20.5.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 120/64

1.1

Vastuseks Madalmaade kui eesistujariigi EMSK-le esitatud taotlusele määravad käesoleva uurimusliku arvamuse sisu järgmised dokumendid:

1.1.1

Madalmaade kui eesistujariigi ettepanekuid, mis on seotud sotsiaalpoliitika ja tööhõiveküsimustega arutatakse kõrgetasemelisel konverentsil Rohkem töötavaid inimesi: Euroopa tööjõupotentsiaali aktiveerimise tegevuspoliitika, mis toimub 25. ja 26. oktoobril 2004.

1.1.2

Konverentsi eesmärgiks on arutada struktuurimuudatusi, mida tuleb teha neljas poliitika valdkonnas, (6) tõhustades samaaegselt osalemist ja säilitades sotsiaalset ühtekuuluvust.

1.1.3

Madalmaad kui eesistujariik on palunud, et EMSK keskenduks järgmistele küsimustele:

2.1

EMSK peab oluliseks Madalmaade kui eesistujariigi soovi käesoleva arvamuse eelnõu koostamiseks, eelkõige arvamuse sisu ja ulatuse osas, mis kajastab neid laiemaid eesmärke ja tähtsamaid probleeme, mille lahendamisega EL jätkusuutliku arengu, täpsemalt tööhõive, tootlikkuse ja majanduskasvu alal, kokku puutub.

2.2

Unustamata kohustust keskenduda Madalmaade kui eesistujariigi esitatud küsimustele, arvab EMSK, et on tähtis võtta nimetatud keskendumist ühe osana üldisemast ülevaatest, (7) mis käsitleb kõiki küsimusi, mis on seotud ELi edasiliikumisega asjaomastes sektorites konkreetsete asjaolude kontekstis.

3.1

Oskussõna (kutse)õpe tähendab “(üksikisiku poolt) peamiselt tehniliste teadmiste ja oskuste omandamist, täiendamist või ajakohastamist”.

3.2

Alusharidus ja -õpe on sellel kutsealal, mida isik omandab, esmaste põhiteadmiste ja oskuste omandamise aste. Alusharidust ja -õpet toetab paljudes liikmesriikides töö käigus toimuv väljaõpe, mille vältel seotakse erinevad õppimise vormid ettevõttest saadava töökogemusega.

3.3

Täiendkutseharidus ja -õpe/jätkuv kutsealane areng on õppimine, mis seondub vastava tööturu või ettevõttega, põhineb juba omandatud oskustel ja kogemustel eesmärgiga teadmisi ja pädevust ajakohastada ja laiendada ning omandada oskusi teiste või uute töövaldkondade ja operatiivsete ülesannete jaoks. Täiendkutseharidus ja -õpe on suunatud eelkõige isikutele, kes on aktiivses töövõimelises eas, st neile, kes on läbinud alushariduse ja õppe (haridustee poolelijätnud töötajad), kes on tööga hõivatud või registreeritud töötuna (ja sellega seoses osalevad täiendharidust ja -õpet soodustavates kavades või ümberõppekursustel). Lisaks sellele on kõigil võimalik osaleda mitmetes üldistes ja tööga seotud õppesüsteemides, mida pakuvad nii avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud isikud kõige mitmekesisemates vormides.

3.4

Euroopa kutseõppe süsteemid varieeruvad märkimisväärselt liikmesriigiti, erinevad märgatavalt ka ühe riigi piires ja neid kohandatakse pidevalt kutseala- ja töö nõuetele vastavaks. Nendele täpse ja otse kohaldatava määratluse leidmine on jätkuvalt raskeks ülesandeks nii sisulise tõlgendamise kui ka keelelise väljendamise mõttes. Siiski on üldiseks oluliseks tunnuseks pakutava kutseõppe paigutumine õppeasutuse ja ettevõttepõhise õpikeskkonna vahele. Määratlemise tulemused võivad olla erinevad nii kutsealusõppe kui ka täiendkutsehariduse ja -õppe puhul, sõltudes oskuste tasemest, tööstussektorist ja töövaldkonnast. Sama kehtib ka pakutava õppe liigi kohta, mis võib sisaldada erineva pikkusega seminare, mooduleid ja kursusi, samuti pikendatud kutseõppe perioode. Peale selle tunnustavad kutseõppe- ja kvalifikatsioonisüsteemid ja ka õppeasutused ning tööandjad mitteametlikku ja vaba õppeprotsessi. (9)

3.5

Mõiste elukestev õpe tähendab “kogu elu jooksul kestev õpitegevus eesmärgiga täiendada teadmisi, oskusi ja pädevust isiklikke, kodaniku, ühiskondlikke ja/või töösuhtega seotud väljavaateid silmas pidades”. (10) Euroopa Ülemkogu Lissaboni istungi järelduste tulemusel on elukestev õpe omandanud silmapaistva poliitilise tähtsuse peamise ideena, mis aitab rahuldada kõigi poolt tunnustatud vajadust Euroopa õpimudeli põhjaliku uuendamise järele ühe osana üleminekul teadmistel põhinevale majandusele ja ühiskonnale. (11) Praeguste üld- ja kutsehariduse ning üld- ja kutseõppe süsteemide ülesehituse, toimimise, õpetamise ja õppimise meetodite sobiv ja järjepidev edasine arendamine/ümberkujundamine omandab suure tähtsuse Lissaboni eesmärkide elluviimisel. Sellest tulenevalt ühendatakse 2007. aastast alates ühenduse üld- ja kutsehariduse ja -õppe tegevusprogrammide uus arengujärk kõikehaarava elukestva õppe nimetuse alla. (12)

3.5.1

Elukestva õppe tegelik, terviklik rakendamine tuleb mitmes mõttes alles saavutada, pidades silmas õpet pakkuvaid struktuure, õppimisvõimalusi ja sotsiaalset nõudlust, samuti selles osaleva elanikkonna osakaalu. Mitmed Euroopa asutused, näiteks Euroopa Kutseõppe Arenduskeskus (CEDEFOP) ja Euroopa Koolitusfond (ETF) on teinud palju selle nimel, et võimaldada liikmesriikidel üldiselt ja konkreetselt erinevatel huvitatud osapooltel ja koolitusvaldkonnas tegelevatel asjaomastel isikutel vahetada ideid, teavet ja kogemusi. (13) Tegelikult on siiski vaja lahendada veel terve rida tähtsaid ülesandeid:

3.5.2

Eespool kirjeldatud elukestva õppe puhul on vaja määratleda rollide ja kohustuste uus jaotus ja kõigil tasanditel tehtava koostöö – eelkõige kohaliku tasandi – koostöö vormid, mille puhul Lissaboni eesmärkide saavutamist silmas pidades on selge vajadus aktiivse koostöö järele avalike asutuste, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vahel.

3.6

Ametlikus keelekasutuses märgib töö tootlikkus  (14) töö kogust, mis on vajalik konkreetse tooteühiku tootmiseks. Makromajanduslikust seisukohast mõõdetakse töö tootlikkust riigi sisemajanduse kogutoodanguga (SKT) elanikkonna aktiivse liikme kohta. (15) Tootlikkuse kasv on majanduskasvu kõige tähtsamaks allikaks. (16)

4.1

Liit “rakendab kutseõppe poliitikat, mis toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust, teadvustades siiski täielikult liikmesriikide vastutust kutseõppe sisu ja korralduse eest”. (17) Kopenhaagenis 2002. aastal vastuvõetud otsused kujutavad endast nimetatud poliitika sisulist edasiminekut, mille üheks täiendavaks eesmärgiks on vastavuse ja sünergia saavutamine Lissaboni agendaga “Haridus ja koolitus 2010”. (18) Nõukogu ja komisjoni ühine Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide eesmärkide täitmise üksikasjalise tööprogrammi rakendamise vaheraport annab samasuunalist informatsiooni. (19)

4.1.1

Euroopa asutused CEDEFOP ja ETF toetavad kutsehariduse ja -õppe arengut ning täiendavad Euroopa kutseõppepoliitika suuniste rakendamist, kirjeldades hea tava näiteid, levitades ja vahetades teavet ning kogemusi neile ülesandeks tehtud uurimuste ja aruannete kaudu, asjakohase uurimistöö ettevalmistamise ja analüüsi kaudu ning praktiliste kogemuste kirjeldamise kaudu. Euroopa infovõrk Eurydice (20) ühendab samasugusel viisil üldharidussüsteeme ja selles osalejaid. Need kolm organisatsiooni teevad tõhusat koostööd, mis pidevalt laieneb koos elukestva õppe kasvava tähtsusega, mis toob kaasa koostöö ja integratsiooni laienemise üld- ja kutsehariduse ning -õppe vahel.

4.1.2

Leonardo da Vinci programm (21) on ette nähtud liidu poliitika ellurakendamiseks kutseõppe valdkonnas. Programm aitab kaasa “teadmistepõhise Euroopa edendamisele, luues hariduse ja kutseõppe valdkonnas Euroopa koostööruumi” ja toetab “liikmesriikide elukestvale õppele suunatud poliitikat ning kodanikuaktiivsust ja konkurentsivõimet soodustavate teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamist”. (22) Liikmesriigid vastutavad programmi elluviimise eest.

4.1.3

Elukestva õppe arendamise ja elluviimise käigus on oluline erilist tähelepanu pöörata praeguse Sokrates II programmi “Grundtvig” allprogrammile, mille abil soovitakse laiendada täiskasvanutele mõeldud igat tüüpi elukestva õppe kättesaadavust. (23)

4.2

Siseriiklikud üld- ja kutsehariduse ning -õppe süsteemid on välja töötatud ja üles ehitatud peamiselt pika aja jooksul ning tööturu üksikjuhtumite alusel tekkinud konkreetsete vajaduste rahuldamiseks. Seetõttu järgis nende areng tööturule vastavaid intensiivistumise ja aeglustumise tsükleid. Samal põhjusel on nende süsteemide vahel olulised erinevused. Need erinevused põhjustavad nüüd probleeme tegevuse koordineerimisel, parimate tavade ühtesulatamisel ja igal üksikul juhul kasutatavatest oskussõnadest ja mõistetest vastastikku arusaamisel.

4.3

Euroopa Liidu asjaomased kulutused ulatuvad 2004. aastal 194 533 900 euroni, millest 163 miljonit antakse Leonardo da Vinci programmile. Seda võib võrrelda igat liiki ja igal tasemel kultuurile tehtavate kulutustega, mis moodustavad ilma hariduse ja koolituseta 268 848 500 eurot; kultuuri- ja hariduse peadirektoraadi eelarve moodustab 783 770 054 eurot kogu ühenduse 92 370 071 153 euro suurusest eelarvest. (24)

4.3.1

Liidu tasandil kutseharidusele tehtav eelarveeraldis on valdkonna majanduslikku ja poliitilist tähtsust silmas pidades üsna tagasihoidlik. Sama situatsioon on ka liikmesriikides. Otsustamise ja tegutsemise kõigi tasandite juhtivate osapoolte üldise arusaamise järgi on kogusumma, mida saab kasutada hariduse ja õppe sektoris, ebapiisav seatud eesmärkide saavutamiseks.

4.3.2

Samuti tuleb juhtida tähelepanu sellele, et nende ELi kodanike keskmine protsent, kes saavad alusoskusõpet olenemata täpsest kvalifikatsioonist, on madal (8,4 %). (25) Liidu eesmärgiks on tõsta aastaks 2010 seda protsenti 12,5-le potentsiaalsest aktiivsest elanikkonnast (vanusegrupp 25—64). (26)

4.4

Tõhus, tulevikku suunatud täiendkutseharidus ja -õpe on elukestva õppe eduka praktilise rakendamise lahutamatuks osaks. On selge, et olemasolevad süsteemid, seal- hulgas õppeprotsessid ja tulemused ei vasta nii koguseliselt kui kvaliteedilt nõuetele. See üldine hinnang ei välista mingil juhul võimalust, et teatud valdkondades ja teatud juhtudel on olemas kvaliteetse ja tõhusa täiendkutsehariduse- ja õppe võimalused. Üheks selliseks näiteks võivad olla konkreetses ettevõttes organiseeritud kursused, mis katavad selle ettevõtte vajadused; teiseks näiteks võivad olla valdkondliku õppe võimalused, (27) mis on töötatud välja Euroopa sotsiaalpartnerite poolt või koostöös nendega.

5.1

Kõik viimaste aastate andmed näitavad, et arengutendentsid tootlikkuse vallas on Liidu jaoks negatiivsed. “1990. aastate teisel poolel, olulise aeglustumisperioodi järel, kiirenes Ühendriikides nii tööviljakuse kasv (perioodi 1990-95 keskmiselt näitajalt 1,2 % näitajani 1,9 % perioodil 1995-2001) kui ka tööhõive kasv (0,9 %-lt 1,3 %-ni). EL-is aeglustus tööviljakuse kasv (keskmiselt näitajalt 1,9 % kümnendi esimesel poolel 1,2 %-ni perioodil 1995-2001), kuid tööhõive kasv paranes märgatavalt (0,6 %-selt languselt kümnendi esimesel poolel 1,2 %-le perioodil 1995-2001”. (28)

5.2

On selge, et ELi üksikute liikmesriikide tootlikkuse määrade vahel on märkimisväärsed erinevused. Euroopa Komisjon on oma teatises “Tootlikkus: Euroopa riikide majanduste ja ettevõtete konkurentsivõimelisuse võti” (29) üritanud kindlaks teha hetkeolukorra põhjuseid ning seda, kuidas need võivad mõjutada Lissaboni strateegia eesmärke. Teatises lahatakse ja selgitatakse esmalt liikmesriikide vahelisi suuri erinevusi nimetatud valdkonnas ning selle järgi tõdetakse, et “majanduskasv suureneb ainult siis, kui kasvab tootlikkus. Ettevõtte tootlikkuse paranemine sõltub olulisel määral edusammudest side- ja infotehnoloogias, innovatsioonist ja tööjõust, mis on paremini kohandatud tööstuse vajadustega”. (30)

5.3

EMSK arvab, et suurem tootlikkus on kogu Euroopa Liidu tuleviku võtmeks. EMSK arvab samuti, et kõik katsed tootlikkuse tõstmiseks peavad toimuma Euroopa sotsiaalmudeli raames ja selle toetusel. Sellised jõupingutused peab suunama kõigile Euroopa kodanikele ja need peavad haarama kõiki Euroopa kodanikke, need peab sobitama kokku keskpika ja pikaajalise arengu eesmärkidega, need peavad olema süstemaatilised ning kujundatud teadmistel põhineva poliitika ja tegevuste ühendamise põhjal. Lõpuks on komitee veendunud selles, et koostööl sotsiaalpartnerite ja laiemalt kogu kodanikuühiskonna ja avalike asutuste vahel – eriti kohalikul tasandil – on oluline osa nimetatud meetmete elluviimisel.

6.1

EMSKi arvates peab konkreetse kõnealuse küsimuse puhul selgitama järgmist:

6.2

Selle taustal peaks arendama aluskutsehariduse ning veelgi enam täiendkutsehariduse ja -õppe/kutsealase arengu süsteeme ja initsiatiive nii, et need toimiksid praegusest tõhusamalt. Seepärast pole praktilised tulemused õiges mõõdusuhtes rakendatavate jõupingutuste ja ressurssidega. (34)

6.2.1

Kaasaegse teadmiste, oskuste ja kvalifikatsiooni ajakohastamise süsteemi loomine nõuab tänapäeval varasemast erinevat tegevusplaani, mis ühendaks suunised, teadmised, eesmärgid, rakendused ja stiimulid.

6.2.2

Eespool nimetatud tingimusi ei saa täita neis kõigis kutseõppe vormides ja liikides, olenemata sellest, kas tegemist on täiendkutseõppega või mitte. Need tingimused moodustavad osa süstemaatilistest haridusmeetmetest, (36) mida mõjutavad mitmed asjaolud, mis on kavandatud (õppimine + õpetamine) selliselt, et jõuda pikema aja jooksul hariduskultuurini (sotsialiseerumiseni), kus teadmised on edasiliikumise ajendiks ja sünergia on jätkusuutliku arengu tõhusaks tõukejõuks.

6.3

Komitee arvates on mõistlik vastus kahele esimesele Madalmaade kui eesistujariigi seatud küsimusele järgmine:

6.3.1

Praeguste Euroopa kutseõppesüsteemide laad ja toimimisviis nii kutsealusõppe kui katäiendõppe puhul ei suuda rahuldada teadmistepõhise ühiskonna ja kestva jätkusuutliku majandusliku arengu nõudmisi. Mõned konkreetsed probleemid, mis nendel süsteemidel tuleb lahendada, on järgmised:

6.3.2

Peale selle takistavad Euroopa haridus- ja koolitussüsteemide arengut rida strateegiliste eesmärkide, vahendite ja praktilise hariduskorralduse lünkasid, milleks on:

7.1

Nimetatud tähelepanekud olid aluseks väga tõsisele hinnangule, et jõupingutused tootlikkuse nimel on Euroopas keskendunud valesse kohta ja valele ajale. Need oleks pidanud keskenduma alusharidusele ja -õppele, st põhipädevuse  (37) omandamisele, pannes samal ajal võrdselt suurt rõhku ka elukestvale õppele, (38) mida on määratletud eespool (punkt 3.5).

7.2

Sellest tulenevalt osutavad järgmised ettepanekud kogu hariduse ülesehitusele ja moodustavad osa ühtsest lähenemisest küsimusele, mis taotleb suure koordineeritud kampaania alustamist, et viia võimalikult kiiresti kõik Euroopa üld- ja kutsehariduse ning -õppe süsteemid kooskõlla tänapäevaste tingimustega Euroopas ja kogu maailmas. Ettepanekud on täpsemalt järgmised:

7.2.1

Euroopa üld- ja kutsehariduse ning -õppe süsteemide ülesehituse ja vastastikuste suhete veelgi kõikehõlmavam taasläbivaatamine . Selline uuesti läbivaatamine soodustab hariduse erinevate vormide allsüsteemide vahelise suhtluse ja koostöö parema taseme väljatöötamist selliselt, et need saaksid reageerida tõhusalt globaliseerumise tõsistele ülesannetele ja globaliseerumise tekitatud töötajate liikuvusele. Seda tehakse teadvustades Euroopa kui globaalse partneri osa globaalse poliitilise ja majandusliku valitsemise uutes vormides.

7.2.1.1

Rõhutame eriti, et eelnimetatud taasläbivaatamine ei tohi kahjustada Euroopa hariduse ja kultuurilise identiteedi klassikalist humanistlikku mõõdet. Taasläbivaatamine peab nimetatud mõõdet hoopis arendama ja edendama.

7.2.1.2

Nimetatud taasläbivaatamise raames ei tohi kutseõpe omandada iseseisvat tähtsust, aga seda ei tohi käsitleda ka eraldi. Kutseõpe, samuti nagu sellega seotud mitteametliku ja vaba õppe protsessid on vaja siduda integreeritud elukestva õppe võrgustikku. See oleks süsteem, mis rahuldab kodanike üld- ja kutsehariduse ning -õppe vajadusi ja nõudlust ning on ühendatud otse ning piiranguteta jätkusuutliku arengu olulise eesmärgiga.

7.2.2

EMSK teine seisukoht puudutab Euroopa hoiakut ja osalemist eelnimetatud Euroopa üld- ja kutsehariduse ning -õppe uute süsteemide ja vastastikuste suhete taasläbivaatamise protsessis.

7.2.2.1

EMSK arvab, et probleemide ulatus, nende pakilisus ja eelkõige märkimisväärsed kulutused nende lahendamiseks tingivad Euroopa tasandil abinõude viivitamatu rakendamise ja uuringute tegemise.

7.2.2.2

Nimetatud abinõude ja uuringute eesmärgiks ei ole kindlasti liidu sekkumine Euroopa olemasolevatesse üld- ja kutsehariduse ning -õppe süsteemide ülesehitusse: nende mitmekesisus on hindamatu rikkuse allikas, mida tuleb toetada.

7.2.2.3

Need abinõud ja uuringud saavad pakkuda alternatiivseid vorme ja häid tavasid, et tutvustada Euroopa üld- ja kutsehariduse ning -õppe süsteeme uute tingimustega ning eelkõige pakkuda proovirakendusi ning innovatiivseid plaane haridussüsteemide sidumiseks Lissaboni eesmärkidega, teiste oluliste liidu eesmärkidega ja uutele, kehtivatele globaalsetele teadmistele lähenemise, nende otsimise, esiletoomise ja kasutamise meetoditega.

7.2.2.4

Nimetatuga ja eelkõige tootlikkuse ja tootlikkusest tulenevaga seoses on liidu osa selline, nagu ühenduse õigustikus ette nähtud, ja seda tuleb eriti kohalikul ja piirkondlikul tasandil rõhutada ja selgitada.

7.2.2.5

Liidu osalemisel Euroopa üld- ja kutsehariduse ja -õppe süsteemide uute struktuuride ja omavaheliste suhete läbivaatamise protsessis on veel üks kaugemaleulatuv ja väga tähtis külg. See võimaldab vähendada oluliselt majanduslikke kulusid, mis on seotud asjakohaste uute ja parimate tavade otsimise, kindlakstegemise ja edendamisega liikmesriikide poolt ja nendega koostöös. Lõpuks võib avatud koordineerimise meetodi kasutamine lisada ühiste eesmärkide saavutamise nimel kõigile tehtud jõupingutustele rohkem liikuvust ja dünaamikat.

7.2.3

EMSK kolmas seisukoht käsitleb seda, kuidas ükskõik mis liiki õppeprotsessi sobitada kokku majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika jätkusuutlikkusega. See EMSKi seisukoht on kõige keerukam ja samal ajal kõige käegakatsutavam. Seda toetavad asjakohased kogemused ja seda saab pidada parimaks tavaks. (39)

7.2.3.1

EMSK seisukoht tugineb põhimõttel, et raskeid probleeme, näiteks püsimajäämist ja jätkusuutlikku arengut, tootlikkust, konkurentsivõimelisust või teadmistel põhineva ühiskonna idee elluviimist ei saa lahendada eraldiseisvana igapäevasest tegelikkusest ülalt tulevate isoleeritud abinõude või valikutega. Neid ei saa lahendada ka individuaalsete probleemidena killustatud tegevuse abil. Need tuleb ühiskonnal lahendada integreeritud lähenemise, pühendunud üksikisikute ja kollektiivide osavõtu kaudu. Seepärast osutab EMSK oma keskse ettepanekuga, kuidas lahendada tootlikkuse puhul küsimus “kuidas”, valdkondlikult tasandilt kohalikule tasandile, jätkusuutliku arengu integreeritud tegevuspoliitikale ja jõulisele kõigi koostöövormide tugevdamisele sotsiaalpartnerite (40) ja organiseeritud kodanikuühiskonna ning kohalike võimuorganite vahel laiemalt ühiste eesmärkide saavutamise nimel. (41)

7.2.3.2

EMSK ettepanek rõhutab teadmisi, oskusteavet ja innovatsiooni koostöö ning ühiste eesmärkide selge ja arusaadava sisuna, mis esindab keskse tähtsusega eesmärki.

7.2.3.3

Individuaalse ja organisatsioonilise jätkusuutlikkuse stiimulid, kursisolek jooksva olukorraga maailmatasandil ja eriti tähtsa asjaoluna vastastikune toetus üksikisiku ja kollektiivse arengu nimel tehtud jõupingutustele moodustavad EMSK arvates tõukejõu, mis tagab ettepaneku teostatavuse.

7.2.3.4

Ettepaneku arendamise ideaalseks vahendiks oleks elukestva õppe kui institutsiooni kehtestamine, mida saab arendada väljaspool olemasolevaid riiklikke haridus- ja koolitussüsteeme ilma vastandlikesse suundadesse jagunemisteta, mida tekitab sisemaiste konkureerivate tootlike süsteemide olemuslik laad.

7.2.3.5

Olenemata neist teenustest, mida elukestev õpe võib pakkuda nüüd ja tulevikus kõikehõlmava õppe- ja haridussüsteemina, tuleb igal juhul luua kohe sunni ja vastavate (poliitiliste ja ühiskondlike) ergutavate motiivide süsteem, et Euroopa haridus- ja õppesüsteem saaks liikuda edasi (42) selleks, et viia oma eesmärgid kooskõlla Lissaboni eesmärkidega. Nimetatud eesmärgid tuleb seostada eelkõige järgmiste vajadustega:

7.2.3.6

Eelnimetatud ergutavad motiivid peavad looma koolituseks ja elukestvaks õppeks soodsa ja ligitõmbava õhkkonna. Sellise õhkkonna, mille tekitab haridusinstitutsioonide ja kõige enam haridusasutuste, ettevõtete, kodanikuühiskonna ja kohalike võimuorganite vahelisest koostööst tulenev konkreetne toetus nende menetluste ja tegevuste edendamisel, mis sobivad kokku Lissaboni eesmärkidega.

8.1

Ülesannete jaotamine kui osa ühiste eesmärkide saavutamise mitmepoolsest protsessist, eelkõige arvestades globaliseerumist, on mitut ala haarav küsimus, millesse sekkuvad nii objektiivsed kui subjektiivsed tegurid. Need hõlmavad:

8.1.1

Selle taustal sõltub üksikisikute, üksikisikute gruppide, ettevõtete ja kohaliku elanikkonna gruppide osalemine alus- ja täiendkutsehariduse ning -õppe ja veelgi enam elukestva õppe protsessis selle eesmärkide, vahendite ja ergutavate motiivide selgitamisest. Seepärast ei lange sellest johtuvad ülesanded ainult hariduse ja koolituse valdkonnas tegutsejate õlgadele. Ülesannetel on ka kaudne poliitiline ja ühiskondlik mõju ja neid võib jaotada järgmiselt:

8.1.1.1

Poliitilised ülesanded on põhimõtteliselt seotud ladusa ja selge toimimise korraldamisega majanduslike, ühiskondlike või teiste tegevusvormide tingimuste ja piiride osas. Asjakohase ennetuspoliitika väljatöötamine, poliitilise ja majandusliku valitsemise valitud vormide tugevdamine ja sellise tegevuspoliitika rahastamine jääb poliitiliste ülesannete valdkonda.

8.1.1.2

Märkimisväärselt olulised on ka kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja kohalike ning piirkondlike tasandi asutuste ülesanded elukestva õppe laiahaardelise tegevuspoliitika edendamisel. See on seotud peamiselt õpikeskkonna loomise eesmärkide, viiside ja vahendite tutvustamise ülesannetega. See on seotud ka ülesannetega konkreetsete koostööliikide ja vajaliku kõikehõlmava tegevuse kavandamisel. Lõpuks on nende ülesanded seotud stiimulite sõnastamise ja tagamisega osalemaks valitud strateegiates ja tegevustes, milles iga juhtumi puhul ühiselt kokku lepitakse.

8.1.1.3

Ettevõtete ülesannetel on nii majanduslik kui ka sotsiaalne külg. Ettevõtete ülesandeks on määratleda teostatavuse tingimused ja piirangud. Äriühingud peaksid samuti pidevalt kaaluma nende poolt oskustele ja teadmistele esitatavaid nõudmisi, viies üksi või koostöös teiste lähedal asuvate tootjatega läbi eriõppeprogramme. See kehtib muidugi eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kohta, kellel on oma tegutsemiskeskkonnaga tihedam side, ja kes on sunnitud küsima nõu ja toetust sellelt sotsiaalselt ja majanduslikult keskkonnalt, milles nad tegutsevad, kuna neil on ise raske korraldada terviklikku haridustegevust. Nimetatud asjaolu selgitab ettevõtete sotsiaalse vastutuse külge. Nimetatud mõõde on veelgi tähtsam seoses majandusliku globaliseerumisega nii äriühingute endi elujõulisuse kui ka nende sotsiaalse keskkonna mõttes.

8.1.1.4

Lõpuks kuulub rida ülesandeid seoses elukestva õppe protsessis osalemisega üksikisikutele. Need puudutavad seisukohtade, jooksvatele sündmustele ja tõsiasjadele vaatamise viiside ning õppimise ja teadmistega suhtestumise muutusi, samuti muutusi eluviisis üldiselt ja vaba aja veetmise korraldamises ning vaba aja kasutamise viisides. Seetõttu ja eelkõige vanemate tööinimeste puhul peavad elukestva õppe protsessides osalemise ülesandega kaasnema konkreetsed kohustused ja olulised ergutavad stiimulid. Nimetatud kohustused sisaldavad kindlasti üksikisikute poolt oma vaba aja kasutamist ja samuti nende osa innovatsiooni ja uue tehnoloogia poolt loodud lisandväärtuses.

8.2

Koolituse rahastamise küsimus ja eelkõige elukestva õppe rahastamise küsimus on samuti mitut ala haarav.

8.2.1

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 14 kohaselt on igal liidu kodanikul “õigus haridusele ja õigus saada kutse- ja täiendõpet”. Seepärast peab olema nende õiguste tagamiseks eeltingimuste loomine kõigi tasandite ja asutuste ühine avalik ülesanne. Vajalike rahaliste vahendite tagamine on selle ülesande oluliseks osaks.

8.2.2

Kuid seda riiklikku kohustust välja jättes on elujõulisuse tõukejõuks üldiselt majanduse konkurentsivõimelisus, eriti väline konkurentsivõimelisus, ning sellele rajatud koostöö.

8.2.2.1

Riigi ülesanne haridust rahastada ei välista mingil viisil töötajate ja ettevõtete ühist vastutust eelkõige kutseõppe vallas ja mitte mingil juhul kvalifikatsiooni omandamise või täiendkoolituse kursuste osas, mida pakutakse ettevõttesiseselt eesmärgiga anda oskusi, mis on kasulikud konkreetselt selles ettevõttes. Ettevõtted peavad oma töötajaid pidevalt koolitama, selleks, et viimased võiksid asuda kasutama uut tehnoloogiat, uuendama organisatsiooni ja olema valmis laienemiseks. Selle jaoks on vaja toetada ettevõtteid ja töötegijaid ning erinevate meetmete abil toetada nende sellesuunalisi pürgimusi, mida sotsiaalpartnerid omavahel kokku lepivad ja mille suhtes nad ettepanekuid teevad. Sotsiaalpartnerid on sellistele toetusmeetoditele viidanud juba 2004. aastal väljaantud ühtses seireraportis, kus on uuritud võimalusi elukestva teadmiste omandamise ja kutseõppe edendamiseks. Raporti esimese peatüki teises alalõigus on tõdetud, et sotsiaalpartnerid kasutavad väga erinevaid mooduseid selleks, et mobiliseerida investeeringuid elukestva ametiõppe edendamiseks. Osa meetodeid viiakse ellu koostöös ELi ja liikmesriigi institutsioonide esindajatega (ELi vahendite kasutamine, maksusoodustused, uute fondide asutamine jne.). Teised meetodid on fokuseeritud indiviidi ametioskuste arendamisele.

8.2.2.2

Investeeringuid konkurentsi toetavasse õppimisse ja teadmiste omandamisse tuleb näha kohalikel, piirkondlikel, riiklikel ja valdkondlikel tasanditel osalevate isikute ja asutuste vahelise pikaajalise viljaka partnerluse valguses. Sellised investeeringud ei piirdu toetusega riiklikele kulutustele, vaid tõmbavad ligi rea mitmesugust päritolu vahendeid. Kõik rakendatavad vahendid, tehtud kulutused ja tegevused koos aitavad kaasa pikaajalisele oskuste täiustumise protsessile.

8.2.3

Riikliku hariduse põhiülesanne, mis kehtib ka kutseõppe vallas, nõuab diferentseeritud, üksikjuhtumipõhist lähenemist. Esiteks vajavad teatud ELi piirkonnad ja elanikkonna rühmad spetsiaalset majanduslikku toetust ja teiseks väärivad teatud sektorid ja tööstusharud – eriti väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – erilist tähelepanu.

8.2.3.1

Asutused, mis rahastavad koolitust kõikidel tasemetel, peaksid pidama tähtsaks ka innovatsiooni soodustamist ja kõrgendatud tundlikkuse arendamist tegevuskeskkonna suhtes, eriti seoses väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega.

8.2.3.2

Selline üksikjuhtumil põhinev lähenemine elukestva õppe tegelikule rahastamisele peab loomulikult järgima kulutuste selgust ning alustama õigelt tasandilt, st koostöös ja kokkuleppel sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga.

8.2.4

EMSK rõhutab pakilist vajadust otstarbekohasema vahendite juhtimise järele seoses õppe ja elukestva õppimise rahastamisega. See kehtib nii vahendite eraldamise viisi kui ka mõju kohta, mida investeering avaldab.

8.2.4.1

EMSK teeb ettepaneku kõrgetasemelise aruande koostamiseks, mis põhineb asjakohastel uurimustel ja sisaldab:

8.2.4.2

Uurimistöö ülesandeks on avalikustada ka praegu varju jäävaid küsimusi. Uurimistöö tulemusel selguvad kindlasti head tavad, mis aitavad koostada üldisi suuniseid edaspidiseks koolituse arendamiseks, järgides püsivalt elukestva õppe tervikliku süsteemi eesmärki.

9.1

ADEDY – kolmanda tasandi Keeka riigiteenistujate ametiühing – rakendas hiljuti elukestva õppe programmi, mille nimetuseks oli “Elukestev õpe kui isiklik õigus Euroopa 21. sajandi ühiskonnamudelis”. Programmi kaasrahastajaks oli hariduse ja kultuuri peadirektoraat, programmi tegevus toimus kahe aasta jooksul ja lõppes 2004. aasta jaanuaris, programmi rakendamise valim hõlmas kolme Kreeka geograafiliselt erinevat piirkondlikku haldusüksust (Kozani, Kalamata/Messinia ja Khalkida/Evvia).

9.2

Algatusega sooviti tõsta piirkondlike ametiühinguametnike ja ühiskondlike organisatsioonide piirkondlike liikmete ja kohalike võimude teadlikkust vajadusest kujundada kohaliku koostöö vorme Lissaboni eesmärkide suunas liikumiseks, kasutades vahendina elukestvat õpet.

9.3

Algatuse tulemuste osas lepiti kõigil kolmel juhul üksmeelselt kokku ühistes tegevuskavades, (43) mille peamisteks tunnusteks olid:

10.1

Lähtudes tootlikkuse probleemi olemuse laiemast käsitlusest tänapäeval, hariduse ja koolituse piiride mõistmisest, samuti teadvustades, mis on praegu teostatav, juhib EMSK alusõppele järgneva õppe puhul Madalmaade kui eesistujariigi tähelepanu järgmisele:

10.1.1

Teoorias on alusõppele järgnev koolitus nähtud ette aktiivsetele vanematele inimestele. Alles mõned aastad tagasi tähendas see lihtsate oskuste vajadust sellisel perioodil ja sellistes sektorites, kus toimusid vastavad tehnoloogilise arengu muudatused. See asjaolu selgitab, miks kõnealune koolituse vorm on arenenud paremini tootmise sekundaarsektoris.

10.1.2

Praegustes majanduslikes tingimustes toimuvad tehnoloogilised ja teised arengumuudatused kiiremas tempos, neil on kahtlemata suurem ulatus ja need on üldse kõikehõlmavamad. Nende jälgimine ja omaksvõtmine ei nõua lihtsalt oskusi, vaid suutlikkust. (44) Seepärast on tänapäeval antav alusõppele järgnev koolitus ebapiisav ja võib-olla ebatõhus ettevõtmine. Püütakse teha midagi sobimatut, mis ei rahulda.

10.1.3

Koos tehnoloogilise arengu muudatuste tempoga on muudatuste ulatus tekitanud palju laiemasse vanusegruppi kuuluvate töötajate kaasaegset laadi koolitusvajaduse kõigis tootmissektorites. On tehtud katset neid vajadusi osaliselt rahuldada varasematest aegadest pärineva koolituspraktika abil, kuid see ei ole olnud eriti tulemuslik, sest ei rahulda objektiivseid kaasaegseid vajadusi. Erandi sellest moodustavad sotsiaalpartnerite teatud jõupingutused vastava tööstussektori tasemel.

10.1.4

Seega on praegu Euroopas aluskoolitusele järgnevas koolituses jõutud järgmise punktini: areng on väga vajalik, kuid seda vajadust ei saa rahuldada põhjustel, mis on tingitud infrastruktuurist, kultuurist ja/või asjakohase parima tava ja kogemuse puudumisest.

10.1.5

Eelnimetatud olukorra lahendamine eeldab uut lähenemist järgmistele küsimustele:

10.1.5.1

Vastused kahele esimesele küsimusele on teoreetilist laadi ja neile on juba vastatud Lissaboni agenda, elukestva õppe ja teadmistel põhineva ühiskonna ning majanduse eesmärgiga seoses. Kolmandale küsimusele vastust veel pole. Euroopa Ülemkogu (45) on võtnud korduvalt vastu otsuseid, mis on kavandatud selleks, et tekitada vajalik koondumine asjaomaste, mõnel juhul üksikasjalike kohustuste täitmiseks, aga see ei ole andnud tulemusi.

10.1.6

Paljude ettevõtete üleeuroopaline tööalane suhtlemine ja töötajate liikuvus nõuavad kutsealases tegevuspoliitikas Euroopa seisukoha väljakujundamist. Hoolimata oma haridussüsteemide kõigist erinevustest, peavad ELi liikmesriigid arvestama sellega, et moodustavad koos “koolitusala”. EMSK jaoks on erilise tähtsusega järgmised küsimused:

10.1.7

Eeltoodud Euroopa tõhusama hariduskoostöö kava üldisel ja ühtsel viisil nende viivituste kõrvaldamiseks, mis on tekkinud Lissaboni eesmärkidele täitmisel, eeldab järgmiste konkreetsete poliitiliste valikute tegemist:

10.1.8

EMSK arvates on eeltoodud ettepaneku rakendamise kõige raskemad probleemid seotud rahastamise ja kohalike osapoolte (avalike asutuste ja kodanikuühiskonna) operatiivse kaasamisega.

10.1.8.1

Ühes oma eelnevas arvamuses on EMSK tõdenud “Euroopa huvides tehtud investeeringud, mis on kavandatud Lissabonis seatud eesmärkide saavutamiseks peaks välistama avaliku sektori eelarvepuudujäägi arvestamisel”. (47) EMSK on arvamusel, et elukestvaks õppeks eraldatud summade vabastamine stabiilsuse pakti piirangutest omaks positiivset mõju nii teadmistel põhineva Euroopa rajamisele kui ka jätkusuutliku arengu edendamisele.

10.1.8.2

Tähelepanu keskme ja vastutuse ülekandmine elukestva õppe ja püsiva arenguga seotud otsuste eest kohalikule tasandile vabastaks uue energia, tekitaks suurema jõupingutuste koondumise ja teeks kogu protsessi läbipaistvamaks.

10.1.8.3

Kooskõlastatum, terviklikum ja tõhusam menetlus Euroopa haridusotsuste kujundamiseks, tutvustamiseks ja nende rakendamise ja tõhususe kontrollimiseks valmistaks ette olulisi edusamme selleks, et teha tasa liidu senine mahajäämus tootlikkuse ja Lissaboni eesmärkide saavutamisel.

10.1.8.4

Lõpuks toetaks nimetatud edusamme haridusalase tegevuse tavapäraste toimumiskohtade – perekonna, kooli ja töökoha – laiem ärakasutamine ja nendevaheline parem koordineerimine. Nimetatud ergutav toetus on tingimata vajalik selleks, et täita oluline ülesanne kujundada aastaks 2010 liidu majandusest maailma kõige dünaamilisem teadmistel põhinev majandus.