13.10.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 345/91

Raportöör:

Etele BARÁTH

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on pettunud teatises „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“, sest see jätab mulje, et kõik ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 põhieesmärgid ja tingimused on ELi poliitikas juba analüüsitud ja käsitlemisel. Teatisega ei hõlmata ELi poliitikasse tegevuskavaga 2030 algatatud paradigma muutust uue arengumudeli suunas, mis on pikas perspektiivis majanduslikult jätkusuutlikum, sotsiaalselt kaasavam ja keskkonnaalaselt elujõulisem. Nii Euroopa Poliitilise Strateegia Keskus (1) kui ka komitee oma varasemates arvamustes on märkinud, et selline paradigma muutus on hädavajalik, et 17 kestliku arengu eesmärki saaks ELis nõuetekohaselt rakendada, arvestades Euroopas suureneva sotsiaalse ebavõrdsuse ja kõrge töötuse määraga ning samuti selle majanduse jätkusuutmatu keskkonnajalajäljega.

1.2.

Komitee on alati toetanud komisjonipoolset juhtrolli võtmist ajal, mil ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 välja töötati. Nüüd aga, kui 17 kestliku arengu eesmärki on vaja ellu viia, leiab komitee, et selline konkreetne juhtroll ELil puudub, sest EL ei ole loonud kaugeleulatuvat tegevuskava kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks aastaks 2030 ega näidanud üles valmisolekut oma praegune poliitika kriitiliselt üle vaadata ja seda muuta.

1.3.

Seni ei ole kasutatud tegevuskava 2030 pakutavat võimalust luua Euroopas uus ettenägelik, murranguline ja positiivne narratiiv, mida komitee, parlament ja paljud kodanikuühiskonna osalejad on soovinud: kujutlus kestlikumast ja sotsiaalselt kaasavamast Euroopast, mis toob oma kodanikele kasu ega jäta kedagi maha; tulevikuvisioon, võttes aluseks väärtused, mis on muutnud Euroopa edukaks mudeliks: solidaarsus ja inimõigused, sotsiaalne õiglus ja võrdsus, demokraatia ja osalemine, ettevõtlus ja keskkonnaalane vastutus. Ei komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta ega ELi 60. aastapäeva puhul avaldatud Rooma deklaratsioonis ei tunnistata piisavalt Euroopa kestliku arengu väärtust Euroopa kodanike jaoks.

1.4.

Komitee väljendab kahetsust, et komisjon ei ole alustanud kaasavat protsessi, mis viiks kõikehõlmava integreeritud strateegia loomiseni Euroopa kestliku arengu edendamiseks 2030. aastani ja ka sealt edasi. Sellist strateegiat on vaja, et tagada ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks vajalik pikaajaline ajakava, poliitika koordineerimine ja sidusus. See peab olema osa uuest ühtsest pikaajalisest strateegilisest poliitikaraamistikust 2020. aasta järgseks perioodiks.

1.5.

Komitee on mures puuduliku kooskõlastamise pärast ELi ja liikmesriikide vahel tegevuskava 2030 rakendamisel. Nimetatud üldine strateegia peaks toimima ühise raamistikuna kooskõlastatud tegevusele.

1.6.

Komitee hindab tööd, mida komisjon on teinud, et teha kindlaks võimalik panus, mille komisjoni kümme prioriteeti võivad anda tegevuskava 2030 rakendamisse. Komitee rõhutab aga, et kestliku arengu eesmärkide hõlmamisega ELi poliitikasse peab kaasnema põhjalik analüüs tegelike lünkade kohta, mis on ELis kestliku arengu eesmärkide rakendamisel praeguseks ilmnenud. Vaid tegeliku olukorra väljaselgitamine aitab ELil teha kindlaks valdkonnad, kus on vaja võtta eelnevaid meetmeid, ning vaadata kriitiliselt läbi praeguste ELi poliitikameetmete tõhusus kestliku arengu eesmärkide rakendamisel.

1.7.

Komitee kiidab heaks komisjoni otsuse luua mitmeid sidusrühmi ühendav platvorm ELis kestliku arengu eesmärkide saavutamise küsimustes (2). Komitee märgib, et on vaja tagada valitsusväliste sidusrühmade võimalus teha sellel platvormil võrdsetel alustel koostööd institutsioonide esindajatega, et kanda ÜRO tegevuskava 2030 mitmeid sidusrühmi hõlmav meetod üle ELi kestliku arengu poliitikasse. Platvorm peab kaasama mitmeid erinevaid valitsusväliseid sidusrühmi kogu kestliku arengu eesmärkide ELis rakendamise tsükli jooksul, alates uute poliitiliste algatuste, pikaajaliste strateegiate ja teadlikkuse suurendamise ürituste väljatöötamisest kuni poliitikameetmete rakendamise läbivaatamise ja jälgimiseni ning parimate tavade vastastikuse tutvustamiseni. Platvorm peaks aitama kaasa ka mitmeid sidusrühmi hõlmavale koostööle ja partnerlusele. Komitee kavatseb toetada platvormi tööd, nimetades platvormil komiteed esindava liikme, jagades oma teadmisi, aidates suhelda kodanikuühiskonnaga ja andes oma panuse muu tegevuse näol.

1.8.

Kestliku arengu edendamisega seoses leiab komitee, et 2020. aasta järgset mitmeaastast finantsraamistikku on vaja kooskõlastada kestliku arengu prioriteetidega ELis. Märkimisväärselt tuleks suurendada omavahendite ja muude tulude osa ning muuta rakendamine tõhusamaks ja tulemuslikumaks.

1.9.

Komitee arvates on hädavajalik võtta lisaks üldtunnustatud ja seni asjakohaseks osutunud SKP näitajale kasutusele ka teisi näitajaid, mis võimaldavad mõõta majanduskasvu kõrval ka selle mõju ja tulemusi seoses kodanike ja keskkonna heaoluga, (3) sest soovitud, 2030. aastani viiva arenguprotsessi elujõulisuse saab tagada vaid keerukate sotsiaalsete ja keskkonnamuutuste tagamine ja jälgimine.

2.1.

ÜRO kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 leppisid maailma juhid 2015. aastal kokku pretsedenditus ulatuslikus tegevuskavas, mille eesmärk on kaotada vaesus, kaitsta Maad, tagada inimõigused ja kindlustada kõigile heaolu. 17 kestliku arengu eesmärki aastaks 2030 nõuavad kõigilt, nii arengu- kui ka arenenud riikidelt murrangulisi muudatusi.

2.2.

Tuginedes mitme konverentsi tulemustele, esitas komitee 2016. aastal kolmes arvamuses oma soovitused tegevuskava 2030 rakendamiseks ELis (4).

2.3.

Teatisega „Euroopa jätkusuutliku tuleviku järgmised sammud“ (5) on komisjon loonud oma käsitluse tegevuskava 2030 rakendamisest ELi sise- ja välispoliitika ühe osana. Teatisele on lisatud mitmed teised dokumendid, märkimist väärib teatis Euroopa uue arengukonsensuse kohta ja teatis „Uuendatud partnerlus Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega“. Komitee on esitanud nende teatiste kohta oma seisukohad eraldi arvamustes (6).

3.1.

Teatise sissejuhatuse kohaselt on EL täielikult pühendunud teerajajaks olemisele tegevuskava 2030 rakendamisel (7).

3.2.

Kuid komisjon ei ole siiski suutnud võtta endale juhtrolli ja esitada kaugeleulatuva tegevuskava kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks.

3.3.

Komisjon ei saavuta oma 2016. aasta tööprogrammis seatud eesmärki esitleda uut meetodit, mis aitab tagada Euroopa majandusarengu ning sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse pärast 2020. aastat ning saavutada kestliku arengu eesmärgid Euroopa sise- ja välispoliitikas integreeritud viisil.

3.4.

Teatise kohaselt hõlmab ELi vastus tegevuskavale 2030 kahte käsitlusviisi: kestliku arengu eesmärkide täielik integreerimine kehtivasse ELi poliitikasse ning arutelu kestliku arengu eesmärkide pikaajalise, 2020. aasta järgse rakendamise üle.

3.5.

Komitee tunnustab komisjoni kõnealuses teatises väljenduvate jõupingutuste eest siduda kestliku arengu eesmärgid kehtivate ELi poliitikameetmete ja komisjoni kümne tööprioriteediga. Kuid teatises keskendutakse liiga palju ELi poliitika jooksvatele küsimustele. Komisjon ei mõista, et tegevuskava 2030 on üleskutse oma poliitika kriitiliselt läbi vaadata ja seda muuta. Teatises ei kajastu paradigma muutus, mida kestliku arengu eesmärkidega taotletakse: (8) uus, pikas perspektiivis majanduslikult jätkusuutlikum, sotsiaalselt kaasavam ja keskkonnaalaselt elujõulisem arengumudel, millega tagatakse, et Maa ressursse jagatakse maailma kasvava elanikkonna tingimustes õiglaselt (9).

3.6.

Seni ei ole ei komisjon ega nõukogu kasutanud tegevuskava 2030 pakutavat võimalust luua Euroopas uus ettenägelik, murranguline ja positiivne narratiiv, mida komitee, parlament (10) ja paljud kodanikuühiskonna osalejad on soovinud. On vaja uut visiooni kestlikumast ja sotsiaalselt kaasavamast Euroopast, mis toob oma kodanikele kasu ega jäta kedagi maha (11). Ei komisjoni valges raamatus Euroopa tuleviku kohta ega ELi 60. aastapäeva puhul 27 liikmesriigi juhtide, komisjoni, Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Parlamendi avaldatud Rooma deklaratsioonis ei väärtustata piisavalt pikaajalist kestlikku arengut Euroopa kodanike jaoks ega rõhutata ühtse Euroopa vajadust see saavutada.

3.7.

Lisaks ei anna teatis hädavajalikku raamistikku edasisteks meetmeteks tegevuskava 2030 rakendamisel. Komisjonil ei ole praegu kavas alustada kaasavat protsessi, et luua kõikehõlmav integreeritud strateegia Euroopa kestliku arengu edendamiseks 2030. aastani ja ka sealt edasi, milleks komitee üleskutse esitas (12). Praegu toimivad Euroopa strateegilised raamistikud 2020. aasta piirides. See on vastuvõetamatu nii seepärast, et ÜRO tegevuskavas on piiriks seatud 2030. aasta ja Pariisi kliimakokkuleppes veelgi pikaajalisem perspektiiv, kui ka arvestades majandusliku ja sotsiaalse moderniseerimise protsesside pikkust. Tuleb luua ühtne kõikehõlmav strateegia 2020. aasta järgseks perioodiks, võttes aluseks Euroopa Komisjoni kümme tööprioriteeti, strateegia „Euroopa 2020“ oma seitsme juhtalgatusega ja ELi ühtekuuluvuspoliitika 11 temaatilist eesmärki ning integreerides sellesse 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku.

3.8.

Komisjon ei kasuta täiel määral tegevuskavas 2030 kehtestatud mitmeid sidusrühmi hõlmavat meetodit. Vastupidiselt tegevuskava 2030 vastuvõtmisega päädinud protsessile ei ole komisjoni meetod seni olnud eriti läbipaistev ega kaasav.

4.1.1.

Kaardistamine näib olevat tehtud vaid paberil: loetletakse üles ELi poliitikameetmed, milles tegeletakse ühel või teisel viisil 17 kestliku arengu eesmärgiga seotud küsimustega. See kaardistamine ei peegelda piisavalt hästi Euroopas valitsevat olukorda. See ei õigusta komisjoni järeldust, et Euroopa meetmete abil tegeletakse kõigi 17 kestliku arengu eesmärgiga, sest ei hinnata seda, kas need meetmed on tegelikult ka tõhusad või õõnestavad neid muud, nendega vastuolus olevad meetmed. Näiteks märgitakse, et strateegias „Euroopa 2020“ tegeletakse vaesuse ja ebavõrdsusega seonduvate kestliku arengu eesmärkidega, kuid ei mainita seda, et asjaomaseid strateegia eesmärke ei suudeta saavutada.

4.1.2.

Seega tuleb ELi meetmete kaardistamist täiendada põhjaliku puudujääkide analüüsiga, et hinnata, kuhu EL on tegelikult kestliku arengu eesmärkide rakendamisel jõudnud (13). Vaid tegeliku olukorra mõistmine aitab Euroopa poliitikakujundajatel leida õiged prioriteedid kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks. Järeldused, mis komisjon kõnealuse kaardistamise alusel on teinud, ei ole usaldusväärsed ega põhine faktidel.

4.1.3.

Koos teatisega avaldas Eurostat esialgse statistilise ülevaate ELi liikmesriikide hetkeseisust seoses kestliku arengu eesmärkidega (14). Kuid komisjon ei ole teinud mingeid jõupingutusi selleks, et luua seosed kaardistamise, statistiliste andmete ja kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks vajalike poliitiliste prioriteetide kehtestamise vahel.

4.1.4.

Komitee loodab, et täieliku järelevalveraamistiku kasutuselevõtmine kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks ELis aitab kaasa ELi peamiste tegevuskavaga 2030 seonduvate puuduste ja probleemide faktipõhisemale väljaselgitamisele.

4.1.5.

Nagu komitee on varem märkinud, peab EL kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks kõige rohkem tööd tegema järgmistes valdkondades: oma keskkonnajalajälje vähendamine ja sotsiaalselt kaasavama Euroopa loomine, st kestliku arengu eesmärk nr 12 (säästev tootmine ja tarbimine), nr 13 (kliimameetmed), nr 14 ja 15 (ökosüsteemide kaitse), nr 2 (säästev põllumajandus), nr 9 (investeeringud taristusse ja innovatsiooni), nr 10 (ebavõrdsuse vähendamine), nr 8 (inimväärne töö ja tööhõive), nr 1 (vaesuse vähendamine), nr 5 (sooline võrdõiguslikkus) ja nr 4 (haridus) (15).

4.2.1.

Teatises näidatakse, kuidas saavad komisjoni kümme tööprioriteeti aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele. Komisjonil peaks aga olema ka julgust oma tööprioriteedid läbi vaadata ja vajadusel neid kohandada, et kasutada täielikult ära mis tahes koostoimet, mida kestliku arengu eesmärkide rakendamine võib pakkuda.

4.2.2.

Komitee leiab, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata kestliku arengu kultuurimõõtmele ja teabevahetuse tähtsusele tegevuskava 2030 edendamisel.

4.3.1.

Komitee soovitab luua tegevuskava 2030 rakendamise pikaajalise strateegia kõrvale valitsemise ja koordineerimise raamistiku, et tagada tsentraliseeritud ja detsentraliseeritud meetmete kooskõla ning kaasata riigi ja piirkonna tasandil organiseeritud kodanikuühiskonda.

4.3.2.

Euroopa poolaastast tuleks kujundada vertikaalne mitmetasandiline koordineerimisvahend liikmesriikides kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks (16). Kahjuks ei kasuta komisjon oma teatises võimalust Euroopa poolaastat selles suunas edasi arendada.

4.3.3.

Komitee leiab, et kuigi 2010. aastast peale on kestlik areng hõlmatud strateegiasse „Euroopa 2020“, ei ole saavutatud kooskõla majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnalaste eesmärkide vahel. On vaja tugevdada mehhanisme, mis tagavad poliitika järjepidevuse kestliku arengu valdkonnas.

4.3.4.

Komitee tervitab komisjoni uues struktuuris esinevat integreeritumat käsitlust ning esimese asepresidendi koordineerivat rolli kestliku arengu eesmärkide rakendamise töö edasiviimisel. Siiski tuleb komisjoni koordineerivatele osakondadele anda piisav suutlikkus, et nad saaksid neid protsesse asjakohase jõuga edasi arendada.

4.3.5.

ELi juhtide ülesanne on kasutada ära parema valitsemise võimalused, et tugevdada juhtimist, mõista valdkondadevahelise koordineerimise olulisust vastastikuse mõju parandamiseks ning võib-olla anda ettevalmistusetapis kontroll üle sotsiaalmajanduse osalejatele, et muuta osalemine tõhusamaks. Seeläbi saavad nad kasutada seda tohutut varjatud jõudu, mis rakendusprotsessis ilmsiks tuleb.

4.3.6.

Kahjuks ei käsitleta komisjoni teatises küsimust, kuidas seda protsessi tunnistada ja parandada.

4.4.1.

2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kehtestamist tuleb kasutada kui võimalust kooskõlastada ELi vahendite kasutamist ELi kestliku arengu prioriteetide rakendamisega.

4.4.2.

Komitee on nõus, et EL peaks edasi arendama oma rahalise toetuse süsteemi, mis suurendab majandusarengut riigi, piirkonna ja kohaliku omavalitsuse tasandil ning arendab ühishüve, võttes samal ajal arvesse ka jätkusuutlikkuse nõudeid. Majanduslik heaolu peab moodustama kestliku arengu eesmärkide majandusliku aluse, kuid tuleb kehtestada eeskirjad, et tagada ka sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamine. Komitee on seisukohal, et Euroopa maksusüsteemi reform võiks tugevdada eelarvevahendite suurendamist ja soodustada tegevuskava 2030 paremat elluviimist.

4.4.3.

Komisjon paneb erilist rõhku jätkusuutliku rahastamisega seotud küsimustele. Komitee arvates on eriliselt oluline luua era- ja avaliku sektori investorite jaoks õiged raamtingimused seoses ülisuurte pikaajaliste investeeringutega taristu ajakohastamisse ja uuendamisse, mis on vajalikud jätkusuutlikumale majandusele ülemineku hõlbustamiseks (17).

4.5.1.

Komitee hindab komisjoni kavatsust viia ellu üksikasjalikku kestliku arengu eesmärkide seiret ELis, tuginedes komisjonis, asutustes, Euroopa välisteenistuses ja liikmesriikides toimuvale suurele jooksvale seiretööle. Kuid puudub täpne teave selle kohta, milline see seiresüsteem olla võiks.

4.5.2.

Komitee väljendab heameelt Eurostati töö üle, mida tehakse, et töötada välja näitajad kestliku arengu eesmärkide rakendamise jälgimiseks ELis. Komitee rõhutab, et seiret ja täpsemalt näitajate olemust puudutavatel otsustel on märkimisväärne poliitiline mõju. Seepärast tuleb näitajate jätkuvat väljatöötamist arutada ja kodanikuühiskonda kaasata läbipaistval viisil.

4.5.3.

Komitee loodab, et pärast kestliku arengu eesmärkide korralise seirearuande avaldamist Eurostati poolt ja piisavat ajavaru, mis võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel oma piirkonna inimestega aru pidada, korraldatakse mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi raames dialoog seireprotsessist tulenevate järelduste ja vajalike poliitika läbivaatamise meetmete üle.

4.5.4.

Mitmed komitee uuringud on kinnitanud seisukohta, et on hädavajalik võtta lisaks üldtunnustatud ja seni asjakohaseks osutunud SKP näitajale kasutusele ka teine näitaja, mis suudab näidata majanduskasvu kõrval ka selle mõju ja tulemusi (sisemajanduse kogunäitaja). Soovitud, 2030. aastani viiva arenguprotsessi seire peab toetuma majandus-, sotsiaal- ja keskkonnanäitajate terviklikule kombinatsioonile (18).

4.5.5.

Seireraamistik peaks samuti olema soetud Euroopa poolaastaga.

4.5.6.

ÜRO tegevuskavaga 2030 kohustatakse valitsusi kehtestama seire- ja läbivaatamisraamistik, luues nii vahendid täielikuks poliitikatsükliks: strateegia väljatöötamine, rakendamine, seire ja läbivaatamine. Teatises ei ole läbivaatamisetappi arvesse võetud. Selle põhjus võib olla asjaolu, et puudub kestliku arengu eesmärkide rakendamise üldstrateegia ja tegevuskava, mida saaks korrapäraselt läbi vaadata.

4.6.1.

Kestliku arengu eesmärgid on paljude sidusrühmade tegevuskavas. Need on võimalik saavutada üksnes juhul, kui kodanikuühiskond, ettevõtjad, ametiühingud, kohalikud kogukonnad ja muud sidusrühmad võtavad endale aktiivse rolli ja vastutuse. Kaasava juhtimise mehhanismid peavad tagama, et kodanikuühiskond osaleks kõigil tasanditel alates kohalikust ja riiklikust kuni Euroopa ja ÜRO tasandini välja. Kestliku arengu eesmärkide rakendamiseks on vaja institutsioonide ja sidusrühmade integreeritud koostööd, mis hõlmab eri sektoreid.

4.6.2.

Oma hiljutise otsusega pani komisjon tööle mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi ELis kestliku arengu eesmärkide saavutamise küsimustes (19). Komitee väljendab selle uue projekti üle heameelt ja pakub oma abi platvormi edukaks muutmisel.

4.6.3.

Komitee on siiski pettunud, et komisjon ei vastanud oma teatises komitee ettepanekule luua koostöös Euroopa Komisjoniga Euroopa kestliku arengu foorum ega komitee soovitustele, milline see foorum peaks välja nägema (20). Oma soovitustes tugines komitee väljapakutud foorumi kohta konverentsidel, nõukogu töörühmades ja komisjonis peetud ettekannete ja sidusrühmadega konsulteerimise tulemustele, milles osalejad väljendasid toetust kõnealusele foorumile.

4.7.

Komitee hindab seda, et oma otsuses mitmeid sidusrühmi ühendava platvormi kohta laiendas komisjon platvormi ülesandeid seoses kestliku arengu eesmärkide rakendamise seire ja heade tavade vastastikuse tutvustamisega ning andis kodanikuühiskonna esindajatele nõuandva rolli mõttetöös, mida tehakse kestliku arengu eesmärkide pikaajalise rakendamise üle, ning sätestas nende osalemise rakendusmeetmete jälgimisel ja läbivaatamisel. Platvorm peaks aitama kaasa ka mitmeid sidusrühmi hõlmavale koostööle ja partnerlusele. Komitee leiab, et sellisel osalusplatvormil peab olema oluline roll uuelaadses Euroopa juhtimises, mida peab iseloomustama ühisvastutus.