Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62017CN0019

    Kohtuasi C-19/17: Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy we Wrocławiu (Poola) 17. jaanuaril 2017 – Skarb Państwa, vertreten durch den Wojewoda Dolnośląski versus Gmina Trzebnica

    ELT C 161, 22.5.2017, p. 6–7 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    22.5.2017   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 161/6


    Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy we Wrocławiu (Poola) 17. jaanuaril 2017 – Skarb Państwa, vertreten durch den Wojewoda Dolnośląski versus Gmina Trzebnica

    (Kohtuasi C-19/17)

    (2017/C 161/08)

    Kohtumenetluse keel: poola

    Eelotsusetaotluse esitanud kohus

    Sąd Okręgowy we Wrocławiu (Wrocławi ringkonnakohus, Poola)

    Põhikohtuasja pooled

    Kaebaja: Skarb Państwa – Wojewoda Dolnośląski (maksuhaldur – Alam-Sileesia vojevood)

    Vastustaja: Gmina Trzebnica (Trzebnica vald)

    Eelotsuse küsimused

    1.

    Kas sooritused, mida abisaaja saab leppetrahvide või hüvitistena kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kujutavad endast laekumisi komisjoni 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 448/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/2003 (1), eeskirja nr 2 tähenduses?

    2.

    Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

    a)

    Kas leppetrahvide kujul saadud laekumisi võib vähendada kahju või täiendavate kulutuste võrra, mis tekkisid abisaajale seoses lepingu mittetäitmise või mittetähtaegse täitmisega töövõtja poolt?

    b)

    Kas töövõtja sooritus, mis seisneb teiste, finantseerimise esemega mitte mingil viisil seotud tööde tegemises abisaajale ning vabastab leppetrahvi tasumise kohustusest (datio in solutum), kujutab endast laekumisi komisjoni 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 448/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/2003, eeskirja nr 2 tähenduses?

    3.

    Kui esimesele küsimusele ja teise küsimuse punktile a vastatakse jaatavalt: kas abisaaja laekumiste suurusena tuleb käsitleda töövõtjale arvestatud leppetrahvi suurust või asendussoorituse väärtust?

    4.

    Kas pärast abi lõpetamist komisjoni 10. märtsi 2004. aasta määruse (EÜ) nr 448/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1685/2000, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1260/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses struktuurifondide kaasfinantseeritavate meetmetega seotud kulutuste abikõlblikkusega, ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1145/2003, eeskirja nr 2 tähenduses on võimalik kaasfinantseerimise vähendamine abisaaja laekumiste võrra abi saamise perioodil?

    5.

    Kui neljandale küsimusele vastatakse jaatavalt: kas on võimalik kaasfinantseerimise vähendamine abisaaja laekumiste võrra, kui liikmesriik ei ole komisjoni nendest enne abi lõpetamist teavitanud?


    (1)  ELT L 72, lk 66; ELT eriväljaanne 14/02, lk 3.


    Top