20.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/10

1.1

Euroopa Komisjon taotles EMSK-lt seda uurimuslikku arvamust, võttes arvesse, et VKE-de ja SME-de roll on Lissaboni strateegias erakordselt tähtis, ja soovitades edasi arendada elemente, mis võimaldaks tuvastada määrusandliku raamistiku ja neid osalisi vajadusel toetada.

1.2

See taotlus järgneb EMSK omaalgatuslikule arvamusele VKE-de ja SME-de rolli kohta liituvate riikide majanduslikus mitmekesistamises, mis kiideti ühehäälselt heaks 1. aprillil 2004. See arvamus käsitles neid kahte tüüpi ettevõtteid juba koos, määratledes need ja mainides nende tähtsust kogu EL-le, nende panuse tõttu majandusse, tööhõivesse ja sotsiaalsesse ühtekuuluvusse, ning nende sügava interaktsiooni ja sünergia tõttu. Arvamuses täpsustati ka, et majandusliku muutuse mõiste on selgelt laiem ja dünaamilisem kui restruktureerimise mõiste. Arvamus nimetab Euroopa Komisjoni poolt loodud kõrgetasemelise töögrupi Gyllenhammer'i aruannet “Juhtida muutusi”, mis paneb rõhku töökohtade loomisele, tunnustades võrdlusanalüüsi, innovatiivsust ja sotsiaalset ühtekuuluvust taotleva strateegia tõhusust. Ta pakkus välja 10 punktilise integreeritud programmi VKE-de ja SME-de edendamiseks liituvate maade majanduslikus mitmekesisuses, programmi, mis on suures osas inspireeritud paljudest SME-de headest praktikatest EL-s.

1.3

SME-de head praktikad EL-s võiks tegelikult olla SME-de ja VKE-de vahelise interaktsiooni ja sünergia aluseks, avades uuenduslikke võimalusi tänu SME-de koostöövaimule, innovatiivsusele ja dünaamilisusele ja nende olulisele kasutuspotentsiaalile PME-de poolt, andes viimastele tõelise lisaväärtuse nende laienemises, luues omaenda struktuuri kaudu nende vahel vajalikku koostööd, esindatust ja usaldust.

1.4

Lissaboni strateegia pakuti Euroopa Ülemkogu poolt välja 2000. aasta märtsis, püstitades eesmärgi teha Euroopast maailma kõige dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem teadmistepõhine majandus, rõhutades vajadust “luua soodne kliima uuenduslike ettevõtete, eelkõige VKE-de asutamiseks ja arendamiseks”, lisades, et “ettevõtete konkurentsivõime ja dünaamika on otseselt sõltuv investeeringuid, innovatiivsust ja ettevõtlikkust soodustavast seaduskeskkonnast”. (1) Selle alusel kiitis Euroopa Ülemkogu Feiras 10. ja 20. juunil 2000. aastal heaks Euroopa väikeettevõtluse harta, mis kinnitab, et viimatinimetatud on “Euroopa majanduse selgroog [ja] moodustavad töökohtade asendamatu allika ja ettevõtlusalaste ideede taimelava”. (2) Lisaks kinnitab Lissaboni strateegia ka, et majanduskasv on võtmetähtsusega faktor Euroopa sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel. Komisjon väljendas seejärel seisukohta, et Lissaboni programmi vastuvõtmise väljakutseks on vajadus suurendada tööpakkumist ja tööhõive taset, parendada tehnilisi teadmisi ja tagada põllumajanduse ja tööstuse korraldatud juurdevool teenuste suunas, ilma süvendamata regionaalseid ebavõrdsusi riikides endis. (3)

1.5

VKE-d, mõiste, mis hõlmab ka mikro-ettevõtteid, millel on oma iseärasused, on ettevõtted, mis vastavad täpsetele arvulistele kriteeriumitele, Euroopa Komisjoni poolt järgmisel moel täpselt kindlaks määratud: (4)

1.6

EMS-id kuuluvad nelja perekonnaga kogumisse: kooperatiivid, vastastikused kindlustusseltsid, assotsiatsioonid, fondid. Neid ettevõtteid iseloomustab nende sotsiaalse eesmärgi esmatähtsus tulu maksimeerimise ees, mis toob sageli kaasa seose territooriumi ja kohaliku arenguga. Nende põhiväärtused on: solidaarsus, sotsiaalne ühtekuuluvus, sotsiaalne vastutus, demokraatlik juhtimine, osalemine, autonoomia. (5)

1.7

Enamus EMS-e mahuvad EL standardse VKE-de definitsiooni alla. (6) Need, mis oma suuruse tõttu selle definitsiooni sisse ei mahu, jagavad üldiselt VKE-dega ühiseid tunnusjooni, nagu väike väline investeeringutemäär, börsil noteerimise puudumine, omanike-aktsionäride lähedus ja tihe side kohaliku võrgustikuga.

1.8

Euroopa institutsioonid on loonud normatiivse raamistiku VKE-dele kehtivate strateegiate kohta. Kuni aastani 2005 on olemas peamine siduv meede VKE-dele tervikuna: nõukogu otsus 2000/819/EÜ Ettevõtete ja ettevõtluse programmi kohta aastateks 2001-2005, mis puudutab eelkõige VKE-sid. See programm, mida kasutatakse ka edasiliikumiseks Euroopa väikeettevõtete hartas püstitatud eesmärkide täitmisel, järgib järgmisi eesmärke:

1.9

21. jaanuaril 2003 esitas komisjoni teatis [K(2003) 26 lõplik] viis aruannet EL strateegiatest VKE-de suhtes: kaks aruannet Euroopa Väikeettevõtete harta teostamisest EL-s ja EL-ga ühinevates maades; üks aruanne EL tegevustest VKE-de soodustamiseks; üks VKE-de esindaja aruanne; ja Ettevõtlikkuse Roheline raamat. Lisaks teistele tõstatatud väljakutsetele näitab aruanne EL tegevustest EL võetud kohustust, eelkõige läbi struktuurifondide, juba mainitud mitmeaastase programmi ja FP6. Ning lõpuks, rohelise raamatu põhjal on koostatud ühine tegevuskava ettevõtlikkuse ja ettevõtete konkurentsivõime soodustamiseks (2006—2010).

1.10

Euroopa Komisjon on loonud ka normatiivse raamistiku sotsiaalmajanduslikele ettevõtetele. Olulisemad neist, kooperatiivid, olid aluseks 23. veebruari 2004. aasta “Teatisele ühistutest Euroopas”.Teatises soovitatakse parendada kooperatiivide nähtavust ja arusaamist, soodustada nende juriidilise raami ühtlustamist EL riikides. (7) Seal mainitakse sellist tüüpi ettevõtete baasnorme, nagu need on määratletud ILO soovituses Kooperatiivide soodustamise kohta, mis kiideti 2002. aasta juunis maailma tasandil heaks, ja eelkõige EL 25 liikmesriigi valitsuste esindajate ja enamuse riiklike tööandjate ja töötajate organisatsioonide poolt, selles soovituses viidatakse ka peamistele rahvusvahelistele töönormidele, märkides ära, et need on kooperatiivide töötajatele täiel määral kohaldatavad. Lisaks on Euroopa Komisjon hiljuti avaldanud töödokumendi vastastikuse kindlustuse seltside kohta, “Vastastikused kindlustusseltsid laienenud Euroopas”, 3. oktoober 2003, milles näidatakse ära baasnormid seda tüüpi EMS-idele. (8)

2.1

Komisjon tunnistas, et VKE-d on Euroopa majanduse aluseks, moodustades 66 % kogu tööhõivest ja 60 % EL lisandväärtusest, välja arvatud põllumajandussektor. VKE-de suure kontsentratsiooniga regioonid, nagu Emilia Romagna, Baden-Wurtenberg ja Jutland on ka need, kus SKT elaniku kohta ja tööhõive määr on kõige kõrgemad. (9)

2.2

EMSK on oma arvamuses “Sotsiaalne majandus ja ühtne turg” (10) rõhutanud EMS-ide sotsiaalmajanduslikku tähtsust, näidates, et need on peamise tähtsusega ettevõtluse mitmekülgsuses ja majanduse mitmekesistamises. (11) Selline tunnistus tuli komisjoni enda poolt, eelkõige eespool lõigus 1.10 mainitud “Teatises ühistutest Euroopas” ja töödokumendis “Vastastikused kindlustusseltsid laienenud Euroopas”. EL-s on sotsiaalmajanduslike ettevõtete ja organisatsioonide sotsiaalne ja majanduslik tähtsus kasvamas; umbes üheksa miljoni otseselt kaitstud töökohal töötajaga, moodustavad nad 7,9 % palgalisest tsiviiltööhõivest. (12) Lisaks ühendavad nad olulise osa kodanikuühendustest: Euroopa Komisjoni andmeil kondavad kooperatiivid 140 miljonit liiget ja vastastikused kindlustusseltsid 120 miljonit. Niisiis on hinnanguliselt üle 25 % EL kodanikest EMS-ide liikmed, omades neis kindlalt määratletud sotsiaalmajanduslikku rolli: tootjad, tarbijad, säästjad, korteri elanikud, kindlustatud, üliõpilased, vabatahtlikud, jne. EMS-id arenevad kõigis sektorites, ja eelkõige avaliku huvi ja üldhuviteenused (13) nagu tervishoid, keskkond, sotsiaal- ja haridusteenused. (14) Nii on neil oluline roll sotsiaalse kapitali loomises, võimes rakendada vähemsoodustatud inimesi, sotsiaalses heaolus, kohalike majanduste elustamises ja kohalike juhtimismudelite moderniseerimises. Mõned nende seast on loonud sotsiaalse bilansiaruande süsteemi, kus hinnatakse nende sotsiaalset ja keskkonnamõju.

2.3

VKE-d ja EMS-id on tähtis tööhõive ja taastööhõive faktor praegu toimuvas olulises tööstuse muundumises, alates langevatest sektoritest ja töökohti vähendavatest sektoritest traditsiooniliste sektorite (käsitöö, ametid) ja teiste tegevusaladeni, nagu teenused ettevõtetele, uued infotehnoloogiad, kõrgtehnoloogia sektorid, ehitus ja avalikud tööd, lähikonnateenused (kaasa arvatud tervishoid) ja turism.

2.4

Siiski on VKE-d ja EMS-id vastamisi eripäraste väljakutsetega. Euroopa Väikeettevõtete harta tunnistab, et viimased on tundlikumad muudatustele ettevõtluskeskkonnas.Euroopa Komisjoni roheline raamat ettevõtlikkuse kohta kinnitab, et EMS-id, kuna nad peavad kohaldama “oma sotsiaalsete ja ühiskondlike eesmärkide saavutamiseks ettevõtte ja tulemlikkuse põhimõtteid, peavad ületama erilisi väljakutseid, mis puudutab juurdepääsu finantseeringutele, juhtimiskoolitusele ja nõuandele”. (15)

2.5

VKE-d ja EMS-id võivad mängida mitmel moel olulist rolli sotsiaalmajanduslikus muutuses, koos paljude hea praktika näidetega: uute inimeste töölerakendamisega tööturul; toetusega mikro- ja väikeettevõtete uuendusvõimele; inimeste, kes on jäänud töötuks tööstustes, mis pidid tegevust vähendama või sulgema, uuesti töölevärbamisega; sotsiaalhoolduse vastastikuste kindlustusseltside loomisega; uute ettevõtete loomisega arenevates sektorites; teenuste ja allhangete arendamisega; kriisis olevate ettevõtete üleandmisega nende töötajatele; toetusega mikroettevõtete ja sõltumatute töökohtade loomisele; ja kvalitatiivse muutusega sama sektori raames. Lisaks võivad EMS-id anda oma panuse sellesse muundumisse nii juba näidatud ettevõtluse koolitusvõime läbi kui ka läbi väärtuste, mida nad levitavad, nagu sotsiaalselt vastutustundlik ettevõtlus, demokraatia ja kodanike osalus, töötajate rahaline kaasamine ettevõttesse, sotsiaalne kaasaarvamine, huvi kohaliku arengu ja säästva arengu vastu.

2.6

EL-s toimub oluline interaktsioon traditsiooniliste VKE-de ja EMS-ide vahel, millel on veelgi suurem arengupotentsiaal. See interaktsioon tekib vastavalt vähemalt kolmele järgmisele tingimusele:

3.1.1

Komisjon on avaldanud hea praktika näiteid erinevates BEST aktsioone puudutavates dokumentides mitmeaastase programmi raames, “see tähendab praktikad, mis illustreerivad hästi lähenemist praegusele arengule toetuse osas ettevõtetele, mis väärib praktikute tähelepanu ja huvi”. (16) Tegemist ei ole alati paremate praktikatega (“best practice”), kuid nende eesmärk on inspireerida muutusi ja parimaid praktikaid (“better practice”), mis võimaldavad jõuda järelduste ja juhtnöörideni EL strateegiatele.

3.1.2

EMSK on teadlik, et viimastel aastatel on juba läbi viidud suur töö hea praktika mudelite liigitamine VKE valdkonnas (vt ülalnimetatud BEST tegevused). Järgmised hea praktika liigid puudutavad eranditult olemasolevat või võimalikku interaktsiooni VKE ja EMS vahel. Neid illustreerivad lisas toodud konkreetsed näited, mis tõestavad ka nende mudelite kohandamisvõimet ja nende arenevat loomust seoses majandusdünaamikaga ühtse turu ja üleilmastumise raames.

3.1.3

Ekstrapolatsioon liigi kaupa on vajalik, et tuua kaasa liikumine riiklike poliitikate ettepanekute suunas, mis võivad tugevdada VKE-de ja EMS-ide dünaamikat Lissaboni strateegia perspektiivis. Tegemist on hea praktika näidetega EMS-ide vahel, mida võiks üle võtta VKE-d või interaktsioon VKE ja EMS vahel, kus EMS-id on otseselt VKE-de poolt kasutatud või kus neid võiks seal kasutada rohkem.

3.1.4

Tööhüpotees, mida mõnel juhul on juba osaliselt tõestatud, on, et kõik need tingimused võimaldavad teatud olulist alternatiivkulu (opportunity cost), (17) st puhast võitu riigieelarvele keskpikas plaanis.

3.2.1

Töökohtade loomine ja säilitamine ettevõtete käivitamise ja restruktureerimise läbi. EMS-ide kogemused mitmes EL riigis näitavad, et töö kaotavate töötajate finantseerimise süsteemid, et aidata neil oma kriisis olevat ettevõtet uuesti käivitada või uut ettevõtet luua, koos piisava juhendamisega, võivad mitte ainult luua või päästa töökohti ja luua või toetada majanduslikku tegevust, vaid võimaldada ka riigil ja/või teistel rahastajatel küllalt lühikese ajaga kogu välja antud finantseeringu tagasi saada, või isegi enam. (18)

3.2.2

Ettevõtete süsteemid või koondumised (“clusters”) arengu, innovatsiooni ja konkurentsivõime nimel. EMS-id on moodustanud regionaalseid klustreid, mis on hiljem koondunud horisontaalseteks või ühendatud süsteemideks või gruppideks, eelkõige Põhja-Itaalias ja Hispaania Baskimaal, muutes nii need ettevõtted (enamuses väikesed ja keskmise suurusega) üheks peamiseks majandusjõuks oma regioonis, ja tekitades tipptehnilise ja juhtimisalase uuenduse keskuseid.

3.2.3

Ressursside ühendamine, et saavutada majanduslikku mastaabisäästu. Paljudes Euroopa riikides on oluline osa teatud sektori traditsioonilisi VKE-sid, kaasa arvatud mikroettevõtted ja sõltumatud töötajad (nagu jaemüüjad Itaalias, juuksurid ja lihunikud Prantsusmaal, pagarid Saksamaal) koondunud grupeeringutesse, et ühendada ostud, turustamine või teenused. Iga VKE jääb täielikult autonoomseks, saades samas suurendada oma konkurentsivõimet, säilitada ja laiendada oma turgusid, vältida all-töövõttu ja vahendajaid, ja saavutada majanduslikku mastaabisäästu. Kollektiivi jaoks on see süsteem tööhõive säilimise ja kohaliku arengu tagatiseks. (19)

3.2.4

Juurdepääs finantseeringutele ja riski vähendamine. Vastastikune käendamine võimaldab VKE-del, kaasa arvatud mikroettevõtted ja sõltumatud töötajad, kellel ei ole piisavalt tagatisi, saada krediiti. Vastastikuse käendamise ühingu (mis sageli võtab vastastikuse kindlustusseltsi kuju) eesmärgiks on olla käendajaks eranditult laenaja huvides. Tagasi maksmata jätmise korral kannab ühing rahalised kulud tagatisfondist, mida toidavad ühinenud VKE-d. EMS-ide ühised fondid on olnud kasutusel ettevõtte loomisel, ümberkujundamisel või arendamisel, et anda ligipääs pangalaenudele, lisades pankadele usaldust suurendava elemendi. (20)

3.2.5

Teenused kollektiivile. EMS-id on osutunud oluliseks organiks sotsiaalsete teenuste, tervishoiu, hariduse ja kultuuri valdkonnas, eelkõige erastamiste raamistikus, liites ettevõtlikkuse ja üldise huvi toetamise, mis on nende teenuste aluseks. Sel moel on näidatud, et need ettevõtted osutavad sageli parema kvaliteediga teenuseid väiksema hinna eest, võrreldes sellega, mida teeb riik. Mõnel juhul on need teenused kohaliku avaliku- ja erasektori koostöö objektiks, EMS-ide ja kohalike valitsuste üldhuviteenuste partnerluse vahel, nagu tööhõivekeskused, hoolduskeskused, kodune abi jne.

3.2.6

Kvaliteetse ja eetilise tootmise ja turustamise ketid. On EMS-isid, mis on keskendunud toodete turustamisele, mille puhul nad võivad pidevalt garanteerida kvaliteedi, ja järgivad tootmisprotsessi, mille puhul nad võivad pidevalt garanteerida eetilisuse (ekspluateerimise puudumine, töönormide järgimine, õiglane tasu jne).

4.1.1

VKE-de ja EMS-ide kombineeritud tegevuse oluline tähtsus Euroopa majandusele ja Lissaboni strateegia elluviimisele, ja võimalik positiivne interaktsioon kahe ettevõttetüübi vahel, kasutades EMS-ide mudelid ja struktuure, eeldab uue kombineeritud jõupingutuse tegemist EL tasandil, et neid edendada ja toetada.

4.1.2

EMSK võttis arvesse olemasolevaid programme eriti VKE-de toetuseks, kuid märgib ometi ebapiisavaid struktuure EMS-ide toetamiseks ning VKE-de ja EMS-ide vahelist interaktsiooni soodustavate algatuste tutvustamiseks.

4.1.3

Lisaks märgib komitee, et puuduvad tõsiseltvõetavad, ammendavad, üle-euroopalised ja multidistsiplinaarsed uurimused, mis tooks välja ja arvutaks kokku VKE-de ja EMS-ide tugevdamist nende vastastikuse interaktsiooni kaudu soodustavate heade praktikate alternatiivkulu.

4.1.4

Selline puudujääk piirab tõsiselt VKE-sid ja EMS-e nende vastastikuse interaktsiooni kaudu tugevdavate riiklike strateegiate väljatöötamist. Sest nende strateegiate määratlemiseks on esmatähtis nende kulu-tõhususe analüüside pidev jälgimine.

4.2.1.1

EMSK soovitab luua Euroopa Sotsiaalmajanduslike Ettevõtete Seireüksus, mis teostaks uurimusi mitte ainult EMS-ide kohta, vaid ka olemasoleva ja võimaliku interaktsiooni kohta EMS ja VKE vahel, ja selle kohta, kuidas selline interaktsioon võiks olla oluline EMS-ide ja VKE-de majanduslikule arengule ning ettevõtete sotsiaalse vastutustunde suurendamisele ja võitlusele väljatõrjutuse vastu.

4.2.1.2

Seda seireüksust toetaks Euroopa Komisjon ja EL 25 liikmesriigi valitsused. See hõlmaks EMS organisatsioone ning teaduskeskusi EMS-ide kohta ülikoolitasandil ja teeks tihedalt koostööd VKE-de Seireüksusega.

4.2.1.3

EMSK soovitab selle seireüksuse kaudu alustada ka multidistsiplinaarset ja üle-euroopalist uurimust kestusega kolm aastat, et tähistada EMS süsteemide head praktikad, mis arendavad otseselt VKE-sid, või mille mudel pakub VKE-dele arengupotentsiaali, eelkõige lõigus 3 mainitud valdkondades.

4.2.1.4

Selle uurimuse eesmärgiks on näidata alternatiivkulu, keskendudes eelkõige järgmistele arvutustele:

4.2.1.5

Euroopa EMS seireüksuse uuringute tulemused tuleb avalikustada, tehes olulist teavitustööd Euroopa institutsioonides, liikmesriikide valitsustes ja elanikkonnale üldiselt.

4.2.1.6

EMSK jälgib Euroopa Sotsiaalmajanduslike Ettevõtete Seireüksuse uurimistöö arengut ja annab hinnangu tema järeldustele peale kolmeaastast perioodi, annalüüsides nende järelduste võimalikku mõju Euroopa Komisjoni strateegiatele VKE-de ja EMS-ide osas.

4.2.2.1

EMSK soovib, et komisjon tagaks EMS-idele võimaluse osaleda võrdväärselt uues mitmeaastases ettevõtlikkuse programmis aastateks 2006-2010, ja edendada initsiatiive VKE-de ja EMS-ide interaktsiooni soodustamiseks, ja eelkõige EMS-ide kasutamiseks VKE-de vahelises koostöös.

4.2.2.2

EMSK soovib samuti, et EMS-ide ja VKE-de osalusmäär EL programmides juurdepääsuks teadustööle, innovatsioonile ja maailmaturgudele, kuuluks Euroopa poliitiliste prioriteetide hulka.

4.2.2.3

EMSK hinnangul tuleks säilitada VKE-sid soodustavate struktuurifondide projektide arv ja suurendada tuleks EMS-e ja EMS-ide ja VKE-de interaktsiooni soodustavate projektide arvu, eriti kui need projektid soodustavad uute töökohtade loomist ja maapiirkondade arengut. Juurdepääsu struktuurifondidele ei tohi teha sõltuvaks sektorist, milles asjassepuutuv ettevõte tegutseb.

4.2.3.1

EMSK soovitab komisjonil ka uuesti läbi vaadata OECD Istanbuli ministrite konverentsi järeldused VKE-de kohta ja laiendada neid EMS-idele. Ta nõuab seega lähenemist, mis oleks rohkem kohandatud VKE-de ja EMS-ide vajadustele ja omadustele, ja eelkõige:

4.2.4.1

Mitmetes EL riikides, iseäranis mõnedes uutes liikmesriikides pole VKE-d piisavalt esindatud riiklikes sotsiaalse dialoogi organites. EMSK hinnangul peaks VKE-de esindatus olema suurem, see on vaid nende ettevõtete edendamise ja reguleerimise riiklike strateegiate efektiivsuse huvides. Suured ettevõtted ja VKE-d peaksid olema samuti võimelised väljendama oma seisukohti võrdselt positsioonilt.

4.2.4.2

Suuremas osas EL riikides, samuti ka ühenduse tasandil, ei ole EMS-id mingil moel sotsiaalses dialoogis esindatud. EMSK soovitab, et EMS-ide esindusorganisatsioonid võiks nii ühenduse tasandil kui EL-i liikmesriikides end veelgi struktureerida ja tugevdada, ja et nad kaasataks sotsiaalsesse dialoogi nii ühenduse kui EL-i liikmesriikide tasandil. Nende organisatsioonide vaatekohta tuleks rohkem arvese võtta ettevõtteid puudutavate normide väljatöötamisel. (22)

4.2.5.1

EMS-id on välja arendanud erilised asjakohased teadmised selle kohta, kuidas on võimalik kaasata töötajad otsustusprotsessi ja oma ettevõtete kapitali. Eelkõige võttis osa ühistuid kasutusele töötajate ühistulise omandi (23) kontseptsiooni, mille puhul on kõik või peaaegu kõik osanikud töötajad ja vastupidi. Kui võetakse vastu otsuseid, on igaühel üks hääl ja seda sõltumata sellest, kui suur on tema rahaline panus ettevõttesse, mis on nominaalne ega ole ülekantav. See ühistuvorm on üks tähtsamaid põhjuseid, mis on mitmete parima praktika näidete edu aluseks. Töötajad kannavad oma ettevõtte arengu vaatenurgast vahetut vastutust ja seepärast on neil võimalus ettevõtte arengustrateegia kujundamisel täiel määral kaasa lüüa. Kui järjest enam jõutakse äratundmisele, et Lissaboni strateegia eesmärkide kaudu välja pakutud “teadmuspõhise majanduse” raames on ettevõtte tähtsaimaks aluseks inimkapital, siis ilmneb järjest enam ka seda tüüpi tööühistu kaasaegne ja innovatiivne olemus.

4.2.5.2

EMSK teeb ettepaneku, et komisjon uuriks ülalmainitud seireüksuse ja seireüksuse korraldatud temaatiliste seminaride kaudu selle spetsiaalse ühistuvormi järgmisi aspekte:

5.1

VKE-d on Euroopa majanduse ja tööhõive aluseks, ja seega on nad esimesed, keda puudutab Lissaboni eesmärkide realiseerimine. EMS-id mängivad kasvavat rolli sotsiaalses ühtekuuluvuses ja kohalikus arengus. VKE-de ja EMS-ide vahelise interaktisooni võime, eelkõige EMS-ide tihedas kasutamises VKE-de poolt mõlema ettevõtteliigi huvides, on siiani tugevalt alakasutatud.

5.2

Seetõttu soovitab EMSK komisjonil uuesti läbi vaadata VKE-de ja EMS-ide olemasolev ja võimalik interaktsioon, ja aidata tõestada, et see interaktsioon on kasulik nende kahte liiki ettevõtete arengule majandusdünaamikast tulenevate tugevate muudatuste raames, ja eelkõige regionaalarengu, sotsiaalse ühtekuuluvuse ja innovatsiooni strateegiates.