This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52008AE1913
Opinion of the European Economic and Social Committee on the Communication from the Commission to the Council, the European Parliament, the European Economic and Social Committee and the Committee of the Regions — Addressing the challenge of energy efficiency through Information and Communication Technologies
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil
ELT C 175, 28.7.2009, p. 87–91
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
28.7.2009 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 175/87 |
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil””
KOM(2008) 241 lõplik
(2009/C 175/16)
13. mail 2008 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses:
„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Energiatõhususe parandamine info- ja sidetehnoloogia abil””
KOM(2008) 241 lõplik.
Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutav transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon võttis arvamuse vastu 10. novembril 2008. Raportöör oli Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 449. istungjärgul 3.–4. detsembril 2008 (4. detsembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 123, vastu hääletas 3, erapooletuks jäi 21 komitee liiget.
1. Järeldused ja soovitused
1.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et säästev areng peab olema Euroopa Liidu poliitikavaldkondade esmatähtis aspekt. Säästva arengu poole peab püüdlema muu hulgas energiatõhususe parandamisega, uute alternatiivsete (nn taastuvad, puhtad või rohelised) energiaallikate arendamisega ning süsinikdioksiidi heiteid vähendavate meetmete võtmisega kliimamuutustega võitlemiseks.
1.2 Komisjoni esitatud teatis on sel teel üks samm edasi, sest sellega tehakse ettepanek edendada teadust ja tehnikat arendavaid riiklikke ja piirkondlikke programme ning selles käsitletakse info- ja sidetehnoloogiat kui energiatõhususe mootorit.
1.3 Komitee nagu komisjongi leiab, et info- ja sidetehnoloogia annab säästva arengu eesmärkidesse kahesuguse panuse. Ühelt poolt aitab tehnoloogia komponentide, seadmete ja teenuste uurimine, arendamine ja uuendamine säästa nende kasutamisel energiat. Teiselt poolt aitab info- ja sidetehnoloogia kasutamine eri majandusvaldkondades nii tootmise kui ka tarbimise vaatepunktist nn „dematerialiseerida” paljud toimingud ning asendada füüsilised ja materiaalsed vahetused teenuste osutamisega Internetis, millega kaasneb energia säästmine. Ent komitee arvates on samuti oluline säästa energiat tehnoloogiliste seadmete kogu tootmis- ja kasutusprotsessi jooksul, mitte pöörata energiatõhususele tähelepanu ainult seadme kasutamise ajal.
1.4 Komisjoni teatisega püütakse kooskõlas nimetatud eesmärkidega käivitada esialgne teabe kogumise ja analüüsi etapp, millele järgneks teine teatis, milles määratletakse peamised tegevussuunad (1). Kõigele vaatamata peab komitee oluliseks, et kehtestataks meetmed, mille eesmärk on parandada energiatõhusust lühikeses ja keskpikas perspektiivis.
1.5 Üks oluline tegur energiatõhususe saavutamisel nõudluse seisukohast on selliste seadmete väljavahetamine, mis on tehniliselt iganenud või mis on oma kasutusea lõpus halvas seisus ning tekitavad seetõttu suurt energiakulu. Üle 50 % Euroopa kodudes kasutatavatest elektrilistest kodumasinatest on enam kui 10 aastat vanad ning neid võib pidada energia osas ebatõhusaks. Komisjon võib selleteemaliste direktiivide väljatöötamisele eelneva või alternatiivse sammuna kehtestada tööstusele kriteeriume, mis koos riikide valitsuste toetusega ning tarbijate ja kasutajate organisatsioonide kaasabil lihtsustaksid kõnealuste seadmete asendamise plaane.
1.6 Komitee leiab näiteks, et tuleks ära kasutada maapealse digitaaltelevisiooni juurutamist liikmesriikides, et uuendada vastuvõtjaid, asendades traditsioonilised elektronkiiretoruga telerid (CRT) vedelkristallekraaniga telerid (LCD). See tähendab näiteks integreeritud seadmete tootmise ja ostmise edendamist tootjatega ja tarbijaorganisatsioonidega sõlmitud kokkulepete kaudu. Sellised seadmed tagaksid interaktiivsuse, kaotades vajaduse muretseda endale väline dekooder, mis ühendatakse analoogtehnoloogial põhineva teleriga. Tehniliste uuringute tulemused näitavad, et CRT-telerid tarbivad kolmandiku võrra rohkem energiat kui LCD-telerid ning nende energiakulu ooterežiimil on kuni 60 % suurem.
1.7 Komisjon võiks sarnase seisukoha võtta ka seoses teiste valdkondadega, nagu elektrivõrk (tootmine ja jaotamine), energiatõhusad ehitised ja arukas valgustus. Nii tuleks arendada elektri ja tehnoloogiauuenduste elektroonilist kaubandust seoses elektri tootmise ja jaotamisega; energiasäästu juhtimise, arvestamise ja kuvamise süsteeme hoonetes ning edusamme aruka valgustuse valdkonnas nii hoonetes kui ka tänavavalgustuses valgusallikate kaudu, mis on võimelised reageerima oma keskkonnale ja elektrooniliselt kohandama valgust vastavalt vajadusele.
Näiteks on teada, et arvutite tootmisel ja väljatöötamisel kasutatud energia on kolm korda suurem kui kasutusajal nende poolt tarbitav energia. Samuti tuleb pöörata tähelepanu Interneti-serverite ja otsingumootorite suurele energiatarbimisele, töötades selles valdkonnas välja konkreetseid lahendusi, arvestades eriti Interneti üha laialdasemat kasutust ja ilmselt tehnoloogilise lähenemisega seotud energiakulu kasvu. Samas on väga oluline hinnata energiasäästu, mida on võimalik saavutada koostalitlevate, ühtsetele tehnilistele nõuetele vastavate seadmete kasutuse abil, mille tulemusel aeglustub seadmete arvu kasv ja tõhustub nende kasutus, nagu on sedastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. juuli 2005. aasta direktiivis 2005/32/EÜ, millega kehtestatakse raamistik energiat tarbivate toodete ökodisaini nõuete sätestamiseks (2).
Tarbijad saavad kõnealusesse säästmisse anda tohutu panuse, kasutades uut tehnoloogiat mõistlikult. Samuti võimaldab tarkvara ja tehnoloogiliste seadmete väljatöötamine leida tarbijatel kiiresti ja lihtsalt vajalikku teavet selle kohta, kuidas seadmeid mõistlikult kasutada, ning arvestada energiasäästu, mida nad võivad saavutada. Näiteks saavad nad piirata arvuti ja selle lisaseadmete sisselülitatud oleku aega rangelt vaid nende kasutamise ajale, vältida ekraanisäästja või unerežiimi kasutamist, optimeerida printeri kasutust jne. Üldiselt arvestatakse, et nn nähtamatu tarbimine, mis toimub siis, kui seadmed on eespool juba mainitud ooterežiimil, võib moodustada ühe majapidamise jaoks ligi 12 % aastasest elektriarvest, mis tõuseb suurtesse kõrgustesse, kui tehnoloogia ebamõistlik kasutus käib koos iganenud seadmetega. Loomulikult tekitab seadmete asendamine tarbijatele olulisi kulusid, mida võiks teatavatel juhtudel kompenseerida toetustega.
1.8 Kõnealuseid meetmeid peaksid täiendama kvaliteedisertifikaadid ning etiketil esitatav täpne ja selge teave, millega teavitatakse tarbijaid eri seadmete energiatõhususest, nende ökoloogilisest jalajäljest ehk keskkonnamõjust jne. Niiviisi võidakse ka tõsta tarbijate teadlikkust, suunata nende nõudlust ning soodustada energeetiliselt tõhusat ja säästvat tarbimist. Võimalikke kogemusi, mida saadaks info- ja sidetehnoloogia kasutamisest nt audiovisuaal-, elektroonilise side või elektrisektoris, energiatõhusate hoonete või valgustuse vallas, võidakse kasutada eeskujuna energiasäästu soodustavatele meetmetele teistes põhivaldkondades, milles komisjon on hakanud tegutsema, nagu autotööstuses, töötlevas tööstuses ja transpordis.
Komitee kutsub komisjoni üles soodustama aktiivselt tarbijate, ettevõtjate, haldusasutuste jt teavitamist, korraldades eri meediakanalites teadlikkuse tõstmise kampaaniaid.
1.9 Samuti tuleks komisjonil edendada ühtsete ja usaldusväärsete näitajate väljatöötamist, et suuta mõõta ja hinnata info- ja sidetehnoloogia kasutusest saavutatavat energiasäästu. See aitaks vähendada nn rohelise või puhta energia mõiste kuritahtlikku või eksitavat kasutamist puhtalt turustamisstrateegiana või ilma esitamata tõelisi põhjendusi, millega võiks tõestada või mõõta energiasäästu või heitkoguste vähendamist. Näitajate abil saaks tuua selgust, kas tegu on ebaausa kaubandustavaga, eriti neid rohelise turunduse argumente kasutavates kommertsteadaannetes.
Lisaks tuleks elektrituru erastamise ja liberaliseerimise ajal soodustada ettevõtjate investeeringuid jätkusuutlikesse energiat säästvatesse meetmetesse ning innustada ettevõtjaid nägema neid investeeringuid ärivõimaluse ning alalisi ja kvaliteetseid töökohti pakkuva valdkonnana.
1.10 Komitee arvates peaks Euroopa Liit tõhustama poliitilisi meetmeid, et tagada vajalikud ressursid kavandatud energia säästmise eesmärkide saavutamiseks ning täita seadmeid puudutavate kohustuslike meetmete abil riiklikes tegevuskavades veel sellega seoses esinevad lüngad. Ühenduse sekkumine antud valdkonnas direktiivi vastuvõtmise teel annaks lisaväärtuse liikmesriikide tegevusele. Sellegipoolest tuleks komisjonil jätkata liikmesriikides heade kasutustavade kasutuselevõtu toetamist ja energiatarbimise optimeerimise võrdlusuuringute läbiviimise edendamist, mis oleks kogu ELi innustav samm ja soodustaks energia säästmise aruannete koostamist ettevõtetes.
2. Põhjendus
2.1 Taust
2.1.1 Komisjoni teatis koostati järgmises kontekstis.
— |
Euroopa Ülemkogu 2007. aasta kevadisel tippkohtumisel kindlaks määratud prioriteetides rõhutasid valitsusjuhid ja riigipead vajadust tegeleda kliimamuutuse küsimusega, tagada piisav, ohutu ja konkurentsivõimeline energiaga varustamine ning säästval arengul põhinev 21. sajandi tegevusmudel. Ülemkogul jõuti üksmeelele vajaduses asetada terviklik kliima- ja energiapoliitika ELi poliitilise programmi aluseks ning määrati kindlaks täpsed ja õiguslikult siduvad eesmärgid näitamaks kindlat tegutsemistahet antud valdkonnas. Komisjoni arvates ei tohi Euroopa jätkuv majanduskasv, mis on oluline eeldus täistööhõive ja sotsiaalse hõlvatuse saavutamiseks, tulevikus enam sõltuda energiatarbimisest. Info- ja sidetehnoloogial (3) peab olema oluline osa energiaintensiivsuse vähendamises ja majanduse energiatõhususe suurendamises. |
— |
Euroopa Komisjoni poolt 23. jaanuaril 2008 vastu võetud meetmete paketi eesmärk oli näidata, et eespool nimetatud eesmärgid ei ole mitte ainult tehniliselt ja majanduslikult saavutatavad, vaid et nad pakuvad tuhandetele Euroopa ettevõtjatele ka ärivõimaluse. |
— |
Euroopa energiatehnoloogia strateegilisel kaval ja arvukatel muudel meetmetel, mida Euroopa Komisjon on eri valdkondades võtnud, on eesmärk lahendada kliimamuutusega seotud probleemid. |
2.2 Üldised märkused
2.2.1 Eespool öeldut silmas pidades võib tõdeda, et vaadeldava teatisega soovitakse innustada avatud arutelu käivitamist huvitatud osapoolte vahel mitmes valitud valdkonnas, nagu info- ja sidetehnoloogia enda tootmissektor, elektrisektor, energiatõhusad hooned ja arukas valgustus. Avatud arutelu eeldab lisaks andmete kogumisele ja analüüsile ka konsulteerimist ja koostöö tegemist, millesse oleks kaasatud võimalikult paljud osalejad: ELi institutsioonid (Euroopa Parlament, Regioonide Komitee, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee), liikmesriigid, tööstus, teadusasutused ja tarbijad. Viimastel võiks olla oluline osa uute seadmete ja komponentide katsetamises.
Komisjonil tuleks senisest rohkem kaasata tarbijad ja kasutajad info- ja sidetehnoloogia abil saavutatavatesse energia säästmise eesmärkidesse, nii et mitte üksnes energiasäästlikud süsteemid ei toimiks arukalt, vaid et ka inimesed kasutaksid neid arukalt. Tarbijate teadus-, arendus- ja uuendustegevusse kaasatuse suurendamiseks on olemas eri menetlusviise – nagu nt elulaborite Euroopa võrgustik (living labs) –, mis võimaldavad info- ja sidetehnoloogia kaudu toimuva mehaanilise vaatluse abil tutvuda otse kasutajate arvamuste, hoiakute ja käitumistega.
2.2.2 Koostoime ja võimalikke kõnealuses protsessis tekkivaid häid tavasid käsitlevad kokkulepped soodustavad teadustegevust ja tehnoloogilist arengut edendavate katsealgatuste käivitamist. Info- ja sidetehnoloogia valdkonna energiatõhususalaseid teadusuuringuid tuleks hõlmata riiklike ja piirkondlike programmide, ELi konkurentsivõime ja uuendustegevuse programmi ning ühtekuuluvuspoliitika toetatavate asjaomaste tegevusprogrammidega. Selle kaudu innustataks ökoloogilise jalajälje hindamist ettevõtetes ja sellest lähtuvalt selliste otsuste tegemist, mis tugineksid kõrgetasemeliste sidevõrgustike ja taastuvate energiaallikate kombineerimisele, et säästa energiat (nn negavatid).
2.2.3 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on mitmel korral väljendanud oma seisukohta info- ja sidetehnoloogia suure osatähtsuse kohta struktuurimuutuste saavutamises ja uuendustegevuses, muu hulgas komitee arvamustes nanotehnoloogia, (4) biotehnoloogia, (5) terviseuuringute ja eriti infotehnoloogia (6) kohta. Seitsmendas raamprogrammis käsitletakse kõnealuseid küsimusi peamiselt valdkondadeüleselt; teadus- ja arendustegevuse meetmete osas on majanduslikult ja keskkonnaalaselt seisukohalt esmatähtis kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid ja eraldada rohkem ühenduse eelarvevahendeid, et edendada teadus- ja uuendustegevust (7).
2.3 Konkreetsed märkused
Komisjon analüüsib täpsemalt elektrisektorit, milles toimuvad parajasti ulatuslikud muutused, mida iseloomustavad turu liberaliseerimine, kohalike elektrivõrkude arvu suurendamine, taastuvate energiaallikate kaasamine põhivõrku, koostootmise ja mikrotootmise laiendamine (mikrovõrgud, virtuaalsed elektrijaamad), tootmise ja tarbimise vahelise ahela lühendamine, energiahüvitiste maksmine tarbijatele ja kodanike uued nõudmised.
2.3.1.1 Elektrivõrkude parandamist tootmisest jagamiseni, sh ülekandevõrkude tõhustamist energiakao vältimiseks, käsitletakse riiklike energiatõhususe tegevuskavade hindamisel, mille kohta komitee võttis hiljuti vastu arvamuse (8).
2.3.1.2 Lisaks arutab komisjon energia säästmise võimalusi, mida pakuvad energiatõhusad elamu- ja ärihooned. Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu energiatarbimise juhtimise, arvestamise ja kuvamise süsteemide arendamisele, mis aitab samas ka tõsta tarbijate teadlikkust energiatarbimisest. Tuleb silmas pidada, et rohkem kui 40 % Euroopas tarbitavast energiast on ühel või teisel moel seotud hoonetega.
2.3.1.3 Komitee arvates (9) tuleb leida uued kultuurilised stiimulid ja soodustused, et kompenseerida kulude kasvu ja kasvatada huvi järgmiste küsimuste vastu:
— |
uuringute tegemine projekteerimise etapis; |
— |
ehitusmeetodite muutmine; |
— |
paremate materjalide kasutamine ehituses; |
— |
uued struktuurilahendused. |
2.3.1.4 Komitee kordab, (10) et lõpptarbija aspektist vaadatuna peab komitee vajalikuks pöörata tähelepanu asjaoludele, mis takistavad Euroopas ehitiste energiatõhusust edendamast ja rakendamast: tehnilised, majanduslikud, rahalised, administratiivsed, bürokraatlikud, institutsioonilised, juhtimisalased ja sotsiaalsete käitumismallidega seotud takistused ning lähenemisviisi ebajärjepidevusega seotud takistused (kütte- ja õhutussüsteemide tasakaalustamatus, kohalike ilmastikuoludega mittearvestamine jne).
Nn arukad kodud aitavad parandada elukvaliteeti, täiendada mugavusi, suurendada maja elanike turvalisust ning rahalist ja energiasäästu. Ühenduvus pakub juurdepääsu sideteenustele (raadio- ja teleringhäälingu signaalide vastuvõtmine, muundamine ja levitamine maapealse või satelliitedastuse, ADSLi, kaabli või elektrivõrgu kaudu), ent ka teistele, energia säästmise seisukohast väga tõhusatele teenustele nagu gaasi- ja veelekke või kahjustustest tuleneva ülemäärase elektritarbe tuvastamine ning kastmissüsteemide ja kliimaseadmete automaatne reguleerimine.
Aktiivsete ja passiivsete menetluste kasutamine eluasemete keskkonnaalaste omaduste parandamiseks võib kaasa tuua kodude energiakulu kuni 50-protsendilise vähendamise ning mitme uurimuse andmeil võib puhaste energiaallikate ja keskkonnakontrolli mehaaniliste süsteemide kombineerimise tulemusel sääst küünida 70 %-ni.
Tänu aruka sise-, välis- ja tänavavalgustuse osas tehtud edusammudele on juba võimalik kasutada valgusallikaid, mis on võimelised reageerima oma keskkonnale ja elektrooniliselt kohandama valgust vastavalt vajadusele. Turule on juba jõudnud sellised suuri energiasäästuvõimalusi pakkuvad tehnoloogiad nagu valgusdioodid (LED) ja uuenduslikumad orgaanilised valgusdioodid (OLED). Valgustus moodustab ligi ühe viiendiku maailma elektrikasutusest.
2.3.2.1 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab selliste vabatahtlike kokkulepete edendamist ja julgustamist, mille eesmärk on võtta järk-järgult kasutusele arukamad ja energiatõhusamad valgustid kõikides avalikes välis- ja sisetingimustes.
2.3.2.2 Arengu suunamise ja struktuurimuutuse jälgimise üks võimalus on nn roheliste riigihankelepingute sõlmimise edendamine info- ja sidetehnoloogiasektoris, et saavutada sektori kliimaneutraalsus. Sel eesmärgil võib sõlmida vabatahtlikke kokkuleppeid läbiviidavate katseprojektide üle.
Komisjonil tuleks teha endast sõltuv, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse investeerivatel ettevõtjatel ei väheneks mitte ainult energiasäästude tõttu kulusid, vaid et ka paraneks nende imago tarbijate silmis. Muidugi tuleb ettevõtjatel nende keskkonnaalase juhtimise raames tagada ka elektrooniliste komponentide, jäätmete ja ülejääkide sobiv ringlussevõtt. Ringlussevõttu tuleks ette näha juba seadmete tootmisel, nii et kasutatud materjalist ja komponentidest oleks suurem protsent korduvkasutatav. Arvestades küsimuse suurt olulisust, töötatakse komitees parasjagu välja omaalgatuslikku arvamust, milles komitee võtab seisukoha elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmekäitlussüsteemide kohta.
2.3.2.3 Komitee soovitas (11) varasemal juhul keskkonnahoidliku riigihanke arendamist. See hõlmab ökotoodete tehniliste omaduste kindlaksmääramist alates keskkonnamõju poolest parimatest toodetest, toote või teenuse kasutustsükli kulude kaasamist hanketingimustesse, vastava andmebaasi kättesaadavust Internetis, EÜ riigihankedirektiivide ajakohastamist, lisades nendesse viiteid normidele ning keskkonnajuhtimissüsteemidele, ökomärgistele ja ökodisainile esitatavatele nõuetele, ning viimasena riiklike tegevuskavade koostamist keskkonnahoidliku riigihanke kasutuselevõtuks. Kooskõlas komisjoni VKE-sid soodustavate poliitiliste meetmetega tuleks kõnealuses kontekstis toetada eeskätt keskmise suurusega ettevõtteid, arvestades nende osatähtsust tootmismahtudes ja tööhõives.
Info- ja sidetehnoloogia on esikohal kliimamuutuste mõju leevendamises, (12) kuna selle tooted ja teenused võivad aidata kaasa füüsiliste kaupade asendamisele ja reiside vähendamisele (nt arendades videokonverentsisüsteeme). Samas saaks oluliselt vähendada primaarsete energiaallikate kasutamist ja selle tulemusel süsinikudioksiidi heitkogusid, nt viies sisse uusi töövorme (kaugtöö), võttes kasutusele elektroonilise arveldamise ning kasutades kaugõpet või Interneti-põhiseid blankette.
2.3.3.1 Ettevõtjad võivad leida uusi sissetulekuallikaid, pakkudes info- ja sidetehnoloogial põhinevaid teenuseid, mille abil saaks tõsta tõhusust ka teistes valdkondades. Nende võimaluste hulka kuuluvad järgmised:
— |
edendada võimaluste otsimist ja elluviimist kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks; |
— |
koostada ettevõtetele või eri tööstussektoritele suunatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise võimaluste kataloogid; |
— |
soodustada ettevõtetes energiatõhususe suurendamise projekte; |
— |
selgitada välja kliimamõju vähendamise võimalused teenuste valdkonnas; |
— |
käsitada kasvuhoonegaaside heitkogusid „kulude ja tulude suhte näitajana” uute projektide hindamisel. |
2.3.3.2 Positiivselt võiks mõjutada „kliimamuutuse kontorite” asutamine info- ja sidetehnoloogiaga seotud ettevõtete juurde. Kontoritel võiksid näiteks olla järgmised ülesanded:
— |
suurendada taastuvate energiaallikate ja energiaülejääkide kasutust; |
— |
tagada ettevõtlusprotsesside vastavus ettevõtte energiaalasele poliitikale, parandades asjaomaste protsesside energiatõhusust; |
— |
tuvastada äritegevuse eri toimingutes juba kasutusele võetud parimad lahendused ja edendada neid tulevikuski; |
— |
määratleda süsinikudioksiidi heitkoguste vähendamise eesmärgid; |
— |
taotleda ettevõtte energiajuhtimissüsteemi sertifitseerimist välisorganisatsiooni poolt; |
— |
koostada energiaalane prognoos, tuvastades äritegevuse suurima energiakuluga toimingud. |
Brüssel, 4. detsember 2008
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president
Mario SEPI
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peasekretär
Martin WESTLAKE
(1) Üks näide kõnealusest teabe kogumisele ja analüüsile eelnevast tööst on hiljuti komisjoni tellimusel valminud uurimus „The implications of ICT for Energy Consumption” (e-Business Watch, Study report no 09/2008, http://www.ebusiness-watch.org/studies/special_topics/2007/documents/Study_09–2008_Energy.pdf).
(2) ELT L 191, 22.7.2005, lk 29.
(3) Info- ja sidetehnoloogia tähendab mikro- ja nanoelektroonikakomponente ning -süsteeme, aga ka tulevikutehnoloogiaid, nagu näiteks fotoonika, mis lubab nii suuremat andmetöötlemisvõimsust vaid murdosaga praegusest elektritarbimisest kui ka eredat valgust andvaid, energiasäästlikke valgustuslahendusi.
(4) ELT C 157, 28.6.2005, lk 22.
(5) ELT C 234, 30.9.2003, lk 13, ELT C 61, 14.3.2003, lk 22 ja EÜT C 94, 18.4.2002, lk 23.
(6) EÜT C 74, 23.3.2005, lk 44.
(7) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013)” ja „Ettepanek: nõukogu otsus, mis käsitleb Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM) tuumaenergiaalase teadus- ja koolitustegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2011)”, raportöör: Gerd Wolf, kaasraportöör: Antonello Pezzini (ELT C 65, 17.3.2006, lk 9).
(8) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus CESE 1513/2008 teemal „Energiatõhusus – riiklike tegevuskavade hindamine”, raportöör: Edgardo Maria Iozia.
(9) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus CESE teemal „Ehitiste energiatõhusus – lõppkasutajate panus” (ettevalmistav arvamus), raportöör: Antonello Pezzini (ELT C 162, 25.6.2008, lk 62).
(10) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse CESE 270/2008 punkt 1.11. ELT C 162, 25.6.2008, lk 62
(11) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ökoloogiline tootmine” raportöör: Anna Maria Darmanin (ELT C 224, 30.8.2008, lk 1).
(12) Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu (International Telecommunicatios Union, ITU) andmeil võib sobivate sidetehnoloogial põhinevate lahenduste kasutamine aidata vähendada info- ja sidetehnoloogiaga seotud sektorites (tervishoid, linnaliiklus, avalik haldus jne) süsinikdioksiidi heitkogusid rohkem kui 48,4 miljoni tonni võrra.