2.12.2011   

ET

Euroopa Liidu Teataja

CE 351/8

A.

arvestades, et 2000.–2006. aastal elas 15,2 % eurooplastest (69,8 miljonit) eesmärgi 2 aladel ning neid toetati rahaliselt kokku 22,5 miljoni euroga (9,6 % koguressurssidest) ja 730 000 brutotöökoha loomisega, enamiku näitajate tulemused olid head (tööhõive, innovatsioon, teadus- ja arendustegevus, inimkapitali intensiivsus, haridus ja koolitus, elukestev õpe), samas kui muud näitajad (otsesed välisinvesteeringud, tootlikkus) on kehvemate tulemustega kui lähenemiseesmärgi piirkondades, ning kui võrrelda SKT kasvu elaniku kohta ELi keskmisega, siis on kõnealused piirkonnad kaugel ees (122 %) lähenemiseesmärgi piirkondadest (59 %), kuid kasv langes kõnealuse perioodi jooksul siiski 4,4 %;

B.

märkides, et 2006. aasta reformiga keskendutakse eesmärgi 2 puhul nüüd regionaalse konkurentsivõime ja tööhõive suurendamisele 19 liikmesriigi 168 piirkonnas, kus elab 314 miljonit elanikku, kusjuures neid rahastatakse aastatel 2007–2013 kokku 54,7 miljardi euro ulatuses (veidi alla 16 % koguressurssidest), lisaks väärib märkimist, et ligi 74 % sellest summast on ette nähtud teadmiste ja innovatsiooni täiendamisele (33,7 %) ja rohkemate ning paremate töökohtade loomisele (40 %);

C.

arvestades, et komisjoni uusimate prognooside (2009–2011) põhjal jääb tööjõuturu olukord ELis ebasoodsaks ja töötuse määr jõuab 10,25 %-ni, kusjuures töökohti kadus 2009. aastal 2,25 % ja 2010. aastal kaob 1,25 % ning liikmesriikides suureneb ühiskonna killustatus; ELi piirkonna peamistest tegevusharudest nähtub, et: a) kogu ELi tööstusmaastikul suureneb uute tellimuste hulk ja usk paranemisse, kuigi tootmismäär on 20 % väiksem kui 2008. aasta alguses, b) jätkuvalt väheneb tootmissektori tegevuste hulk, c) VKEde juurdepääs mikrolaenudele/-rahastamisele on jätkuvalt keeruline;

D.

arvestades, et kuigi alguses puudutas kriis kindlasti rohkem mehi, siis praegu on töökohtade kadumise tempo ühesugune nii meeste kui ka naiste puhul, kes on tööturul meestest vähem esindatud enamikus ELi liikmesriikides; arvestades, et teistest kriisidest oleme õppinud, et naisi ähvardab suurem oht, et nad töö kaotades ei leia uut tööd, ning et meeste ja naiste võrdõiguslikkus mõjutab positiivselt tööviljakust ja majanduskasvu ning naiste osalemine tööturul on sotsiaalselt ja majanduslikult mitmeti kasulik;

E.

rõhutades asjaolu, et 2009. aasta riiklike strateegiaaruannete ning ühtekuuluvuspoliitikat ja 2007.–2013. aasta programmide rakendamist käsitleva komisjoni 2010. aasta strateegiaaruande põhjal näivad liikmesriigid olevat üpris teistmoodi kasutanud komisjoni soovitatud ühtekuuluvuspoliitikat hõlbustavaid instrumente, vahendeid ja meetodeid kriisiga võitlemiseks ja tegelike kulude suurendamiseks (näiteks muudatused strateegilistes suunistes, rakenduskavade teljed ja rahastamine ning reageerimine rakendusmenetluste lihtsustamisele);

F.

rõhutades, et 2008. aasta oktoobrist alates on komisjon pakkunud välja terve rea meetmeid 2007.–2013. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmide kiiremaks rakendamiseks, et mobiliseerida kõik selle ressursid ja vahendid ning pakkuda viivituseta ja tõhusat toetust taastumispingutustele nii riiklikul kui piirkondlikul tasandil;

G.

arvestades, et komisjoni strateegia investeeringute kiirendamiseks ja ühtekuuluvuspoliitika programmide lihtsustamiseks liikmesriikidele antavate soovituste ning õigusloomealaste ja õigusloomeväliste meetmete abil tugineb kolmele teljele: a) ühtekuuluvusprogrammide suurem paindlikkus, b) piirkondadele edumaa andmine ja c) nutikad investeeringud ühtekuuluvusprogrammidesse; arvestades, et 2010. aastal tööhõivele ja konkurentsivõimele ette nähtud 64,3 miljardist eurost on ühtekuuluvuse alal kasutamiseks mõeldud 49,4 miljardit eurot (2 % rohkem kui 2009. aastal) ja konkurentsivõimele 14,9 miljonit eurot (7,9 % rohkem kui 2009. aastal),

1.

rõhutab, et ülemaailmse rahandus- ja majanduskriisi ning majanduse praeguse aeglustumise kontekstis on ELi regionaalpoliitika peamine saavutamise vahend, mis annab otsustava panuse Euroopa majanduse taastamise kavasse, mis on ühenduse suurim reaalmajandusse investeerimise allikas ja mis pakub märkimisväärset toetust avaliku sektori investeeringutesse nii piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil; märgib, et pikaajalise püsiva arengu saavutamisel on keskse tähtsusega tagada edukas kriisist väljumine konkurentsivõime, tööhõive ja Euroopa piirkondade tugevdamise kaudu;

2.

märgib, et struktuurifondid on võimsad vahendid, mille eesmärk on aidata kaasa piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele ümberstruktureerimisele ning majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamisele, samuti Euroopa majanduse taastamise kava rakendamisele ning eeskätt konkurentsivõime arendamisele ja töökohtade loomisele, toetades fondide süsteemset ja tulemuslikku kasutamist; rõhutab, et konkurentsivõime eesmärki ei ole võimalik saavutada, kui puudub piirkondadevaheline koostöö ja solidaarsus;

3.

märgib rahuloluga kriisieelsel perioodil täheldatud positiivseid tulemusi eesmärgi 2 alade enamiku näitajate puhul, nimelt head tulemused tööhõive, innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse, inimkapitali intensiivsuse, hariduse ning koolituse ja elukestva õppe puhul; rõhutab, et kriisi mõju majandusele ei tohi põhjustada rohkemate ja paremate töökohtade toetamise vähenemist, ning nõuab, et neid suhtelisi eeliseid säilitataks eesmärgi 2 vahendite tugevdamise abil;

4.

toetab kindlalt ELi 2020. aasta strateegia prioriteete, nimelt arukat, jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, mille saavutamiseks võetakse muu hulgas kasutusele digimajandusest tulenevad uued püsiva majanduskasvu saavutamise viisid, täiendatakse kõigi piirkondade territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust tugevdavat reguleerivat raamistikku ja edendatakse kõigis piirkondades paremaid tingimusi ja paremat ettevõtluskeskkonda, kuhu kuuluvad aus konkurents, töökohtade loomine, ettevõtlikkus ja innovatsioon, ning arendatakse VKEsid ja toetatakse nende kasvupotentsiaali; toetab lisaks püüdlusi rohkemate ja paremate töökohtade suunas, kus valitsevad sobivad töötingimused ja mis on mõeldud nii meestele kui ka naistele, kusjuures tagatud peab olema ka juurdepääs välja- ja täiendõppele; nõuab, et neid poliitikasuundi tugevdataks veelgi, muu hulgas Euroopa ühtse turu eeliste väärtustamise abil ELi 2020. aasta strateegia eelseisva täpsustamise raames, tagades samas, et eesmärk 2 on jätkuvalt suunatud ELi territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele;

5.

märgib murega kriisi negatiivset sotsiaalset mõju eesmärgi 2 piirkondadele, mille tulemuseks on tööpuuduse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse kasv ning mis mõjutab kõige haavatavamaid ühiskonnarühmi (töötud, naised, eakad), ning kutsub komisjoni üles astuma samme VKEde toetamiseks, et tagada olemasolevate töökohtade püsimajäämine ja luua võimalikult palju uusi töökohti;

6.

rõhutab, et majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus on ELi 2020. aasta strateegia keskmes; ühtekuuluvuspoliitika ja struktuurifondid on põhivahend liikmesriikides ja piirkondades aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks;

7.

rõhutab programmide riikliku kaasrahastamise vähenemisest tekkinud märkimisväärset probleemi, mis mõjutab ka eesmärki 2, kuna paljudel liikmesriikidel on tekkinud suured rahaprobleemid, ja toetab ühenduse abi kasutamise alast komisjoni poliitikat; peab vajalikuks kiiresti rakendada määruse (EÜ) nr 1083/2006 muudatus selle praegusel, parlamendi poolt vastu võetud kujul, kuid leiab, et 100 %-line rahastamine on liig, sest see kaotab liikmesriikide motivatsiooni tagada toetatavate meetmete tõhusus ja tulemuslikkus riikliku kaasfinantseerimise teel, ning ühineb nõukogu seisukohaga lükata niinimetatud ettemaks esitatud sõnastuses tagasi;

8.

märgib, et Euroopa Sotsiaalfondist rahastatud 117-st rakenduskavast muudeti 13 (Austria, Saksamaa, Ungari, Iirimaa, Läti, Leedu, Madalmaade, Poola, Portugali ning kaks Ühendkuningriigi ja kaks Hispaania oma) eesmärgiga tegeleda kriisist tulenevate konkreetsete vajadustega, ja kutsub komisjoni üles abistama liikmesriike selle paindliku võimaluse kasutamisel oma rakenduskavade ümberorienteerimiseks ning teavitama sellest laialdaselt ja esimesel võimalusel asjaomaseid piirkondlikke ja kohalikke osalejaid, pakkudes lühiajalist abi konkreetsetele riskirühmadele ja -kategooriatele;

9.

märgib, et majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse kuues aruanne kajastab kolme tüüpi piirkondade erinevat sotsiaal-majanduslikku olukorda eelkõige nende piirkondade loovuse, innovatsiooni- ja ettevõtlusvõime osas; nii praegune majanduskriis kui ka piirkondlikke arenguvõimalusi mõjutavad eri tegurid (demograafia, juurdepääs, innovatsioonisuutlikkus jne) annavad tunnistust oluliste andmete olemasolust, mida tuleb arvestada kohaliku ja piirkondliku majanduse olukorra hindamisel ning tõhusa ühtekuuluvuspoliitika kujundamisel;

10.

toetab nõukogu ettepanekut tõsta 2010. aasta hüvitise ettemakseid Euroopa Sotsiaalfondis 4 % ja ühtekuuluvusfondides 2 %, kuid ainult nende liikmesriikide jaoks, kelle SKP on vähenenud kahekohalise näitaja võrra või kes on saanud Rahvusvaheliselt Valuutafondilt maksebilansiabi; kutsub komisjoni üles uurima rakendamisviivitusi ning leidma n+2/n+3 reeglite paindlikke lahendusi, et liikmesriigid ei jääks vahenditest ilma;

11.

avaldab kahetsust, et komisjoni majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues aruanne ei hõlma konkreetseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid andmeid rahandus- ja majanduskriisi lühi- ja pikaajaliste mõjude kohta ELi regioonides, eeskätt seoses olulisemate majanduslike ja sotsiaalsete näitajatega; kutsub komisjoni seetõttu üles esitama eriaruannet/-uurimust rahandus- ja majanduskriisi mõju kohta ELi piirkondadele, eelkõige eesmärgi 2 piirkondadele ja piirkondadele, millele antavat abi järk-järgult vähendatakse, ning piirkondlike erinevuste võimaliku suurenemise või vähenemise kohta kriisi raames; märgib, et vastavad hinnangud tuleb anda viivitamata, et vältida negatiivseid arenguid, ning et neid saab kasutada eesmärgi 2 laiendamist käsitleva ettepaneku alusena valdkondade puhul, kus see võib riigi rahalistele vahenditele lisandväärtust tuua;

12.

tervitab ühtekuuluvuspoliitika alla kuuluvaid ettevõtete toetusmeetmeid (ligikaudu 55 miljardit eurot aastateks 2007–2013), millest enamik on mõeldud VKEde innovatsiooni, tehnoloogiasiirde ja moderniseerimise tugevdamiseks, rõhutab edustsenaariumide edendamise olulisust kõnealuses valdkonnas ning mõistab, et väljapakutud ettevõtteid soosivad meetmed peaksid keskenduma nende pikaajalise restruktureerimise tulemustele ja jätkusuutlikumale majandusele üleminekule, mitte aga nn tulekahjude kustutamisele majanduslikuks püsimajäämiseks, mis on paljudel juhtudel riigiabipoliitikaga kokkusobimatu;

13.

rõhutab, et kriisiga toimetulemiseks on vaja investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni, haridusse ja ressursitõhusasse tehnoloogiasse; see investeering toob kasu nii traditsioonilistele sektoritele, maapiirkondadele kui ka kõrget kvalifikatsiooni nõudvatel teenustel põhinevatele majandussüsteemidele, ning toetab seega majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; juhib tähelepanu, et on vaja tagada taskukohane ja kättesaadav rahastamine, milles on põhiroll struktuurifondidel;

14.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles pidevalt jälgima kriisi mõju erinevatele struktuuri- ja arenguvaldkondadele ning eelkõige eesmärgi 2 ettevõtluse, VKEde ning sotsiaalse ja kaasava majanduse heaks töötavate organite toetamiseks ette nähtud rahastamisvahenditega pakutavate võimaluste kasutamist, et tugevdada VKEde konkurentsivõimet ja seega töökohtade kasvu potentsiaali ning lihtsustada nende juurdepääsu finantskorraldusvahenditele (Jaspers, Jeremie, Jessica, Jasmine); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama kogutud andmeid ELi ühtekuuluvuse eesmärgi 2 edasiseks ettevalmistamiseks ja suunamiseks piirkondlikul ning kohalikul tasandil sellistele valdkondadele, kus ELi meetmetel on ilmne lisandväärtus (eelkõige algatused turismi-, teenindus-, infotehnoloogia- ja tööstussektorites, sealjuures keskkonna kaitsmine ja parandamine ning taastuvenergia ja sellise tehnoloogia võimalik arendamine, mis oluliselt täiustaks tavapäraseid energiaettevõtteid, seades eesmärgiks väikesed heitkogused ja jäätmetekke minimeerimise, ning innovatsioon primaarsektoris);

15.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama ja edendama ühtekuuluvus- ja konkurentsivõime poliitika vahendite vahelist koostoimet nii piirkondlikul, riigi, piiriülesel kui ka Euroopa tasandil;

16.

tervitab komisjoni poliitikat a) 2000.–2006. aasta rakenduskavade abikõlbliku perioodi pikendamisel, võimaldamaks kõigi ühtekuuluvuspoliitika ressursside maksimaalset kasutuselevõttu, b) kavade haldusnõuete ja -menetluste ning finantsjuhtimise lihtsustamisel, tagades samas aga vajaliku kontrolli vigade või pettusejuhtumite suhtes; on sellega seoses seisukohal, et tuleb luua tingimused mõistlike projektide toetamiseks ja ennetada ebaseaduslikku käitumist;

17.

toetab ühtekuuluvuspoliitika 2007.–2013. aasta programmide eelrahastamist, mis võimaldas 2009. aastal igal liikmesriigil kohe investeerida kokkulepitud rahastamispakettide raames 6,25 miljardit likviidset eurot;

18.

märgib, et linnapiirkondades ja linnakeskustes tekivad nende eripära tõttu spetsiifilised ja olulised sotsiaalsed probleemid (kõrge tööpuuduse määr, sotsiaalne tõrjutus jne), mis kriisi mõjul suurenevad, ning et on vaja läbi viia põhjalikud uuringud asjakohaste lühi- ja pikaajaliste meetmete võtmiseks;

19.

toetab piirkondade puhul peamiste projektide (kavandatud kogukulu 50 miljonit eurot või rohkem) abipoliitikat ja uusi rahastamisvahendeid, mille komisjon 2009. aastal kasutusele võttis, väärtustab finantskorraldusvahendite tähtsust ja koostööd Euroopa Investeerimispangaga, eriti projektide Jaspers, Jeremie ja Jessica raames, ning nõuab Jaspersi (ühisabi Euroopa piirkondade projektide toetuseks) kaudu pakutava sellise rahastamise edasist suurendamist üle 25 %, mis on eelkõige ette nähtud eesmärgi 2 piirkondade jaoks, et edendada praegu küll veel väheste suurprojektide täielikku ettevalmistamist ja oluliselt kiirendada nende rakendamist; loodab, et Jaspersi kaudu toimuva rahastamise eelmisel suurendamisel on keskmise kestusega ja pikaajaline mõju Euroopa piirkondade majanduse konkurentsivõime suurenemisele, ning toetab ettepanekut, et perioodiliselt viidaks läbi saadud tulemuste ja seatud eesmärkide ning toimunud rahastamise ja eesmärkide elluviimiseks vajaliku rahastamise võrdlusanalüüs;

20.

rõhutab, et ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil võetavad meetmed saavad olla tõhusad ja mõjukad vaid juhul, kui kohalike, piirkondlike, riiklike, piiriüleste ja ELi tasandi ametiasutuste vaheline juhtimine on tõepoolest integreeritud ja mitmetasandiline; palub komisjonil hinnata iga ühtekuuluvuspoliitika eesmärgi puhul nii riiklikke kui ka rahvusvahelisi innovaatika alase territoriaalse koostöö võimalusi ning analüüsida Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi soodustamise võimalusi piirkondadevahelise innovaatika alase koostöö tugevdamise kaudu; samal ajal territoriaalse koostöö eesmärgi (eesmärgi 3) soodustamisega tuleb ühtlasi tugevdada rahvusvahelise territoriaalse koostöö meetmete väljatöötamise võimalusi eesmärgi 2 raames; märgib, et kõnealune võimalus on nüüd olemas määruse (EÜ) nr 1083/2006 artikli 37 lõike 6 punkti b alusel; on seisukohal, et ilma ühtekuuluvuse eesmärkide üldeelarvet muutmata peaks territoriaalse koostöö tugevdamisega kaasnema kõnealuse laiendatud territoriaalse koostöö eelarve järk-järguline suurendamine;

21.

toetab rakenduseeskirjades kavandatavaid muudatusi, mille eesmärk on tugevdada erandliku majandusolukorra puhul struktuurifondide paindlikkust ja nende kohandamist 455 ühtekuuluvuspoliitika programmi, eelkõige eesmärgi 2 programmide koheseks rakendamiseks, võttes samas arvesse riiklike ja piirkondlike asutuste ning ametiasutuste vajadust kohaneda selle uue olukorraga, hoides ära võimalikke kuritarvitusi või halba juhtimist ja tagades võimaluse paigutada saadud rahalised vahendid ümber teistesse käimasolevatesse või uutesse projektidesse; nõuab, et haldusasutused teeksid ettepanekuid eesmärgiga 2 ette nähtud rakenduskavade rakendamise tõhususe suurendamiseks;

22.

nõuab kindlalt, et eriolukorras (näiteks majanduskriisi puhul) võib erakorraliselt olla vaja muuta n+2 reeglit paindlikumaks, võttes arvesse ühtekuuluvuspoliitika eesmärke ja majanduse tsüklilise muutumise mõju riigi rahandusele ja erainvesteeringutele;

23.

soovitab suunata kõik n+2 ja n+3 reeglite alusel piirkonnas kasutamata jäänud rahalised vahendid taas piirkondlike projektide ja ühenduse algatuste rahastamiseks;

24.

kutsub komisjoni üles hindama väikeettevõtete seaduse tegevuskava ja õigusaktide ettepanekute esitamise algatust aasta pärast selle rakendamist (detsembris 2008), eeskätt seoses väikeettevõtete konkurentsivõime tugevdamisega ning nende juurdepääsuga rahastamisele ja käibekapitalile, samuti uuenduslike ettevõtete edendamisega, halduskoormuse vähendamisega jne;

25.

rõhutab meeste ja naiste võrdõiguslikkuse positiivset mõju majanduskasvule; juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et mõnes uuringus on tehtud arvutus, et kui naiste tööhõivemäär, osalise tööajaga tööhõive ja tööviljakus oleksid samasugused nagu meestel, kasvaks SKP ligikaudu 30 % programmitöö perioodil pärast aastat 2013; palub seega pöörata erilist tähelepanu struktuurifondidest rahastatavatele projektidele, mis edendavad naiste võrdõiguslikkust ja kaasamist tööturule;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikidele.