Ärakuulamise eest vastutava ametniku lõpparuanne menetluse kohta juhtumis COMP/38.121 — Toruliitmikud

(vastavalt komisjoni 23. mai 2001. aasta otsuse 2001/462/EÜ, ESTÜ (ärakuulamise eest vastutatavate ametnike pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes) artiklitele 15 ja 16 — EÜT L 162, 19.6.2001, lk 21)

(2007/C 255/13)

Äriühing Mueller Industries Inc. esitas 2001. aasta jaanuaris leebema kohtlemise taotluse vastavalt komisjoni 1996. aasta teatisele, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul. Leebemat kohtlemist taotlesid ka IMI (2003. aasta septembris), Delta (2004. aasta märtsis), Frabo (2004. aasta juulis) ja Oystertec (2005. aasta mais).

22.–23. märtsil 2001 tegi komisjon kontrollkäigud seoses nii vasktorude kui ka toruliitmikega. Seejärel otsustas komisjon eraldada sanitaartehniliste vasktorude (38.069), tööstuslike torude (38.240) ja toruliitmike (38.121) juhtumid. 24.–25. aprillil 2001 tehti Delta Groupi ruumidesse kontrollkäike, mis hõlmasid vaid toruliitmikke. Alates 2002. aasta veebruarist ja märtsist esitas komisjon kõikidele asjaosalistele mitmeid teabepalveid vastavalt määruse nr 17 artiklile 11 ja hiljem vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 18.

Käesolevas otsuse eelnõus käsitletakse kolmest juhtumist viimati nimetatut, sest kahe ülejäänud juhtumi puhul on komisjon juba otsuse vastu võtnud.

Vastuväited ja juurdepääs toimikule

22. septembril 2005 esitas komisjon vastuväited, mis oli adresseeritud 30 ettevõtjale ja ühele ettevõtjate ühendusele ning milles kirjeldati ühte ja järjepidevat kogu Euroopat hõlmavat rikkumist, mis kestis 13 aastat. Kõik osapooled vastasid õigeaegselt, välja arvatud Supergrif SL, kelle Delta müüs 2002. aasta oktoobris Supergrifi juhatusele, ja kes ei vastanud vastuväidetele. Menetlusse ei ole kaasatud kolmandaid osapooli, mis on tavaline kartellijuhtumi puhul.

22. detsembri 2005. aasta kirjaga taotles Aalberts juurdepääsu vastustele, mida teised pooled olid saatnud vastuväidete kohta, ja sama taotles ka IMI oma 23. detsembri 2005. aasta kirjaga. Komisjoni talitused lükkasid taotlused tagasi, sest komisjoni tava kohaselt antakse juurdepääs toimikule taotluse korral tavaliselt üks kord pärast seda, kui komisjon on saatnud pooltele vastuväited.

Seepärast ei anta üldreeglina juurdepääsu komisjoni vastuväidete kohta saadetud teiste poolte vastustele. Lisaks sellele ei ole komisjon vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (esimese astme kohtu 15. märtsi 2000. aasta otsus liidetud kohtuasjades T-25/95 jt, Cimenteries, punkt 380 ja sellele järgnevad punktid) kohustatud edastama vastuseid vastuväidete kohta kõikidele pooltele.

Suuline arutelu

Vaatamata sellele nõustusin 26. ja 27. jaanuaril 2006 toimunud suulisel arutelul, et Tomkinsi ja Pegleri puhul oli kaitseõiguse tõttu vaja, et ettevõtjad vahetaksid omavahel vastuseid vastuväidetele. Komisjon on seisukohal, et Tomkins vastutab oma tütarettevõtja Pegleri eest, ja lähtub Pegleri vastusest, et seda seisukohta toetada. Pegler omakorda peaks teadma, millistel tõenditel põhinevad Tomkinsi väited. Nendel põhjustel lepiti kokku, et ettevõtjatel peaks olema juurdepääs teise vastustele, mis tõi kaasa elava arutelu kahe kõnealuse ettevõtja vahel.

Kõik vastuväidete adressaadid, välja arvatud Comap, Flowflex ja Supergrif, osalesid arutelul.

Lõppotsuse eelnõu

Vastuväidetes esitatud FNASiga seotud vastuväiteid ei ole otsuse eelnõus toetatud. Arvestades FNASi selgitusi, mis esitati nii kirjalikult vastusena vastuväidetele kui ka suulisel arutelul, otsustati mitte jätkata FNASi suhtes algatatud menetlust, sest ta ei osalenud rikkumises.

Komisjonile esitatud otsuse eelnõu sisaldab ainult neid vastuväiteid, mille kohta pooltele on antud võimalus väljendada oma seisukohta. Leian, et poolte õigusi anda selgitusi on arvestatud.