2.3.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 81/216

Raportöör:

Petr ZAHRADNÍK

Kaasraportöör:

Javier DOZ ORRIT

1.1.

Järeldused ja soovitused on koostatud eesmärgiga täiendada arvamust ECO/423, millega käesolevas arvamuses täielikult nõustutakse ja mis selles aluseks võetakse. Need on samuti kooskõlas kolme muu arvamusega preambulis osutatud Euroopa majanduse tuleviku teemal.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt euroala majanduspoliitika arengus tehtud edusammude üle ning jälgib tähelepanelikult seda arengut kujundavaid asjaolusid. Ta peab siiski eriti oluliseks asjaolusid, mis seovad euroala keskkonna fiskaalküsimustega, ja euroala institutsioonilise raamistiku tugevdamist.

1.3.

Komitee peab vajalikuks, et euroala majanduspoliitika oleks eri majanduspõhimõtete tasakaalustatud kombinatsioon, mille rahandus-, eelarve- ja struktuurielemendid oleksid üksteisega nõuetekohaselt seotud. Arvestades kõnealuste põhimõtete kavandatavat ümberrühmitamist vastavalt majanduslikule arengule, on see asjaolu muutumas üha olulisemaks.

1.4.

Komitee ei nõustu sellega, et Euroopa Ülemkogu lükkas tagasi positiivse eelarvepoliitika, ja kutsub teda üles selle järelduse osas ümber mõtlema. Eelkõige tugevdab oodatav eemaldumine Euroopa Keskpanga kvantitatiivse lõdvendamise poliitikast argumente, mis toetavad positiivse eelarvepoliitika vastuvõtmist. Samas tunnistab komitee, et positiivse eelarvepoliitika ulatust tuleb asjakohaselt juhtida, et mitte tõsta juba niigi kõrget valitsemissektori võla taset, ning see tuleb suunata selget pikaajalist kasu toovatesse valdkondadesse.

1.5.

Komitee märgib, et euroala majanduslik olukord paraneb, ning soovitab selle suundumuse säilitamiseks ja toetamiseks võtta olulisi meetmeid, et stimuleerida investeeringuid ja viia ellu struktuurireformid, millega edendatakse nii tootlikkuse suurenemist kui ka kvaliteetsete töökohtade loomist. Struktuurireforme tuleks ellu viia senisest suuremas kooskõlas Euroopa poolaasta protsessiga. Lisaks soovitab komitee, et vajadust struktuurireformi järele nähtaks euroala või ELi tasandil tervikuna, mitte üksnes üksikute struktuursete meetmetena eri liikmesriikides.

1.6.

Komitee toetab kindlalt ulatuslikumat ühtekuuluvust euroalal nii majandus- ja eelarvepoliitika tõhusama koordineerimise kui ka finantsvahenduse täiustamise vormis, viies lõpule finantsliidu loomise ja tagades euroala suurema mõju maailmamajanduses. Kõnealuste küsimuste lahendamiseks soovitab komitee tugevdada vastavalt euroala institutsioonilist raamistikku.

1.7.

Komitee on seisukohal, et euro on kogu ELi vääring ning et ELi majandusliku olukorra parandamine peaks uuesti viima euroala laiendamise võimaluseni, avaldades eeldatavasti positiivset mõju nii euroalale kui ka selle uutele liikmetele.

1.8.

Komitee märgib, et Brexiti ja praeguse Ameerika Ühendriikide valitsuse ettearvamatuse tõttu tuleks asjakohast tähelepanu pöörata kogu maailma poliitilistele ja majanduslikele arengusuundumustele.

1.9.

Komitee on teadlik, et võimalused parandada euroala toimimist kehtivate eeskirjade (eelkõige struktuurset laadi meetmete) raames on piiratud. Mõne põhilisema aspekti jaoks (näiteks selle institutsioonilise raamistiku täiustamine või uute eelarvevahendite kasutusele võtmine) tuleb vastu võtta uued eeskirjad.

1.10.

Seoses tulevaste 2018. aasta majandus- ja poliitiliste soovitustega rõhutab komitee vajadust algatada arutelu järgmiste aspektide üle:

1.11.

Komitee on teadlik tungivast vajadusest, et suurem investeerimistegevus kajastuks palgasuundumustes ja töötuse vähenemises. Seda tuleks suunata ka arvamuses kirjeldatud tasakaalunihetega tegelemisele, sest kui need säilivad ja neid ei kõrvaldata, võivad need olla oluline takistus pikaajalisele kasvule.

1.12.

Selleks et tagada kodanike ülitähtis toetus euroala ülesehitamisele ja sellega kaasnevate struktuurireformide teostamisele, tuleb tugevdada kõnealuste reformide sotsiaalset mõõdet ning kasutada demokraatlikke, läbipaistvaid euroala juhtimise vorme, mille eesmärk on tagada majanduslik heaolu ja kõrge elatustase.

2.1.

Euroopa Komisjon avaldas regulaarselt korduva Euroopa poolaasta protsessi osana 2016. aasta novembris dokumendid nõukogu euroala majanduspoliitikat käsitleva soovituse jaoks ning teatise („Euroala positiivse eelarvepoliitika poole“). Komitee koostas kõnealuste dokumentide kohta arvamuse ECO/423, mis võeti vastu komitee 2017. aasta veebruari istungjärgul. Pärast seda on ELi majanduspoliitika areng ja mõne liikmesriigi tegevus näidanud, et selles küsimuses on toimunud märkimisväärne edasiliikumine. Käesolevas täiendavas arvamuses käsitletakse neist arengutest kõige olulisemaid:

Kõnealusel ajavahemikul avaldati paralleelselt valge raamat Euroopa tuleviku kohta ning aruteludokument majandus- ja rahaliidu süvendamise ja ELi tulevase rahastamise kohta. Nende küsimuste käsitlemist jätkas Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker oma 2017. aasta septembris peetud kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus. Peale selle võib täheldada nähtavat arengut euroala toimimises selle fiskaalaspekti osas. Käesolevas arvamuses võetakse seega arvesse 2018. aasta majandusarengut ja kajastatakse komitee ettepanekuid seoses soovitustega euroala majanduspoliitika kohta aastaks 2018.

2.2.

Praegune majanduse elavnemine on oodatust napilt kiirem. Siiski vajab euroala rohkem investeeringuid, mida võiks toetada ka mõõdukas fiskaalne stiimul, mis ei suurenda valitsemissektori võlga pikas perspektiivis. Kriisi tagajärjed ja võetud poliitikameetmed mõjutavad endiselt töötust, vaesust ja ebavõrdsust ning põhjustavad ka majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust liikmesriikide vahel. Seepärast tuleb edendada kasvuväljavaateid, toetades rohkem euroalasse investeerimist koos sotsiaalpoliitikaga, millega piiratakse vaesust ja ebavõrdsust. Euroopa Komisjoni kevadise majandusprognoosi kohaselt on investeeringud, millega kaasnevad vastav palkade areng ja töötuse määra pidev vähenemine, aidates niiviisi tugevdada sisenõudlust, määrava tähtsusega majanduse elavdamise jätkumiseks.

2.3.

Peale selle peab euroala muutuma ühtsemaks. Sellele võib kaasa aidata rahandusliidu väljakujundamisega, millega kaasneb oodatav kasulik mõju investeeringutele ja mida võib teha kehtivate eeskirjade raames, majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise täiendava tugevdamisega, mis on suunatud euroala eelarvesuutlikkusele ja eraldiseisva euroala eelarve loomisele, ning euroala jaoks tugevama institutsioonilise raamistiku loomisega, mis võimaldab paremat sisemist ja välimist esindatust ning selle üksikute liikmete suuremat vastutust – see nõuab praegu uute reeglite kehtestamist.

2.4.

Euroopa tulevikku käsitlevas valges raamatus esitatud ühes stsenaariumis kaalutakse mitmekiiruselise Euroopa võimalust, mille puhul võiks euroalast saada võimalik oluline eraldusjoon. Ent sel juhul asub komitee seisukohale, et euro on kogu ELi vääring. Seetõttu oleks soovitav luua stiimuleid, et panna euroalasse mittekuuluvad riigid kaaluma ühinemist euroga ühe prioriteedina nende sisepoliitikas.

2.5.

Komisjoni talvine ja kevadine prognoos keskenduvad n-ö väga ebakindlale olukorrale seoses kaubanduslikest, finants- ja geopoliitilistest asjaoludest tulenevate sisemiste ja väliste ohtudega majanduskasvule. Komisjon väljendas oma kevadises prognoosis muret arengusuundade pärast Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis (Brexit), mis võivad negatiivselt mõjutada Euroopa majanduse (tagasihoidlikku) paranemist. Trumpi valitsus on veelgi vähem prognoositav, kui alguses näis, ning Saksamaa ja euroala jätkuvalt suur jooksevkonto ülejääk on sellele probleem. See võib ärgitada Ameerika Ühendriike võtma ebasoodsaid kaubanduspoliitika meetmeid, millel oleks ELile ja euroalale kahjulik mõju. Brexitist on samuti keeruline aru saada: pikk sissejuhatus läbirääkimistele ei anna mingit kindlustunnet lõpptulemuse suhtes, samas kui juunis toimunud valimised viitavad sellele, et läbirääkimisprotsessis on oodata raskusi ja viivitusi.

2.6.

Komisjoni värskeimas kevadises majandusprognoosis on öeldud, et komisjoni soovitus ja komitee arvamus (ECO/423), milles toetati 2017. aastaks euroalal tervikuna positiivset eelarvepoliitikat (mis lükati nüüdseks nõukogu 10. märtsi 2017. aasta soovituses tagasi), olid õigel teel. Komitee ei nõustu Euroopa Ülemkogu otsusega ja leiab, et pärast seda (ja pärast komisjoni kevadist prognoosi) ilmnenud riskid kinnitavad positiivse eelarvepoliitika säilitamise asjakohasust.

3.1.

Seoses Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamise ja sellele järgnenud aruteludega ELi tuleviku teemal kinnitati majandus- ja rahaliidu kui Euroopa integratsiooni peamise prioriteedi tähtsust. Hoolimata olemasolevatest ja siiani lahendamata probleemidest öeldi ka, et vale oleks võtta euroala suhtes liiga kaitsev seisukoht. Selle asemel oleks parem järgida selle tuleviku suhtes edasipüüdlikumat lähenemist ja töötada välja konkreetsed meetmed, mis aitaksid selle potentsiaali paremini rakendada. Komitee toetab seda seisukohta.

3.2.

Mis puudutab ELi majanduse jõukust ning selle loodava tulu ja rikkuse õiglast ümberjagamist, siis arvamuses ECO/423 on rõhutatud, et majanduspoliitika meetmete tasakaalustatud kombinatsioon peaks sisaldama rahandus-, eelarve- ja struktuurivahendeid ning meetmeid, milles keskendutakse finantsturu funktsionaalsuse ja tõhususe suurendamisele, sealhulgas asjakohaseid eeskirju, et hoida ära mõne finantsasutuse vastutustundetult riskantset käitumist. Komitee on veendunud, et viimastel kuudel toimunud areng on muutnud selle mitmes mõttes veelgi tähtsamaks.

3.3.

Komitee toetab täielikult majandus- ja rahaliidu väljakujundamist ja süvendamist 2025. aastaks. Selles mõttes on käesolev arvamus kooskõlas preambulis nimetatud komitee teistest Euroopa majanduse tulevikku käsitlevatest arvamustest koosneva paketiga. Komitee arvates tuleks erilist tähelepanu pöörata järgmistele valdkondadele.

3.3.1.

Eelarve-, majandus- ja struktuuripoliitikat tuleb tugevdada ja põhjalikumalt kooskõlastada eesmärgiga luua kõnealuste poliitikavaldkondade tõhus kombinatsioon, muu hulgas selleks, et rakendada euroala tugev (sihtotstarbeline) eelarverida ELi eelarves. Aruteludokumendis majandus- ja rahaliidu süvendamise kohta kasutati esimest korda nii kõrgel poliitilisel tasandil väljendit „fiskaalliit“. Fiskaalliit ühtlases rahandus- ja majanduskeskkonnas ning toimival siseturul hõlmaks ka ühist või tihedalt kooskõlastatud eelarvepoliitikat (nii maksude kui ka kulutuste osas), milles toetatakse õiglast maksustamist ning süstemaatilist ja tõhusat poliitikat maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuste suhtes.

3.3.2.

Üks euroala keskkonna parandamise esmatähtis eeltingimus on – tervikliku arusaama raames ELi majanduse juhtimisest ja eriti Euroopa poolaasta protsessist – üksikute toimijate vastutus: liikmesriikide individuaalne vastutus ja kohustused tuleks säilitada või neid tuleks isegi suurendada kõikides olemasolevates majanduse juhtimise mehhanismides, sealhulgas objektiivne järelevalve, kõikide ennetus- ja parandusmeetmete rakendamine ning viimaks vajaduse korral sanktsioonide rakendamine.

3.3.3.

Asjakohase vahendina soovitatakse kasutada kõigi asjaomaste sotsiaalpartnerite aktiivsele osalemisele tuginevaid tootlikkuse komiteesid, mis võivad hõlbustada selliste struktuurireformide rakendamist, mis lisaks üksikute liikmesriikide majandusliku suutlikkuse parandamisele aitavad oluliselt suurendada tervikuna ühtse turu funktsionaalsust ja ühtlust, kaotades teatud regulatiivsed takistused ja tõkked, piiramata seejuures tagatud sotsiaalseid ja töötajate õiguseid.

3.3.4.

Finantsvahenduse tõhusust tuleb oluliselt parandada, kasutades hulka erinevaid finantsturu osalisi kooskõlas pangandusliidu ja kapitaliturgude liidu ideega. Peamiselt peaks finantsvahenduse tõhustamisel keskenduma tegelikele investeeringutele ja mitte virtuaalse finantssektori mahu suurendamisele.

3.3.5.

Maailmamajanduses toimuvate muudatuste taustal on tugeva ja tunnustatud majandus- ja rahaliidu jaoks oluline ka selle väline esindatus. Väga tähtis on tagada, et liikmesriikide üleilmsete partnerite vastas ei ole üksnes üksikute liikmesriikide kokkulepped, kui EL tegutseb ühel häälel, ent ka võtta meetmeid sellele ühisele huvile ülemaailmses kontekstis (4) vastava asjakohase institutsionaalse struktuuri loomiseks.

3.3.6.

Lisaks oleks mõistlikel juhtudel pidanud võtma arvesse võimalust laiendada praegust euroala. Mõnel, eriti Kesk- ja Ida-Euroopa riigil, on väga head majanduslikud näitajad ja neid on Euroopa poolaasta raames väga positiivselt hinnatud. Näib, et nad võiksid toetada euroala toimimist ja suurendada euroala kaalu ELis.

3.3.7.

Viimaks tuleb uuele majandus- ja rahaliidu projektile kodanike toetuse saamiseks luua vahendeid, mis aitaksid tagada, et majanduse juhtimise otsused on demokraatlikud ja et ühtset turgu täiendab tugev sotsiaalne sammas.

3.4.

Komitee on seisukohal, et euroala toimimiseks on üsna keskse tähtsusega suurema investeerimise edendamine ning selliste struktuurireformide elluviimine ja rakendamine, mida võiks edendada veelgi rohkem Euroopa poolaasta protsessi raames, eelkõige võttes arvesse ühtse turu raamistikku. Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi või Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastatud investeeringud, sealhulgas vajalikud piirkondlikud projektid, on saavutanud häid tulemusi. Siiski ei ole nende maht veel piisav, et katta investeeringute puudujääke, mis tekivad eriti kriisi ajal. Kõnealused vahendid peaksid aitama luua piisavalt kindla süsteemi, mis võimaldab jagada avaliku ja erasektori rahastamisallikaid. Selleks tuleks ära kasutada stabiilsuse ja kasvu pakti juhitud paindlikkust, et see lubaks kasutada kuldset reeglit, mille kohaselt investeeringuid ja nendega seonduvaid jooksvaid kulutusi tuleks teha nii, et need toovad tulevikus kasu ja annavad tulemusi. Struktuurireformide fookus tuleks selgelt viia üksikute liikmesriikide tasandilt üle ühtse turu üldisele toimimisele.

3.4.1.

Struktuurireformide eesmärk peaks eelkõige olema kaotada olemasolevad tasakaalunihked ja luua soodsad tingimused pikaajalisele arengule kooskõlas ÜRO kestliku arengu eesmärkidega. Need tasakaalunihked hõlmavad üha suuremaid erinevusi ELis ja liikmesriikides. Struktuurireformid peaksid aitama võtta meetmeid, mille puhul arvestatakse üleeuroopalist konteksti ja mitte üksnes üksikute liikmesriikide osalisi vajadusi.

3.4.2.

ELi kontekstis ei peaks reformid olema suunatud üksnes riigisisestele poliitilistele prioriteetidele, vaid neid tuleks vaadelda ELi kui terviku seisukohast, st strateegiliste projektide seisukohast, millega suudetakse luua kindlat ELi tasandi lisaväärtust.

3.4.3.

Struktuurireformidega peaks kaasnema kvaliteetsete töökohtade edendamine rõhuasetusega sobival palgatasemel ja sotsiaalsete õiguste täielikul austamisel.

3.4.4.

Veel on vaja palju reforme, et parandada eeskirju nii, et nendega suudetaks toetada ettevõtluse arendamist ja tagada kodanikele asjakohane kaitse. Näiteks võiks struktuurireformid läbi viia järgmistes valdkondades: ettevõtte alustamise, ehituslubade, krediidi saamise, maksude maksmise, piiriülese kaubanduse, vara registrisse kandmise ja maksupoliitika ühtlustamisega seotud eeskirjad, mis aitavad kaasa siseturu laitmatule toimimisele ja samal ajal piiravad seal kahjuliku konkurentsi tekkimist. Avaliku sektori/poliitilisel kliimal (st avaliku sektori tõhusus ja usaldusväärsus, kindlus ja stabiilsus projekti kestuse jooksul) on samuti oluline roll. Ka seoses nende reformide üldise omaksvõtuga tuleks märkida, kui keeruline on nende reformide rakendamise protsess ning et nende makromajanduslikud tulemused sõltuvad paljude keerukate mikrotasandi protsesside toimimisest. Nendele reformidele avaliku toetuse saamiseks on väga tähtis neid tagajärgi selgitada. Kõnealuse toetuse saamiseks on vaja, et tulevikus euroala toimimisele kaasa aitavate vahendite loomise üle otsustatakse õiguspärasel demokraatlikul viisil, saavutades õige tasakaalu majandusliku ja sotsiaalse samba vahel.

3.4.5.

Leidub võimalusi, et tugevdada suhteid struktuurireformide vajaduse, Euroopa poolaasta, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mitmeaastase rakendusraamistiku (või üldisemalt ELi eelarve) ning arenenuma ja tõhusama euroala vahel. Selleks et tugevdada ELi eelarve ja struktuurireformide seost, mille eesmärk on edendada lähenemist keskpikas ja pikas perspektiivis, on tihedalt seotud EKP kvantitatiivse lõdvendamise poliitika eeldatava piiramisega, kui karmistatud rahapoliitika loob rohkem võimalusi rahavoogude kasutamiseks.

3.5.

Samal ajal on meil vaja uusi jõupingutusi, et ühtlustada ülespoole elu- ja sotsiaalseid standardeid ning palku liikmesriikide sees ja nende vahel. See on miinimumtingimus usalduse suurendamiseks ELi vastu ja Euroopa tuleviku kindlustamiseks. Lähenemist peaks toetama Euroopa sotsiaalõiguste sammas.

3.5.1.

See tähendab, et meil on vaja poliitikat, mis suurendaks sisenõudlust ELis ja üldiselt euroalal ning eelkõige suure jooksevkonto/kaubandusbilansi ülejäägiga riikides, et luua taas tasakaal euroalal ja kogu ülejäänud maailmaga.

3.5.2.

ELi liikmesriigid ei peaks võtma oma konkurentsivõime strateegiate aluseks eeldust, et palgatase jääb madalaks. Majanduspoliitika meetmete tõhus kombinatsioon peaks viima taristusse tehtavate investeeringute taaselustamiseni ning suuremad kulutused haridusele, teadusuuringutele, koolitusele ja oskustele peaksid kajastuma tootlikkuse kasvus ning palga- ja sissetulekute tugevamas kasvus, kajastades samal ajal kogu olelusringi kulgu, karjääri kujundamist ja muutusi elamiskuludes. Komitee tunnistab siiski eri liikmesriikide olukordade erinevust ja nende esmast vastutust olukorraga tegelemise eest nüüdisaegsete kollektiivläbirääkimiste meetodite kaudu.

3.5.3.

Tööturu olukord mitmes euroala riigis näitab, et pooleliolevates struktuurireformides euroalal tuleks keskenduda ajutise, mittevabatahtliku osalise tööajaga töö suure määra vähendamisele ja madalatele palkadele ning kvaliteetsete töökohtade edendamisele, pidades silmas kõrgema taseme väljaõppe ja oskustega tööjõudu. Uut liiki tööturu reformide aluseks peaksid olema sotsiaaldialoogi tugevus ja sotsiaalpartnerite sõltumatusel põhinevad kollektiivläbirääkimised. Nii ei parandata mitte ainult sotsiaalset õiglust, vaid edendatakse ka majanduse tootlikkust.

3.6.

Eelkõige meetmed, mis on seotud struktuurireformide tegemise ning majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tugevdamisega, võib ellu viia kehtivate eeskirjade raames. Neid võib veelgi tugevdada järgmises 2020. aasta järgses mitmeaastases finantsraamistikus. Teiselt poolt eeldab euroala täiendav tugevdamine koos ühise eelarvepoliitikaga või euroala tugevam osalus maailma areenil täiesti uute eeskirjade loomist.

4.1.

Käesolevas arvamuses nimetatud põhjustel kutsub komitee Euroopa Komisjoni ja nõukogu üles lisama 2018. aasta soovitustesse euroala majanduspoliitika kohta asjakohase positiivse eelarvepositsiooni. Ettepanek on eriti oluline, võttes arvesse vajadust tagada piisav ja jätkusuutlik majanduskasv ning majandus- ja rahapoliitika toimiv kooslus, mille ekspansiivset iseloomu ei saa lõputult pikendada.

4.2.

Komitee leiab, et rakendades Euroopa investeerimiskava, mida komitee toetab, tuleks prioriteetsena käsitada projekte, milles järgitakse kestliku arengu eesmärke ning võetakse arvesse sotsiaalset ja keskkonnaalast vastutust.

4.3.

Komitee on veendunud, et viimastel kuudel ELi majanduspoliitika paradigmas toimunud muutused toovad üsna selgelt välja, et poliitiline toetus lähenemisele, mis viib euroala platvormil põhineva fiskaalliidu loomiseni, on suurenemas. Sellega seoses soovitab komitee seda väga hoolikalt jälgida ning on täielikult valmis ühinema fiskaalse aspekti tugevdamise protsessiga, mis on ühtlasema euroala keskkonna eeltingimus. Samuti on ülioluline jälgida, kuidas see areng kajastub institutsionaalsete struktuuride ja kordade võimalikes muutustes.

4.4.

Komitee leiab jätkuvalt, et ajal, mil majandus- ja rahaliidu süvendamine on taaskord esmatähtis prioriteet, on väga oluline mitte alahinnata tõhusama ja paremini toimiva ühtse turuga seotud protsesse. Tõhus ja toimiv ühtne turg on peamine eeltingimus, ilma milleta ei saa isegi mõelda süvendatud majandus- ja rahaliidust. Majandus- ja rahaliit suudab oma kasuootusi täita üksnes siis, kui ühtse turu tulevane avamine ja liberaliseerimine jätkub, kui selle ühtlust tugevdatakse ning nähtavad ja peidetud riiklikud kaitsvad takistused eemaldatakse.

4.5.

Komitee toetab seisukohta, et süvendatud majandus- ja rahaliidu keskkond peab olema kooskõlas ka finantsvahenduse protsessiga. Finantsliidu olulised aspektid on pangandusliit ja kapitaliturgude liit. Pangandusliit puudutab peamiselt pangandussektori stabiilset ja prognoositavat käitumist. Seda peab toetama ka piisavate rahaliste vahenditega, et tulla toime pankade võimalike makseraskustega. Samas tähendab kapitaliturgude liit rahastamisallikate eraldamise võimaluste laiendamist ja see on veel varajases arenguetapis. Finantsvahenduse parem toimimine peaks omalt poolt saama rohkem tähelepanu tegelike investeeringute valdkonnas.

4.6.

ELi tulevik oleneb ka liidu integratsiooni tugevdamisest ja selle rolli konsolideerimisest ülemaailmses kontekstis. See on iseäranis praegu üks vähestest põhiprioriteetidest ja pakub ühist huvi kõikidele ELi liikmesriikidele. Kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võib olla kasulik tugevdada ELi ühist esindatust rahvusvahelisel areenil ning edendada ja järgida sel tasandil ühiseid väärtusi, põhimõtteid ja poliitikat nagu poliitiline ja majandusvabadus ning võrdsus ja sotsiaalne õiglus, vaba ettevõtluse väärtus kaubanduses ja investeeringutes, õiglase ja avatud konkurentsikeskkonna tingimuste loomine ning ettevõtluses selliste ebaseaduslike ja kuritegelike tavade kaotamine, nagu maksusüsteemide või riigihankemenetluste kuritarvitamine. Peale selle on äärmiselt oluline tagada sotsiaalsete ja kodanikuõiguste austamine ning keskkonnastandardite põhinõuete täitmine.