13.7.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 161/40

1.1

Pärast 50 aastat pidevat Euroopa Liidu õigusloomet lepingutekstide, direktiivide ja määruste, soovituste, Euroopa Kohtu lahendite ja muude ühenduse tekstide näol, ilma et oleks toimunud pidevat õigustloovate tekstide konsolideerimist, on Euroopa Liidu õigus muutunud ebaülevaatlikuks ja isegi spetsialistid mõistavad seda vaid suurte raskustega.

1.2

Teatud õigusvaldkondades anti nimelt välja direktiive ilma samal ajal kehtivate direktiivide puhul kontrollimata, kas nad uue direktiivi tõttu aeguvad või kas neid saaks uude direktiivi integreerida nii, et sama küsimust reguleeriva kehtiva direktiivi saaks ühtlasi tühistada. Samuti on omavahel seotud õigusvaldkondade teatud aspekte reguleeritud aastate viisi aina uutes eraldiseisvates direktiivides. Direktiive on ka mõningate õigusaktidega osaliselt hiljem muudetud, ilma et samal ajal oleks vastu võetud uus õiguslikult siduv konsolideeritud tekst.

1.3

Seega on tõepoolest aeg seda olukorda muuta. Olemasolevate direktiivide tehniline konsolideerimine ei ole halb mõte, seni kuni konsolideerimine teostatakse parimate kavatsustega ega kasutata seda vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks, nt teiste institutsioonidega vanade arvete klaarimiseks või oma — poliitilises protsessis senini veel mõjule pääsemata — käsitluse sel viisil läbi surumiseks.

Komisjoni välja kuulutatud kavatsus hakata tegelema õigustiku korrastamisega puht õigustehnilistest aspektidest lähtuvalt on seega põhimõtteliselt tervitatav.

1.4

Samuti võib tervitada komisjoni samaaegselt teatavaks tehtud kavatsust aidata Euroopa Liidu õiguse lihtsustamisega kaasa bürokraatia ja mõttetute kulude vähendamisele liikmesriikides.

1.5

Komisjoni vastavaid direktiiviettepanekuid kehtivate õigusaktide muutmiseks ja tühistamiseks eelnimetatud menetluse raames tuleb aga omakorda mõlemast kõnealusest aspektist kaaluda.

2.1

Komisjon teeb ettepaneku uue direktiiviga (2) tühistada kehtiv direktiiv 71/304/EMÜ.

2.2

Nõukogu 26. juuli 1971. aasta direktiiv 71/304/EMÜ anti välja selleks, et kohustada liikmesriike kaotama piirangud, mis käsitlevad õigust sõlmida, saada või täita riiklikke ehitustöölepinguid või osaleda sellistes lepingutes riigi, piirkondlike või kohalike omavalitsuste või avalik-õiguslike juriidiliste isikute nimel piiriüleste teenusepakkujate kasuks. Direktiiv oli suunatud välismaiste teenusepakkujate otsese ja kaudse diskrimineerimise vastu liikmesriikide poolt riigihangete puhul. Sellega pandi liikmesriikidele kohustus tagada, et mitteriiklikel ettevõtjatel oleks samaväärne juurdepääs riigi kodanikele pakutavatele krediitidele, abidele ja toetustele ning et mitteriiklikel ettevõtetel „on piiranguteta ja igal juhul riigi kodanikega ühesugustel tingimustel juurdepääs” (riigi kontrolli all olevatele) tarnerajatistele, mida nad vajavad lepingu täitmiseks.

2.3

Komisjon põhjendab oma ettepanekut sellega, et kehtiv direktiiv on vahepealsete muudatuste tõttu aegunud.

2.3.1

Esiteks on riigihangete valdkonda vahepeal reguleeritud direktiividega 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ, mille tõttu eelnimetatud direktiiv on aegunud.

2.3.2

Kuna direktiiv 71/304/EMÜ puudutab peale selle ka teenuste vaba liikumist, siis on teisalt ka Euroopa Kohtu praktika vahepeal olulisel määral edasi arenenud. Ühes joonealuses märkuses tsiteerib komisjon alusdokumendina Sägeri kohtuasja C-76/90 juhtlauset, kus öeldakse, et asutamislepingu artikliga 59 [hilisem artikkel 49] keelatakse mitte üksnes teenuseosutaja diskrimineerimine tema kodakondsuse põhjal, vaid samuti ka piirangud, mida kohaldatakse samaväärselt nii riiklikele kui teistest liikmesriikidest pärit teenuseosutajatele, kui need piirangud takistavad või häirivad muul viisil teenuse osutamist teises liikmesriigis, kus teenusepakkuja osutab samalaadseid teenuseid.

2.3.3

Seletuskirja osas võtab komisjon Euroopa Kohtu lahendi kokku sedastades: „Nii on ilmne, et EÜ asutamislepingu artikliga 49 keelatakse meetmed, mida kohaldatakse eristamata ja mis võivad takistada teenuste osutamise vabaduse realiseerimist”.

2.4

Põhjendustes selgitab komisjon veel kord uutele riigihankedirektiividele ja Sägeri lahendile viidates, et nende kaudu on majanduses osalejatele tagatud kaitsetase, mis on vähemalt sama kõrge, nagu ta oli tühistatava direktiivi järgi.

2.5

Direktiivi tekst koosneb viiest artiklist. Artiklis 1 tunnistatakse kehtetuks direktiiv 71/304/EMÜ. Artikliga 2 kohustatakse liikmesriike rakendama eelmist direktiivi tühistavat direktiivi vajalike õigusaktide abil, teavitama komisjoni nende õigusaktide sõnastusest, lisades vastava tabeli direktiivi ja siseriikliku õigusakti omavaheliste vastavuste kohta ja kõnealusele direktiivile viitama kas normides või koos normide avaliku avaldamisega, kusjuures viitamise üksikasjad võib ise määrata. Artiklis 3 reguleeritakse direktiivi jõustumine avaldamise päeval ja artiklis sätestatakse, et direktiiv on suunatud liikmesriikidele.

3.1

Kõnealune direktiivi ettepanek, millega tühistatakse direktiiv 71/304/EMÜ, ei täida kahjuks põhjalikumalt kaaludes käesoleva arvamuse punktis 1 nimetatud tingimusi igas aspektis täiel määral.

3.2

Üldiselt tuleb märkida, et kõnealune direktiivi ettepanek teise direktiivi tühistamiseks on üks esimesi tervest reast sedalaadi direktiividest. Seetõttu on otstarbekas kaaluda, kas järgmiste kuude ja aastate tööprogrammi, milles nähakse ette mitmete aegunud direktiivide tühistamine, on ikka kõige tõhusam ellu viia sel viisil, et iga üksiku aegunud direktiivi tühistamiseks antakse välja iga kord uus direktiiv. Tööprogrammi edasisel elluviimisel tuleks veelkord kaaluda, kas ei oleks võimalik ja ka tõhusam tühistada mitu direktiivi samaaegselt ühe ja sama uue direktiiviga. Kuna liikmesriikide seadustega võetakse sageli üle samaaegselt mitu direktiivi, saaks sel viisil vältida seda, et samu liikmesriikide seadusi tuleb lühikese aja jooksul mitu korda kohandada.

3.3

Käesolevas arvamuses käsitletava direktiivi ettepaneku osas tuleks veelkord kaaluda, kas artiklis 2 ettenähtud ülevõtmisviisile ei ole tõesti alternatiivi või kas eesmärgi saavutamiseks ei piisa sellest, kui paluda liikmesriikidel kontrollida, kas nende õigusaktid vajavad kohandamist, ja vajadusel muudatused sisse viia.

3.4

Tühistatava 1971. aasta direktiivi peaeesmärk oli kaotada liikmesriikide tolleaegsed diskrimineerivad seadused ja eeskirjad ning kehtestada riigihangete valdkonnas üldised ühenduse tasandi põhimõtted, mida on vahepeal uuemates direktiivides korratud ja täpsustatud.

3.5

Liikmesriikide diskrimineerivad eeskirjad tuli kaotada juba 1970 ndatel aastatel direktiivi 71/304/EMÜ ülevõtmise raames või hiljem ühinenud liikmesriikide puhul ühenduse õigustiku ülevõtmise käigus. Nimetatud direktiivi kavandatav tühistamine ei tähenda, et varasemate diskrimineerivate riiklike eeskirjade kaotamine olematuks muutuks. Direktiivi tühistamine ei nõua muudatusi tookord vastu võetud diskrimineerivaid eeskirju kaotavates riiklikes seadustes, kuna need on oma eesmärgi saavutanud — st diskrimineerivad eeskirjad on kaotatud — ning lepingus ja kõigis uuemates direktiivides on niikuinii ette nähtud, et diskrimineerivate eeskirjade kaotamine või keeld jääb kehtima.

3.6

Liikmesriikide riigihankeseadused kaasajastati reeglina juba hiljemalt pärast direktiivide 2004/18/EÜ ja 2004/17/EÜ vastuvõtmist, nii et nad vastaksid Euroopa õiguse seisule pärast 1971. aastat. Kui seda pole veel tehtud, tuleb siiski üle võtta uued komisjoni direktiivid. Kuna kõik direktiivid on niigi suunatud põhimõtteliselt liikmesriikide seadusandjatele, siis piisaks kõnealusel juhul soovitud eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt direktiivi 71/304/EMÜ lihtviisilisest tühistamisest Euroopa Liidu tasandil ja nõudest, et liikmesriigid vaataksid läbi oma õigusaktid. Enamasti on ka tarvis sõnastusest välja jätta viited aegunud direktiivile 71/304/EMÜ, kui selliseid viiteid veel esineb.

3.7

On kahetsusväärne, et direktiivi 71/304/EMÜ ei tühistatud juba direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ raames, kuid seda ei saa enam muuta. Seetõttu kutsub komitee üles kõigi tulevaste direktiivi ettepanekute puhul alati põhimõtteliselt kontrollima, kas uue direktiiviga ei aegu samaaegselt vanemad direktiivid, ning vajadusel selliseid aegunud direktiive kohe tühistama. Kõnealune meede võiks järk-järgult kaasa aidata Euroopa õiguse suuremale sidususele ja selgusele.

4.

Komitee teeb seega ettepaneku muuta direktiivi ettepanekut nii, et selles piirdutaks varasema direktiivi tühistamisega ja üleskutsega liikmesriikidele kaaluda oma õigusaktide muutmise vajadust ja vajadusel seda teha.