23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/83

1.1

Käesoleva ettepaneku eesmärgiks on aidata kaasa 18. juuni 1991. aasta direktiivi 91/477/EMÜ kaasajastamisele (1). Kõnealuses direktiivis, mis on jätkuks 1984. aasta Fontainebleau' Euroopa Ülemkogule, peetakse esimest korda vajalikuks “tõhusate eeskirjade vastuvõtmist, mis võimaldavad liikmesriikides kontrollida tulirelvade omandamist ja valdust ning nende teise liikmesriiki viimist”, mis toetub rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni täiendavale protokollile, millele komisjonil lubati ühenduse nimel alla kirjutada (2).

1.2

Ettepaneku eesmärgiks on anda õiguslik pädevus kõnealust rahvusvahelist konventsiooni täiendavale protokollile, millele komisjon Euroopa Liidu nimel alla kirjutas. Tänu sellele lähenemisele tegeleb EL küsimusega ise, olles seega otseselt rakendamise eest vastutav. Teisiti öeldes ei pea liikmesriigid kõnealuse protokolliga ühinema ega järgima ühenduse soovitusi, kuna see kohustus on juba asutamislepingu V peatükis (3).

1.3

Peamised eesmärgid vastavad järgmistele vajadustele:

1.4

Ettepaneku abil viiakse edasi ja võetakse kasutusele liikmesriike siduvad meetmed, mille abil soovitakse suurendada 1991. aasta direktiivi sidusust, tõhusust ja kiirust seal ära toodud meetmete ja eesmärkide osas.

1.5

Direktiivi ettepanekus:

2.1

Praeguse riskiühiskonna osaks on rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, mis toetub teadmiste, teabevahetuse ja teabe globaliseerumisele.

2.1.1

See on üheks peamiseks ohuks riikide terviklikkusele ja üldisemalt võttes isegi demokraatiale, mis on neile omane. Äärmistel juhtudel võib see viia alternatiivsete ebaseaduslike ühiskonna kontrollimeetmete kasutamiseni.

2.2

Kõnealust tüüpi kuritegevuse puhul liituvad erinevad kuritegelikud grupeeringud ja toetavad teineteist, sest risk on mitmetahuline ja mitmesuunaline. Terrorism ja organiseeritud kuritegevus on omavahel otseselt seotud ja mõlemad neist on lähedalt seotud relvade ja laskemoona alase kaubandusega (4).

2.3

Erinevatel hinnangutel ringleb maailmas sadu miljoneid käsirelvi ja see toob iga aasta kaasa sadade inimeste surma. Üle poole hukkunutest kaotavad oma elu Aasia ja Aafrika riikide sisekonfliktides. Tegemist on kahtlemata kasumliku kaubandusega, kuid sellel on väga rasked tagajärjed inimkonnale.

2.4

Euroopa Liidu liikmesriigid peavad kõnealusele rahvusvahelisele olukorrale reageerima asjakohaselt ja sidusalt. Selleks on vaja nii ennetavaid kui karistavaid sätteid ühtlustada, mis viivad integreeritud ja ühtse poliitikani.

2.5

Ettepanek käsitleb nii turureegleid kui ühenduse sisese turvalisusega seotud küsimusi, mis on kõikide demokraatlike ühiskondade põhiväärtus ja Euroopa Liit ei ole selles osas erandiks. Tegelikult on turvalisus eelduseks kõikide vabaduste puhul.

2.6

Eesmärgiks on luua sobiv raamistik kõikidele kodanikele mõeldud vabadusel, turvalisusel ja õiglusel põhineva Euroopa ala jaoks, mis on seotud Euroopa ülesehituse kolmanda sambaga. Peale selle, et relvakaubandus ohustab riikide suveräänsust on ta ka oluline ohutegur ühenduse siseküsimustes.

2.7

Ühenduses on juba mõistetud vajadust pöörata tähelepanu kõnealusele ohule ühenduse sees, võttes 18. juunil 1991. aastal vastu nõukogu direktiivi 91/477/EMÜ. Hiljem, 17. detsembril 1998 tehtud otsusega Euroopa ühtsete meetmete (5) kohta, kutsutakse liikmesriike üles võtma vastu meetmeid (6) tõhustamaks kontrolli relvade ja laskemoona üle, millest annavad tunnistust mitmed hiljem avaldatud aruanded.

2.8

Ka ÜRO on viimasel ajal sellele küsimusele suurt tähelepanu pööranud ja isegi toetanud mõningaid meetmeid kõnealuses valdkonnas. Nii loodi ÜRO egiidi alla erikomitee (7), mille ülesandeks oli koostada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioon, mis kiideti heaks kaks aastat hiljem Palermos (8). Sellest alates mõisteti peagi antud kontekstis tulirelvade salakaubanduse tähtsust.

2.9

Seejärel viis Viini protsess tulirelvade ja nende osade ning laskemoona ebaseadusliku tootmise ja nendega ebaseadusliku kauplemise vastu võitlemise täiendava ÜRO protokollini, millega alates 1. septembrist 2001 on võinud liituda kõik huvitatud riigid, kuid mille alla kirjutamine ja ratifitseerimine on Euroopa Liidu riikides teatud määral unarusse jäänud.

3.1.1

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 95 on praegu piisav õiguslik alus, et võtta kõnealune ettepanek ühenduse õiguskorda, kuna see puudutab siseturu toimimist ning jääb seega ka artiklis 251 sätestatud menetluse kohaldamisalasse.

3.1.2

Arvestades normide hierarhiat, on kõnealune direktiiv muudatuste tegemiseks jaoks sobiv õiguslik vahend.

3.1.3

Komitee toetab komisjoni algatust ning on seisukohal, et õiguslik alus on taotletava eesmärgiga kooskõlas (9).

3.2.1

ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni täiendavat protokolli vastu võttes lähtub komisjon põhjendatult selles kirjas olevatest aluspõhimõtetest, mis käsitlevad vajadust tulirelvade, nende osade ning laskemoonaga ebaseaduslikult kaubitsemise vastu võitlemiseks, tõkestamiseks ja väljajuurimiseks, kuna need on ohuks üldsusele ja inimeste õigusele rahus elada.

3.2.2

Komitee tervitab seda tähelepanu ja avaldab komisjoni algatusele igati toetust.

3.2.3

Komitee meenutab, et kõnealune küsimus on mitmetel kordadel Euroopa Parlamendi tähelepanu all olnud ning selle kohta on komisjonile esitatud mitmed kirjalikud küsimused (10).

3.2.4

Lisaks on nõukogu oma välissuhete raames pööranud erilist tähelepanu sellele, et aidata kolmandatel riikidel töötada välja sobivaid õigusakte ja korda tulirelvade ja laskemoona omamise, valdamise, kasutuse, müügi ja edasiandmise kohta rahu ja turvalisuse tagamiseks ning säästva arengu toetamiseks (11).

3.2.5

Siiski on otsene side kõnealuse küsimuse ning terrorismivastase võitluse (12) ja rahapesu alaste püüdluste vahel, samuti püüdlustel kuriteovahendite ja saadud kasu identifitseerimisel, kindlaks tegemisel, külmutamisel, arestimisel või konfiskeerimisel (13), tsiviilkasutuses olevate lõhkeainete järelevalvel (14) ning üldiselt kõigi bandiitluse ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise meetmete tarvituselevõtul.

3.2.6

Seega kiidab komitee komisjoni algatuse rahuloluga heaks ja tervitab seda, lootes, et see saab väga soosiva vastuvõtu osaliseks ka Euroopa Parlamendis ja nõukogus.

4.1

Ettepaneku esimese artikliga muudetaks direktiivi 91/477/EMÜ artikleid järgmiselt:

4.1.1

Komitee väljendab kõigi soovitatud muudatuste suhtes heakskiitu, kuna need hõlmavad sobivalt aluseks võetud protokolli sätted.

4.2

Artiklis 2 täpsustatakse kavandatava direktiivi vastuvõtmisest tulenevate kohustuste korda: ülevõtmisperiood jäetakse lahtiseks, samas kui sätted jõustuvad kohe (vt artiklit 3).

4.2.1

Ei tundu olevat vajadust kehtestada pikka perioodi direktiivi vastuvõtmise ja selle sätete ülevõtmise vahel. Tegelikkuses seisneb direktiivi mõju selle sihtrühmale eelkõige õigusloomeprotsessis, eriti karistusõiguses, ning selles, mil määral võtavad ettevõtjad üle uue korra relvade tootja elukutse omandamiseks ja kaubandustegevuste registrite korraldamiseks. Selleks peetakse sobivaks 12—18 kuulist tähtaega.

4.3

Mis puutub ebaseadusliku teguviisi määratlemisse selles valdkonnas, siis võiks liikmesriikide (15) õiguste võrdlev uurimine tuua kogu ühenduse perspektiivist väärtuslikku kasu. Karistuste korda võiks lähemalt arutada kõige varem järgmisel Euroopa Ülemkogul.

4.4

Lisaks võiks olla vajalik täpsustada, et ettepanekus esinevat “ebaseadusliku kauplemise” mõistet tuleb arvestada rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse kontekstis, et rakendada sanktsioone üksnes eelnimetatud ÜRO protokollis sätestatu raamides.

4.5

Direktiivi I lisa III punkti alapunkti c osas, kus määratletakse antiikrelvade ja nende jäljenduste mõiste, kutsub komitee komisjoni üles koordineerima seda ühenduse tasandil.

4.6

Lõpuks tuleks ehk ette näha säte relvade kasutamiseks jahil, spordis või kollektsioneerimiseks, kuna neis valdkondades — arvestades kõnealuste objektide ohtlikkust — peab esmatähtis olema ohutuse küsimus. Tegelikkuses on relva omamise eesmärgi hindamine tahte küsimus, mistõttu tekib oht kõrvalekalleteks ja kuritarvitamiseks, mida tuleks aga igal võimalusel vältida. Selles kontekstis ja analüüsitavas ettepanekus öeldut arvestades soovitab komitee liikmesriikidele aruandekohustust, samuti relvaloa kohustust või mis tahes muud haldusmenetlust relvade kasutamise ja omamise lubamiseks, millesse on kaasatud ka järelevalve- ja kontrollipädevust omavad sisejulgeolekuorganid.