This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62019CN0309
Case C-309/19 P: Appeal brought on 15 April 2019 by Asociación de fabricantes de morcilla de Burgos against the order of the General Court (Fifth Chamber) delivered on 14 February 2019 in Case T-709/18, Asociación de fabricantes de morcilla de Burgos v Commission
kohtuasi C-309/19 P: Asociación de fabricantes de morcilla de Burgose 15. aprillil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 14. veebruari 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-709/18: Asociación de fabricantes de morcilla de Burgos versus komisjon
kohtuasi C-309/19 P: Asociación de fabricantes de morcilla de Burgose 15. aprillil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 14. veebruari 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-709/18: Asociación de fabricantes de morcilla de Burgos versus komisjon
ELT C 263, 5.8.2019, p. 28–29
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
5.8.2019 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 263/28 |
Asociación de fabricantes de morcilla de Burgose 15. aprillil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (viies koda) 14. veebruari 2019. aasta määruse peale kohtuasjas T-709/18: Asociación de fabricantes de morcilla de Burgos versus komisjon
(kohtuasi C-309/19 P)
(2019/C 263/33)
Kohtumenetluse keel: hispaania
Pooled
Apellant: Asociación de fabricantes de morcilla de Burgos (esindajad: advokaadid J. J. Azcárate Olano ja E. Almarza Nantes)
Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon
Apellandi nõuded
Tühistada täies ulatuses vaidlustatud kohtumäärus ja lugeda seega vastuvõetavaks apellandi poolt ELTL artikli 263 alusel esitatud hagi, millega palutakse tühistada komisjoni 29. augusti 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1214, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [„Morcilla de Burgos“ (KGT)] (1), et teha seejärel asja sisulises osas kohtuotsus, millega tühistatakse see komisjoni 29. augusti 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1214 ja mõistetakse kohtukulud välja neilt, kes hagile vastu vaidlevad.
Väited ja peamised argumendid
Käesolevat apellatsioonkaebust põhistatakse sellega, et Euroopa Liidu Üldkohtu menetlus oli õigusvastane, mistõttu riivati apellandi õigusi; see õigusvastasus tuleneb õigusnormide rikkumisest, täpsemalt Üldkohtu kodukorra artikli 73 lõike 1 jj ning neid tõlgendava kohtupraktika rikkumisest alljärgnevalt esitatud põhjustel.
— |
Vaidlustatud kohtumääruses asuti sisuliselt vääralt seisukohale, et hagil olid „vaid [hageja esindajate] skannitud allkirjad“, samas kui tegelikult olid hagil ACA [Autoridad de Certificación de la Abogacía] kvalifitseeritud sertifikaadiga kvalifitseeritud e-allkirjad, millel on käsikirjalise allkirjaga samaväärne õiguslik toime. |
— |
Kõnealuseid kvalifitseeritud e-allkirju tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määruses (EL) nr 910/2014 (2) (nn eIDAS määrus) ja reguleeritakse sellega. |
— |
ACA kvalifitseeritud sertifikaadiga kvalifitseeritud e-allkirjad vastavad täielikult Üldkohtu kodukorra artikli 73 lõike 1 mõttele ja eesmärgile, milleks on vaidlustatud kohtumääruse kohaselt „tagada õiguskindluse eesmärgil selle menetlusdokumendi autentsus ja välistada risk, et tegelikult ei ole see esitatud selleks volitatud isiku poolt“. |
— |
Üldkohtu kodukorra artikli 73 lõikest 1 kehtestati erand Üldkohtu 11. juuli 2018. aasta otsusega, mis jõustus 1. detsembril 2018 (kaks päeva pärast hagi esitamist), ning arvesse tuleb võtta seda, et õhtumaade õiguskordade karistusõiguse universaalne aluspõhimõte on soodsama õigusnormi kohaldamine. |
— |
Kohtupraktika, millele viidati vaidlustatud kohtumääruses apellandi hagi vastuvõtmatuks lugemise õigustamiseks seondub peamiselt skannitud allkirjadega. Ent käesolevat konkreetset juhtu (ACA kvalifitseeritud sertifikaadiga kvalifitseeritud e-allkirjadega hagi) ei ole liidu kohtud käsitlenud. |
— |
Õigusnorme tuleb tõlgendada arvestades ajakohase sotsiaalse tegelikkusega, võttes seejuures eelkõige arvesse nende mõtet ja eesmärki. |
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT 2014, L 257, lk 73).