4.10.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 299/97

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noortele pakutavate võimaluste algatus” ”

KOM(2011) 933 lõplik

2012/C 299/18

Raportöör: Tomasz JASIŃSKI

20. detsembril 2011 otsustas komisjon vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Noortele pakutavate võimaluste algatus””

COM(2011) 933 final.

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon võttis arvamuse vastu 27. juunil 2012.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 482. istungjärgul 11.–12. juulil 2012 (12. juuli istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 212, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 2.

1.   Soovituste kokkuvõte

1.1   Komitee rõhutab, kuivõrd oluline on noortele pakutavate võimaluste algatus, milles juhitakse tähelepanu mitte üksnes praegustele probleemidele, vaid tuuakse esile teatise „Noorte liikuvus” eesmärgid. Komitee on valmis osalema algatuse rakendamises, tehes selle edendamiseks koostööd sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja korraldades ühisüritusi sidusrühmadega.

1.2   Komitee märgib, et ELi kokkuhoiupoliitika, samuti asjaolu, et puudub selge ja üldtunnustatud majanduskasvupoliitika, võib õõnestada noortele pakutavate võimaluste algatuse edu. See oluline algatus võib olla noortele uute võimaluste allikas, kuid selle käsitlemine isoleerituna ja väljaspool laiemat majanduslikku konteksti ei loo iseenesest ühtegi uut töökohta. Kui soovime tagada selle algatuse asjakohase elluviimise, on vaja kindlasti luua sobiv majandus- ja finantskeskkond.

1.3   Komitee tõdeb, et vaja on jätkata varajase koolist väljalangemise ennetamist. Tähtis on säilitada või võimalusel suurendada liikmesriikidele kättesaadavaid ressursse varajase koolist väljalangemise ennetamiseks.

1.4   Võttes arvesse noorte meeste ja naiste erinevat olukorda, rõhutab komitee, et asjakohane haridus-, koolitus- ja kutsenõustamine on tähtis selleks, et toetada noorte jõupingutusi parema hariduse, kutsekvalifikatsiooni ja oskuste saamisel ja aidata neil valida kool, sh kõrgharidusasutus või koolituskeskus, mis aitaks tagada neile sobiva töökoha.

1.5   Komitee toetab tööturul oluliste oskuste arendamist tööandjate ja haridusasutuste aktiivse koostöö kaudu. Komitee tervitab komisjoni täiendavat rahalist toetust programmidele „Sinu esimene EURESi töökoht” ja „Erasmus ettevõtjatele” ning noorte liikuvuse innustamisele.

1.6   Komitee leiab, et esimese töökogemuse saamise ja töökohal toimuva väljaõppe soodustamine on õige. Komitee on nõus, et väljaõpe, ettevõtetesse suunamine ja praktika, nagu ka vabatahtliku teenistuse programmid pakuvad noortele olulist võimalust omandada asjakohaseid oskusi ja saada töökogemus. Siiski ei tohi väljaõpet, ettevõtetesse suunamist, praktikat ja vabatahtliku teenistuse programme mitte mingil juhul lugeda tavapärase töötamise aseaineks. Sellega seoses soovib komitee rõhutada, et vajalikud on kõik algatused, mille eesmärk on parandada ettevõtetesse suunamise ja praktika kvaliteeti, näiteks praktikaid ja väljaõpet käsitlev Euroopa kvaliteediharta (European Quality Charter on Internships and Apprenticeships).

1.7   Komitee rõhutab vajalike kvaliteedistandardite tähtsust väljaõppe, ettevõtetesse suunamise ja praktika valdkonnas. Selles osas tervitab komitee komisjoni algatust võtta 2012. aastal vastu kvaliteediraamistik kvaliteetsete praktikavõimaluste pakkumiseks ja kasutamiseks.

1.8   Komitee rõhutab, et sotsiaalpartnerite kaasamisel võib olla oluline roll parimate tavade levitamise käigus, samuti töökogemusesüsteemi kujundamisel, rakendamisel ja jälgimisel.

1.9   Komitee leiab, et komisjon peaks suurendama eelarveeraldisi Euroopa vabatahtlikule teenistusele ja kiidab heaks uue Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomise. Siiski on komitee mures, et puudub asjakohane hinnang praegusele katseetapile ja ei ole teada, kas see algatus ikka on tõeliselt vabatahtlik.

1.10   Esimene töökoht peaks tagama miinimumstandarditele vastavad töötingimused, mis ei tohi erineda staažikamatele töötajatele pakutavast. Väga oluline on keelata mis tahes diskrimineerimine vanuse alusel. Komitee rõhutab taas, et meetmed noorte stabiilse, kvaliteetse ja piisavalt tasustatud töökoha tagamiseks on äärmiselt olulised, samuti tuleb juba karjääri alguses tagada sotsiaalkindlustus.

1.11   Komitee toonitab, et noortegarantii algatust tuleb toetada aktiivse tööturupoliitika kaudu, mis aitaks ületada lõhe ühelt poolt haridus- ja koolitussüsteemi ning teiselt poolt tööturu vahel, koheldes võrdselt nii noori mehi kui ka naisi.

1.12   Komitee kordab tööhõivepoliitika suuniseid käsitlevas arvamuses hiljuti esitatud konkreetseid ettepanekuid, mis aitaksid lahendada noorte olukorda tööturul, mis paljudes liikmesriikides on kriisi tõttu katastroofiliselt halvenenud. Soovitatakse järgmist:

—	seada ambitsioonikad ELi tasandi eesmärgid noorte tööhõive alal;

—	viia noortegarantii järjekindlalt ellu kõigis ELi liikmesriikides;

—	suurendada Euroopa vahendeid ja lihtsustada neile juurdepääsu, eelkõige riikides, mida probleem eriti raskelt puudutab;

—	tagada uues ELi eelarves rohkem vahendeid noorte tööpuudusega võitlemiseks;

—	parandada noorte töötute ligipääsu töötutoetusele;

—	võidelda ebakindlate ja reguleerimata töösuhete vormidega väljaõppe/praktika valdkonnas;

—	edendada tõhusamalt kutseõppe duaalset süsteemi kui eeskuju, millest EL peaks lähtuma (1).

1.13   Komitee märgib, et kui koostatakse finantsperspektiivi aastateks 2014–2020, tuleb eritähelepanu osutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendite noortele kättesaadavaks tegemisele.

1.14   Uute, kvaliteetsete töökohtade loomine peab jääma prioriteediks. Komitee teeb ettepaneku kaaluda järgmises finantsperspektiivis Euroopa noorte tööhõivestrateegia vastuvõtmist.

1.15   Komisjoni valmisolekut eraldada raha tehnilise abi osutamiseks liikmesriikidele, et nad saaksid olemasolevaid ELi fonde kasutada, tuleks pidada eriti oluliseks. See puudutab esmajoones Euroopa Sotsiaalfondi, mille kaudu on liikmesriikidel 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi projektideks jätkuvalt kättesaadavad umbes 30 miljardit eurot.

2.   Komisjoni algatuse kokkuvõte: probleemi taust

2.1   Noorte kogetavad probleemid tööturul on struktuurse iseloomuga ja need on esinenud juba aastaid, isegi enne praeguse kriisi ilmnemist. 2008. aastast kestev majanduskriis on noorte probleeme teravdanud. Tööpuudus 15–24aastaste noorte hulgas on üle kahe korra kõrgem kui kogu töötava elanikkonna ning ligi kolm korda kõrgem kui täiskasvanud aktiivse elanikkonna puhul. Noorte töötute arv kasvas 2008. ja 2010. aasta vahel ühe miljoni võrra ja nüüdseks on ELis üle viie miljoni noore töötu. Tõeliselt muret tekitav on asjaolu, et iga viies inimene ei suuda praegu ELis tööd leida. Lisaks on tõsine ohusignaal noorte pikaajaline töötus. Keskmiselt 28 % alla 25aastastest noortest on olnud töötud kauem kui 12 kuud.

2.2   Strateegias „Euroopa 2020” on püstitatud mitu ambitsioonikat eesmärki, mis peaksid aitama tagada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu ELis. Nende eesmärkide elluviimisel on noortel oluline roll. 2010. aasta septembris avaldatud algatuses „Noorte liikuvus” märgiti, et kvaliteetne haridus ja koolitus kõikidele, edukas ja jätkusuutlik liitumine tööturuga, inimväärne ja piisavalt tasustatud töö ning noorte suurema liikuvuse võimalused on peamised elemendid „kõigi noorte potentsiaali vallandamisel” ja seega strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisel. Siiski on otsustava tähtsusega strateegia raames vastu võetud mudeli rakendamine.

2.3   Majanduskriis on osutunud niivõrd tõsiseks, et enam ei ole võimalik saavutada algatuses „Noorte liikuvus” kavandatud eesmärke. Mis veelgi hullem – noorte olukord tööturul halveneb pidevalt. Euroopa Liit peab oma noortesse investeerima ja võtma kohe tõhusaid meetmeid, et ennetada ja vähendada noorte laiaulatuslikku töötust, sh pikaajalist töötust. Majanduskasvu edendamiseks kättesaadavad vahendid on uute töökohtade loomisel eluliselt tähtsad, kuid neist üksi ei piisa noorte töötuse probleemi lahendamiseks.

2.4   Pärast esimest 2011. aasta majandusjuhtimise Euroopa poolaastat juhib komisjon 2012. aasta majanduskasvu analüüsis tähelepanu esimestele märkidele selle kohta, et liikmesriigid ei reageeri esitatud soovitustele piisavalt tõhusalt.

2.5   Noorte halvenevat tööhõiveolukorda silmas pidades kavandab komisjon uusi meetmeid olukorra parandamiseks noortele pakutavate võimaluste algatuse raames, milles keskendutakse eriti just noortele, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset. Eesmärk on kombineerida liikmesriikide ja ELi konkreetsed meetmed prioriteetidega, mis on kindlaks määratud strateegias „Euroopa 2020”, noorte töötust käsitlevates nõukogu 2011. aasta järeldustes ja nõukogu soovituses haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise meetmete kohta.

2.6   Võttes arvesse eespool kirjeldatud olukorra tõsidust, leiab komisjon, et eelkõige kõrgeima noorte töötuse määraga liikmesriigid peaksid 2012. aasta riigipõhiseid soovitusi ära ootamata võtma otsustavaid meetmeid järgmises neljas põhivaldkonnas:

—	varajase koolist väljalangemise ennetamine;

—	tööturu jaoks asjakohaste oskuste arendamine;

—	esimese töökogemuse saamise ja töökohal toimuva väljaõppe soodustamine;

—	juurdepääs tööturule: (esimese) töökoha leidmine.

2.7   Komisjon eraldab raha tehnilise abi osutamiseks liikmesriikidele, et nad saaksid kasutada ELi olemasolevaid fonde, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi, mille kaudu on liikmesriikidel 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi projektideks jätkuvalt kättesaadavad umbes 30 miljardit eurot.

2.8   Noortele pakutavate võimaluste algatus toetub tihedale koostööle liikmesriikide ja komisjoni vahel ning sellega innustatakse kõiki asjast huvitatud pooli kasutama täielikult ära ELi rahalist toetust ja kättesaadavaid vahendeid.

3.   Üldised märkused komisjoni teatise kohta

3.1   Noortele pakutavate võimaluste algatust tuleb hinnata, pidades silmas komisjoni soovitusi strateegia „Euroopa 2020” alla kuuluvate algatuste, st „Noorte liikuvus” ja „Uute oskuste ja töökohtade tegevuskava” kohta, samuti noorte töötust käsitlevaid nõukogu 2011. aasta järeldusi ja nõukogu soovitusi haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamise meetmete kohta.

3.2   Komitee väljendab kahetsust, et sarnaselt algatusega „Noorte liikuvus” ei ole komisjon selgi korral pööranud tähelepanu meetmetele, mis tugevdaksid ja arendaksid Euroopa noorteküsimuste sotsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet. Algatuse näol peaks olema tegu noortega koostöötamise vahendiga, mitte ainult nende kohta teabe pakkumisega või nende heaks võetavate meetmete rakendamisega. Seepärast kutsub komitee komisjoni veel kord üles lisama sellesse algatusse vajalikud meetmed. Komitee rõhutab, et noori on vaja kaasata selle algatuse elluviimisse igal tasandil.

3.3   Noorte olukord ELi tööturul ei ole pärast algatuse „Noorte liikuvus” käivitamist paranenud, vaid tegelikult hoopis halvenenud. Komitee märgib, et liikmesriikide makromajanduslik kokkuhoiupoliitika, mida viiakse ellu ELi uue majandusjuhtimise taustal, samuti asjaolu, et puudub selge ja üldtunnustatud majanduskasvupoliitika, võib noortele pakutavate võimaluste algatuse edu õõnestada. Liikmesriikide range eelarvepoliitika raames elluviidavate meetmete puhul peab arvesse võtma seda, milline on nende mõju noorte olukorrale tööturul. Komitee arvates võib see oluline algatus olla noortele uute võimaluste allikas, kuid selle käsitlemine isoleerituna ja väljaspool laiemat majanduslikku konteksti ei loo iseenesest ühtegi uut töökohta. Kui soovime selle algatuse asjakohaselt ellu viia, on kindlasti vaja luua selleks sobiv majandus- ja finantskeskkond. Kõigi meetmete puhul, mida kriisi ja riigivõlaga toimetulekuks võetakse, tuleb tagada, et need ei töötaks vastu eesmärgile ühelt poolt elavdada nõudlust ja tööhõivet nii kriisi ajal kui ka hiljem ning teiselt poolt leevendada sotsiaalseid probleeme. Iseäranis tuleb kindlustada avaliku sektori investeeringud tööturupoliitikasse ning haridusse ja koolitusse.

3.4   Komitee märgib, et mis tahes viivitamatute ja tõhusate meetmete puudumine ELi tööturu olukorra parandamiseks vaid teravdab selliseid nähtusi nagu tööjõu liikumisega seotud ajude raiskamine ja ajude äravool. See tähendab mitte üksnes haridusse suunatud riiklike vahendite sageli pöördumatut kaotamist, vaid ka inimkapitali kaotust liikmesriigi tasandil ja kogu ELis tervikuna.

3.5   Siiski toetab komitee komisjoni uut algatust, milles juhitakse tähelepanu nii praegustele probleemidele, kui tuuakse ka esile teatise „Noorte liikuvus” eesmärgid. Noortele pakutavate võimaluste algatuse lisaväärtus seisneb selles, et keskendutakse liikmesriikide konkreetsetele meetmetele ja määratletakse finantstoetuse võimalused, mis komitee arvates võivad märkimisväärselt kaasa aidata noorte olukorra parandamisele haridusmaastikul ja tööturul.

3.6   Komisjoni teatise eesmärk on innustada liikmesriike võtma tööhõive valdkonnas viivitamatult konkreetseid parandusmeetmeid ning siduma noorte tööhõive küsimuse (eriti puudutab see neid, kes ei tööta, ei omanda haridust ega kutset – nn NEET) koolitus- ja haridussüsteemide küsimusega, samuti parandama ja tugevdama õigusakte, kuna noored, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset, on sageli tihedalt seotud varimajandusega.

3.7   Varajase koolist väljalangemise ennetamine

3.7.1   Komitee tervitab uut algatust, mille eesmärk on ennetada varajast koolist väljalangemist, ja nõustub, et eriti tähtis on vähendada varajaste koolist väljalangejate osakaalu iseäranis teatud liikmesriikides. Selle näol on tegu strateegia „Euroopa 2020” ühe peaeesmärgiga (2). Komitee on veendunud, et neid meetmeid tuleb jätkata, säilitades või võimalusel suurendades liikmesriikidele kättesaadavaid ressursse varajase koolist väljalangemise ennetamiseks, ning tegutseda tuleb selle nimel, et suurendada olemasolevate haridusteenuste atraktiivsust. Komitee rõhutab samuti, et haridussüsteemid tuleb muuta kaasavamaks.

3.7.2   Komitee on nõus komisjoniga, et kohe tuleb võtta meetmeid inimeste tööturule tagasitoomiseks koolituse abil ning kutsub seepärast liikmesriike üles viivitamatult ja tõhusalt tegutsema selle nimel, et vähendada varajaste koolist väljalangejate osakaalu 10 %-le. ELi liikmesriikide keskmine on hetkel 14 %.

3.8   Tööturu jaoks asjakohaste oskuste arendamine. Liikuvus

3.8.1   Komitee on nõus, et tööturu vajadusi arvesse võtvate oskuste arendamine on võti noorte integreerimiseks tööturule; eelkõige on see tähtis selleks, et luua tihedamad sidemed tööhõive-, haridus- ja koolitusasutuste vahel ning veelgi rõhutada duaalse haridussüsteemi rolli. Komitee tunnistab, et tähtis on toetada ettevõtlust, samuti põllumajandus-, tööstus- ja teenindussektori ettevõtjate koostööd ning haridussüsteemi kõigil koolitustasandeil. Komitee rõhutab samuti hariduse rolli mitte üksnes majanduse, vaid ühiskonna laiemate vajaduste puhul. Sellega seoses on oluline, et koolide õppekavad arvestavad tööõiguse küsimustega ja tagavad, et õpilased teavad, milliseid võimalusi EL selles valdkonnas pakub. Sel võib olla arvestatav mõju noorte teadlikkuse tõstmisele enne, kui nad otsivad endale esimese töökoha, aga ka nende Euroopa-identiteedi tugevdamisele.

3.8.2   Komitee juhib tähelepanu Brugge kommunikees sätestatud suunistele Euroopa koostöö parandamise kohta kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas aastatel 2011–2020. Euroopa vajab paindlikke ja kvaliteetseid kutsehariduse ja -koolituse süsteeme, mis vastavad tänastele ja homsetele vajadustele. Elukestev nõustamine ja juhendamine hariduse, koolituse ja tööhõive alal võib osutuda kasulikuks vahendiks, mis suurendab käesoleva algatuse tõhusust. Eriti oluline on see ajude äravoolu probleemi kontekstis.

3.8.3   Komitee soovitab edendada noorte liikuvuse vahendeid. Komitee toetab komisjoni algatust luua koostöös Euroopa Parlamendiga uus suunatud tööalase liikuvuse skeem, et võimaldada noortel leida töö teises ELi liikmesriigis ning aidata ettevõtetel täita kriitilise tähtsusega vabad töökohad. Komitee arvates on oluline toetada võõrkeelte õppimist ja IKT oskuste omandamist.

3.8.4   Komitee toetab komisjoni algatust pakkuda rahalist toetust programmi „Sinu esimene EURESi töökoht” raames. Selle programmi eesmärk on aidata umbes 5 000 noorel täita vabasid töökohti teistes liikmesriikides ajavahemikus 2012–2013. Komitee jälgib seda programmi katseetapi ajal eesmärgiga seda edasi arendada.

3.8.5   Komitee tervitab komisjoni kavatsust kasutada Euroopa Sotsiaalfondist 3 miljonit eurot tehniliseks abiks, et aidata liikmesriikidel luua noorte alustavate ja sotsiaalsete ettevõtjate toetuskavasid. Teine oluline saavutus on umbes 600 täiendava vahetuse rahastamine 2012. aastal meetme „Erasmus ettevõtjatele” raames.

3.8.6   Teisest küljest leiab komitee, et komisjoni teatises ei pöörata piisavat tähelepanu ettevõtlusega alustada soovivatele noortele mõeldud otsetoetuste rahastamise probleemile (vahendite vähesus ja piiratud kättesaadavus). See puudutab nii Euroopa fondidest kui ka liikmesriikide eelarvetest eraldatavaid vahendeid. Komitee leiab, et abi ettevõtte luua otsustanud noortele ettevõtjatele võib olla keskne vahend noorte töötuse vähendamisel.

3.9   Esimese töökogemuse saamise ja töökohal toimuva väljaõppe soodustamine

3.9.1   Komitee on nõus, et väljaõpe, ettevõtetesse suunamine ja praktika pakuvad noortele olulist võimalust omandada asjakohaseid oskusi ja saada töökogemus ning need peaksid olema osa ettevõtja sotsiaalse vastutuse strateegiast. Kui ettevõte investeerib noortesse töötajatesse ja kohtleb neid väärtusliku ressursina, võib see märkimisväärselt suurendada nende pühendumust selle ettevõtte tegevusele.

3.9.2   Komitee osutab rollile, mida võivad selles valdkonnas täita aktiivsed tööturumeetmed ja paremad tööhõiveteenused. Noortele tuleb juba koolis pakkuda karjäärinõustamist kõigi sektorite – nii põllumajanduse, tööstuse kui ka teeninduse kohta.

3.9.3   Komitee arvates on oluline, et komisjon eraldab 2012. aastal 1,5 miljoni eurot ettevõtetele suunatud kampaaniale, et suurendada teadlikkust Erasmuse ja Leonardo da Vinci raames toimuva praktika kohta.

3.9.4   Komitee rõhutab samuti vajalike kvaliteedistandardite tähtsust väljaõppe, ettevõtetesse suunamise ja praktika valdkonnas. Praktika reguleerimiseks tuleb luua Euroopa raamistik. Sellega seoses tervitab komitee komisjoni kavatsust esitada 2012. aastal kvaliteediraamistik kvaliteetsete praktikavõimaluste pakkumiseks ja kasutamiseks. Raamistik sisaldab ELi praktikapanoraami, mis suurendab praktikantidele pakutavate tingimuste läbipaistvust kogu ELis.

3.9.5   Praktika ei tohi olla tavapärase töötamise aseaine. Praktikantidele tuleb pakkuda võimalus omandada oskusi, mida on vaja hõlpsamaks juurdepääsuks tööturule. Nad peavad saama asjakohast palka tegelike tööülesannete täitmise eest töökohal. Madal või olematu töötasu võivad põhjustada tööturu segmenteerimist. Kui soovitakse tõhusat ja tööturu vajadustele vastavat ametipraktikat, tuleb sotsiaalpartnerid kaasata selle kujundamisse, korraldusse, rakendamisse ja rahastamisse.

3.9.6   Komitee toetab ja jälgib tähelepanelikult kõiki algatusi, mille eesmärk on parandada ettevõtetesse suunamise ja praktika kvaliteeti, näiteks praktikaid ja väljaõpet käsitlev Euroopa kvaliteediharta (European Quality Charter on Internships and Apprenticeships), mille kohta esitas ettepaneku Euroopa Noortefoorum eesmärgiga tugevdada kodanikudialoogi asjakohaste eeskirjade kehtestamisel selles valdkonnas.

3.9.7   Komitee tervitab kaasava tööturu raamkokkulepet, mille Euroopa sotisaalpartnerid kiitsid heaks 2010. aastal. Komitee rõhutab, kuivõrd olulised on raamkokkuleppes loetletud tegurid, mis mõjutavad tööturul osalemist: a) kontekstilised tegurid (seotud majanduskeskkonna ja tööturu olustikuga, on varem integratsiooni pidurdanud), b) tööga seotud tegurid, c) üksiktegurid (näiteks oskused, kutsekvalifikatsioon ja haridustase, motivatsioon, keelteoskus, tervislik olukord sh puue ja sage või pikaajaline töötus). Komitee kutsub liikmesriikide sotsiaalpartnereid kokkulepet võimalikult kiiresti ellu viima, eelkõige selle eesmärki suurendada kvaliteetsete väljaõppe- ja praktikalepingute arvu.

3.9.8   Komitee kinnitab vajadust luua ühtne Euroopa oskuste pass, kus kajastuvad ühes kohas kõik oskused ja kutsekvalifikatsioon, mis on omandatud formaalse, informaalse ja mitteformaalse hariduse käigus.

3.9.9   Komitee rõhutab, et tähtis on tutvustada parimaid tavasid noorte väljaõppe alal, ja tervitab komisjoni kavatsust eraldada Euroopa Sotsiaalfondist 1,3 miljonit eurot otse väljaõppeprogrammide toetamiseks.

3.9.10   Duaalse haridussüsteemi kasutusele võtnud riikide kogemused on selles kontekstis eriti olulised. Selle eelised on traditsioonilise koolihariduse kombineerimine teadmiste praktikas rakendamisega töökohal. Tänu sellele saavad õpilased arendada tööturul vajaminevaid oskusi ja pädevusi. Komitee rõhutab, et sotsiaalpartnerite kaasamisel võib olla oluline roll parimate tavade levitamise käigus, samuti töökogemuse süsteemi kujundamisel, rakendamisel ja jälgimisel. Komitee tervitab komisjoni suuniseid selles valdkonnas. Duaalset väljaõppesüsteemi, milles praktika on kombineeritud üldharidusega, tuleks uurida eesmärgiga rakendada seda muudeski valdkondades.

3.9.11   Komitee arvates oleks asjakohane suurendada komisjoni eraldisi Euroopa vabatahtlikule teenistusele, et luua 2012. aastal vähemalt 10 000 vabatahtliku töö võimalust, ja ta kiidab heaks uue Euroopa vabatahtliku humanitaarabikorpuse loomise. Siiski on komitee mures, et puudub asjakohane hinnang praegusele katseetapile ja ei ole teada, kas see algatus ikka on tõeliselt vabatahtlik. Nagu väljaõppe ja praktikagi puhul, tuleb esile tõsta vajadust tagada kvaliteetne vabatahtlik töö.

3.9.12   Komitee toetab kogemuste ja teabe vahetamist ja levitamist riiklike pikaajaliste vabatahtliku teenistuse programmide raames. Programme kasutatakse karjääri suunamise ja algse töökogemuse omandamise vahendina ning neid on edukalt rakendatud mitmetes liikmesriikides.

3.10   Juurdepääs tööturule: (esimese) töökoha leidmine

3.10.1   Esimese töökoha tähtsust ei saa üle hinnata mitte ainult edasist sissetulekut silmas pidades, vaid ka tulevase karjääri ja pensioni seisukohalt. Niipea, kui inimene saab esimese töökoha, tuleb talle tagada miinimumstandarditele vastavad töötingimused. Need ei tohi erineda staažikamatele töötajatele pakutavast. Väga oluline on keelata mis tahes diskrimineerimine vanuse alusel. Selliste meetmete tähtsust, mis aitavad tagada noortele algusest peale kvaliteetsed, alalised ja piisavalt tasustatud töökohad, ei tohi alahinnata (3). Kavandada võiks motiveerivaid programme neile väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes pakuvad noortele esimese alalise töökoha.

3.10.2   Komisjoni soovituses vähendada tähtajatute lepingute ülemäärast jäikust tuleks arvesse võtta ka seda liiki tegevusega seotud ohte. Praegu noorte puhul eriti nende karjääri alguses tavapärased ajutised lepingud on toonud kaasa duaalse tööturu, mis on jaotatud segmentideks. Ajutised töötajad elavad teadmatuses, neil on oht oma töö kaotada ja nende karjääriväljavaated on kehvad. Niisugune duaalne tööturg on muutumas eriti teravaks probleemiks noorte jaoks ja sunnib neid pidevalt just nagu nööri mööda kõndima, sest nende tulevik töötajana on pidevalt ebaselge. Sel võib olla negatiivne mõju nende edasise karjääri kujunemisele. Tööturu segmenteerimine, mis tegelikult muudab noored teisejärgulisteks töötajateks, tähendab ka halvemaid töötingimusi ja viletsamaid karjääriväljavaateid. Komitee kutsub üles loobuma mittepüsivatest ja väheseid pikaajalisi väljavaateid pakkuvatest lahendustest noorte integreerimisel tööturule: ebakindlate töösuhete asemel tuleb rakendada meetmeid, millega tagatakse, et tähtajaline töö ning vähetasustatud ja piiratud sotsiaalse kaitsega töökohad ei saa noorte jaoks normiks.

3.10.3   Stabiilsus ja turvalisus tööturul ei ole olulised mitte üksnes töötajate jaoks, vaid see on ka tööandjate huvides, edendades tootlikkuse kasvu kaudu ettevõtete, sektorite ja tööstusharude konkurentsivõimet. Seepärast on tööga kindlustatusest rääkides tähtis, et inimesed saaksid aru, et tähtajaline tööleping on tööandjale kulukam kui tähtajatu leping.

3.10.4   Komitee kordab tööhõivepoliitika suuniseid käsitlevas arvamuses hiljuti esitatud konkreetseid ettepanekuid selle kohta, kuidas toimida seoses noorte olukorraga tööturul, mis paljudes liikmesriikides on kriisi tõttu katastroofiliselt teravnenud. Ettepanekutes käsitletakse järgmist:

—	ambitsioonikate ELi tasandi eesmärkide seadmine noorte tööhõive alal;

—	noortegarantii järjekindel elluviimine kõigis ELi liikmesriikides;

—	Euroopa vahendite suurendamine ja neile juurdepääsu lihtsustamine probleemist eriti raskelt puudutatud riikides;

—	uues ELi eelarves suuremate vahendite tagamine noorte tööpuudusega võitlemiseks;

—	noorte töötute parem ligipääs töötutoetusele;

—	võitlus ebakindlate ja reguleerimata töösuhete vormidega väljaõppe/praktika valdkonnas;

—	kutseõppe duaalse süsteemi edendamine ELi mudelina.

3.11   Liikmesriigid ja tööturu osalised peavad noortegarantii algatuse rakendamiseks näitama üles rohkem initsiatiivi ja tagama, et noored on neli kuud pärast koolist lahkumist kas tööl või saavad haridust või (täiend)koolitust, eriti kehtib see koolist või koolituselt varakult väljalangejate ja muude riskinoorte puhul. Euroopa Komisjon peaks tegutsema selle nimel, et tagada algatuse viivitamatu rakendamine liikmesriikides.

3.12   Liikmesriikide ja tööturu osaliste senine tegevus ei ole aidanud kaasa noorte olukorra paranemisele. Seda on selgelt näha seoses noortegarantii algatuse rakendamisega. Seepärast tervitab komitee komisjoni kavatsust eraldada liikmesriikidele 4 miljonit eurot, et aidata neil luua noortegarantii kavasid. Siinkohal kordab komitee oma üleskutset liikmesriikidele, et nad selgitaksid viivitamatult välja kõik takistavad asjaolud, tagamaks noortegarantii elluviimine, ja määraksid riiklike reformikavade raames kindlaks reaalsed eesmärgid ja meetmed.

3.13   Komitee toonitab, et noortegarantii algatust tuleb toetada aktiivse tööturupoliitika kaudu, mis aitaks ületada lõhe ühelt poolt haridus- ja koolitussüsteemi ning teiselt poolt tööturu vahel, koheldes võrdselt nii noori mehi kui ka naisi. Selles tuleb samuti arvesse võtta sisserändajate, rahvus- ja etniliste vähemuste ja puudega inimeste olukorda. Lisaks tuleb arvesse võtta vanemate töötajate, sh pensionäride teadmisi, pädevusi, oskusi ja kogemusi.

3.14   Jätkuvalt puuduvad ELi praegustes tööhõivepoliitika suunistes konkreetsed eesmärgid noorte tööhõive valdkonnas. Komitee kordab oma nõudmist mõõdetavate Euroopa tasandi eesmärkide järele noorte tööpuuduse märkimisväärseks vähendamiseks ja seoses noortegarantiiga.

3.15   Komisjoni valmisolekut eraldada raha tehnilise abi osutamiseks liikmesriikidele, et nad saaksid kasutada olemasolevaid ELi fonde, tuleks pidada eriti oluliseks. See puudutab esmajoones Euroopa Sotsiaalfondi, mille kaudu on liikmesriikidel 2007.–2013. aasta finantsperspektiivi projektideks jätkuvalt kättesaadavad umbes 30 miljardit eurot. Euroopa Komisjon peaks tegutsema selle nimel, et liikmesriigid neid vahendeid viivitamatult täiel määral kasutaksid.

3.16   Komitee nõuab, et komisjon teeks liikmesriikidele selgeks, et neid vahendeid tuleb kasutada esmajoones noortele suunatud projektides. Euroopa Komisjon peab juhtima liikmesriikide tähelepanu vajadusele tagada, et nende vahendite jaotamisse ja asjakohasesse eraldamisse kaasataks täiel määral sotsiaalpartnerid, nende noorteorganisatsioonid (kui sellised on olemas) ja noori esindavad valitsusvälised organisatsioonid.

3.17   Komitee märgib, et kui koostatakse mitmeaastast finantsraamistikku aastateks 2014–2020, tuleb eritähelepanu osutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendite tagamisele noorte jaoks, eriti neile, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset (nn NEET). Asjakohane on siinkohal esile tõsta asjaolu, et noored, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset, on sageli tihedalt seotud varimajandusega. Komitee rõhutab, et nii praegu kui ka tulevikus on vaja pikaajalist, pidevat ja süsteemset rahastamisvormi, mis on kättesaadav rohkematele kodanikuühiskonna rühmadele.

3.18   Uute, kvaliteetsete töökohtade loomine peab jääma prioriteediks. Komitee teeb ettepaneku kaaluda järgmises finantsperspektiivis Euroopa noorte tööhõivestrateegia vastuvõtmist. Selle strateegia kaudu kättesaadavaid vahendeid tuleks kasutada nende ettevõtete, kodanikuühiskonna organisatsioonide, ametiasutuste ja muude tööandjate toetamiseks, kes loovad uusi, kvaliteetseid töökohti noortele.

---

(1)  Vt konkreetsed märkused Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse punktis 5. ELT C 143, 22.05.2012, lk 94.

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus komisjoni teatise „Noorte liikuvus” kohta. ELT C 132, 03.05.2011, lk 55.

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus komisjoni teatise „Noorte liikuvus” kohta. ELT C 132, 03.05.2011, lk 55.

---