16.5.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/42

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab, et Euroopa Komisjon kavatseb oma ettepanekuga Euroopa veinituru ühise korralduse reformi kohta põhimõtteliselt säilitada veini jaoks eraldi turukorralduse. Komitee oleks eelistanud, et komisjon oleks võtnud rohkem arvesse ettepanekuid, mis komitee esitas 14. detsembri 2006. aasta arvamuses „Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile — Jätkusuutliku Euroopa veinisektori väljakujundamine” (1).

1.2

Komitee kordab nõudmist seada reformi peaeesmärgiks Euroopa veinide konkurentsivõime tõstmine ja turuosa tagasivõitmine. Sealjuures peaks komisjon veinituru korralduse reformi ja eelkõige väliskaubandussätete puhul rohkem arvesse võtma Euroopa veinisektori positsiooni maailmaturu liidrina.

1.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et vein ja viinamarjakasvatus on Euroopa kultuuri ja eluviisi oluline ja lahutamatu osa. Paljudes Euroopa viinamarjakasvatusega tegelevates piirkondades kujundab viinamarjakasvatus ühiskondlikku ja majanduslikku keskkonda. Seetõttu rõhutab komitee, et nii reformi eesmärkide kui ka kavatsetavate meetmete puhul tuleb lisaks majanduslikele tagajärgedele pidada silmas ka tagajärgi tööhõivele, sotsiaalsüsteemile, keskkonnale — eelkõige väljajuurimiskavade kaudu, samuti tarbijakaitsele ja tervisele. Kõike seda on aga Euroopa Komisjoni ettepanekus arvestatud ebapiisavalt.

1.4

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa Liidu viinamarjakasvatus on umbes 1,5 miljoni valdavalt väikese pereettevõtte eksistentsi alus ja annab vähemalt hooajaliselt tööd enam kui 2,5 miljonile töötajale. Seetõttu pöörab komitee erilist tähelepanu asjaolule, et reformi puhul eelistataks meetmeid, mis mõjuvad positiivselt viinamarjakasvatajate sissetulekule ning tööhõivevõimalustele Euroopa viinamarjakasvatuses.

1.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab Euroopa Komisjoni ettepanekut anda veini tootvate liikmesriikide käsutusse riiklikud assigneeringud, sest see on oluline panus subsidiaarsuse põhimõtte rakendamisse ja piirkondlike erinevuste arvestamisse. Siiski tuleb suurendada toetusvahendite hulka, et tagada reformi eesmärkide saavutamine.

1.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekuid tarbijate teavitamise alaste meetmete kohta ebapiisavateks. Komitee tervitab ettepanekuid veinimüügi edendamiseks eksporditurgudel, ent peab vajalikuks nende laiendamist siseturule.

2.1

Euroopa Komisjon kavatseb viia läbi veinituru korralduse reformi eelkõige järgmistes valdkondades:

3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab valdavas osas Euroopa Komisjoni seatud eesmärke. Kavandatud meetmete osas peab komitee siiski vajalikuks kohanduste ja paranduste tegemist.

3.2

Komitee kordab nõudmist tõsta Euroopa veinitootjate konkurentsivõimet siseturul ja eksporditurgudel, tugevdada Euroopa majanduslikku positsiooni, toetada kvaliteedipüüdlusi ning lähtuda rohkem turuarengutest ja tarbijate soovidest. Kõnealuseid nõudmisi ei ole komisjon oma määruse ettepanekus piisavalt arvesse võtnud.

3.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab endiselt oluliseks majanduslike eesmärkide täpsustamist ning nende täiendamist sotsiaalsete ja tööhõivepoliitiliste eesmärkidega. Nende hulka kuuluvad viinamarjakasvatusega tegelevate ettevõtete tulutaseme parandamine, noorte veinitootjate arenguvõimaluste avardamine, jätkusuutlike tööhõivevõimaluste pakkumine ning täistööajaga ja hooajaliselt töötavate töötajate sobiv tasustamine.

3.4

Komitee suhtub endiselt kriitiliselt ministrite nõukogu pädevuste komisjonile üleandmisse, nt uutele veinivalmistustavadele lubade väljastamisel, kuna Euroopa Komisjon ei esindanud kahepoolsete lepingute sõlmimiseks peetud läbirääkimistel piisavalt Euroopa veinitootjate huve.

3.5

Komitee kinnitab seisukohta, et praeguseid rahalisi vahendeid tuleb suurendada, et oleks võimalik arvestada kahe uue tootjariigi ühinemist ELiga.

3.6

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kordab nõudmist parandada ja laiendada turuseiret, et saada veinituru korraldamise aluseks paremaid andmeid tootmise, kaubanduse ja tarbimise kohta. Seni kasutatud koguandmed on olulised, kuid ebapiisavad. Vajalik on ka ajakohane teave muutuste kohta tootmisstruktuurides, turustuskanalites ja tarbijakäitumises.

3.7

Komitee toetab komisjoni seisukohta, mille kohaselt tuleks veinituru uus korraldus jõustada esimesel võimalusel. Komitee peab siiski vajalikuks järkjärgulise ülemineku perioodi, et võimaldada ettevõtetel vajadusel sammhaaval kohanduda uute raamtingimustega.

3.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab komisjoni kavandatud väljajuurimiskavas tehtud muudatusi. Sellegipoolest oleks komitee arvates kasulik rakendada kavandatud meetmed ellu piirkondlike või riiklike struktuuriprogrammide raames, et vältida üksikute väljajuurimiste negatiivset mõju (nt söötis maa viinamarjaistanduste keskel) ja tagada meetmete nõuetekohane rakendamine.

3.9

Komitee kordab seisukohta, et ta on uute istanduste rajamise keelu täieliku tühistamise vastu, kuna sellega seatakse ohtu veinituru reformi majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnapoliitilised ja maastiku hoidmise eesmärgid.

4.1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab asjaolu, et tema taotletud piirkondlike erinevuste senisest suuremat arvestamist ja subsidiaarsuse põhimõtte järjekindlamat järgimist veinisektoris on riiklike assigneeringute kehtestamise näol põhimõtteliselt arvesse võetud. Komitee peab kavandatud toetusmeetmeid siiski ebapiisavateks.

4.1.2

Komitee ühineb komisjoni seisukohaga, mille kohaselt tuleb säilitada ühtne ja asjakohane ühenduse raamistik. Raamistiku piires võivad liikmesriigid ise määrata oma viinamarjakasvatuspiirkondades rakendatavad meetmed. Sealjuures on oluline roll vastavate eesmärkidega tootjaorganisatsioonidel, tootmisharudevahelistel organisatsioonidel, reguleerimis- ja muudel asutustel.

4.1.3

Komitee avaldab poolehoidu ulatuslikumale meetmete loetelule, et suuta vastata turukorralduse eesmärkidele. Ta viitab komitee varasematele veinituru ühist korraldust käsitlevatele arvamustele (2), milles ta muu hulgas nõudis, et loodaks programmid kvaliteettoodete edendamiseks viinamarjakasvatuses, veinikeldrites, turustamises ja tarbijate teavitamises, et võetaks ebasoodsates tingimustes olevaid piirkondi soosivaid meetmeid ning et nähtaks ette pindalal põhineva toetuse õiguse võimalus.

4.1.4

Komitee kordab oma nõudmist võtta kasutusele sidusad ja üksteist täiendavad meetmed maksimaalse tulemuslikkuse tagamiseks. Kõnealused meetmed tuleks integreerida kogu tootmisahelat hõlmavatesse kavadesse, mis ulatuvad viinamarjaistandustest ja töötlemisest toote turustamiseni. Siia kuuluvad ka meetmed kõigi viinamarjadest valmistatavate toodete jaoks alternatiivsete turustusvõimaluste arendamiseks.

4.1.5

Komitee nõuab endiselt ja otsustavalt, et loodaks eriprogramm edendamaks ebasoodsates tingimustes olevaid viinamarjakasvatuspiirkondi, nagu nt kallakutel ja nõlvakutel asuvad viinamarjaistandused ning äärmuslike kliimatingimustega piirkonnad.

4.1.6

Komitee tervitab, et komisjon omistas riiklike assigneeringute osas suurt tähtsust väljaveo edendamise meetmetele. Lisaks on vaja meetmeid, et teavitada siseturul tarbijaid viinamarjakasvatuse kultuurist ning tutvustada neile mõõduka veinitarbimise eeliseid ja kuritarvitamise ohte. Komitee kordab oma nõudmist toetada Euroopa turu seire loomist.

4.1.7

Komitee ei pea võimalikuks kohest sekkumismeetmete lõpetamist. Seetõttu soovitab ta, et riiklike assigneeringute raames oleks järkjärgulise ülemineku perioodil aastatel 2008–2010 võimalik pakkuda destilleerimistoetusi kangete alkohoolsete jookide tootmiseks ning toetusi ajutisele eraladustamisele.

4.1.8

Komitee on seisukohal, et riiklikud assigneeringud peaksid sisaldama kriisiohjamise meetmeid, mis põhinevad veinitootjate jagatud vastutusel. Majanduskriiside lahendamiseks seni ettenähtud meetmetest (saagikindlustus ja investeerimisfond) ei piisa. Seetõttu tuleks uurida, kas senised erakorralised destilleerimised on end õigustanud ja kas on võimalik ette näha erakorralist destilleerimist riiklike assigneeringute raames.

4.1.9

Kehtiv viinamarjade, meski ja veinisette ülepressimise keeld on end praktikas õigustanud, et tagada veinitoodete kvaliteet ja takistada võimalikku kuritarvitamist. Seetõttu peaks keeld kehtima jääma. Liikmesriikidele tuleks anda luba teatavatel aastatel suurendada destilleeritava toodangu osakaalu toodangu kogumahust.

4.1.10

Komitee võtab teadmiseks, et Euroopa Komisjon on koostanud ettepaneku riiklikele assigneeringutele eraldatavate eelarvevahendite jaotamise kohta. ELi uutele liikmesriikidele, mille kohta puuduvad varasemad andmed, tuleks kehtestada eraldi finantssätted vastavalt viinamarjaistanduste pindala kogusuurusele.

4.2.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on mitmes arvamuses rõhutanud teise samba suurt tähtsust maapiirkondade, sh Euroopa viinamarjakasvatuspiirkondade tulevase arengu jaoks. Ent ka nimetatud põhimõttelist eesmärki arvesse võttes on komitee seisukohal, et veinisektori eriprobleemide lahendamiseks tuleb veinituru reformi raames arutatud meetmeid rahastada veinieelarvest. Seetõttu ei tohi eelarvet ei kärbete ega vahendite ülekandmisega vähendada.

4.3.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab tingimata vajalikuks veini kui toote rahvusvaheliselt tunnustatud määratlust. See nõuab ka tunnustatud tootmisviiside kindlaksmääramist. Tuleks selgesõnaliselt öelda, et veinituru korraldus ei hõlma nn puuviljaveine.

4.3.2

Komitee on seisukohal, et Rahvusvahelise Veiniameti standarditest lähtumine veinivalmistustavade puhul tuleb järjekindlamalt lülitada kahepoolsete või rahvusvaheliste ärilepingute strateegilisse suunitlusse. Kõikide maailmas tunnustatud valmistusviiside heakskiitmine impordiveinide puhul on vastuolus nõudmisega, et Euroopa veinide puhul järgitaks senisest rangemalt Rahvusvahelise Veiniameti standardeid. Muidu soodustataks veelgi rohkem konkurentsi moonutamist. Lisaks ei nõustu komitee ettepanekuga lubada eksporditavate veinide puhul kasutada veinivalmistamistavasid, mis on siseturul turustamisel keelatud.

4.3.3

Komitee pooldab lubatud veinivalmistamistavade loetelu lisamist siin vaadeldavale määrusele ning seda, et õigus valmistamistavade ajakohastamiseks ja uute valmistamistavade lubamiseks tuleks jätta nõukogule.

4.3.4

Komitee tervitab, et Euroopa Komisjon on taganenud ettepanekust anda luba Euroopasse imporditud viinamarjavirdest või viinamarjavirde kontsentraatidest veini tootmiseks või kolmandate riikide toodete segamiseks Euroopa toodetega.

4.3.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub komisjoni üles võtma oma tootmiseeskirjade ettepanekutes arvesse Euroopa Liidu erinevaid asukoha-, kliima- ja ilmastikutingimusi. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kõnealune teema on väga delikaatne ning ei tohi põhjustada Euroopa veinimajanduse killustumist või reformiettepanekute blokeerimist. Komitee toetab nõuet kõigi veinivalmistamistavade rangema kontrolli järele veinide kvaliteedi edendamiseks ja tagamiseks.

4.3.6

Komitee analüüsib seetõttu komisjoni ettepanekuid, võttes seejuures aluseks komitee seniseid arvamusi, komisjoni esitatud analüüse, ettepanekut veinivalmistusviiside liberaliseerimise kohta ja veinivalmistamistavade tunnustamist kahepoolsetes lepingutes, ning reformi eesmärke, seda eelkõige konkurentsivõime suurendamise ja tootmiskulude vähendamise osas. Komisjoni ettepaneku eeliseid ja puudusi kaaludes on komitee seisukohal, et põhimõtteliselt peavad säilima suhkru kasutamise ja viinamarjavirde kontsentraadi toetuse kehtivad eeskirjad.

4.4.1

Komitee tervitab, et Euroopa Komisjon on täpsustanud oma ettepanekuid veinide märgistamiseks vastavalt nende päritolule. Komitee on sarnaselt komisjoniga seisukohal, et kvaliteetveinide kontseptsiooni aluseks on ühenduses muuhulgas veini geograafilise päritoluga seonduvad eriomadused. Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitse on äärmiselt tähtis. Seetõttu peaks päritolunimetuse või geograafilise tähise kasutus piirduma üksnes kindlal geograafilisel alal valmistatavate veinidega.

4.4.2

Komitee tervitab, et Euroopa Komisjon on vahepeal seletanud ja täpsustanud oma ettepanekuid selles mõttes, et tulevikus võib jätkata ka selliste kvaliteedipoliitika end praktikas õigustanud süsteemide kohaldamist, mis üldse või osaliselt ei põhine päritolunimetuste põhimõttel. Eelkõige kvaliteetveinide kontroll on mitmes riigis osutunud kasulikuks tootjate ja eriti tarbijate seisukohast.

4.4.3

Sellest hoolimata jätkub lahtiseid küsimusi seoses vastavusega komisjoni 29. aprilli 2002. aasta määrusele (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas (3). Seetõttu nõuab komitee vastavustabeli esitamist, et määrata kindlaks mõju geograafilistele tähistele ja traditsioonilistele nimetustele.

4.5.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab ettepanekuid väga keeruliseks ning ootab Euroopa Komisjonilt kavandatud muudatuste tagajärgede täpset simulatsiooni.

4.5.2

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et märgistamisõigust muudeti alles hiljuti, pärast aastatepikkuseid arutelusid. Komitee palub Euroopa Komisjonil selgitada, millised on uued seisukohad, mida ei hinnatud äsja lõppenud arutelu käigus.

4.5.3

Komitee tervitab märgistuseeskirjade lihtsustamist, kui need aitavad kaasa tarbijate paremale teavitamisele. Nimetatud muudatused ei tohi aga põhjustada konkurentsimoonutuste või tarbijate eksitamise ohu suurenemist, mis omakorda tooks kaasa kohtuvaidluste laine. Kõnealusest seisukohast lähtudes on küsitav Euroopa Komisjoni ettepanek, mille kohaselt päritolunimetuseta või geograafilise tähiseta veinide märgistus võiks sisaldada valikuliselt viinamarjasordi nime ja aastakäiku. Ettepanekuga saab nõustuda vaid siis, kui kehtestatakse kõnealuste veinide jälgitavuse tagamise kontrolli- ja sertifitseerimissüsteem, et kaitsta tarbijaid ning hoida ära nende eksitamist ja ebaausat konkurentsi.

4.5.4

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et üha suurenevas Euroopa Liidus kasvab keeleline mitmekesisus, mille tõttu võivad tekkida kaubandustõkked, nagu praegu on juhtunud seoses sulfiti märkimisega. Seetõttu tuleb kohustuslike andmete (nt koostisained) märgistamisel luua võimalus üldiselt mõistetavate sümbolite kasutamiseks.

4.6.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitab tõsiasja, et komisjon on muutnud väljajuurimist käsitlevaid eeskirjade ettepanekuid ja vähendanud asjaomast eelarvet. Komitee tunnustab väljajuurimise olulisust turukorraldusvahendina, mida tuleb pakkuda riiklike või piirkondlike struktuuriprogrammide osana ühenduse üldraamistikus ja mille rakendamine peaks piirduma 3–5 aastaga. Väljajuurimist tuleb pakkuda vabatahtliku meetmena viinamarjakasvatuse lõpetamiseks selleks ebasobivatel maa-aladel ja mitteelujõuliste viinamarjakasvatuste tegevuse lõpetamisega kaasneva sotsiaalse mõju vähendamiseks.

4.6.2

Komiteel on hea meel tõdeda, et komisjon on muutnud uute istanduste rajamise ajutise keelu tühistamise esialgset ajakava. Komitee on siiski vastu istutuseeskirjade täielikule liberaliseerimisele (ka tähtaja edasilükkamisel), kuna sellega seatakse ohtu veinituru reformi majanduslikud, sotsiaalsed, keskkonnapoliitilised ja maastiku hoidmise eesmärgid. Viinamarjakasvatuse üleviimist traditsioonilistelt viinamarjakasvatuse aladelt odavamalt majandatavatele pindadele ei saa toetada viinamarjakasvatuspiirkondade tööhõive, majanduse ja infrastruktuuri, samuti sotsiaalse struktuuri, keskkonna ja looduskeskkonna kaitsega seonduva üldise vastutuse tõttu.

4.6.3

Kui Euroopa kasvatuskord koos uusistutuskeeluga kaotatakse, siis tuleb luua tugiraamistik, et viinamarjakasvatuspiirkonnad saaksid Euroopa veinituru korraldusega kooskõlas oma kasvatuskorraga jätkata või selle välja kujundada.

4.7.1

Komitee leiab, et komisjoni ettepanekud on ei ole piisavad selleks, et võita tagasi siseturul kolmandatele riikidele ja eelkõige uue maailma riikidest pärit veinidele kaotatud turuosa.

4.7.2

Komitee kutsub komisjoni üles nägema ette riiklikes assigneeringutes meetmeid tarbijate teavitamiseks ja müügi edendamiseks mitte üksnes eksporditurgudel, vaid ka siseturul. Sealjuures tuleb erilist tähelepanu pöörata mitmekülgse teabe andmisele mõõduka veinitarbimise kui tervisliku toitumise ja kaasaegse elustiili osa positiivsete külgede kohta.

4.7.3

Komitee rõhutab, et teavitamis- ja edendamismeetmed peavad hõlmama kõiki viinamarjadest valmistatavaid tooteid.

4.7.4

Komitee soovitab ühendada veinitooteid käsitlevad teavitamismeetmed viinamarjakasvatuspiirkondade turismi, gastronoomia ja teiste toodetega.