühtlustada kogu ühenduse tollipiirkonnas, samuti tuleb üldkehtivaks teha õigus kahtlustatava kinnivõtmiseks (õigus laiendada otsimistegevust ka üle riigipiiride Euroopa Liidu sees) ning karistuste vastastikune tunnustamine. Varasemates arvamustes on komitee viidanud vajadusele moodustada Euroopa ühised piirivalvejõud (9).

6.7

Liikmesriigid peavad tõhustama ELi sise- ja välisjulgeolekuga seotud ohtusid puudutava teabe vahetamist luure- ja julgeolekuteenistuste vahel, ühendama terrorismiohtu käsitlevad strateegilised analüüsid ja koostama peamiste infrastruktuuriobjektide kaitse ühised plaanid.

6.8

Politsei töö tõhususe suurendamisel on peamiseks teguriks teabe kättesaadavus. Selline põhimõte märgib uut lähenemist ELi õiguskaitseorganite piiriülese teabevahetuse parandamises, mis põhineb sellel, et ühe liikmesriigi õiguskaitseorgani töötaja saab teise liikmesriigi töötajalt uurimise teostamiseks vajalikku teavet (10). Koostalitlusvõime tagamiseks on vajalik asjaomaste liikmesriikide õiguskaitseorganite vaheline suur vastastikune usaldus. Usalduse puudumine, mille põhjusi tuleks analüüsida ja kodanikuühiskonnale tulemustest aru anda, on seni olnud Euroopa koostöö üheks suurimaks takistuseks.

6.9

ELi rolli tuleb tugevdada ning Euroopa julgeolekustrateegiat ühenduse raames arendada, et suurendada strateegia tõhusust ja läbipaistvust. Julgeolekupoliitika osas on vaja “rohkem Euroopat”. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teinud ettepaneku (11) võtta vastu julgeoleku, komisjonile algatuste tegemise õiguse ja Euroopa Parlamendile kaasotsustamisõiguse andmisega seotud ühenduse meetod. Samuti peaks nõukogu tühistama ühehäälsuse reegli ja võtma otsuseid vastu häälteenamuse alusel, ning Euroopa Kohtul peaks olema oma pädevus.

6.10

Europoli roll peaks ületama pelka koostööd, s.t Europolile tuleks anda tegevusalane pädevus. Komitee teeb ettepaneku muuta Europol tegevusalase pädevusega organiks, kes suudab viia läbi uurimisi kogu Euroopa Liidu piires. Haagi programm nõuab tugevamat praktilist koostööd ja koordineerimist riiklikul tasandil õiguskaitse-, kohtu- ja tolliorganite vahel ning ka nimetatud organite ja Europoli vahel. Liikmesriikidel tuleb edendada Europoli kui Euroopa agentuuri ning võimaldada sellel koos Eurojustiga täita otsustavat rolli võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu. On vastuvõetamatu, et Europoli konventsiooni parandusprotokollid on seni kõigi liikmesriikide poolt ratifitseerimata või rakendamata (12). See on aga eriti pakiline, et anda Europolile toetust ja ressursse, mis on vajalikud tõhusaks toimimiseks Euroopa õiguskaitsealase koostöö nurgakivina. Alates 1. jaanuarist 2006 asendas Europol oma iga-aastased aruanded kuritegevuse olukorra kohta Euroopa Liidus “ohtude hindamisega” tõsiste kuritegevuse liikide osas.

6.11

Eurojusti eesmärk on riiklike kohtuorganite koordineerimine võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. Ent kuigi selle loomisest alates on tehtud edusamme, ollakse eesmärkide saavutamisest endiselt kaugel. Eurojustil on väga vähe rahalisi ressursse, kusjuures liikmesriikide eraldatavad summad on erinevad, kuna mõnes riigis ei ole õigusalasele koostööle seadustega tagatud piisavat toetust.

6.12

Komitee teeb ettepaneku kasutada Eurojusti vahendina, mille kaudu tõhusalt arendada Euroopa Liidu kohtu- ja maksuorganite vahelist ühist uurimistööd võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastu. Riiklike juurdluste tulemused tuleks edastada Eurojustile, kes peaks koostama tõhusa Euroopa andmebaasi.

6.13

Õigusalane koostöö kriminaalasjades on äärmiselt oluline. Praegu iseloomustab kohtuorganitevahelisi suhteid aga usalduse puudumine. Puudub nii “Euroopa kohtukultuur” kui ka kriminaalasjade minimaalne ühtne regulatsioon. Kodanikud peavad tagama, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid võtaksid kuulda nende üleskutset suurendada õigusalast koostööd kõigi liikmesriikide vahel. Kodanikud nõuavad, et ühelgi terroristil ega kurjategijal ei oleks võimalik vältida kohtumõistmist vääritimõistmistest või koostöömenetluste puudumisest tulenevate probleemide tõttu.

6.14

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Parlamendi soovitust, et liikmesriigid muudaksid oma kriminaalõigusakte selliselt, et raamotsuses märgitud terrorismiga seotud kuriteod ei aegu. Samuti toetab komitee (13) igati ettepanekut, et terrorismiga seotud kuriteod peaksid kuuluma Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevusse.

6.15

Käesoleval ajal valitsev olukord on kodanikele arusaamatu ja vastuvõetamatu. Algatuste blokeerimine põhjusel, et liikmesriigid seavad oma riiklikud eesõigused ühise terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse prioriteetidest kõrgemale, ei ole mõistlik. Euroopa kodanikud ei mõista terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse ELi mehhanismide ja vahendite üleküllust. Sama eesmärgi saavutamise nimel tegutseb arvukalt institutsioone, näiteks nõukogu terrorismivastase tegevuse koordinaator, õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste volinik, Europol, Eurojust jne.

6.16

Ressursside hajutamine ei ole tõhususe saavutamiseks mõistlik samm. Eurojust ja Europol peaksid oma praegustest koostööprobleemidest üle saama ning tugevdama oma ühiseid juurdlusrühmi. Luureteenistused peaks täiustama teabeedastusmenetlusi Europoli siseselt. Euroopa Pettusevastane Amet (OLAF) peaks kuritegude uurimisel tegema koostööd Europoli ja Eurojustiga. Eri agentuurid ja teenistused peavad vahetama andmeid ja juurdlusteavet, et nende tegevus kurjategijate tabamisel oleks tõhusam.

6.17

Kuna terrorism ohustab kõiki, käsitletakse terrorismivastast võitlust ka Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitikas ning selle peamisteks aspektideks on mitmepoolsus ja institutsioonidevaheline koostöö. EMSK arvates peavad Euroopa Liidu jõupingutused terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses täiendama ELi väärtushinnanguid ja huve jagavate piirkondlike organisatsioonide poolt tehtavaid jõupingutusi. Seetõttu on oluline otsida sünergiaid ning viise koostöö tõhustamiseks selliste organisatsioonidega nagu ÜRO, OSCE ja Euroopa Nõukogu valdkondades, kus need organisatsioonid võivad aidata kaasa Euroopa Liidu terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse poliitikas määratletud eesmärkide saavutamisele.

6.18

Vähendamaks radikaliseerumise ohtu, peaks Euroopa võtma sihiks sellise välispoliitika, mis edendab väärtusi, mida pakuvad demokraatia, rahu, kultuuridevaheline dialoog, võitlus vaesuse ja korruptsiooniga, inimõiguste kaitse laiendamine kogu maailmas ning koostöö ÜRO raames.

7.1

Kodanikuühiskonna organisatsioonid kehastavad kodanike demokraatlikku õigust liituda ja osaleda aktiivselt näiteks sotsiaalalal, poliitikas või kultuurielus. Kodanikuühiskonna organisatsioonid võivad oma tööga mängida olulist rolli terrorismi tõkestamisel, edendades sotsiaalset ühtekuuluvust ja ennetades tegureid, mis aitavad kaasa vägivaldsele radikaliseerumisele. Nad peavad leidma oma tegevuseks vahendeid, et levitada Euroopa väärtuste õpetamist.

7.2

Terroristid ei kuulu tingimata mingisse kindlasse vanuserühm ega ühiskonnakihti, mistõttu mõned võivad mõned ühiskonnasektorid muutuda haavatavaks. Vaesus, ebaõnnestumine koolis, tööhõivevõimaluste puudumine, diskrimineerimine, kodanikuväärtuste vähesus, sotsiaalne tõrjutus jne loovad hea kasvupinnase frustratsiooni tekkeks, võimaldades sektidel, religioossetel fundamentalistidel, terroristide rühmitustel ja kuritegelikel organisatsioonidel oma võrkudesse uusi liikmeid värvata.

7.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee jagab üldiselt komisjoni poolt teatises “Terroristide värbamine — vägivaldsele radikaliseerumisele kaasaaitavate teguritega võitlemine” (14) väljendatud seisukohti. Selles valdkonnas kodanikuühiskonna organisatsioonid tegutsevadki.

7.4.1

Programmid peaksid olema esmajoones suunatud kooliealistele noortele, et vältida nende sattumist radikaalsetel, vägivaldsetel ideedel põhinevatesse võrgustikesse. Oluline on tõhustada noortele suunatud koolitusprogramme ja tegevusi, et nad saaksid omandada kodanikuharidust, mis edendab võrdsust, sallivust ja kultuurilise mitmekesisuse mõistmist.

7.4.2

Euroopa tööhõivestrateegia ja Lissaboni eesmärkide kaudu tuleks tõhustada kõige tundlikumate üksikisikute ja vähemuste erialast integratsiooni soodustavaid poliitikaid.

7.4.3

Kodanikuühiskonnal ja riigivõimul on oluline haridusalane ülesanne tagada, et kõigil inimestel nende päritolust sõltumata oleks juurdepääs piisavale teabele ja koolitusele pluralismi, veendumuste vabaduse ja usuvabaduse, sugupoolte võrdsuse, sallivuse ja riigi sekulaarsusega kaasnevate hüvede kohta, mis moodustavad Euroopa demokraatliku õigusriigi vundamendi.

7.4.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on koostanud mitmeid ettepanekuid integratsiooni seadmiseks ühenduse sisserändepoliitika üheks prioriteetsetest eesmärkidest (15).

7.4.5

Arvamusliidrid ja meedia saaksid anda integratsiooni positiivse panuse, kui lähtuksid tasakaalustatud perspektiividest.

7.4.6

Tänapäeva Euroopa ühiskonnad on kultuuriliselt mitmekesised, kuid rahvus-, etnilised ja usuvähemused kannatavad arvukate rassismist, ksenofoobiast ja diskrimineerimisest tulenevate probleemide tõttu.

7.4.7

Euroopa sotsiaalorganisatsioonid tegutsevad aktiivselt, et edendada dialoogi religioonide ja kultuuride vahel ning võidelda sallimatuse, ksenofoobia ja vägivaldse ekstremismi vastu.

7.4.8

Riigivõimuorganid peaksid nende organisatsioonidega konsulteerima ning looma asjakohased koostöösüsteemid, et leevendada pingeid, mis toidavad radikalismi ja vägivalda Ettevõtetel, ametiühingutel ja kõigil kodanikuühiskonna organisatsioonidel on tähtis roll harimisel, integreerimisel ja diskrimineerimise tõkestamisel.

7.5

Komitee pooldab arendusprogramme, mille eesmärk on uurida ja analüüsida vägivaldse radikaliseerumise, terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega seotud sotsiaalseid protsesse, ning teeb ettepaneku, et komisjon eraldaks selleks ekspertrühmade, ülikoolide ja uurimiskeskuste toetamiseks ressursse.

8.1

Terrorismiohvritele saab osaks vägivald, mis on suunatud kogu ühiskonna ja selle väärtushinnangute vastu. Ohvrid on terrorismi tegelikkuse tõestus, nad on ühiskonna hääl ja terrorismivastases võitluses esirinnas. Just neil on oluline roll edendada ühiskonna pühendumist terrorismivastasele võitlusele ja kindlustada kodanike reaktsioon terrorismile. Ohvritele keskendumine on parim viis terroristide diskrediteerimiseks ja isoleerimiseks, seda nii poliitiliselt kui ka moraalselt.

8.2

Parim viis ohvrite tunnistamiseks ja mälestamiseks on kaitsta demokraatiat ja õigusriiki, et Euroopa võiks olla vaba ja avatud ühiskond.

8.3

Ühel või teisel moel esindavad ohvrid seda, mida terroristid ja organiseerunud kurjategijad aktsepteerida ei suuda — seaduslikku ja demokraatlikku võimu, mille aluseks on õigusriik. Kodanikuühiskond peab edastama seda sotsiaalset ja poliitilist teadmist, et ohvreid piisaval määral sotsiaalselt ja poliitiliselt arvestataks ning et demokraatiale ja õigusriigile oleks võimalik anda uus elu.

8.4

Ohvrite kaitse on ka ennetuse tõhus meetod. Terrorismiohvrid väärivad kodanike ja institutsioonide täit austust, tuge ja abi. Terrorismiohvrite kogetud ebaõiglus ja rünnaku tagajärjed tuleb hüvitada liikmesriikide ja ELi kodanikuühiskonna ja võimuorganite otsustava tegevusega, et rahuldada ohvrite vajadusi ja tagada, et nende kannatused oleksid võimalikult väikesed.

8.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teeb ettepaneku rakendada terrorismiohvrite ja nende perekondade kaitsmiseks ja arvestamiseks järgmisi meetmeid.

8.5.1

Tuleks paika panna miinimumnorme kehtestav seadusandlik raamistik, et tagada õigus väärikusele, austus era- ja pereelu suhtes, õigus rahalisele hüvitisele, arstiabile ning psühholoogilisele ja sotsiaalsele abile ning õigus tõhusale juurdepääsule õigusmõistmisele ja kohtulikule kaitsele, samuti õigus ametialasele ja sotsiaalsele taasintegreerimisele ning kutsealasele ja akadeemilisele koolitusele, et tagada tööhõiveväljavaadete osas võrdsed võimalused.

8.5.2

Riigi tegevus peaks selles valdkonnas lähtuma terrorismiohvrite kaitset käsitlevatest normidest, soovitustest, headest tavadest ja suunistest. Komisjon peaks eraldama ressursse, et aidata terrorismiohvrite ühendustel luua üleeuroopalisi võrgustikke.

8.6

Samuti on oluline, et ei unustataks teisi, vähem tuntud ohvreid, keda meedias vähem kajastatakse. Need on inimesed, kes on langenud ohvriks kuritegelikele organisatsioonidele, mis rikuvad inimõigusi terroristlike organisatsioonidega samal määral: väljapressimise, röövimise ja narkootikumide ohvrid; inimkaubanduse, prostitutsiooni ja naistekaubanduse ohvrid; illegaalse tööjõu kasutamise ohvrid.

8.7

Kõik kuriteoohvrid väärivad võimuorganite ja kodanikuühiskonna erilist tähelepanu. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on koostanud arvamusi, milles ta kutsub üles kehtestama kuriteoohvritele hüvituse tagamist käsitlevaid ühtseid ELi õigusakte (16). Kindlustuskompaniid ja vastastikused ühingud peaksid võtma uusi kohustusi ning tagama, et nende poliitikas oleks ohvrite aspekt paremini hõlmatud.

9.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on koostanud mitmesuguseid arvamusi (17), mis sisaldavad ettepanekuid avaliku ja erasektori partnerluste tõhustamiseks eesmärgiga võidelda terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastu. Kõige olulisemad kohustused peavad selles kontekstis enesele võtma aga finantsorganid.

9.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koostas hiljuti kaks arvamust (18), mis käsitlevad finantsorganite kohustust tagada finantstehingute parem läbipaistvus, et muuta ebaseaduslik tegevus keerulisemaks. Komitee kutsub liikmesriike üles astuma vajalikke õigusalaseid samme tagamaks, et era- ja mittetulundusorganisatsioonid, mis võivad moodustada osa võrgustikust, mille kaudu liiguvad terroristide rahad, rakendavad rahapesuvastase töökonna (FATF) (19) soovitusi terrorismi rahastamise ja rahapesu kohta. See ei tohi aga kaasa tuua kodanikuühiskonna organisatsioonide üleüldist kahtlustamist.

9.3

Üha enam kasutatakse terroristlikest ja organiseeritud kuritegevuse võrgustikest pärineva raha varjamiseks kinnisvarasektorit. Mõnel juhul on kohalikud omavalitsused selliste võrgustike poolt ära ostetud. Nimetatud sektoris tegutsevad kinnisvaraarendajad, suured ehitusfirmad ja muud ettevõtjad peavad tegema koostööd riigivõimuorganitega, et tõkestada selle sektori kasutamist ebaseaduslikult hangitud rahaliste vahendite varjamiseks ning terroristide ja kuritegelike organisatsioonide poolt omandatud raha pesuks.

9.4

Üha sagedamini kasutatakse kriminaalsetest tegevustest saadud raha varjamiseks ka rahvusvahelist kunsti-, filateelia- ja antiigiturgu. Nimetatud toodetega tegelevad ettevõtted peaksid tegema aktiivsemat koostööd ametivõimudega, et muuta turul toimuv läbipaistvamaks.

9.5

Euroopa Liit vajab ühtseid õigus- ja haldusmehhanisme, et teha selliste ebaseaduslike tegevuste vastu võitlemisel liikmesriikidega koostööd. Euroopa Liidu Nõukogu peab tagama, et igal liikmesriigil on Euroopa Liidu miinimumeeskirjade kontekstis piisavad kriminaalõigusaktid terroristide ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastu meetmete rakendamiseks.

9.6

Euroopa Liidu terrorismivastase võitluse tegevuskava (20) sisaldab maksu- ja finantsluureteenistuste tegevuse kooskõlastamise meetmeid. Neid meetmeid tuleks veelgi laiendada. Kõigi liikmesriikide kohus on tegutseda tõhusalt ja saavutada piisav kooskõlastamine nõukogusiseselt.

10.1

Interneti- ja mobiilsideoperaatorid peavad tegema riigivõimuorganitega koostööd ja täitma õigusakte, mis nõuavad Internetis liikumise andmete (ent mitte sõnumite sisu) säilitamist.

10.2

Koostööd tuleb teha ka isikuandmete omandamisel mobiiltelefonide kõnekaartide ostmisel, kuna terroristlikud rühmitused ja kurjategijate võrgustikud varjuvad elektronpostiteenuste ja ettemakstud kõnekaartide anonüümsuse taha, mis võimaldab neil üksteisega suhelda, ilma et nende isikut oleks võimalik kindlaks teha, ning isegi lõhkeseadmeid kaugjuhtimise teel õhkida. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on sel teemal koostanud omapoolseid arvamusi (21). Ka Euroopa Parlament on võtnud vastu aruande (22), millega Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub.

10.3

Euroopa ühiskond on äärmiselt ohustatud arvutikuritegevuse poolt; kuritegelikud organisatsioonid kasutavad ebaseaduslikuks tegevuseks üha enam internetti.

10.4

Internet on Euroopa ühiskondade, ettevõtete, üksikisikute, peamiste teenusepakkujate ja ametiasutuste, samuti politsei- ja õigusteenistuste jaoks aina vajalikum. Euroopa seisab silmitsi uue ohuga: küberterrorismiga, mis võib halvata kogu ühiskonna.

10.5

Internetioperaatorid peavad täiustama turvasüsteeme ning tegema koostööd politsei- ja õigusteenistustega, et tulla toime uut tüüpi kuritegude vastu võitlemisega.

11.1

Ajakirjandus õigus ja kohustus on edastada tõelevastavat teavet ning vältida käsitlusi, mis on terroristlike organisatsioonide huvides. Ajakirjandus peaks hoiduma sellistest kuvanditest ja teabest, mis rikub ohvrite eraelu puutumatust ja väärikust. Eriti tuleks selliste ohtude eest kaitsta noori. Selles kontekstis võiks näitena tuua avalik-õigusliku meedia.

11.2

Ajakirjandus võiks kehtestada asjakohased käitumisstandardid ja tegema võimuorganitega koostööd, et tagada ohvrite väärikus ja nende eraelu puutumatus ning vältida käsitlusi, mis võivad toetada terroristlike rühmituste propagandistlikke huve.

11.3

Komisjon korraldab Euroopa konverentsi peamiste meedia valdkonnas tegutsejate osalusel. Komitee usub, et see on sobiv võimalus vahetada parimaid tavasid, luua iseregulatsioonisüsteemid, aidata kujundada Euroopa üldsuse arvamust ja levitada Euroopa Liidu konstruktiivset kuvandit.

12.1

Terroristid üritavad saavutada oma kuritegelikke eesmärke ka strateegiliste infrastruktuuriobjektide ja peamiste avalike teenuste ründamise teel. Nende sihtmärkideks on transpordivahendid ja -võrgustikud, energeetikavõrgustikud ja -ettevõtjad, veevarud, telefoni- ja sideoperaatorid, piirkonnad, kuhu inimesed kipuvad kokku kogunema jms.

12.2

Euroopa ühiskondi varitsevad ka terrorismiohu uued liigid: enamik eksperte on ühel nõul selles, et praegu on ähvardamas igati reaalne kiiritus-, tuuma- või keemiarelva ning bioloogilise või bakterioloogilise rünnaku oht. Nendega seotud sektorites tuleb seega täiustada turvasüsteeme ning teha tõhusat koostööd õiguskaitseorganitega.

12.3

Komitee avaldas komisjonile kiitust suurepärase julgeoleku-uuringu programmi (SRC 06) eest ja väljendas lootust, et komisjon jätkab avaliku ja erasektori partnerluse vormis ellu viidavate uurimisprojektide rahastamist, et suurendada turvalisust Euroopa Liidus.

12.4

Samas tuleks seda programmi Euroopa naaberriikide poliitika raames laiendada Euroopa partneritele ida- ja lõunapiiril (Vahemere piirkonnas).

12.5

Erasektor peaks olema valmis andma oma vara kriiside puhul riigivõimuorganite käsutusse, et aidata kaasa terrorirünnakute potentsiaalselt katastroofiliste tagajärgede ohjamisele. Seetõttu tuleks määratleda valdkonnad, kus kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid kriisisituatsioonide lahendamisele kaasa aidata, ning koostada lepingud ja konventsioonid tõhusa ühise kriisijuhtimisvõrgustiku rakendamiseks.

12.6

Tõkestamis- ja reageerimisvõimekus sõltuvad teabest ja teadmiste tõhusast levitamisest, aga ka tekkida võivate situatsioonide prognoosimise oskusest. Kõik inimesed peaksid aktiivselt osalema terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega kaasnevatele väljakutsetele vastamisel. Seetõttu tuleb vastavat teavet asjaosaliste seas asjakohaselt levitada.

12.7

Ettevõtete ja kodanikuühiskonna organisatsioonide (eriti strateegilistes valdkondades tegutsevate) vastavad juhid peaksid saama teadaolevat teavet nende pädevus- või vastutusvaldkondi mõjutava terroristliku tegevuse ja organiseeritud kuritegevuse aspektide kohta, et neil oleks võimalik end ette valmistada ja ohte ette näha.

13.1

Komisjonil on praegu koostamisel teatis, mis käsitleb avaliku ja erasektori partnerlust võitluses organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga ning mis sisaldab vastavat tegevuskava. Selle koostöö peamine aspekt, nagu komisjon oma teatises märgib, on niinimetatud avaliku ja erasektori partnerluse platvorm võitluseks organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga. Tuleks määratleda kõnealuse, aasta lõpus loodava platvormi sisu, menetlused ja toimimisreeglid. Platvorm hõlmaks perioodilisi kohtumisi, millel arutletakse ühist huvi pakkuvate teemade üle, tehakse kindlaks poliitilisi ja seadusandlikke meetmeid vajavad valdkonnad, töötatakse välja ennetusstrateegiaid, vahetatakse häid tavasid ja teavet jne.

13.2

Platvorm hõlmab liikmesriikide ja vabatahtlikkuse alusel Euroopa tööandjate esindusorganisatsioonide, ametiühingute, organiseeritud kuritegevuse ning terrorismivastase võitlusega tegelevate valitsusväliste organisatsioonide jms esindajaid ning selle eesmärk on kasutada ära selliste partnerlustega tekkivad eelised ja sünergiad. Algatuse lõppeesmärk on vähendada organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi mõju Euroopas, muutes Euroopa avaliku sektori tegevuse, kodanike ja majandustegevuse jaoks turvaliseks paigaks.

13.3.1

Kodanikuühiskond loodab, et Euroopa Liit ja liikmesriikide institutsioonid võtavad kuulda muresid, mida on väljendanud kodanikud, kes nõuavad tõhusat võitlust terrorismi ja organiseeritud kuritegevusega. Kodanikud ei taha kuulda riiklikest, poliitilistest ja juriidilistest kaalutlustest tulenevaid õigustusi terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega seotud probleemidest kõrvalehiilimiseks; nad tahavad lahendusi, ja taoline foorum peaks andma vastused nende muredele.

13.3.2

Komitee arvates on komisjoni ettepanek avaliku ja erasektori platvormi loomise kohta samm õiges suunas, ent mitte piisavalt kaugeleulatuv.

13.3.3

Selle platvormi loomisse ja hindamisse tuleks kaasata Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee.

13.3.4

Asutamislepingu kohaselt on Euroopa Liidu kodanikuühiskonna organisatsioonid esindatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kaudu. Loomulikult on vaja ka teiste, spetsiifilisi huve esindavate organisatsioonide osalemist, kuid kuna üldiseid huvisid esindab komitee, peaks teda kõnealusel platvormil esindama kolm liiget (üks igast rühmast).

13.3.5

Komitee innustab liikmesriike edendama avaliku ja erasektori partnerluse platvormide loomist kohalikul ja linnade tasandil, võttes eesmärgiks Euroopa Liidu tasandil loodud platvormiga samad osalemis- ja koostöösihid.

13.4.1

Komitee arvates peaks avaliku ja erasektori partnerluste jaoks olema küllaldaselt tegevusruumi, et edendada ja tugevdada sünergiaid, mida on võimalik terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tekitada.

13.4.2

Sellise partnerluse peamised eesmärgid peaksid olema järgmised:

13.5.1

Avaliku ja erasektori vaheliste seoste loomise alustamiseks oleks kõige parem luua partnerlussüsteem, mille aluseks oleks komisjoni poolt kavandatuga sarnane mehhanism. Platvormi küllaldase esinduslikkuse korral on avaliku ja erasektori partnerluse mõju suurem ja selle tulemusena välja töötavad terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmed on tõhusamad.

13.5.2

Partnerlussüsteem peab võimaldama luua sektoripõhiseid töörühmi, mis on kujundatud vastavalt asjaomasele teemale ja spetsiifiliselt seostatud avaliku ja erasektori partnerluse struktuuriga.

13.5.3

Partnerluse platvorm võiks oma kohtumistele kutsuda organisatsioonide, ettevõtete, Euroopa Liidu ja riiklike ametiasutuste esindajaid, eksperte ning kõiki neid, kes võiksid jagada teavet või kogemusi või aidata kaasa võitlusele terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse vastu.