23.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 318/78

1.1

Euroopa Ülemkogu otsustas 20. detsembril 2000 käivitada ettevõtteid ja ettevõtlust, eelkõige väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKEsid) käsitleva mitmeaastase programmi (1). Euroopa Liit kavatses kõnealust uut raamistikku kasutada ettevõtete konkurentsivõime arendamiseks teadmistepõhises ühiskonnas, lihtsustamaks ja hõlbustamaks nende õigus-, haldus- ja finantskeskkonda ja eelkõige toetada teadusuuringuid ja uuendustegevust, võimaldada neile kergem juurdepääs teenustele ja ühenduse programmidele ning edendada ettevõtlust.

1.2

Euroopa Komisjon tutvustas 2003. aasta alguses Euroopa ettevõtlust käsitlevat rohelist raamatut (2), milles rõhutatakse vajadust sihipärase toetuse järele ja kutsutakse üles rakendama strateegilist poliitikat tööstussektori ja töötleva tööstussektori edendamiseks. Kõnealustes sektorites on Euroopas valitsenud aastatepikkune ohtlik madalseis, iseäranis muude maailma piirkondadega võrreldes.

1.2.1

Ettevõtliku meelelaadi toetamiseks ja suurendamiseks on Euroopas välja pakutud järgmised põhimeetmed:

1.3

Pärast mainitud rohelisel raamatul põhinevat konsultatsiooni sidusrühmadega tutvustas komisjon 2004. aastal ettevõtluse tegevuskava (3) kus võeti arvesse uusi reaktsioone ja mis täiendas ettevõtteid ja ettevõtlust käsitlevat mitmeaastast programmi.

1.4

Olulised küsimused, näiteks tööstuspoliitika, teenuste toetamine ja tööhõive majanduskasvu käivitajana on nii riiklikul kui Euroopa tasandil tihedalt seotud tööhõive ja sotsiaalvaldkonna prioriteetidega, mis on Euroopa Liidu poliitiliste otsuste tähtsaks eesmärgiks. Euroopa institutsioonid on kõnealuses valdkonnas võtnud viimaste aastate jooksul ette mitmeid algatusi, kaasaarvatud liikmesriikide esitatud aastaplaanid.

1.5

1997. aasta Luksemburgi Euroopa tippkohtumisel käivitati Euroopa tööhõivestrateegia, mida hakati hiljem käsitlema Lissaboni strateegia põhielemendina. Õigupoolest seati just Lissaboni strateegias eesmärgiks Euroopa majanduse ajakohastamine, vähendades töötust ja luues juurde kõrge kvalifikatsiooniga töökohti. Mainitud eesmärke on võimalik saavutada ainult siis, kui pöörata tähelepanu sotsiaalpoliitikale ja erinevatele elanikkonna rühmadele võrdseid võimalusi pakkuvatele poliitikavaldkondadele. Viimatimainitu on tegelikult vältimatu eeltingimus kõrgema majanduskasvu määra ja “tervema” majanduskeskkonna saavutamiseks enne majandussüsteemi olulist ümberkorraldamist.

1.6

Teisteks elementideks, mis kaasatakse kõnealusesse ambitsioonikasse projekti, on Euroopa teadusruum, turgude täielik integratsioon ja VKEde sõbraliku keskkonna loomine. Komisjon väidab oma ettepanekus konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi kohta (2007-2013) ) (4), et tehnoloogiate ja teadusuuringute edendamine on otseselt seotud turu võimaluste uurimisega uutele toodetele, teenustele ja äritavadele. Samuti tuleks soodustada riskide võtmise ja uute ideede katsetamise valmidust turul. Euroopa pettumust valmistava majanduskasvu üheks peamiseks põhjuseks on mitteküllaldane uuendustegevus.

1.7

Sotsiaalse ühtekuuluvuse osas kutsuti üles viivitamatule sekkumisele hariduse/väljaõppe ja sotsiaalse kaitse vallas. Liikmesriikide vahelise kooskõlastamise tagamiseks poliitika kujundamisel loodi võimalus avatud kooskõlastusmeetodi kasutamiseks, mille abil vahetatakse ja levitatakse parimaid tavasid ja nende abil saavutatud tulemusi erinevates valdkondades.

1.8

Tänu Lissaboni strateegia vahekokkuvõttele oli Euroopa Komisjonil 2005. aastal võimalik esitada teatis majanduskasvu ja tööhõive kohta (5), mis keskendus kahele olulisele punktile: kindla ja jätkusuutliku majanduskasvu ja rohkemate ja paremate töökohtade loomine. Arvati, et kõnealuseid eesmärke on võimalik saavutada ühenduse ja riikliku tasandi vahelise sünergia abil.

2.1

Majandus- ja töötleva tööstuse valdkonnas toimub jätkuv ja kiire muutuste protsess: erinevad tööstussektorid ja nende töötajad kohanduvad ja teevad uuendusi kooskõlas turu arenguga, püüdes jääda konkurentsivõimeliseks ja luua paremad majanduskasvu ja kasumi saamise võimalused.

2.1.1

Euroopa turuga sarnastel turgudel, kus ettevõtted arenevad peadpööritava kiirusega ja traditsioonilised sektorid (töötlev tööstus, kaubandus, turustamine jne) omavahel segunevad, võib olla raske määratleda erinevate tegevusvaldkondade vahelisi piirjooni. Lisaks muutub ettevõtete hindamisel ja klassifitseerimisel üha raskemaks määratleda nende peamist tegevusvaldkonda (kas kaubandus, põllumajandus, töötlev tööstus, käsitöö, teenused jne).

2.1.2

Kuna sotsiaalmajandus on kasvanud sel määral, et moodustab nüüd suure ja üha kasvava osa Euroopa turust, muudab see raskeks statistiliste andmete vastavuse pidevalt muutuvale ja uuenevale olukorrale. Eurostati ametnikud ütlevad, et nende arvates on raske kõnealust valdkonda määratleda, kuna sotsiaalmajanduslikud tegevused ei ole alati registreeritud äritegevusena. Komitee arvab siiski, et tuleb teha kõikvõimalikke jõupingutusi, et mõõta sotsiaalmajanduse üha kasvavat tähtsust. Kõnealune valdkond on määrava tähtsusega Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisel. Mainitud andmete puudumine takistab paremat arusaamist ärimaailma ja turu arengutest.

2.1.3

Oluline on kasutada Euroopa Liidu ettevõtteid käsitlevat struktuurilist ettevõtlusstatistikat, mis oleks ajakohane ja keskenduks ettevõtete tegevusele, konkurentsivõimele, tulemuslikkusele ja ettevõtete struktuurile. Statistilise toetuse tähtsuse rõhutamisel peab meeles pidama, et andmete kogumine ja pärastine töötlemine eeldavad olulisi investeeringuid inimkapitali ja rahalistesse vahenditesse, iseäranis väikeettevõtete puhul.

2.1.4

Majanduskasv on kõikide Euroopa Liidu riikide esmane prioriteet, mida Euroopa Nõukogu ja teised Euroopa institutsioonid on lugematutel puhkudel nentinud. Majanduskasvuga peab vältimatult kaasnema uute ja paremate töökohtade loomine. Seda peab kõikides valdkondades, eelkõige töötleva tööstuse ja teenindussektoris, teostama nii, et toetataks majanduskasvu ennast ja Euroopa kodanikel oleks võimalik kõnealusest tegevusest kasu saada.

2.2

Euroopa arengumudel erineb teistest mudelitest selle poolest, et sotsiaalvaldkonnale ja jätkusuutliku majanduskasvu mõistele on omistatud märkimisväärne roll. Viimatimainitut tuleb alati meeles pidada, kui Euroopa institutsioonid kavandavad oma pädevusala piires õigusakte.

2.3

See tähendab, et on vaja väga selget ettekujutust Euroopa tööstuse tegelikust olukorrast, kui eesmärgiks on tõeliselt tõhusate, kasulike ja ühtsete õigusaktide koostamine. Poliitilised valikud peavad põhinema tegeliku olukorra ja sellega kaasnevate probleemide analüüsil ja pakkuma lahendusi, mis hõlmaksid võimalikult palju elemente, eesmärgiga ennetada mõju, mida langetatud otsused avaldaksid poliitilisele, majanduslikule, õiguslikule, sotsiaalsele, riiklikule ning piirkondlikule ja kohalikule olukorrale.

2.4

Statistilised andmed on kahtlemata olulise tähtsusega vahend põhjaliku ja tõhusa tegeliku olukorra analüüsi tegemiseks. Eurostati asutamisest alates tehtud töö on väärtuslik ja asendamatu tugi Euroopa Liidu otsustelangetamise ja poliitilistele protsessidele.

2.4.1

Statistilised andmed on olulise tähtsusega, kuna nende abil on võimalik mõõta, uurida ja kirjeldada kohapealse tegeliku olukorra arvukaid ja erinevaid aspekte. Statistilise teabe kättesaadavus on määrava tähtsusega poliitika kujundamisel ja hindamisel, avalike teenuste ja ülesannete haldamisel, paremaks õiguslikuks raamistikuks ja vastu võetud poliitika edukuse ja edusammude regulaarseks jätkuvaks jälgimiseks.

2.5

Eelmainitu kehtib kõikide Euroopa Liidu pädevusalade puhul ja seetõttu on Eurostati ülesandeks ajakohaste ja usaldusväärsete andmete kogumine ja avaldamine, kasutades selleks liikmesriikide statistikainstituutide tuge ja abi. Viimastel aastatel on määrava tähtsusega olnud andmed, mis on kogutud järgmistes valdkondades: majandus, rahandus, põllumajandus, rahvastikupoliitika, sotsiaalkindlustus, kaubandus, teadusuuringud, keskkond, transport ja mitte vähem olulistena ka tööstus ja sellega kaasnevad turunäitajad.

2.5.1

Euroopa ettevõtlusele ja selle arengule omistatud tähtsuse mõistmiseks piisab sellest, kui meenutada komisjoni ja nõukogu viimaste aastate algatusi kõnealuses küsimuses.

3.1

Nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 58/97, mille nõukogu võttis vastu 20. detsembril 1996, on viimase kümne aasta jooksul neli korda muudetud. Nüüd käsitletakse kõige viimast välja pakutud muudatust, mille eesmärgiks on poliitika ja strateegia analüüsi ja rakendatavuse ühtsuse parandamine Euroopa tööstuse ja töötleva tööstuse toetamiseks.

3.1.1

Et tulla toime suurenenud nõudlusega statistika järele, teeb komisjon ettepaneku mitmete paranduste tegemiseks, pöörates erilist tähelepanu teenustele, mis on olnud viimastel kuudel ulatusliku arutelu keskpunktis, kuna nende majanduslikku tähtsust ja potentsiaali ei ole ELi tasandil täielikult kajastatud. Komisjon esitab ühtlasi lisa ettevõtete ja ettevõtlusteenuste demograafia kohta.

3.2

Komisjon on kinnitanud, et paljude tegevuste kohta — enamik neist on seotud ettevõtlusteenustega — ei ole olemas üksikasjalikku ja värskeimat statistikat. Seega pakub kõnealune uus ettepanek võimaluse kohandada kehtivaid sätteid, nii et majandustegevust ja tööstuslikku tegevust oleks võimalik võrrelda teenindussektori vastavate tegevustega.

3.2.1

Ettevõtliku meelelaadi käsitlevate strateegiliste soovituste toetamiseks pidas komisjon veel vajalikuks kooskõlastatud andmete olemasolu ettevõtete demograafia (käivitamine, tegevus ja tegevuse lõpetamine) ja nende mõju kohta tööhõivele. Ettevõtete “demograafilised” andmed kuuluvad juba struktuurinäitajate alla, mida kasutatakse Lissaboni strateegiaga kehtestatud eesmärkide järelevalveks. Mainitud kontekstis tulebki komisjoni välja pakutud muudatusettepanekut käsitleda.

3.3

Kõnealuses ettepanekus mainitakse statistiliste andmete kogumise vahendina NACE koodi, mida komisjoni talitused kasutavad tavaliselt kõiki majandustegevusi käsitleva statistika puhul (6). NACE koodi on muudetud ja ajakohastatud Euroopa Liidu majanduse ja töötleva tööstuse suundumuste paremaks mõistmiseks.

3.4

Võrdlusnäitaja NACE REV. 1.1 on lihtsalt NACE REV. 1 ajakohastatud versioon ja sellega ei kaasne märkimisväärseid ümberkorraldusi. Kõnealuse uuenduse eesmärgiks oli tuua välja:

3.4.1

NACE viimane versioon koos uute muudatuste ja parandustega on parajasti Euroopa Parlamendis teisel lugemisel ja võetakse kasutusele lähikuudel.

3.5

Kohaldamisala järgi määratletud (artikkel 2) statististiliste andmete kogumine on korraldatud moodulitena, vastavalt määruse ettepaneku artiklile 3:

3.5.1

Viimased kolm moodulit on lisatud kõnealusele välja pakutud määruse ettepanekule ja vastavas lisas on antud selgitus iga mooduli ja selle kasutuse kohta.

3.6

Ainult mõnede moodulite jaoks on kavandatud pilootuuringud. Kõnealuste uuringutega on alati kaasnenud statistika kogumine moodulite jaoks. Sel juhul peab rõhutama ad hoc pilootuuringute kaasamise tähtsust tervishoiu- ja haridussektori jaoks. Tegu on vabatahtlike uuringutega, mis vastavalt Eurostati andmetele võimaldavad täpsemalt hinnata turutegevuse mõju kõnealustes sektorites.

4.1

EMSK tunnistab statistiliste andmete panuse olulisust tööstuspoliitika prioriteetide kindlaks määramisel Lissaboni strateegia raames. Komisjon kinnitab ka konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammis (2007-2013) (7) riiklike ja piirkondlike ametivõimude vahel heade tavade uurimise ja vahetuse kõrval võrdlevate analüüside kasulikkust poliitikate kujundamisel.

4.2

Seetõttu peab EMSK nõukogu määruse (EÜ/Euratom) nr 58/97 muutmist oluliseks ja teeb mõned muudatusettepanekud.

4.3

Juba eelmises versioonis esinenud ühise mooduli (lisa I) rida “Sotsiaalkindlustusmaksed” on muutunud uute arengutega siseturul umbmääraseks ja raskesti tõlgendatavaks. Sotsiaalkindlustus on liikmesriikides erinevate süsteemide ja tavadega erinevalt korraldatud. Juba “sotsiaalkindlustussüsteemi” defineerimine on 25 liikmesriigile problemaatiline ning selle mõistega tuleks tõenäoliselt edasi tegeleda ja täpsemalt sõnastada.

4.4

Lisas I (kuigi see esineb ka järgnevates lisades) on andmed tööhõive kohta piiratud ega peegelda tööturu keerukust kõikides ELi liikmesriikides. Andmed piirduvad osalise ja täistööajaga töötajate arvuga, kuigi tegelikult on tööjõuturg palju mitmekesisem. Lisaks ei tehta andmetes sugudel vahet, va pangandussektoris (lisa VI).

4.4.1

Seda enam, et määruse nr 58/97 varasema versiooni artiklis 1 oli juba eesmärkides “ettevõtete tegevust”, käsitleva ühenduse statistika kogumine, võiks määruse muutmine olla selle olulisust Euroopa Liidu poliitikates arvestades ka võimaluseks ettevõtete tööhõive poliitika hoolikamaks ja sügavamaks uurimiseks.

4.5

Pilootuuringute alal tunduvad komiteele sobimatud komisjoni poolt valitud meetodid, mis peavad vajalikuks analüüsida selliseid valdkondi nagu tervishoid ja haridus, “et kontrollida, millises ulatuses on võimalik katta turundusega seotud ja turuväliseid tegevusalasid”. Arvestades eelkõige komisjoni esialgse ettepanekuga teenuste direktiivi kohta, mis jätaks selle need valdkonnad välja, leiab komitee, et selliseid tundlikke valdkondi ei tuleks ettevõtlusstatistikasse kaasata. Seoses uute seaduseettepanekutega ühtse turu osas leiab EMSK, et komisjonil oleks kasulik lasta ajutistel töörühmadel koguda statistilisi andmeid kõnealuste sektorite kohta.

4.6

Lisas II (tööstussektori moodul) otsustas komisjon teadusuuringute ja arendustegevuse kogukulud ja personalikulud välja jätta. Lissaboni strateegiaga arvestades takistab selliste andmete väljajätmine ärimaailma arengute ja investeeringute olemuse ja eesmärgi paremat mõistmist.

4.7

Komisjon on otsustanud jätta välja andmed energiatoodete ostude kohta. Kuid need andmed on küllaltki olulised, kuna nad annavad ülevaate ettevõtete energiakasutusest. Lisaks sätestatakse määruse ettepaneku artiklis 1, et kogutakse “kasutatud tootmistegureid”. Kahtlemata kuulub ka energia tootmistegurite hulka. Lisaks peeti neid näitajaid prioriteetseks nõukogu ja Euroopa Parlamendi viimastes deklaratsioonides, sh rohelises raamatus “Euroopa strateegia säästva, konkurentsivõimelise ja turvalise energia tagamiseks” (8).

4.8

Lisati juurde lisa VIII ja see käsitleb ettevõtlusteenuste struktuuri, tegevust ja tulemuslikkust, samas kui lisa IX käsitleb ettevõtete demograafiat. Nendes kahes valdkonnas statistika kogumist peaks palju rohkem jälgima. Ka ettevõtete demograafia moodulis ei jaotata andmeid tööhõiveliigi või soo alusel, kuigi ettevõtte asutamisel ja tegevuse lõpetamisel oleks väga kasulik tunda tööalaseid suundumusi ja tööjõu struktuuri.

5.1

Euroopa Liidul on tarvis paremat statistikat, mis toetaks praegust sektoripõhist tööstuspoliitikat.

5.2

Seetõttu rõhutab EMSK Eurostati olulist rolli Euroopa Liidu poliitikate jälgimisel. EMSK arvates tuleks Eurostati rolli tugevdada ning laiendada ja parandada statistika kogumise võrgustikke liikmesriikides.

5.3

EMSK toetab täielikult ettepanekut muuta nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 58/97 tööstusstatistika kohta.

5.4

Statistika on oluline vahend nii ühenduse kui ka riiklikul tasandil, mistõttu on vajalik mõelda toetusmehhanismide peale, mis muudavad statistika alati tõhusamaks, ajakohasemaks ja usaldusväärsemaks

5.4.1

Statistika peab võimalikult suurel määral põhinema haldusasutuste ja teiste vastavate volitustega organite juba olemaolevatel ajakohastel andmetel. Statistika kogumise halduskoormus peab vastama asjaomase ettevõtte suurusele. Mõnedes riikides kuulub VKEde kohta andmete kogumine kohalike või piirkondlike ettevõtete ühenduste kohustuste hulka. Liikmesriikidel oleks kasulik vahetada kõnealuste heade tavade alaseid kogemusi.

5.5

Ettevõtete struktuuri ja nende tootmisaktiivsuse jaoks vaja sihipärasemat ja ajakohasemat statistikat, mis võtaks arvesse tegevuste mahtu ja mitmekesisust (tootmine, kaubandus, turustamine), mida mõnikord teostab üks ja sama ettevõte.

5.6

Komitee peab oluliseks hea süsteemi kehtestamist, mille raames Eurostatil, sotsiaalpartneritel, teadusmaailmal ja ettevõtetel oleks võimalik üksteisega konsulteerida ja kogemusi vahetada. Kõnealust mehhanismi peab parandama ja laiendama Eurostati kuuluva Majandus- ja Sotsiaalsfääri Nõuandva Komitee Statistika alal (CEIES) raames (kus igat liikmesriiki esindaks üks kasutaja).

5.7

Kui Eurostat viiks näiteks sotsiaalpartneritega läbi rohkem sotsiaalkindlustusmakseid käsitlevaid dialooge, siis oleks võimalik üksikasjalikumalt määratleda (mitte ainult ühes rubriigis) ettevõtete koormust kõnealuses valdkonnas, mis pole 25 ELi liikmesriigi hulgas ühesugune.

5.8

Ehkki tööhõivet puudutavad andmed moodustavad osa muust sihipärasest statistikast, annaksid nad üksikasjalikuma käsitluse puhul selgema pildi ettevõtete tegevusest. Komitee märgib, et struktuuriline ettevõtlusstatistika, kaasaarvatud demograafia osas, peab alati hõlmama ka hoolikat tööhõive kvaliteedi analüüsi. Tööhõive on olulise tähtsusega faktoriks ettevõtete tegevuse edukuse osas ja seega on täiesti ebapiisav statistika, kus tehakse vahet ainult osalise tööajaga ja täistööajaga tööl, seda iseäranis tööturul toimuvate pidevate muutuste taustal. Komitee arvates ei ole lisaks otstarbekas lahutada struktuuriline ettevõtlusstatistika tööhõivet puudutavatest andmetest, kuna kaks kõnealust valdkonda on omavahel lahutamatult seotud..

5.9

Sotsiaalmajandus omandab aasta-aastalt Euroopa majanduses üha suurema osakaalu. EMSK teeb ettepaneku, et komisjon kasutaks Eurostati abi kõnealuse sektori ja selle mõju uurimiseks ettevõtluses pilootuuringu abil.

5.10

Komitee kordab oma kahtlusi selles osas, mis puudutab tervishoiu- ja haridussektori hindamise otstarbekust pilootuuringu meetodi abil. Arvestades kõnealuste sektorite tundlikkust ja nende olulist tähtsust kõikidele Euroopa kodanikele, ei ole kohane nende kaasamine struktuurilisse ettevõtlusstatistikasse. Seoses uute seaduseettepanekutega ühtse turu osas leiab EMSK, et komisjonil oleks kasulik lasta ajutistel töörühmadel koguda statistilisi andmeid kõnealuste sektorite kohta.

5.11

Seoses teadusuuringute ja arengu valdkonnas energiatoodete ostmise ja investeerimisega inimkapitali leiab EMSK, et isegi statistiliste admete ad hoc kogumise puhul on oluline hinnata selle kvalitatiivset ja kvantitatiivset tähtsust ettevõtte tegevusele. Seda peaks tegema Lissaboni strateegia eesmärkidega ja Euroopa Liidu energiapoliitika hiljutiste probleemide ja algatustega arvestades.

5.12

Mis puutub keskkondlikke muutujaid käsitlevasse statistikasse, siis rõhutab EMSK andmete kogumise tähtsust tööstusjäätmete käitlemise, reovee puhastuse ja saastunud piirkondade puhastamise kohta. Samuti oleks hea teada, kas tööstusjäätmete käitlemist teostatakse ettevõttesiseselt või välistööjõudu kasutades, pidades silmas kõnealuste toimingute maksumust.

5.13

Lisas IV, kus viidatakse ehitustööstusele, oleks kasulik teha vahet erinevate tegevuste vahel: eluasemed, üldkasutatavad hooned, transpordivõrgustikud ja infrastruktuur.

5.14

Suuremat tähelepanu tuleks pöörata piirkondlikule statistikale, mis näitab, millistes valdkondades on tööstus ja ettevõtlus arenenud, millised on põhitegevused, millistele valdkondadele keskenduvad uurimistegevuse investeeringud ja millistes valdkondades enamus ettevõtetest asutatakse ja likvideeritakse.