(1)

Saksamaa teatas 10. märtsil 2016 komisjonile meetmest, mille ta oli võtnud 26. novembril 2015 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/16/EÜ (2) artikli 7 lõikele 1 (edaspidi „riiklik meede“). Selle meetmega keelati Hispaanias Hernanis asuva Orona Sociedad Cooperativa toodetud liftimudeli M33v3 (edaspidi „M33v3 lift“) turule laskmine ja kehtestati seadmete turule laskmise tingimused.

(2)

Saksamaa põhjendas riikliku meetme võtmist ZLSi (edaspidi „Saksamaa ametiasutus“) eelneva turujärelevalvetegevusega. Saksamaa ametiasutus leidis, et M33v3 lift rikub direktiivi 95/16/EÜ I lisa punktis 2.2 sätestatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid (edaspidi „olulised nõuded“).

(3)

ORONA Sociedad Cooperativa (edaspidi „Orona“) esitas oma vastuväited riikliku meetme kohta komisjonile juba 11. detsembril 2015, kinnitades, et nende uuenduslikul M33v3 liftil on alternatiivsed ohutussüsteemid, mille ohutustase on vähemalt samaväärne mis tahes liftiga, mis on projekteeritud vastavalt asjakohastele harmoneeritud standarditele, ja vastab seega olulistele nõuetele, ning toetudes Saksamaa ametiasutuse vajadusele teavitada komisjoni riiklikust meetmest.

(4)

2016. aasta aprillis alustas komisjon konsultatsioone liikmesriikide ja Oronaga, et hinnata riiklikku meedet.

(5)

Direktiiv 95/16/EÜ on seejärel uuesti sõnastatud ja tunnistatud direktiiviga 2014/33/EL alates 20. aprillist 2016 kehtetuks.

(6)

20. aprilli 2016. aasta kirjas palus komisjon Oronal esitada oma tähelepanekud riikliku meetme kohta. Orona tegi seda 18. mai 2016. aasta kirjaga, mis sisaldas ulatuslikke tähelepanekuid ja tõendavaid dokumente. Komisjoni ja Orona vaheline järelkohtumine toimus 9. juunil 2016.

(7)

20. aprilli 2016. aasta eraldi kirjas palus komisjon esitada oma märkused ka Orona valitud teavitatud asutusel Liftinstituutil, mis tõendas 2012. aastal M33v3 lifti vastavust direktiivile 95/16/EÜ. Kuna Liftinstituut oli 20. jaanuari 2016. aasta kirjas kooskõlas Orona märkustega juba saatnud komisjonile ulatuslikud tähelepanekud ja tõendavad dokumendid, ei esitanud asutus olulisi lisamärkusi.

(8)

Saksamaa ametiasutus tutvustas riiklikku meedet liikmesriikide turujärelevalveasutustele liftisektori halduskoostöö töörühma 16. juuni 2016. aasta koosolekul, mida juhatasid liikmesriigid. Komisjon osales koosolekul selle töörühma liikmena.

(9)

Komisjon tegi ka sõltumatu eksperdiuuringu (edaspidi „sõltumatu uuring“). Sõltumatu uuringu tegemiseks sõlmiti esialgu leping 29. novembril 2016 ning 9. veebruaril 2017 osalesid M33v3 lifti kohapealses kontrollis Saksamaa ametiasutus, Orona, sõltumatu ekspert ja komisjon. Hiljem aga leping lõpetati ja võeti tööle teine ekspert. See ekspert tegi sõltumatu uuringu ja esitas 10. detsembril 2018 lõpparuande (3). Selles lõpparuandes jõuti järeldusele, et lift „vastab täielikult olulisele nõudele 2.2 ja saavutas paigaldamise ajal vähemalt samaväärse ohutustaseme harmoneeritud standardis sätestatuga, mis annab alust eeldada, et lift vastab direktiivi 95/16/EÜ I lisa oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete punktile 2.2“. 17. detsembril 2018 palus komisjon Saksamaa ametiasutusel, Oronal ja Liftinstituutil esitada sõltumatu uuringu kohta oma märkused. Komisjon sai märkused Liftinstituutilt 14. jaanuaril 2019, Oronalt 15. jaanuaril 2019 ja Saksamaa ametiasutuselt 28. veebruaril 2019.

(10)

16. mail 2019 toimus kohtumine komisjoni, Saksamaa ametiasutuse, Orona ja Liftinstituutiga, et selgitada sõltumatu uuringu kohta saadud tähelepanekuid. Komisjoni palvel saatis Saksamaa ametiasutus 28. mai 2019. aasta e-kirjaga selgitused sõltumatut uuringut puudutavate tähelepanekute kohta. Komisjon sai märkused nende selgituste kohta Oronalt 12. juulil 2019 ja Liftinstituutilt 19. juulil 2019.

(11)

14. aprillil 2020 palus komisjon Oronal ja Saksamaa ametiasutusel esitada oma märkused poolte seisukohtade kokkuvõtte ja komisjoni esialgse hinnangu kohta. Kõik märkused saadi 29. maiks 2020.

(12)

Saksamaa kohalikud turujärelevalveasutused alustasid M33v3 lifti uurimist 2014. aasta oktoobris. Seejärel võttis uurimise üle Saksamaa ametiasutus.

(13)

Nagu on märgitud komisjonile esitatud teatises riikliku meetme kohta, on Saksamaa ametiasutus pärast dokumentide kontrollimist 2015. aasta jaanuaris ja veebruaris ning lifti paigaldamise katset Münchenis 23. märtsil 2015 järeldanud, et lift ei vasta harmoneeritud standardite EN 81–1:1998+A3:2009 (4) (edaspidi „EN 81–1“) ja EN 81–21:2009 (5) (edaspidi „EN 81–21“) (edaspidi „harmoneeritud standardid“) nõuetele. Põhjus on selles, et kavandatud 0,5 m vahe M33v3 lifti ja lae vahel ei ole piisav, kuna standardis EN 81–1 nõutakse 1 m vahemaad. Saksamaa ametiasutus leiab, et M33v3 lifti projekteerimisel ja ehitamisel rakendatud alternatiivsed ohutusmeetmed ei ole samaväärsed harmoneeritud standardites kehtestatud tehnika tasemega ning seega rikutakse olulisi nõudeid.

(14)

Saksamaa ametiasutus tõi välja, et kuigi tootja rakendatavad alternatiivsed meetmed vähendavad õnnetuse tõenäosust (täpsemalt liftikabiini ettekavatsematut liikumist ülemisse piirasendisse), kärbitakse harmoneeritud standardites nõutud minimaalset vertikaalset vahemaad liftikabiini katusest kuni liftišahti laeni poole võrra ning see suurendab märkimisväärselt võimalike vigastuste raskusastet. Olenemata sellest, et hädaolukorras saab liftikabiini katusel viibiv isik tagada oma ohutuse, heites pikali ülejäänud kaitsealale, isegi kui eelduste kohaselt kulub selle asendi võtmiseks M33v3 liftis palju rohkem aega kui mõnes teises liftis, mis vastab harmoneeritud standardite nõuetele. Ei tootja ega Liftinstituut ei võtnud seda ajalist aspekti arvesse EÜ tüübihindamise vastavushindamise käigus. Harmoneeritud standardite nõuete kohaselt projekteeritud liftis on kõrgema kaitseala tõttu piisavalt vaba ruumi või varjumisruumi enda küüru tõmbamiseks, et tagada lifti kasutavate inimeste ohutus.

(15)

Asjaosalistega konsulteerimise käigus selgitas Saksamaa ametiasutus komisjonile riikliku meetme kohta esitatud teatises ja riiklikus meetmes endas esitatud argumente.

(16)

Mis puudutab olulistes nõuetes viidatud vaba ruumi või varjumise ruumi, siis on Saksamaa ametiasutus jõudnud järeldusele, et kaitse muljumise vastu M33v3 liftis saavutatakse üksnes mehaaniliselt kaitstud vaba ruumi abil, mille mõõtmed on 0,5 × 0,7 × 1 m (kõrgus × laius × pikkus). Samuti märgib Saksamaa ametiasutus, et Orona peab seda lahendust samaväärseks harmoneeritud standardis sätestatud lahendusega, sest vertikaalkauguse vähendamist 0,5 m võrra kompenseerib kaitseruumi laiuse ja pikkuse suurendamine vastavalt 0,1 ja 0,2 m võrra. Saksamaa ametiasutus on siiski seisukohal, et M33v3 lifti puuduseks ei ole iseenesest väiksem vaba ruum, vaid aeg, mis kulub inimesel enda turvalisuse tagamiseks (st lamamisasendisse minemiseks) selle väiksema ruumi tõttu, mis aga võib põhjustada raskeid vigastusi. Saksamaa ametiasutuse sõnul ei esitanud Orona enne riikliku meetme vastuvõtmist tõendeid selle kohta, et ajaline aspekt ei mängi M33v3 lifti ohutuses rolli või et tõepoolest on piisavalt aega ohutu asendi võtmiseks.

(17)

Saksamaa ametiasutus täpsustas 28. mai 2019. aasta e-kirjaga saadetud märkustes, et vertikaalne vahemaa liftikabiini katuse ja liftišahti lae vahel on 0,5 m ainult juhul, kui lifti pidur läheb katki. Muul juhul, kui keegi siseneb liftišahti, blokeeritakse või peatatakse lift juba kabiinikatuse ja šahti lae vahelisel 1,8 m vertikaalkaugusel või 1 m kaugusel elektrisüsteemi kahe kaitsepiirlüliti rikke korral. Saksamaa ametiasutus on 29. mai 2020. aasta täiendavates tähelepanekutes siiski märkinud, et 28. mai 2019. aasta tähelepanekud vertikaalsete kauguste kohta ei ole õiged. Selle asemel viitab Saksamaa ametiasutus Orona riskianalüüsile, milles nähakse ette mitut võimalikku hüpoteesi, mis põhinevad erinevatel sündmustel (nt piduririke, juhtimisrike, kaitselüliti rike) ning mille kohaselt kõik need sündmused kokku, mitte ainult piduririkke stsenaarium, võivad viia vertikaalkauguse vähenemiseni 0,5 m-ni. Lisaks viitab Saksamaa ametiasutus oma tähelepanekutele 28. veebruari 2019. aasta sõltumatu uuringu kohta, milles ta märkis, et elektroonilise pidurdussüsteemi rikkest tingitud vahejuhtumil võib olla vähemalt kolm võimalikku põhjust: i) inimlik eksimus (nt kontrollipersonal ei aktiveeri ega deaktiveeri kontrollirežiimi, kuigi liftikatusel on ikka veel inimene), ii) piirlüliti rike ja iii) piduririke. Mis puudutab aga inimlikku eksimust, siis kinnitab Saksamaa ametiasutus sõltumatus uuringus tehtud järeldust, et sellise eksimusega ei kaasneks vertikaalkauguse vähenemist 0,5 m-ni.

(18)

Piirlüliti rikke kohta märgib Saksamaa ametiasutus oma märkustes 28. veebruari 2019. aasta sõltumatu uuringu kohta, et selline stsenaarium on ebatõenäoline, kuid seda ei saa täielikult välistada. Mis puudutab piduri riket, siis tunnistab Saksamaa ametiasutus, et selline lifti rike oleks äärmiselt haruldane, arvestades, et Orona projekteeris piduri ohutusseadisena (varupidur, st pidur, mis on kaitseseade nii soovimatu liftikabiini liikumise kui ka üles mineva liftikabiini liigse kiiruse kasvamise vastu), pidades silmas, et ohutusseadised peavad vastama olulistele nõuetele ning läbima vastavushindamise ja CE-märgise liftist sõltumatult. Lisaks on Saksamaa ametiasutus märkinud, et M33v3 lifti pidur on ohutum kui nende liftide pidur, mis vastavad standardis EN 81–1 sätestatud tehnilistele spetsifikatsioonidele, sest selle harmoneeritud standardi kohaselt nõutakse pidurite sertifitseerimist lifti ohutusseadistena ainult erijuhtudel.

(19)

M33v3 lifti hindamisel lähtus Saksamaa ametiasutus Orona kasuks sellest, et lifti pidur läks rikki harvemini kui standardile EN 81–1 vastava lifti tavapidur. Sellegipoolest leiab Saksamaa ametiasutus, et kuigi piduririkke tõenäosus on väike, ei vasta M33v3 lift olulistele nõuetele, sest see ei vasta direktiivi 95/16/EÜ I lisa punkti 1.1 viimases lauses osutatud ohutuse tagamise põhimõtetele. Nende põhimõtete kohaselt on riskide kõrvaldamine konstruktiivsete meetmete abil selgelt tähtsam kui lihtsalt nende minimeerimine.

(20)

Lõpuks märkis Saksamaa ametiasutus komisjonile 28. mai 2019. aasta e-kirjaga saadetud lisaselgitustes, et kui pidur ei toimi, ei saa ei M33v3 lifti ega standardile EN 81–1 vastavat lifti peatada ning puhvrite võimalik rike on mõlema lifti puhul sama tõenäoline.

(21)

Konsultatsioonide käigus teatas Orona, et kooskõlas direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõikega 2 hindas ta lifti vastavust olulistele nõuetele teavitatud asutuse Liftinstituut kaudu. Vastavalt kõnealuse direktiivi V lisale tegi Liftinstituut lifti ohutuse hindamiseks EÜ tüübihindamise. EÜ tüübihindamine on protseduur, mille käigus teavitatud asutus selgitab välja ja tõendab dokumentaalselt, et näidislift või lift, mille puhul puuduvad laiendusi või variante puudutavad normid, vastab direktiivi 95/16/EÜ nõuetele. Liftinstituut väljastas EÜ tüübihindamise tõendi 17. juulil 2012 ja parandas seda 15. märtsil 2013.

(22)

Vastavalt direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõike 2 punktile ii ja kõnealuse direktiivi VI lisa punktile 4 peab lifti paigaldaja valitud teavitatud asutus enne lifti turule laskmist tegema lifti lõpliku ülevaatuse või laskma seda teha. Selleks et tagada lifti vastavus olulistele nõuetele, teeb teavitatud asutus direktiivi 95/16/EÜ artiklis 5 osutatud standardites sätestatud asjakohased katsed ja kontrollid või samaväärsed katsed. Orona valis M33v3 lifti lõplikuks ülevaatuseks teavitatud asutuse TÜV SÜD, mis kinnitas M33v3 lifti nõuetele vastavust ja väljastas lõpliku kontrollitõendi 7. augustil 2014.

(23)

Orona palus 20. augustil 2015 Madalmaade turujärelevalveasutustel kontrollida ‘s-Hertogenboschi linnas asuvat M33v3 lifti, ja asjaomased asutused järeldasid, et Orona rakendatud konkreetsed tehnilised meetmed vastasid olulistele nõuetele.

(24)

Orona väidab, et Saksamaa ametiasutus ei teavitanud komisjoni kohe riiklikust meetmest, mis on vastuolus direktiivi 95/16/EÜ artikli 7 lõikes 1 sätestatud nõudega. Kuigi riiklik meede võeti vastu 26. novembril 2015, sai komisjon sellest teada alles Orona 11. detsembril 2015. aastal esitatud kaebuse kaudu. Saksamaa ametiasutus teavitas komisjoni meetmest alles 10. märtsil 2016. Orona arvates on viivitus kahjustanud Orona kaitseõigusi ja mainet.

(25)

Seoses riikliku meetme eesmärgiga tuletas Orona meelde, et Saksamaa ametiasutus selgitas Oronale, et ta „ei kahtle EÜ tüübihindamises üldiselt, vaid ainult liftikatuse ja šahti lae vahelise kõige väiksema kauguse ja väikseima lifti kombinatsioonis“. Saksamaa ametiasutus jäi selle seisukoha juurde kuni riikliku meetme vastuvõtmiseni mitu kuud hiljem, mis seisnes mis tahes vähendatud liftikabiini katuse ja lae vahelise ruumiga M33v3 liftimudeli keelustamises, olenemata liftikabiini suurusest. Orona leiab, et riiklik meede ei olnud seega mitte ainult põhjendamatu, vaid ka vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.

(26)

Orona tuletas oma 18. mai 2016. aasta märkustes meelde, et selle asemel et keskenduda üksnes asjaolule, kuidas M33v3 mudel vastab harmoneeritud standarditele liftikabiini katuse ja lae vahelise vertikaalse ruumi osas, mis on vaid üks tegur lifti ohutuse hindamisel, on vaja üldist ohutushinnangut. Sellega seoses viitas Orona liftide direktiivi 95/16/EÜ kohase teavitatud asutuse koordineerimisrühma 3. novembri 2009. aasta seisukohale „Muljumisoht, vaba ruum, kriteeriumid“, milles sätestatakse aktsepteeritava vaba ruumi kriteeriumid, mis on samaväärsed standardi EN 81–1 punktis 5.7 sätestatud kriteeriumidega. Selles seisukohas esitatud kriteeriumid põhinevad vaba vertikaalruumi, vaba ruumi mahu (kuup) ja nende ruumialasse integreerimise kombinatsioonil. Samas seisukohas on esitatud mittetäielik loetelu lisakriteeriumidest, mida tuleb riskihindamisel arvesse võtta. Need lisakriteeriumid hõlmavad hoiatusi, ergonoomilisi põhimõtteid, hoolduse sagedust ja ootamatuid asjaolusid.

(27)

Liftikabiini katuse ja liftišahti lae vahelise vaba vertikaalruumi kohta märkis Liftinstituut oma 10. juuli 2015. aasta kirjas Oronale, mis toetas Orona märkusi, et „0,5 m tagatud minimaalne vaba ruum on üldiselt piisav, et vältida inimkeha muljumise ohtu […]. See on vastuvõetav ka nendes liftides, mida käsitletakse standardi EN 81–1:1998+A3:2009 punktis 5.7.3.3 b)“. Igal juhul märkis Orona oma 18. mai 2016. aasta märkustes, et M33v3 lifti kabiini kohal asuval plokil on sama vertikaalne vahe (0,5 m) kui standardi EN 81–1 kohaselt nõutav vertikaalne vahe kabiini all asuva päästeruumi puhul (šahtis). M33v3 lifti tehnilistes spetsifikatsioonides kirjeldatud vaba ruumi mahu (kuup) puhul on ploki maht liftikabiini kohal suurem (0,5 × 0,7 × 1,0 m) kui standardi EN 81–1 kohaselt nõutav minimaalne maht nii kabiini kohal asuva päästeruumi (0,5 × 0,6 × 0,8 m) kui ka kabiin all asuva päästeruumi (0,5 × 0,6 × 1,0 m) puhul. Orona taotlusel tellitud uuring, mis saadeti komisjonile 15. märtsil 2016 ning mille tegi toote-, protsessi- ja teenuseinnovatsioonile spetsialiseerunud tehnoloogiakeskus IK4-Ikerlan (edaspidi „IK4-Ikerlani uuring“), näitab, et kõik hooldustöötajad (tavaliselt 18–65-aastane meessoost töötaja), kes katses osalesid, mahuvad liftikabiini kohal olevasse kuupi, samal ajal kui standardis EN 81–1 esitatud mõõtmetele vastava kuubi puhul see nii ei olnud.

(28)

Orona 18. mai 2016. aasta märkuste kohaselt ja nagu on kirjeldatud Saksamaa ametiasutusele enne riikliku meetme vastuvõtmist saadetud tehnilistes kirjeldustes, sisaldab M33v3 lift mitut täiendavat ja spetsiifilist turvaelementi, mis välistavad olulisel määral inimliku eksimuse. Nende omaduste hulka ei kuulu mitte ainult varupiduri EÜ tüübikinnitusega ohutusseadised, vaid ka paljud muud ohutusseadised, mis kõik koos muudavad lifti isegi ohutumaks kui standardi EN 81–1 kohaselt konstrueeritud liftid. Lift sisaldab i) hoiatusmärki, mis näitab, et kabiini katusele on lubatud ainult üks inimene ja et muljumisohu vältimiseks on õige ohutusasend pikali heitmine, ii) ohutusseadist, mis lülitab tavapärase talitluse välja, kui keegi läheb liftikabiini katusele (indikaatorlüliti), et vältida kabiini ülespoole liikuma hakkamist, kui keegi on kabiini katusel, iii) juhtimissüsteemi, mis liftišahti sisenemise tuvastamise korral takistab lifti sisselülitamist enne, kui kabiini peal olev kontroll-lüliti lülitatakse kontrollrežiimi, iv) täiendavat kontroll-piirlülitit, mis seiskab lifti, kui kabiin on 1,8 m kaugusel šahti laest, v) täiendavat lõpplülitit, mis takistab liftikabiini liikumist, ja vi) teleskoopilist balustraadi, mis takistab lifti tavapärast talitlust, kui balustraad ei ole täielikult sisse tõmmatud ja takistab kontroll-tegevust, kui balustraad ei ole täielikult välja tõmmatud.

(29)

Orona märkis oma 18. mai 2016. aasta märkustes, et Saksamaa ametiasutus väidab riiklikus meetmes, et liftikabiini katusel viibival tehnikul kuluks lamava asendi võtmiseks „märgatavalt rohkem aega“ võrreldes küüru tõmbamisega. Lamav asend on vajalik ohutuse tagamiseks liftis. Orona teatab, et seda väidet ei toeta ükski Saksamaa ametiasutuse esitatud tõendusmaterjal ning et vajadus võtta ohutu asend ei ole direktiivi 95/16/EÜ konkreetne nõue. Lisaks lepiti pärast 15. detsembril 2015. aastal Saksamaa ametiasutuse ja Orona vahel toimunud kohtumist kokku, et kooskõlas riikliku meetmega teeb Orona mõned lisakatsed, et veelgi toetada M33v3 lifti ohutut projekteerimist. Erilist rõhku pandi sellele, kuidas lifti katuse suurus mõjutab reaktsiooniaega. Sellega seoses leiti IK4-Ikerlani uuringus, et hooldustöid tegevate isikute asend ja M33v3 liftide suurus ei ole reaktsiooniaega mõjutav tegur. Lisaks näidatakse seal, et vanus ja kehamassiindeks ei mõjuta reaktsiooniaega. Peale selle järeldati IK4-Ikerlani uuringus, et asjaolu, et standardi EN 81–20 kohases liftis kükkasendi võtmiseks kuluv reaktsiooniaeg oli keskmiselt ainult 1,26 sekundit, ei mõjuta konkreetset võimalikku riski, kuna aja erinevus vastab ainult 0,9 m-le kontrollkiirusega 0,6 m/s. Erinevad reaktsiooniajad võivad olla asjakohased ainult ohutussüsteemi, nt varupiduri süsteemi rikke korral. Sellisel juhul ei oleks kõrguse erinevus siiski oluline, kuna õnnetus oleks surmav nii M33v3 lifti kui ka harmoneeritud standarditele vastava lifti korral.

(30)

Ajaga seoses märkis Orona, et nagu tehnilises dokumendis kirjeldatud, on M33v3 lifti kabiini katus lame ja takistusteta ning seetõttu võivad hooldustöid tegevad isikud võtta katusel kiiremini ohutu ehk lamava asendi. Orona märkis eelkõige, et standardile EN 81–1 vastava liftikabiini katusel võib lamamisasendi jaoks mõeldud ruumis olla palju komponente, näiteks köied ja nende kinnitused, mis võivad põhjustada viivitust ohutu lamamisasendi võtmisel. Lisaks rõhutas Orona, et standardi EN 81–1 kohaselt peab ohutu ruum olema tööruumist ligipääsetav. M33v3 lifti puhul langeb tööruum kokku ohutusruumiga, mis tähendab, et kui midagi läheb valesti ja inimene peab võtma lamamisasendi, on ta juba õiges kohas. See vähendab ohutu asendi võtmiseks kuluvat aega. Erinevusi tehnilistes kirjeldustes (nimelt takistused liftikabiini katusel ja juurdepääs ohutusruumile) M33v3 lifti ja standardile EN 81–1 vastava lifti vahel selgitati täiendavalt Orona 20. jaanuari 2016. aasta kirjas komisjonile ja ettevõtte 12. juuli 2019. aasta e-kirjas komisjonile.

(31)

Seoses piduririkkega selgitas Liftinstituut 21. aprillil 2015 Oronale saadetud kirjas, et mis tahes lifti piduririke põhjustaks tühja liftikabiini kontrollimatut ülespoole liikumist ning lift saavutaks lühikese liikumisvahemaa järel kiiruse, mis põhjustab liftikabiini hüppamist vabasse ruumi, mis on mõeldud selleks, et vältida muljumise ohtu liftikabiini katuse ja šahti vahel – see tähendab, et liftikabiin jätkab šahtis ülespoole liikumist, kuigi vastukaal puudutab puhvreid. 1 m/s nimikiirusega lift kasutab hüppe korral standardis EN 81–1 ettenähtud 1 m katuse ja lae vahelise kauguse ära, kui liftikabiin on liikunud kontrollimatult ainult 4 m. Teiste sõnadega, liikumiseks on vaja ainult lühikest vahemaad. Vaba ruumi ei jääks, mis viitab liftikabiini katusel oleva isiku surmavale muljumisele. Asjaolu, et lifti kiirendamiseks kiiruseni, mis ületab 115 % lifti nimikiirusest, on vaja ainult lühikest vahemaad, viitab sellele, et puhvrid võivad kokku variseda, sest nende terviklikkus ei ole tagatud nimikiirust 115 % ületavatel kiirustel (standardis EN 81–1 nõutakse, et puhvrid peavad vastu pidama löögile, mis on tingitud väiksemast kui 115 % nimikiirusest).

(32)

Lisaks teatas Orona, et igal juhul ei ole vaba ruum (vertikaalne kaugus 0,5 m) ning ajaaspekt M33v3 lifti ohutustaseme ja standardis EN 81–1 sätestatud tehniliste kirjelduste võrdlemisel asjakohased. Nagu on selgitatud Orona 22. aprillil 2015. aastal Saksamaa ametiasutusele saadetud e-kirjas, mis sisaldas Liftinstituuti 21. aprilli 2015. aasta kirjas väljendatud seisukohta, tekiks muljumisoht ainult piduririkke korral. Orona jõudis järeldusele, et kui see juhtub, siis ei hoia muljumisohtu ära ei M33v3 lifti konstruktsioon ega ka standardile EN 81–1 vastava lifti konstruktsioon.

(33)

Orona märkis 12. juulil 2019. aastal komisjonile saadetud märkustes, et M33v3 lifti varupiduriga süsteem on igal juhul palju ohutum kui standardile EN 81–1 vastava lifti pidurisüsteem. Seda tõsiasja kinnitas Saksamaa ametiasutus oma 28. mai 2019. aasta märkustes. M33v3 lifti piduririkke tekkimine on erinevalt standardile EN 81–1 vastavast liftist äärmiselt ebatõenäoline, sest pidur on EÜ tüübikinnitusega sertifitseeritud ohutusseadis, mis on ette nähtud liftikabiini soovimatu liikumise ja ülespoole liikumise kaitseks. Seetõttu on palju ebatõenäolisem, et M33v3 lifti piduririke põhjustaks olukorra, kus inimene võib ootamatult ja tahtmatult sattuda kabiini katusel ohutuks varjumiseks mõeldud ruumi.

(34)

Orona märkis ka, et Saksamaa ametiasutuse murekohad keskendusid 2015. aastal ohuküsimustele. Orona esitas Saksamaa ametiasutusele riskihinnangu, mille Orona tegi kooskõlas standardiga ISO/DIS 14798 (6) (edaspidi „riskihindamine“) 16. veebruaril 2015 ehk üheksa kuud enne riikliku meetme vastuvõtmist. Riskihindamisel jõuti järeldusele, et Orona kehtestatud kaitsemeetmeid arvesse võttes on M33v3 lift ohutu ja riskide vähendamiseks ei ole vaja võtta lisameetmeid, sest nii kahju tõenäosuse (skaalal A–F, kus F on kõige vähem tõenäoline) kui ka vigastuse raskusastme (skaalal 1–4, kus 4 on kõige väiksem vigastus) põhjal saadi tulemus 2F.

(35)

Eelkõige on riskihindamisel jõutud järeldusele, et piduririkke tõenäosus (EÜ tüübikinnitusega sertifitseeritud ohutusseadisena) oli nii väike, et riskitase oli vastuvõetav. Orona märkis, et riskianalüüsis ei ole tavaline käsitleda EÜ tüübikinnitusega sertifitseeritud ohutusseadiste tõrget nende olemusliku kõrge ohutustaseme tõttu.

(36)

Nagu riskihindamisel järeldati, ei erine M33v3 lift ja harmoneeritud standarditele vastavad liftid üksteisest. Teoreetiline piduririkke stsenaarium lõpeb sellega seotud tehniku jaoks tõkestamata muljumise tõttu alati surmavalt ning seega ei ole oluline, kas päästeruum kabiini kohal on 0,5 või 1 m.

(37)

Lõpuks rõhutab Orona oma 18. mai 2016. aasta märkustes komisjonile, et direktiivis 95/16/EÜ ei nõuta mis tahes võimaliku riski täielikku kõrvaldamist, mis on võimatu, vaid üksnes vastavust kõnealuses direktiivis sätestatud olulistele nõuetele, mis on tagatud harmoneeritud standardite või samaväärsete ohutusmeetmetega. Lisaks märkis Orona, et tuleb tõendada, et samaväärsed ohutusmeetmed on sama turvalised kui harmoneeritud standardites sätestatud ohutusmeetmed, ning see ei eelda sama tõendamisstandardit kui ohu täieliku puudumise tõendamine.

(38)

Komisjon hindas riiklikku meedet kõigi asjaomaste pooltega peetud ulatuslike konsultatsioonide põhjal.

(39)

Direktiivi 95/16/EÜ (riikliku meetme kehtestamise ajal kehtinud versioon) artikli 2 lõike 1 kohaselt pidid liikmesriigid rakendama kõiki asjakohaseid meetmeid tagamaks, et kõnealuse direktiiviga hõlmatud lifte võib turule lasta ja kasutusele võtta üksnes juhul, kui need ei ohusta nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning sihtotstarbelise kasutamise korral inimeste tervist või ohutust või, kui see on asjakohane, vara ohutust.

(40)

Direktiivi 95/16/EÜ artikli 3 kohaselt peavad kõnealuse direktiiviga hõlmatud liftid vastama olulistele nõuetele.

(41)

Direktiivi 95/16/EÜ artikli 7 lõike 1 kohaselt peab liikmesriik, kes teeb kindlaks, et lift võib ohustada inimeste ja, kui on kohaldatav, vara turvalisust, rakendama kõik vajalikud meetmed lifti turult kõrvaldamiseks, selle turule laskmise või kasutuselevõtmise keelamiseks või selle vaba liikumise piiramiseks. Nimetatud artikli teisest lõigust tuleneb, et liikmesriik pidi viivitamata teavitama komisjoni igast sellisest meetmest, esitades oma otsuse põhjused ja eelkõige selle, kas mittevastavus oli tingitud oluliste nõuete täitmata jätmisest, standardite ebaõigest kohaldamisest või standardite endi puudustest.

(42)

Direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõikes 2 nõuti, et lift oleks enne turule laskmist pidanud läbima teavitatud asutuse tehtud vastavushindamise.

(43)

Olulised nõuded olid kehtestatud direktiivi 95/16/EÜ I lisa punktis 2.2, milles oli sätestatud, et lift peab olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et liftikabiini ühes piirasendis asumisel oleks välistatud muljumisoht, ning mainitud eesmärk saavutatakse piirasendite taga paikneva vaba ruumi või ohutusruumi abil.

(44)

Direktiivi artikli 5 lõike 2 kohaselt eeldati, et M33v3 lifti turule laskmise ajal tagas standard EN 81–1 vastavuse direktiivi 95/16/EÜ I lisa punktile 2.2.

(45)

Orona ei tuginenud olulistele nõuetele vastavuse saavutamiseks harmoneeritud standarditele. Selle asemel esitas Orona Saksamaa ametiasutusele alternatiivse tehnilise lahenduse, mille Liftinstituut sertifitseeris EÜ tüübihindamise menetluse käigus ja mida Liftinstituut selgitas 12. novembril 2014. aastal Saksamaa ametiasutusele saadetud kirjas. Kuigi minimaalne vaba ruum liftikabiini katuse ja lae vahel erineb standardi EN 81–1 punkti 5.7.1.1 alapunktis a sätestatud nõuetest, on Liftinstituuti väljastatud EÜ tüübikinnituse sertifikaadi NL12-400-1002-035–30 rev.2 kohaselt vaba ruum kabiini katusel suurem (ristküliku ruumala) kui see, mida nõutakse šahtis minimaalse vaba ruumina standardi EN 81–1 kohaselt, et vältida muljumisohtu kabiini piirasendites. Liftinstituut märkis oma 12. novembri 2014. aasta kirjas, et trosside libisemise korral, kui veoratta pöörlemine ülespoole jätkub, tagatakse vaba ruum püsivalt kinnitatud vastukaalupuhvriga. Lisaks märkis teavitatud asutus, et Orona vaba ruumi mõõtmed, mis on alternatiiviks standardis EN 81–1 sätestatud mõõtmetele, on samuti kooskõlas oluliste nõuetega, kui usaldusväärsed lisavahendid annavad suurema ajutise ruumi mõõtmetega, mis vastavad standardite EN 81–1 ja EN 81–21 nõuetele, tingimusel et muljumisohtu aitab vältida alaliselt vaba ruum. Suurema ajutise ruumi tagavad lisavahendid hõlmavad kolme peamist elementi. Esiteks kahe sellise täiendava ohutuskontakti kasutamine, mis toimivad otse lifti ohutusahelas ja mida kontrollitakse täiendava töökindluse tagamiseks lifti asendi mõõtmissüsteemi abil. Teiseks usaldusväärne varupidur, mis on EÜ tüübikinnitusega ohutusseadis, mis kaitseb nii liftikabiini tahtmatu liikumise kui ka suurel kiirusel üles liikuva kabiini eest, ja mis tegelikult põhjustaks lifti peatumise. Kolmandaks liftikabiini katusele juurdepääsu jälgimine, mis katkestab otseselt lifti tavapärase toimimise, kui inimene pääseb kabiini katusele mis tahes šahtiukse kaudu.

(46)

Vastavalt direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõike 2 punktile ii ja kõnealuse direktiivi V lisale tegi Liftinstituut kindlaks ja kinnitas, (7) et M33v3 lifti EÜ tüübihindamisega tõendatakse, et kaitsesüsteemi töökindlus seoses muljumisohuga kabiini peal on vähemalt võrdne standardi EN 81–1 nõuetele vastava lifti omaga. M33v3 lift kaldub kõrvale ainult standardi EN 81–1 punkti 5.7.1.1 alapunktis a sätestatud vertikaalse vaba ruumi mõõtmetest. Orona on järginud direktiivi 95/16/EÜ V lisa B osas sätestatud EÜ tüübihindamise protseduuri. Nimetatud protseduuri käigus selgitas Orona, kuidas alternatiivsed tehnilised lahendused on ohutuse poolest samaväärsed standardi EN 81–1 nõuetega. Liftinstituuti väljastatud EÜ tüübihindamise tunnistus järgib liftide teavitatud asutuse seisukohta, milles sätestatakse üldised tehnilised kriteeriumid selle kohta, kuidas liftid, mille vaba ruumi mõõtmed erinevad standardi EN 81–1 punktist 5.7, võivad endiselt olla täielikult kooskõlas direktiivis 95/16/EÜ sätestatud oluliste nõuetega.

(47)

Vastavalt direktiivi 95/16/EÜ artikli 8 lõike 2 punktile ii ja kõnealuse direktiivi VI lisa punktile 4 väljastas TÜV SÜD, olles enne turule laskmist lifti asjakohaselt katsetanud ja kontrollinud, lõpliku kontrollsertifikaadi, millega kinnitatakse, et lift vastab direktiivis 95/16/EÜ sätestatud nõuetele.

(48)

Saksamaa ametiasutuse sõnul ei vasta Orona pakutud tehniline lahendus olulistele nõuetele peamiselt seetõttu, et lift erineb standardist EN 81–1, kuna liftil on kabiini katusest šahti laeni 1 m asemel ainult 0,5 m vertikaalne vahe. Saksamaa ametiasutus on seisukohal, et see ei jäta isikule piisavalt aega ohutu asendi võtmiseks, juhul kui muud ettevaatusabinõud ei suuda lifti kaugemal peatada. Saksamaa ametiasutus ei ole aga riiklikus meetmes täpsustanud, millistel juhtudel on M33v3 lifti vertikaalkaugus 0,5 m ja millistel juhtudel võib seega tekkida muljumisoht.

(49)

Saksamaa ametiasutuse sõnul ei taga Orona kohaldatavad alternatiivsed tehnilised spetsifikatsioonid samaväärset ohutustaset, sest isegi kui need vähendavad õnnetuse tõenäosust (liftikabiin liigub tahtmatult kõrgeimasse piirasendisse), suurendab võimalike vigastuste raskusastet minimaalne vertikaalne ruum, mida on vähendatud poole võrra. Liftikabiini katusel olev inimene saab vajaduse korral tagada oma ohutuse, heites pikali ülejäänud varjumiseks mõeldud alale, kuid selleks kulub rohkem aega kui harmoneeritud standarditele vastava lifti puhul.

(50)

Mis puudutab vaba ruumi või varjumiseks mõeldud ruumi, siis leiab Saksamaa ametiasutus, et standardi EN 81–1 kohaselt peab kogu vaba ruumi või varjumiseks mõeldud ruumi vertikaalkaugus kabiini katuse ja šahti lae vahel olema 1 m. Selle asjaolu vaidlustavad Orona, Liftinstituut ja komisjon, kes järgivad selle kohta tehtud sõltumatu uuringu järeldusi. Kuna Saksamaa ametiasutus ei pea siiski 0,5 m pikkust vertikaalset kaugust iseenesest oluliste nõuetega vastuolus olevaks, vaid pigem aega, mis kulub ohutu asendi võtmiseks, siis ei ole vertikaalset kaugust kui sellist enam vaja standardi EN 81–1 nõuete tõlgendamisega seoses täpsustada.

(51)

Mis puudutab vaba ruumi või varjumiseks mõeldud ruumi M33v3 liftis, siis kui lift on kontrollirežiimis, on tehniku minimaalne tööruum 1,8 m (ülemine päästeruum). Saksamaa ametiasutus on komisjoni konsultatsioonietapis siiski välja toonud kolm võimalikku põhjust, mis võivad põhjustada vertikaalkauguse vähenemist 1,8 m asemel 0,5 m-ni, kui lift töötab korralikult. Nende kolme põhjuse hulgas võtab Orona omaks ainult piduririkke. Isegi sellisel juhul leiab Orona, et piduririke on väga ebatõenäoline. Mis puudutab inimlikku eksimust, siis Saksamaa ametiasutus ei võtnud seda põhjust riikliku meetme vastuvõtmisel arvesse. Sellega seoses selgitas Orona oma 15. jaanuari 2019. aasta märkustes, et kvalifitseeritud hooldusinseneril puudub ajend sõita liftiga hoolduskiiruse režiimi asemel tavalisel töökiirusel. Hooldusinseneri töös on äärmiselt oluline omada täielikku kontrolli liftikabiini liikumise üle. Kui lift on tavalises töörežiimis, ei ole hooldustööde tegemiseks võimalik lifti peatada üheski muus soovitud kohas peale vahekorruste. Igal juhul on standardi EN 81–1 punktis 0.3.8 märgitud, et eeldatakse hoolduspersonali juhendamist ja töö tegemist vastavalt juhistele, mis tähendab, et lifti tavalisel sõidukiirusel käitamine ei ole tegelikult eeldatav. Lisaks on sõltumatu uuringu kohaselt äärmiselt ebatõenäoline, et hooldustöötajad hoiaksid tahtlikult kõrvale kasutusjuhendis kirjeldatud turvameetmetest.

(52)

Seoses Saksamaa ametiasutuse esitatud kolmanda võimaliku põhjusega, mille kohaselt võib piirlüliti võimalik rike põhjustada vertikaalkauguse vähenemise 0,5 m-ni, selgitas Orona oma 18. mai 2016. aasta märkustes, et tehnik seisab kabiini katusel, lülitab juhtseadmel nõuetekohaselt sisse kontrollirežiimi ja võtab seega lifti üle ainukontrolli. Seejärel liigutab tehnik liftikabiini šahti ülaosa poole. Juhtsüsteem võib rikki minna. Selle rikke tõttu liigub lift edasi, kuid siiski ainult kiirusel 0,6 m/s (kontrollirežiimi kiirus). Isegi kontrollimatu ülespoole liikumise korral ei ületataks kiirust 1 m/s (tavarežiimi kiirus). Võimalus, et tehnik peatab ohu korral viivitamata lifti juhtseadmel oleva kahe hädaolukorra nupu abil, jääb muutumatuks. Isegi kui tehnik ei rakenda teadmata põhjustel hädaseiskamist, tagab lõpplüliti, et lifti peatub minimaalselt 1 m vaba ruumiga, ilma et tekiks muljumisoht. Seetõttu on ka sellisel juhul M33v3 lifti puhul raske vigastuse üldine tõenäosus nullilähedane ja oht on sama kui standardile EN 81–1 vastava lifti puhul. Nendel põhjustel ei saa inimlikku eksimust ja piirlüliti tõrget pidada põhjuseks, mis põhjustab M33v3 lifti nõuetekohasel töötamisel selle vertikaalkauguse vähenemise 1,8 m asemel 0,5 m-le.

(53)

Mis puudutab pidurisüsteemi täielikku riket, siis on pidur EÜ tüübihindamise sertifikaadiga mehaaniline ohutusseadis kontrollimatu ülespoole liikumise vastu. Piduri puhul on tegemist jälgitava varuohutuspiduriga ja igal piduril on piisavalt jõudu, et peatada lift üksinda. Mõlemad piduriahelad pidurdavad vedrude rakendumise korral. See tähendab, et pingestatud töötingimuses on elektromagnetiline pidur avatud. Ettenägematute elektrikatkestuste korral käivitab vedru jõud mõlema piduriahela automaatse sulgumise ning seega on usaldusväärselt tagatud liikuva liftikabiini staatiline pidamine või dünaamiline aeglustumine mis tahes tööolukorras. Seetõttu on M33v3 lifti pidurisüsteemi täielik rike peaaegu võimatu.

(54)

Lisaks märkis liftide teavitatud asutus, et standardi EN 81–1 punktis 5.7 sätestatud kriteeriumidega samaväärse vastuvõetava vaba ruumi kriteeriumid põhinevad vaba vertikaalruumi, vaba ruumi mahu (kuup) ja nende ruumide ruumialasse integreerimise kombinatsioonil.

(55)

Mis puudutab aega, mis kulub isikul ohutu asendi võtmiseks, siis vastavalt riiklikule meetmele tekib muljumisoht, mis on tingitud ebapiisavast ajast ohutu asendi võtmiseks, kui vertikaalkaugus on 0,5 m. Samas, nagu on selgitatud põhjenduses 32, oleks M33v3 lifti vaba ruumi või varjumiseks mõeldud ruumi vertikaalkaugus 0,5 m ainult juhul, kui pidur ei tööta. Kuna Orona esitas Saksamaa ametiasutusele selle tehnilise selgituse enne riikliku meetme vastuvõtmist, täpsemalt 22. aprilli 2015. aasta e-kirjas, siis on piduririkke stsenaarium ainus, mida edaspidi käsitletakse.

(56)

Standardi EN 81–1 ja M33v3 lifti tehnilistes kirjeldustes sätestatud ohutustaset saab võrrelda ainult siis, kui hinnata sama stsenaariumi standardile EN 81–1 vastava lifti ja M33v3 lifti puhul. See tähendab, et nagu eespool selgitatud, tuleb muljumisohu hindamisel arvesse võtta ainult olukorda, kus pidur mõlemas liftis ei tööta. Tuginedes tõenditele, mille Orona esitas Saksamaa ametiasutusele enne meetme vastuvõtmist, ja eelkõige 21. aprilli 2015. aasta kirjale, mille Liftinstituut saatis Oronale, tähendaks juhul, kui pidur ei tööta, vaid mõne meetri vaba kiirenduse kiirus juba seda, et mõlema lifti puhul muutuks puhvrite abil lifti peatamine võimatuks ja see põhjustaks tõenäoliselt puhvrite kokkuvarisemise. Sel juhul tabaks liftikabiin šahti lage ja muljuks igaühte, kes on kabiini katusel, olenemata vertikaalse kauguse olemasolust. Nagu Liftinstituut oma kirjas selgitas, on piduririkke korral mõlemas liftis muljumisoht, kuna tõenäosus, et varjumiseks mõeldud ruum aitab õnnetust vältida, on väga väike, olenemata ajast, mis kulub teatud asendi võtmiseks liftikabiini katusel. Sellega seoses märkis Saksamaa ametiasutus komisjonile 28. mail 2019. aastal saadetud e-kirjas, et piduririkke korral ei saa peatada ei M33v3 lifti ega standardile EN 81–1 vastavat lifti ning puhvrite võimalik rike on mõlema lifti puhul sama tõenäoline.

(57)

Seetõttu võib järeldada, et ajaaspekt, nimelt kabiini katusel vertikaalse kaugusega seotud ohutu asendi võtmiseks vajaminev aeg, ei mängi muljumisohu ärahoidmise juures rolli.

(58)

Peale selle, nagu selgitas Orona ja tunnistas Saksamaa ametiasutus, on varupidur, mida Orona kasutab M33v3 liftis, alati EÜ tüübikinnituse sertifikaadiga ohutusseadis, mis on ohutum kui pidur, mida kasutatakse standardis EN 81–1 sätestatud tehnilistele kirjeldustele vastavates liftides, mille puhul enamikul juhtudel ei nõuta, et pidur peab olema EÜ tüübikinnituse sertifikaadiga ohutusseadis.

(59)

Direktiivi 95/16/EÜ artikli 3 kohaselt peab ohutusseadis vastama olulistele nõuetele või võimaldama, et liftid, millesse need on paigaldatud, vastaksid olulistele nõuetele. See tähendab, et pidurisüsteem on läbinud põhjaliku sõltumatu vastavushindamise protseduuri, nagu on osutatud direktiivi 95/16/EÜ artikli 8.1 punktis ii, ning et sellele on lisaks kogu lifti vastavushindamisele paigaldatud CE-märgis. Ohutusseadise rike ei ole tegelikult riskiolukord, kuna see on äärmiselt ebatõenäoline, nagu on märgitud põhjenduses 33 osutatud ISO standardis 14798. Kuna piduririke on ainus stsenaarium, mille puhul kabiini katuse ja šahti lae vaheline ohutu ruum on väiksem kui standardis EN 81–1 nõutav vertikaalkaugus ning pidurisüsteemi tõrge on peaaegu võimatu, on lift ohutum kui standardile EN 81–1 vastav lift, sest viimast tüüpi liftil ei pea olema ohutusseadisest varupidurit.

(60)

Mis puudutab ohutu integreerimise põhimõtteid, siis esiteks ei ole Saksamaa ametiasutus riiklikus meetmes nendele põhimõtetele viidanud. Teiseks ei ole ohutu integreerimise põhimõtted abstraktne mõiste, vaid on seotud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetega ning lifti turule laskmise hetkel kasutusel olnud tehnika tasemega. See tähendab, et liftiga kaasnevate ohtudega tegelemisel peab tootja võtma arvesse neid elemente. Kolmandaks tuleb ohutu integreerimise põhimõtteid pidada võrdselt kohaldatavaks iga lifti suhtes. Käesoleval juhul on ainus ohutustaseme võrdlemisel arvesse võetav stsenaarium piduririke ja M33v3 lifti puhul on sellise rikke oht äärmiselt ebatõenäoline erinevalt standardile EN 81–1 vastavast liftist.

(61)

Mis puutub pidurisüsteemiga mitteseotud ohtudesse, siis peale Orona tehtud riskihindamise ja selle järelduste sisaldab sõltumatu uuring riskihinnangut, mis põhineb standardil EN 81–1 ja M33v3 liftis kasutatud tehnilisel lahendusel, et võrrelda M33v3 lifti ja standardi EN 81–1 nõuetele vastava lifti saavutatud ohutustaset muljumisohu osas. Standardis EN 81–1 sätestatud meetmete kohaldamisel ja Orona poolt M33v3 liftis ette nähtud alternatiivsete meetmete kohaldamisel tekkida võiva muljumisohu taseme võrdlus viis sõltumatus uuringus järeldusele, et kui lifti hooldatakse plaanipäraselt, „saavutavad Orona pakutavad alternatiivsed meetmed ohutustaseme, mis on palju kõrgem standardi EN 81–1 kohaldamisel ettenähtust“ (8). Lisaks jõuti sõltumatus uuringus järeldusele, et isegi väga ebatõenäolise lifti väärkasutamise korral (hooldustöötajate poolse tahtliku hooldusjuhendist kõrvalekaldumise tõttu) saavutab lift „kokkuvõttes vähemalt sama ohutustaseme, mis on standardis sätestatud“ (9).

(62)

Põhjendustes 38–60 esitatud analüüsi põhjal ja seda analüüsi kinnitava sõltumatu uuringu tulemusi arvesse võttes võib järeldada, et M33v3 lift vastab olulistele nõuetele. M33v3 liftiga saavutatav ohutustase on vähemalt samaväärne standardile EN 81–1 vastava lifti ohutustasemega; kõnealune standard andis vastavuse eelduse ajal, mil M33v3 lift turule lasti. Seepärast ei tohiks riiklikku meedet pidada põhjendatuks,