19.2.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 54/8

---

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kandidaatriik Island”

(ettevalmistav arvamus)

(2011/C 54/02)

Raportöör: Liina CARR

28. aprillil 2010 saadetud kirjas esitasid Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič ja ELi laienemisprotsessi eest vastutav Euroopa Komisjoni liige Štefan Füle vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 304 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele taotluse koostada ettevalmistav arvamus järgmises küsimuses:

„Kandidaatriik Island”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav välissuhete sektsioon võttis arvamuse vastu 27. oktoobril 2010.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 467. istungjärgul 8.–9. detsembril 2010 (9. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 170, vastu hääletas 1, erapooletuid ei olnud.

1.   Järeldused ja soovitused

1.1   Septembris 2010 Islandil toimunud avalik arutelu andis kinnitust sellele, et avaliku arvamuse toetus Islandi ELiga ühinemise taotlemisele on praegu visalt tõusmas. Kui ühinemine ise jääb ikka veel vaieldavaks teemaks, näib toetus ühinemisläbirääkimistele olevat hiljuti tõusnud: 64 % eelistavad jätkata ELiga ühinemise protsessi, selle asemel et ühinemistaotlusest loobuda. Seega on toetus ühinemisprotsessile oluliselt suurem võrreldes eelmiste küsitlustega.

1.2   Komitee leiab, et ELi suhtes positiivselt meelestatud organisatsioonidel oleks aeg aktiivsemalt ühineda avaliku aruteluga, et demonstreerida, millist kasu võib Islandi ELiga ühinemine tuua nii Islandile kui ka Euroopa Liidule. Komitee saaks võtta juhtrolli ja korraldada üritusi, milles keskendutakse eelkõige „eri elualade” organisatsioonide rollile.

1.3   Komitee toetab tugevalt Islandi ühinemist ELiga ja rõhutab Islandi kodanikuühiskonna esindajate ühinemisläbirääkimistel osalemise tähtsust. Sotsiaalpartneritel on traditsiooniliselt olnud Islandi poliitikaelus oluline roll ja neil on juba olemas sidemed komitee ja Euroopa katusorganisatsioonidega.

1.4   Samuti rõhutab komitee vajadust, et lisaks sotsiaalpartneritele osaleks kodanikuühiskond laiemalt erinevate huvirühmade kaudu. Tuleb tagada, et ühinemisprotsessi käigus toimuks lisaks traditsioonilisemale sotsiaaldialoogile ka kodanikuühiskonna dialoog.

1.5   Komitee soovitab luua võimalikult kiiresti ühine nõuandekomitee Islandi jaoks, sarnaselt sellega, kuidas on toimitud muude kanditaatriikide puhul. Komitee leiab, et see on kasulik mehhanism arvamuste- ja teabevahetuseks Islandi ja ELi liikmesriikide kodanikuühiskondade vahel, ühiste soovituste ja arvamuste esitamiseks läbirääkivatele pooltele ning eelkõige III rühma organisatsioonide rolli tugevdamiseks ühinemisläbirääkimiste käigus.

1.6   Tänu kõrgele poliitilisele ja majanduslikule arengutasemele ning Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) osalemisele on Island üldiselt hästi ette valmistatud ELi liikmesriigi kohustuste täitmiseks (hoolimata Islandi majanduse kokkuvarisemisest hiljutises kriisis), eriti Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga reguleeritud valdkondades. Komitee leiab samuti, et ELi liikmesriigina aitaks Island kaasa mitmete ELi poliitikavaldkondade arengule, eriti mis puudutab säästvat kalandust, taastuvenergiat ja arktilist mõõdet. Hetkel ei kuulu Island ELi otsusepädevatesse institutsioonidesse.

1.7   Ehkki Island on juba rakendanud märkimisväärse osa ELi õigustikust, esineb mõnes eriti tähtsas valdkonnas, peamiselt kalanduses ja põllumajanduses, endiselt probleeme. Komitee rõhutab, et neis valdkondades tegutsevatel kodanikuühiskonna rühmadel peab ühinemisprotsessis olema oluline roll. Samuti on ühinemisläbirääkimistesse vaja kaasata teisi asjaomaseid rühmi, et aidata Islandi valitsusel täita oma ülesannet pidada läbirääkimisi riigi ühinemiseks ELiga.

1.8   Mõned mõjuvõimsad kodanikuühiskonna organisatsioonid on juba deklareerinud oma vastuseisu Islandi ühinemisele ELiga. Sellises olukorras on eriti tähtis, et ühinemise suhtes positiivselt meelestatud organisatsioonid alustaksid lähitulevikus avalikku arutelu selle üle, millist kasu tooks Islandi ühinemine Islandile ja Euroopa Liidule. Komitee usub, et laiem arutelu riigi ja ELi tasandil oleks kasulik, aitaks organisatsioonidel ja avalikkusel kujundada arvamusi demokraatlikul teel, pidades silmas konsensuslikku lähenemisviisi ELi tasandil.

1.9   Islandi avalikkuse negatiivne arvamus ELiga ühinemise suhtes on osaliselt tekkinud lahendamata Icesave’i küsimuse tõttu. Seetõttu on veelgi tähtsam kaasata kodanikuühiskond konstruktiivsesse dialoogi ELiga ühinemise teemal. Komitee rõhutab, et Icesave’i küsimus tuleks lahendada väljaspool ühinemisläbirääkimisi ja sellest ei tohi saada Islandi ühinemise protsessi takistus.

2.   Praegune olukord

2.1   Island taotles ELiga ühinemist 2009. aasta juulis ja 24. veebruaril 2010 avaldas komisjon Islandi ühinemist toetava arvamuse. 17. juunil 2010 otsustas Euroopa Ülemkogu alustada ühinemisläbirääkimisi ja kutsus nõukogu üles võtma vastu läbirääkimiste üldise raamistiku. Euroopa Parlament kiitis kõnealuse otsuse heaks 28. juunil 2010. Valitsustevahelise konverentsi esimene koosolek toimus 27. juulil 2010.

2.2   Euroopa Majanduspiirkonna lepingu ja Schengeniga ühinemise lepingu kaudu on Island juba rakendanud suure osa ELi õigustikust. See lihtsustab sõelumisprotsessi ja järgnevaid peatükkide haaval toimuvaid läbirääkimisi. Siiski on mõnes eriti tähtsas valdkonnas, näiteks põllumajanduses, kalanduses ja rahapoliitikas, endiselt probleeme. Sõelumisprotsess on alanud ja jõuab kava kohaselt lõpule 2011. aasta juunis.

2.3   Island vastab täielikult ELiga ühinemise poliitilistele kriteeriumitele, mille sätestas Kopenhaageni Euroopa Ülemkogu 1993. aastal. Riigis on hästi arenenud, tugevate institutsioonidega esindusdemokraatia, ulatuslik põhi- ja inimõiguste kaitse süsteem ning austatakse õigusriigi põhimõtet.

2.4   Riigi avalik haldus on üldiselt tõhus ja poliitilisest sekkumisest vaba. Hiljutise finantskriisiga on siiski kaasnenud ka poliitiline segadus ja on tekkinud vajadus haldusreformi järele. Komisjoni arvamuse kohaselt on finantskriis tõstatanud küsimusi võimalike huvide konfliktide kohta, mis on seotud poliitikute ja ettevõtjate vaheliste sidemetega, ning väga tõenäoliselt on vaja veel reforme. Avaliku halduse reform on juba käivitatud ja selle käigus on tegeldud mõne mureküsimusega, millele komisjon tähelepanu juhtis.

2.5   Majanduskriisi ränkadest tagajärgedest hoolimata on Islandil toimiv turumajandus, mis tuleb hästi toime ELi konkurentsi surve ja turujõududega. Kriisiga võitlemiseks on Islandi valitsus rakendanud rangeid karmistamismeetmeid, pakkunud välja majanduse mitmekesistamise poliitika ja loodab, et positiivne majanduskasv taastub 2010. aasta lõpuks. Praeguse valitsuse peamine eesmärk on riigi eelarve 2013. aastaks uuesti tasakaalu saada, luues samal ajal töökohti ja edendades innovatsiooni, et taastada Islandi konkurentsivõime aastaks 2020.

2.6   Üldiselt peetakse Islandit iseenesestmõistetavaks liikmekandidaadiks. Islandil on kõrgelt arenenud demokraatlik kultuur ning õigusnormid on suures osas ELi õigustikuga kooskõlas ning Islandil oleks võimalik lõpetada ühinemisläbirääkimised suhteliselt kiiresti tingimusel, et riik viib ühinemise ajaks oma õigusaktid täielikult ELi õigustikuga kooskõlla. Kui läbirääkimisprotsess on edukas ja islandlased oma riigi ühinemise rahvahääletusel heaks kiidavad, siis saab Islandist kõige väiksema elanike arvuga – ainult 317 000 – liikmesriik.

2.7   Pärast Islandi ühinemistaotlust loodi erinevates valdkondades läbirääkimisteks kümme läbirääkimisrühma. Sotsiaalpartnerid ja teised tähtsamad organisatsioonid on hästi esindatud ja neil on kohad olulistes rühmades. Ehkki läbirääkimiste eest vastutavad ametnikud, on enim mõjutatud rühmade esindajad kutsutud võtma osa läbirääkimisrühmade ettevalmistavast tööst ja protsessis otse osalema.

2.8   Islandi valitsus on järginud põhimõtet, et kodanikuühiskonna esindajad kaasatakse täielikult ühinemisprotsessi. Kui Islandi parlamendi väliskomisjon koostas arvamust ELiga ühinemise kohta, siis kutsuti kodanikuühiskonna organisatsioone, üksikisikuid ja institutsioone üles esitama märkusi, mida ka arvesse võeti. Väliskomisjoni järeldustes märgiti, et tuleks luua laiapõhjaline nõuandefoorum, kus arutada küsimusi, mis seostuvad ELi, ühinemisläbirääkimiste seisu ja Islandi läbirääkimiste olukorraga konkreetsetes valdkondades.

2.9   Vaatamata neile positiivsetele signaalidele kodanikuühiskonna kaasatuse kohta ühinemisläbirääkimistesse, on Islandi usaldusväärsus kannatanud mõnede ELi liikmesriikide silmis panganduskriisi ja Icesave'i vaidluse tõttu. Islandlaste suhtumine ELi on muutlik. 2010. aasta juulis korraldatud arvamusküsitlus näitas, et 60 % toetab ühinemistaotluse tagasivõtmist, kuid septembri lõpus tõi teine, ajalehe Fréttablaðið läbiviidud küsitlus ilmsiks, et 64 % soovib läbirääkimiste jätkamist, nii et selle küsimuse võib panna hääletamiseks referendumile. Isegi kui on liiga vara öelda, kas islandlaste suhtumine Euroopa Liitu on muutunud, siis on kindel, et valitseb suur nõudlus ELi ja ELiga ühinemist puudutava faktilise teabe järele. Järjest suurem näib olevat soov EList ja ühinemisprotsessist rohkem teada saada, et toetuda edasistes otsustes kindlatele teadmistele, mitte müütidele ja kartustele.

3.   Suhted Euroopa Liiduga

3.1   Islandil on Euroopa Liiduga tihedad sidemed 1994. aastal jõustunud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu kaudu. Euroopa Majanduspiirkonna leping näeb ette kolme EFTA riigi osalemise ELi siseturul. Pärast Islandi taotlust ELiga ühinemiseks asutas EL Islandil esinduse. Varem teenindas Islandit Oslo esindus.

3.2   EMP leping on põhjustanud ELi õigustiku ulatusliku ülevõtmise Islandi riiklikku õigussüsteemi. Island on vastu võtnud enamiku nelja põhivabadust käsitlevatest sätetest. EMP lepingust, mis mõne arvates võib-olla eeldab teatavat osaliste õigustega ELi liikmelisust, on jäänud puutumata väga vähesed sisepoliitika valdkonnad. 2009. aasta juuliks oli siseriiklikusse õigusesse üle võetud siseturgu käsitlevate õigusaktide osakaal võrdne ELi liikmesriikide vastava keskmise näitajaga.

3.3   EMP leping ei reguleeri vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonda, kuid Schengeniga ühinemise lepingu kaudu on Island osalenud ka selles poliitikavaldkonnas. Kui ELi kuuluvad Põhjamaad esitasid Schengeniga ühinemise taotluse, siis tegid nad seda tingimusel, et leitakse lahendus Põhjamaade passiliidu säilitamiseks Islandi ja Norraga. Seepärast on kõnealused kaks riiki kohaldanud Schengeni õigustikku 2001. aasta märtsist alates.

3.4   ELi otsustusprotsessis osalemise suhtes annab EMP leping peamiselt juurdepääsu komisjonile. Vastavalt EMP lepingu artiklitele 99 ja 100 võivad Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvad EFTA riigid osaleda komisjoni ekspertrühmades ja komiteemenetluse komiteede töörühmades. Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvatel EFTA riikidel ei ole siiski mingit ametlikku juurdepääsu nõukogule ega Euroopa Parlamendile.

3.5   Islandi sotsiaalpartnerid osalevad EMP ühises nõuandekomitees koos Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega. Poliitilisel tasandil osaleb Island EMP parlamentaarses ühiskomisjonis. Koos Norraga osalevad Islandi esindajad ka nõukogu kohtumistele eelnevatel Põhjamaade ja Baltimaade mitteametlikel kohtumistel, kus neil on võimalus oma seisukohti selgitada.

3.6   Lisaks sellele, et Island ei osale täielikult ELi otsustusprotsessis, seisneb riigi EMP lepingust tuleneva staatuse peamine erinevus ELi liikmelisusega võrreldes selles, et EMP lepinguga ei ole loodud riigiüleseid institutsioone, millel oleks volitus kehtestada liikmesriikides otse kohaldatavaid õigusakte. Samuti ei ole EMP lepingus sätestatud kohtuvõimu üleandmist. Samal ajal annaks ELi liikmelisus Islandile esindatuse kõigis ELi institutsioonides ja otsusepädevates organites.

3.7   Hoolimata tihedatest suhetest ELiga, on Island kuni viimase ajani otsustanud Euroopa Liidust välja jääda. Selle hoiaku põhjuseks peetakse üldiselt erinevaid tegureid, millest kõige olulisem on soov säilitada riigi kontroll kalavarude üle. Ühine põllumajanduspoliitika on ebapopulaarne ka põllumajandustootjate hulgas, kes kardavad mandrilt pärit odavamate toodete konkurentsi. Islandil on tugev elanikkonna teatud osa rahvusluse traditsioon ja mõned otsustajad on olnud tõrksad propageerima muutusi, mida võiks pidada riigi suveräänsuse piiramiseks. Islandi ELi-suunalise poliitika võimalike põhjustena nimetatakse mõnikord ka riigi geograafilist eraldatust, erilisi julgeolekualaseid suhteid Ameerika Ühendriikidega külma sõja ajal, valitsussektori väiksust ja valimissüsteemi eelist maapiirkondade kasuks. Lõpuks tuleb mainida, et EMP lepingut peeti kuni finantskriisini üldiselt piisavaks, et Islandi huvide eest seista.

3.8   Vaatamata ülaltoodud teguritele on suur osa elanikkonnast pooldanud aastaid tihedamaid sidemeid ELiga. Islandi finantssüsteemi kokkuvarisemine 2008. aasta oktoobris nihutas avalikku arvamust ELiga ühinemise ja euro kasutuselevõtu kasuks. 2009. aasta juulis hääletas Islandi parlament ELiga ühinemise taotlemise poolt. Siiski on Islandi avalik arvamus ja erakonnad selles küsimuses endiselt lõhestunud..

3.9   Islandi ühinemine ELiga tooks kasu nii Euroopa Liidule kui ka Islandile. See täiendaks Euroopa Liidu geograafilist terviklikkust, annaks Euroopa Liidule pidepunkti Arktika piirkonnas ja võimaluse osaleda Arktika nõukogus. Teisalt tugevdaks ELiga ühinemine Islandi positsiooni paremate mitmetasandilise valitsemise vormide saavutamisel Arktika piirkonnas. ELiga ühinemine aitaks samuti taastada Islandi rahvusvahelist usaldusväärsust ning avaldaks stabiliseerivat mõju vääringule ja majandusele tervikuna. ELi liikmesriigina oleks Islandil palju pakkuda põhjamõõtme poliitika, taastuvenergia allikate arengu ja rakendamise ning keskkonnasäästliku majanduse valdkonnas.

3.10   Paljud probleemid jäävad alles, kuna EMP või Schengeni alane koostöö ei hõlma paljusid tähtsaid valdkondi. Neist mõne puhul tekivad läbirääkimiste käigus tõenäoliselt teatud raskused. Eriti keerulisteks teemadeks kujunevad tõenäoliselt kalandus ja põllumajandus ning nende valdkondade kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ühinemisprotsessis väga tähtis roll. Ühinemisprotsess peaks olema vabatahtlik konsensuslik kahepoolne protsess, kus kumbki pool ei taju teiselt survet võtta kohustusi, milleks ta valmis ei ole.

4.   Sotsiaal-majanduslik olukord

4.1   Islandi majanduse peamiseks alussambaks on traditsiooniliselt olnud kalandus ning kalandustooted moodustavad ka peaaegu poole Islandi kaubandusekspordist. Viimasel ajal on olulisteks majandusharudeks kujunenud ka alumiiniumi tootmine ja turism. 1990. aastatel alustas Island majanduse dereguleerimise, liberaliseerimise ja mitmekesistamise protsessi, luues mahuka finantssektori. Liigsete riskide, finantssektori ebapiisava järelevalve ja pankade liigse suuruse tõttu riigi majandusega võrreldes varises Islandi pangandussektor pärast ülemaailmset finantskriisi kokku. Pankade summeeritud kohustused ületasid Islandi SKPd kümnekordselt (1). Selle tagajärjeks oli sügav majanduslangus, millel olid nii sotsiaalsed kui ka majanduslikud tagajärjed.

4.2   Islandi kroon odavnes oluliselt, tekitades kõrge inflatsiooni, tööpuudus suurenes, varade hinnad langesid, paljud äriühingud läksid pankrotti ja eratarbimine vähenes. Makse (kapitalimaks, tulumaks, aktsiisimaksud ja käibemaks) on tõstetud, kasutusele on võetud uus kolmeastmeline üksikisiku tulumaksu süsteem ja mitmeid toetusi, näiteks ema- ja isapalka ning lapsetoetusi on vähendatud. Samuti on vähendatud avaliku sektori kulutusi haridusele ja tervishoiule. Paljud Islandi leibkonnad on kannatanud, sest on kaotanud olulise osa oma säästudest ja/või sissetulekust. Siiski tegeldakse kriisi leevendamiseks üksikisikute ja äriühingute võlgade ulatusliku ümberkorraldamisega. Üksikisikute jaoks on loodud eraldi kohtuväline võlgade ümberkorraldamise raamistik suurtes raskustes olevatele leibkondadele (2).

4.3   Riigivõlg mitmekordistus kriisi käigus. Suure osa sellest võlast moodustavad Icesave’i kohustused. Vastavalt hoiuste tagamise skeemide direktiivile (94/19/EÜ) on Island kohustatud hüvitama hoiustajatele kuni 200 00  eurot ühe konto kohta. Island on nõustunud neid kohustusi täitma. Kuid veel lahendamata Icesave’i vaidlus hõlmab tingimusi, mille alusel Island peaks maksma Ühendkuningriigi ja Madalmaade valitsusele, kes on oma hoiustajate kahju juba hüvitanud.

4.4   Püüdes kriisiga võidelda, on Island rakendanud mitmesuguseid meetmeid. Kolm suurimat panka riigistati, restruktureeriti ja rekapitaliseeriti. Rakendati maksebilansi garantiisid, millega piirati rahvusvahelisi kapitalivooge, et vältida välisvaluuta väljavoolu ja Islandi krooni edasist devalveerumist. 2009. aasta oktoobris hakkas keskpank neid piiranguid järk-järgult kaotama. Loodi uus majandusministeerium, muudeti keskpanga juhtimist ja suurendati finantsjärelevalveasutuse rolli. Samuti algatas valitsus kriisini viinud sündmuste põhjaliku uurimise, määrates selleks eri uurimiskomisjoni ja eriprokuröri.

4.5   Lisaks palus valitsus abi rahvusvaheliselt üldsuselt, sh IMFilt. IMFi Islandile mõeldud reservkrediidi maht on 2,1 miljardit USA dollarit ning teised Põhjamaad, Poola ja Fääri saared lisasid sellele veel 2,75 miljardit USA dollarit. IMFi toetatud majandusprogramm eeldab meetmeid vahetuskursi stabiliseerimiseks ja rahapoliitika vastu usalduse taastamiseks, fiskaalpoliitika läbivaatamist ja avaliku sektori võla mõistlikku taset, finantssektori ja selle reguleeriva raamistiku ümberstruktureerimist ning majapidamiste ja äriühingute võla ümberstruktureerimist. 2010. aasta septembri lõpus kinnitas IMF Islandi majanduse elavdamise kava kolmanda läbivaatamise.

4.6   Siiski pole Islandi makromajanduslik stabiliseerimine veel lõpule viidud ja peamiseks ülesandeks on endiselt eelarve konsolideerimine. Eelarveraamistiku tugevdamiseks võeti vastu 4-aastane eelarve konsolideerimise kava. Juba on näha paranemise märke. IMFi hinnangu kohaselt jõutakse positiivse majanduskasvuni 2010. aasta teisel poolel, seda toetavad Islandi majanduse tugevad fundamentaalnäitajad (2). Inflatsioon on pidurdumas ja vahetuskurss on stabiliseerunud. Uued kommertspangad on rekapitaliseeritud ning lõpule on viidud ulatuslik finantsturgu reguleerivate eeskirjade reform. Tööpuuduse määr ei ole saavutanud varem ennustatud enam kui 10 % taset.

4.7   Islandi majanduse elavdamise kavas on sotsiaalpartneritel olnud tähtis roll. 2009. aasta juunis allkirjastasid valitsus ja sotsiaalpartnerid stabiilsuspakti ja see kokkulepe kajastub ka 2010. aasta eelarves. Pakti eesmärk oli tagada sotsiaalne konsensus vajalike kohandusmeetmete osas, kuid kuna see hõlmas peamiselt sotsiaalpartnereid, siis tundsid mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid end sellest protsessist kõrvalejäetuna. 2010. aasta märtsis lahkus Islandi Tööandjate Konföderatsioon paktist, apelleerides pakti rikkumistele ja valitsuse suutmatusele oma lubadusi pidada.

4.8   Keskpikas ja pikas perspektiivis on Islandil suhteliselt paindlik tööturg kõrge tööjõu osalemise määraga, suhteliselt noor ja haritud töötav elanikkond ning rikkalikud loodusvarad, sh kalarikkad püügipiirkonnad ja tohutud taastuvenergia varud. Seepärast on tõenäoline, et aja jooksul taastub Island praegustest majanduslikest tagasilöökidest täielikult. Lisaks sellele usub Euroopa Komisjon, et kui Island viib oma majandus- ja rahapoliitika ELi õigustikuga kooskõlla, siis ei tohiks riigi osalemine majandus- ja rahaliidus tekitada suuremaid probleeme.

5.   Islandi kodanikuühiskond

5.1   Islandil on aktiivse kodanikuühiskonna osalemise pikk traditsioon. Kuna Islandi ühiskond on väike, siis on huvirühmadel väga tihedad ja tihti isiklikud sidemed valitsusega ning nad osalevad aktiivselt poliitilises protsessis. Näiteks põllumajandustootjate ja kalurite ühendustel ning ametiühingutel ongi traditsiooniliselt olnud väga tihedad sidemed konkreetsete erakondadega.

5.2   Valitsussektori väiksusest tulenevate piirangute tasakaalustamiseks teeb Islandi valitsus ELi tasandil tegutsevate Islandi huvirühmadega tihedat koostööd ja kasutab sageli neid teabe kogumise ja Brüsselis Islandi muredest teavitamise eesmärgil. Siiski on huvirühmadel teabe kogumisel ja strateegiate kujundamisel suurem roll kui ELi poliitika mõjutamisel, v.a sotsiaalpoliitika valdkonnas, kus sotsiaalpartnerid on eriti aktiivsed ja kus neil on otsene juurdepääs poliitika kujundamise protsessile.

5.3   Vastavalt põhiseaduse artiklile 74 on Islandil, nagu ka teistes Põhjamaades, lubatud kõikvõimalikke ühinguid luua ilma eelneva loata ning neid ei ole lubatud haldusasutuse otsusega laiali saata. Ühingud peavad maksuameti riikliku registreerimisnumbri saamiseks registreeruma riiklikus registris ja neil peab olema registreeritud aadress. Ametiühingute tegevust reguleerib ametiühingute ja töövaidluste seadus.

5.4   Paljudel Islandi organisatsioonidel on pikaajalised ja tugevad sidemed Põhjamaade sarnaste organisatsioonidega. Sellised suhted võivad aidata Islandi organisatsioonidel riigi Euroopa Liiduga ühinemise ajal vahetada häid tavasid ja õppida oma partnerorganisatsioonide kogemustest.

5.5   Avalik arutelu kodanikuühiskonna organisatsioonidega Islandil näitas aga, et võrreldes sotsiaalpartnerite organisatsioonidega kodanikuühiskonna organisatsioonid pigem huvituvad pigem siseasjadest. Tihedama koostöö abil peaks olema võimalik neid veenda hindama laiemalt oma rolli Islandil, eelkõige seoses nende rolliga ELiga ühinemise protsessis, samuti peaks ELi organisatsioonidel olema võimalik õppida oma Islandi partnerorganisatsioonidelt.

5.6   Island on rakendanud Põhjamaade majandus- ja sotsiaalmudelit, mida iseloomustab kõrge riiklike toetuste tasemega heaoluriigi suur osakaal. Tööturu mõlema poole sotsiaalpartnerid osalevad aktiivselt sotsiaaldialoogis eesmärgiga vahetada teavet ja lahendada erinevaid tähtsaid sotsiaalseid ja majandusküsimusi. Sotsiaalvaldkonda reguleerivad normid on üldiselt määratletud pigem kollektiivlepingutes kui seadustes.

5.7   Islandi areng kulges suures osas sarnaselt naabriks olevate Põhjamaade arenguga, mida iseloomustas avaliku sektori kulutuste suurenemine. Linnastumine ja struktuurimuutused ühiskonnas viisid erinevate huvirühmade moodustamiseni, milleks olid peamiselt ametiühingud, ühistud ja põllumajandustootjate ühendused. Varem oli huvirühmi vähe, kuid nad olid võimsad ja neil olid tihedad sidemed konkreetsete erakondadega, kes nende huvide eest seisid.

5.8   20. sajandi teisel poolel suurenes koos ühiskonna mitmekesistumisega ka huvirühmade arv. Mitmekesisuse suurenedes on sidemed konkreetsete erakondade ja võimsate huvirühmade vahel nõrgenenud, kuid nii väikeses riigis nagu Island on suhtlusahelad kodanikuühiskonna esindajate ja valitsuse vahel paratamatult lühikesed.

5.9   Ehkki Islandi mudel on mitmes mõttes Põhjamaade mudelitega sarnane, on see mõnes suhtes Põhjamaade peamisest mudelist erinev. Muutused toimusid Islandil muude Põhjamaadega võrreldes aeglasemalt ja Islandi sotsiaalkulutused on samuti traditsiooniliselt olnud muude Põhjamaade kulutustest väiksemad. 1990. aastatel oli tähtsal kohal liberaliseerimise ja erastamise poliitika ja finantskriisi järel on sotsiaaltoetuste süsteemi oluliselt piiratud. Põhjamaades toetavad heaoluriigi mudelit üldiselt siiski nii poliitiliselt vasak- kui ka parempoolsed erakonnad ja see on nii ka Islandil, hoolimata sellest, et poliitikamaastikul domineerivad peamiselt paremtsentristlikud koalitsioonid. Sotsiaalpartneritel on poliitilises protsessis olnud keskne roll.

5.10   Avaliku arutelu tulemused viitasid sellele, et Islandi kodanikuühiskond on ELiga ühinemise küsimuses lõhestunud. Täpsemalt, kalandus- ja põllumajandustootjate liidud on ELiga ühinemise vastu, samal ajal kui Töötajate Konföderatsioon ja Tööstusettevõtete Föderatsioon on poolt. Paljud Islandi organisatsioonid on antud küsimuses ka neutraalsed. Kui demokraatia on Islandil suhteliselt tugev, siis laiemate kodanikuühiskonna organisatsioonide esindatus on küllaltki nõrk ja seetõttu ei saa kõik kodanikuühiskonna osalejad oma seisukohti võrdsel määral avaldada.

6.   Peamised organisatsioonid ja nende hoiak ELiga ühinemise suhtes

6.1   Sotsiaalpartnerid

6.1.1   Islandi Töötajate Konföderatsioon (ASI) on Islandi peamine ametiühinguorganisatsioon, mis esindab töölisi, kontoritöötajaid ja müüjaid, meremehi, ehituses ja tööstuses hõivatud töötajaid, elektrikuid ja mitmeid muude erialade esindajaid erasektoris ja teatud osas avalikust sektorist, ehkki enamikku avaliku sektori töötajaid esindab Riigi ja Kohaliku Omavalitsuse Teenistujate Föderatsioon (BSRB). Mõlemad organisatsioonid on Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni liikmed. Kolmas keskse tähtsusega organisatsioon Haritlaste Assotsiatsioon (BHM) koondab oma ridadesse nii era- kui ka avaliku sektori kõrgharidusega töötajaid.

6.1.2   Islandi Töötajate Konföderatsiooniga sarnane ühendus tööandjate poolelt on Islandi Tööandjate Konföderatsioon (SA), mis on ka BusinessEurope’i liige. Islandi Tööandjate Konföderatsiooni kuulub kaheksa liitu erinevatest majandusharudest, nagu energeetika, turism, rahandus ja kalandus. Neil kahel organisatsioonil on keskne roll poliitika kooskõlastamisel sellistes valdkondades nagu tööhõive, sotsiaalküsimused, keskkond ja tööturg. Veel üks organisatsioon, mis samuti tegutseb ka ELi tasandil ja on BusinessEurope’i liige, on Islandi Tööstusettevõtete Föderatsioon (SI), mis ühtlasi on ka Islandi Tööandjate Konföderatsiooni liige.

6.1.3   Tööandjate ja töövõtjate konföderatsioonid osalevad mitmetes komisjonides ja riigiasutuste, näiteks Islandi tööohutuse ja töötervishoiu ameti, võrdse staatuse nõukogu, teadus- ja tehnikanõukogu juhatustes, kus nad kaitsevad õigusaktide ettevalmistamise ja rakendamise ajal oma liikmete huve. Kollektiivlepingute koostamise ja uuendamise ajal on nad tihedas kontaktis ka valitsusega. Sotsiaalpartnerid teevad tihedat koostööd ühiste huvide edendamiseks võrdsuse, töökaitse ja teavitamise valdkonnas.

6.1.4   Islandi sotsiaalpartnerid on ELi poliitilise protsessiga juba üsna hästi integreerunud. Nad jälgivad tähelepanelikult ELi seadusandlikku menetlust, sest ELi vastu võetud poliitika mõjutab EMP lepingu kaudu ka neid.

6.1.5   EFTA riikide töövõtjate ja tööandjate organisatsioonide esindajatel on suhted Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee EMP nõuandekomitee kaudu, mis on osa EMP institutsioonilisest raamistikust. Kõnealune foorum on ühendusteeks EFTA riikide sotsiaalpartnerite ja ELi kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. Vastupidiselt Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele kuuluvad EFTA nõuandekomiteesse ainult ametiühingud ja tööandjate organisatsioonid. See seab teatud piirangud, kuna ei hõlma kodanikuühiskonna dialoogi tervikuna.

6.1.6   Islandi sotsiaalpartnerid on üldiselt olnud Euroopa integratsiooni suhtes üsna positiivselt meelestatud, ehkki arvamusi on erinevaid. Töötajate Konföderatsioon oli algul skeptiline Islandi EMPs osalemise suhtes, kuid muutis oma poliitikat 2000. aastal, olles avastanud, et EMP annab Islandi töötajatele mitmeid eeliseid. Islandi Töövõtjate Konföderatsioon pooldab nüüd ELiga ühinemise läbirääkimisi ja euro kasutuselevõttu, sest usub, et Islandi töövõtjate huvid ja majanduse üldine stabiilsus on kõige paremini kaitstud ELiga täieliku integreerumise kaudu. Siiski märgib kõnealune organisatsioon, et ühinemisläbirääkimistel tuleks rõhutada Islandi majandusvööndi üle täieliku kontrolli säilitamist kalanduse valdkonnas ning Islandi põllumajandustoetused peaksid olema tagatud. Riigi ja Kohaliku Omavalitsuse Teenistujate Föderatsioon, kes esindab avaliku sektori teenistujaid, ei ole formuleerinud ametlikku seisukohta ühinemise suhtes, kuigi toetab avalikku arutelu läbirääkimiste teemal.

6.1.7   Tööandjate Konföderatsioon soovib läbirääkimisi hoolega jälgida, kuid on võtnud ELiga ühinemise suhtes neutraalse positsiooni, kuna organisatsiooni liikmete arvamused antud küsimuses lahknevad. Tööstusettevõtete Föderatsioon näiteks on ELiga ühinemise poolt, väites, et Islandi majandus on ebastabiilne vääringu kõikumise tõttu ning et integratsioon ELiga ja euro vastuvõtmine parandaks konkurentsivõimet ja looks Islandi ettevõtetes paremad töötingimused.

6.2   Kalandussektor

6.2.1   Kalalaevaomanike Föderatsioon (LIU) ja Kalatööstuste Omanike Föderatsioon on teisalt jälle ELiga ühinemisele tugevalt vastu. Kalandussektoris otseseid huve omavad osapooled ei soovi ühise kalanduspoliitikaga ühineda, sest see lubaks sektorisse välisinvesteeringud ja tooks kaasa Islandi 200 miili laiuses majandusvööndis kehtivate püügikvootide kogumahu otsustamise Brüsselis. Kuigi liikmesriigina osaleks Island täielikult otsustamisprotsessis, leiavad kodanikuühiskonna esindajad siiski, et Island ei suudaks oma suuruse tõttu piisavalt mõjutada otsuste langetamist ELi tasandil. Samuti kaotaks Island õiguse sõlmida kolmandate riikidega iseseisvalt lepinguid ühiste varude – mis moodustavad 30 % Islandi kalasaagist – püügiks. Kalalaevaomanike Föderatsioon väidab, et vette tagasilaskmine ja ülepüük on ELis tõsised probleemid, samas kui Islandi kalandussektor teenib kasumit. Lisaks sellele puudub garantii, et ELis säiliks suhtelise stabiilsuse põhimõte.

6.2.2   2010. aasta augustis ütles Kalalaevaomanike Föderatsiooni esimees Islandi raadiole RÚV, et Island peab jätkama ELiga ühinemise läbirääkimisi ning et nende läbirääkimiste käigus tuleb „püüda sõlmida võimalikult kasulikku tehingut” ning et praeguses etapis ei ole enam mõtet ühinemistaotlust tagasi võtta.

6.2.3   Lõpetuseks võib Islandi taasalustamine kaubandusliku vaalapüügiga 2006. aastal saada keeruliseks küsimuseks, kuna see on vastuolus ELi poliitikaga, ja kui lahendust ei leita, siis võib sellest saada Islandi ELiga ühinemisele tõsine takistus.

6.2.4   Praegu toimub ühise kalanduspoliitika läbivaatamine. Tõenäoliselt viivad prognoositavad muutused selle Islandi mudelile lähemale. Siiski põhineksid Islandi ühinemisläbirääkimised praegusel õigustikul ja seega leidub mitmeid võimalikke tüliküsimusi. Ühinemisläbirääkimistel on kalandus tõenäoliselt kõige tähtsam teema. Kalanduse alane lobitöö on poliitilises protsessis väga mõjukas ja tõenäoliselt mängib see ELiga ühinemise üle peetavas arutelus ülitähtsat rolli, kuna kalandusest saadav sissetulek inimese kohta on Islandil kaugelt suurem kui üheski teises liikmesriigis.

6.3   Põllumajandussektor

6.3.1   Veel üks organisatsioon, millel on pikk poliitikas osalemise traditsioon, on Põllumajandustootjate Liit. Põllumajandustootjad on Islandil traditsiooniliselt olnud suur jõud, millel on valitsusega tihedad sidemed, kuid nende mõju on aastate jooksul koos sektori kahanemisega vähenenud. Nagu ka Kalalaevaomanike Föderatsioon, jälgib ka Põllumajandustootjate Liit ELi seadusloomeprotsessi hoolega. Põllumajandustootjate Liit on Euroopa Liidu põllumajandusorganisatsioonide komitee (COPA) ja Euroopa Liidu põllumajandusühistute üldise liidu (COGECA) partnerorganisatsioon ning selle tõttu on tema osalemine seal mõningal määral piiratud ja Euroopa katusorganisatsioon keskendub peamiselt ELiga seotud küsimustele.

6.3.2   Põllumajandustootjate Liit on kindlalt ELiga ühinemise vastu, väites, et see tooks kaasa ulatusliku töökohtade kadumise põllumajanduses ja avaldaks märkimisväärset negatiivset mõju toiduohutusele ja riigi toiduga kindlustatusele. Peamiselt põhjendatakse seda väidet sellega, et Island peaks lubama piiramatult importida EList pärit põllumajandustooteid, millega Islandi põllumajandustootjatel oleks raske konkureerida. Toiduohutust käsitlevad õigusnormid (3) on siiski juba EMP lepingu osa ja need jõustuvad 2011. aasta lõpus. Toiduohutust käsitlevate õigusnormide rakendamisel riiklikul tasandil võitles Põllumajandustootjate Liit edukalt selle nimel, et värske liha sisseveo keeld jäi Islandi seadustesse alles, kuigi sellist keeldu võib pidada ELi õigustiku eesmärkidega vastuolus olevaks. Vastavalt EMP lepingu artiklile 19 on Island nõustunud ka tollikvootidega ja kontsessioonidega konkreetsete toodete osas, mis tekitab Põllumajandustootjate Liidule muret.

6.3.3   Põllumajandusest saab ühinemisläbirääkimistel keskne valdkond ja Islandi üks eesmärk on selgesõnaline toetus piimatootmisele, lambakasvatusele ja muudele traditsioonilistele põllumajandusharudele. Hõredalt asustatud ja raskete kliimatingimustega piirkondades võib aidata põllumajandust säilitada pikaajaline riiklik toetuskava, mis on sarnane teiste 62. paralleelist põhja pool asuvate ELi piirkondade kavadega.

6.4   Keskkonnavaldkond

6.4.1   Islandil on mitu aktiivselt tegutsevat keskkonnakaitseorganisatsiooni. ELi keskkonnakaitseorganisatsioonid jälgivad ELi keskkonnapoliitikat üldiselt tihedalt, on Euroopa tasandil aktiivsed ja kuuluvad katusorganisatsioonidesse. Näib, et Islandi keskkonnakaitseorganisatsioonidele ei ole see olnud aastate jooksul nii tähtis, ehkki mõnel neist on teatud rahvusvahelised sidemed.

6.4.2   Sellele on mitu võimalikku selgitust. Esiteks on Euroopa huvirühmade seas populaarne vaalapüügivastane poliitika, mis võib tähendada seda, et Islandi keskkonnakaitseorganisatsioonid ei tunne Euroopa keskkonnakaitseorganisatsioonide vastu poolehoidu. Teiseks keskenduvad Islandi keskkonnakaitseorganisatsioonid, nagu nt Landvernd, peamiselt mulla erosiooni probleemile ja Islandi looduslike elupaikade säilitamisele, olles tihti vastu hüdroelektrijaamade tammide ehitamisele, mida vajatakse alumiiniumi tootmise suurendamiseks. Kuigi EMP leping hõlmab suuremat osa ELi keskkonnapoliitikast, ei hõlma see looduslike elupaikade säilitamist käsitlevaid norme. Lõpuks olgu nimetatud, et Islandi keskkonnakaitseorganisatsioonid on kannatanud puuduliku rahastamise ja nappide ressursside tõttu. Võib-olla seetõttu on Islandi keskkonnaorganisatsioonid olnud Euroopa organisatsioonidega võrreldes vähem aktiivsed ja ei ole üldiselt ELiga ühinemise üle peetavas arutelus siiani väga aktiivselt osalenud. Landvernd näiteks ei ole formuleerinud ELiga ühinemise kohta ametlikku seisukohta, kuigi leiab üldiselt, et ELi keskkonnaalaste õigusaktide mõju on olnud positiivne. Landvernd on samuti huvitatud selgitamisest, milline võiks olla tema roll ühinemisläbirääkimistes, sealhulgas ka osalemisest ELi programmides nagu nt looduskaitse raamistik.

6.5   Tarbijakaitse

6.5.1   Islandi Tarbijate Ühendus (NS) on 1953. aastal loodud sõltumatu valitsusväline mittetulundusühing, mis tegutseb Euroopa tasandil ning kuulub katusorganisatsioonidesse. Ta teeb juba tihedat koostööd ECC-Islandiga, mis on Euroopa tarbijakeskuste võrgu osa. Islandi Tarbijate Ühendus ei ole võtnud selget seisukohta ELiga ühinemise poolt ega vastu. Ta on küll olnud arvamusel, et Island peaks kaaluma kõiki ELiga ühinemise plusse ja miinuseid ning 2008. aastal toimunud Islandi Tarbijate Ühenduse üldkogu järeldustes seisis, et Island peaks taotlema ELiga ühinemist, et teada saada, mis tegelikult kaalul on, ja et arutelu ELi üle saaks toimuda ilma eelarvamusteta ja põhineks faktidel. 2008. aastal avaldas Islandi Tarbijate Ühendus ka aruande, milles keskendutakse sellele, millist kasu ja kahju tooks Islandi ELiga ühinemine tarbijatele. Seega, avaldamata selget seisukohta ja formuleerimata poliitikat ELi poolt ega vastu, on Islandi Tarbijate Ühendus alati toetanud ELiga ühinemise kui sellise taotlemist ja püüdnud anda oma panuse, algatades arutelu ELi üle.

6.6   Muud organisatsioonid

6.6.1   Muud olulised organisatsioonid on Puudega Isikute Organisatsioon, Kaubanduskoda, mis on Euroopa Kaubandus- ja Tööstuskodade Liidu liige, Kaubanduse ja Teenustesektori Föderatsioon, mis on EuroCommerce’i liige, Islandi Kaubandusföderatsioon ja mitmed teised valitsusvälised organisatsioonid. Seni ei ole need organisatsioonid siiski kujundanud ELiga ühinemise suhtes ametlikku seisukohta, ehkki tõenäoliselt koonduvad nad teatud Euroopa poliitikasuundade poolt või vastu. Samuti on olemas konkreetsed ELi pooldavad või ELi vastased organisatsioonid, näiteks Evrópusamtökin ja Heimssýn.

---

(1)  Islandi välisministeerium, selgitus, Islandi majanduse elavdamise kava. Juuni 2010. http://www.mfa.is/media/MFA_pdf/Factsheet--Iceland%27s-Economic-Recovery-Program-June.pdf.

(2)  http://www.mfa.is/media/MFA_pdf/Factsheet--Iceland%27s-Economic-Recovery-Program-June.pdf.

(3)  Toidualaste õigusnormide üldiseid põhimõtteid käsitlev määrus (EÜ) nr 178/2002 ja sellega seotud õigusaktid.

---