Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32019D1004

    Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/1004, 7. juuni 2019, millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384 (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4114 all) (EMPs kohaldatav tekst)

    C/2019/4114

    ELT L 163, 20.6.2019, p. 66–100 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2019/1004/oj

    20.6.2019   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 163/66


    KOMISJONI RAKENDUSOTSUS (EL) 2019/1004,

    7. juuni 2019,

    millega kehtestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ jäätmeid käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsus C(2012) 2384

    (teatavaks tehtud numbri C(2019) 4114 all)

    (EMPs kohaldatav tekst)

    EUROOPA KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, (1) eriti selle artikli 11a lõiget 9 ja artikli 37 lõiget 7,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Direktiivis 2008/98/EÜ on sätestatud üldised arvutuseeskirjad selleks, et kontrollida, kas kõnealuse direktiivi artikli 11 lõike 2 punktides c, d ja e ning artikli 11 lõikes 3 sätestatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtmäärad 2025., 2030. ja 2035. aastaks on saavutatud.

    (2)

    Direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a sätestatud eeskirjades on täpsustatud, et ringlussevõtu puhul kasutatakse 2025., 2030. ja 2035. aasta sihtmäärade arvutamiseks jäätmeid, millega hakatakse tegema ringlussevõtutoiminguid või mis on lakanud olemast jäätmed. Üldjuhul tuleb ringlussevõetud jäätmete kogust mõõta kohas, kus jäätmetega hakatakse tegema ringlussevõtutoiminguid. Erandina võivad liikmesriigid siiski mõõta olmejäätmete kogust sortimistoimingu lõpus, tingimusel et arvatakse maha edasised kaod, mis tulenevad ringlussevõtutoimingule eelnevast töötlemisest, ning et toimingu väljundjäätmed võetakse tegelikult ringlusse.

    (3)

    Olmejäätmed, millega hakatakse tegema ringlussevõtutoiminguid, võivad siiski sisaldada teatavat kogust jäätmematerjale, mis ei ole edasiseks töötlemiseks mõeldud, kuid mida ei saa ringlussevõtutoimingu eelsete toimingute abil mõistlike jõupingutustega kõrvaldada. Liikmesriikidelt ei tohiks ringlussevõetud olmejäätmete arvutamisel nõuda selliste töötlemiseks mittemõeldud materjalide mahaarvamist, kui need materjalid on ringlussevõtutoimingus lubatud ega takista kvaliteetset ringlussevõttu.

    (4)

    Selleks et tagada arvutuseeskirjade ühetaoline kohaldamine kõikides liikmesriikides, tuleb lisaks kehtestada kõige levinumate jäätmeliikide ja ringlussevõtuprotsesside jaoks, milliseid jäätmematerjale tuleks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 1 punkti c kohases arvutuses arvesse võtta (arvutuspunktid) ja millises jäätmetöötluse etapis tuleks neid vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 11a lõikele 2 mõõta (mõõtepunktid).

    (5)

    Selle tagamiseks, et olmejäätmete ringlussevõtu kohta esitatavad andmed oleksid võrreldavad, tuleks kõige levinumate jäätmeliikide ja ringlussevõtuprotsesside jaoks kehtestatud arvutuspunkte kohaldada ka selliste jäätmete suhtes, mis on lakanud olemast jäätmed töötlemiseelse ettevalmistava toimingu tulemusena.

    (6)

    Selle tagamiseks, et eri liikmesriikides asuvate jäätmekäitlusettevõtete poolt esitatavad andmed olmejäätmete ringlussevõtu kohta oleksid võrreldavad, tuleb kehtestada üksikasjalikumad eeskirjad selle kohta, kuidas tuleb ringlussevõtutoimingu sisendi arvutamisel võtta arvesse sorditud jäätmete koguseid, ning selle kohta, kuidas tuleb arvutada ringlussevõetud olmejäätmete kogused juhul, kui jäätmetöötluse tulemuseks ei ole mitte üksnes ringlussevõetud materjalid, vaid ka kütused või muud energiaallikad või tagasitäitematerjalid.

    (7)

    Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete arvutamise puhul ei ole ringlussevõtutoimingu sisend- või väljundmaterjali tegelik mõõtmine alati võimalik, sest selliseid jäätmeid käitlevad tavaliselt kodumajapidamised. Seepärast tuleks kehtestada kindel ühine lähenemisviis, mis tagab esitatud andmete usaldusväärsuse.

    (8)

    Olmejäätmete põletamise järel eraldatud ringlussevõetud metallide puhul tuleks selle tagamiseks, et arvesse võetakse ainult ringlussevõetud metalle, kehtestada arvutusmetoodika, millega tehakse kindlaks põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatavate jäätmematerjalide metallisisaldus. Andmete asjakohasuse tagamiseks tuleks arvesse võtta üksnes olmejäätmete põletamisest pärinevaid metalle.

    (9)

    Olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu käsitlevad andmed, mis esitatakse vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artiklile 11a, peavad tuginema tõhusale jäätmematerjalivoogude kvaliteedi kontrollimise ja jälgimise süsteemile. Seetõttu tuleks nõuda, et liikmesriigid võtaksid meetmeid kogutud andmete usaldusväärsuse ja täpsuse tagamiseks, eelkõige kogudes andmeid otse ettevõtjatelt ja kasutades jäätmete kohta kogutavate andmete salvestamiseks üha enam elektroonilisi registreid.

    (10)

    Liikmesriigid esitavad komisjonile iga kalendriaasta kohta andmed direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 ja artikli 11 lõike 3 rakendamise kohta. Nad peavad esitama komisjonile ka kvaliteedikontrolli aruande komisjoni kehtestatud aruandlusvormis. Selle vormiga peaks tagatama, et esitatud teave on piisav alus direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud sihtmäärade saavutamise kontrollimiseks ja järelevalveks.

    (11)

    Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud sihtmäära puhul peavad liikmesriigid kohaldama komisjoni otsuses 2011/753/EL (2) sätestatud arvutuseeskirju. Direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a ja käesolevas otsuses sätestatud olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu arvutuseeskirjad on kooskõlas otsuses 2011/753/EL sätestatud eeskirjadega. Topeltaruandluse vältimiseks peaks liikmesriikidel seetõttu olema võimalus kasutada aruandlusvormi, mis on ette nähtud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktides c–e ja artikli 11 lõikes 3 sätestatud sihtmäärade kohta andmete esitamiseks, et esitada andmed kõnealuse direktiivi artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud sihtmäära kohta.

    (12)

    Liikmesriigid esitavad komisjoni kehtestatud vormis iga kalendriaasta kohta andmed mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ja tööstuslike õlide ning vanaõli kohta vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 37 lõikele 4. Selle vormiga peaks tagatama, et esitatud andmed on piisavad, et hinnata võimalust kehtestada meetmed vanaõli töötlemiseks, sealhulgas kvantitatiivsed sihtmäärad vanaõli regenereerimiseks, ning täiendavad meetmed vanaõli regenereerimise edendamiseks vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 21 lõikele 4.

    (13)

    Andmete esitamiseks direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide a ja b, milles on sätestatud kodumajapidamis- ja sarnaste jäätmete ning ehitus- ja lammutusjäätmete sihtmäärad, rakendamise kohta peavad liikmesriigid kasutama komisjoni rakendusotsuse C(2012) 2384 (3) kohaselt kehtestatud vorme. Kõnealuse rakendusotsuse sätted, mille kohaselt peavad liikmesriigid esitama iga kolme aasta järel aruande direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise kohta, on aegunud. Seepärast tuleks rakendusotsus C(2012) 2384 kehtetuks tunnistada ja asendada käesoleva otsuse sätetega, mis kajastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2018/851 (4) direktiivis 2008/98/EÜ tehtud aruandlusnõuete muudatusi. Järjepidevuse tagamiseks tuleks vastu võtta üleminekusätted seoses vaatlusaastate 2016–2019 kohta esitatavate artikli 11 lõike 2 punktide a ja b rakendamist käsitlevate andmete esitamise tähtajaga.

    (14)

    Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide c–e ja artikli 11 lõike 3 rakendamist käsitlevate andmete arvutamise, kontrollimise ja esitamise eeskirjad on tihedalt seotud eeskirjadega, millega on kehtestatud vormid nende andmete ja kõnealuse direktiivi artikli 11 lõike 2 punkti a rakendamist käsitlevate andmete esitamiseks. Selleks et tagada kõnealuste eeskirjade sidusus ja hõlbustada nende kasutatavust, tuleks mõlemad eeskirjad sätestada ühes otsuses. Lisaks tuleks selleks, et hõlbustada muude direktiivi 2008/98/EÜ kohaste jäätmeid käsitlevate andmete, eelkõige ehitus- ja lammutusjäätmeid ning mineraalseid ja sünteetilisi määrdeaineid ning tööstuslikke õlisid ja vanaõli käsitlevate andmete esitamiseks mõeldud vormide kasutatavust, lisada käesolevasse otsusesse ka need vormid. Metoodika selliste jäätmematerjalide keskmiste kaomäärade kindlaksmääramiseks, mis eemaldatakse sorditud jäätmetest täiendava eeltöötluse abil enne ringlussevõttu, sätestatakse eraldi komisjoni delegeeritud otsuses.

    (15)

    Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas direktiivi 2008/98/EÜ artikli 39 kohaselt loodud komitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

    Artikkel 1

    Mõisted

    Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

    a)   „kogus“– mass tonnides;

    b)   „sihtmaterjalid“– olmejäätmematerjalid, mis töödeldakse konkreetse ringlussevõtutoimingu käigus toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed;

    c)   „mittesihtmaterjalid“– jäätmematerjalid, mida ei töödelda konkreetse ringlussevõtutoimingu käigus toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed;

    d)   „eeltöötlus“– mis tahes töötlemistoiming, mis tehakse olmejäätmematerjalidega enne ringlussevõtutoimingut, mille käigus kõnealused materjalid töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed. See hõlmab kontrollimist, sortimist ja muid ettevalmistavaid toiminguid, mille eesmärk on eemaldada mittesihtmaterjalid ja tagada kvaliteetne ringlussevõtt;

    e)   „arvutuspunkt“– hetk, mil algab olmejäätmematerjalide ringlussevõtutoiming, mille käigus jäätmed töödeldakse toodeteks, materjalideks või aineteks, mis ei ole jäätmed, või hetk, mil jäätmematerjalid lakkavad olemast jäätmed töötlemisele eelneva ettevalmistava toimingu tulemusena;

    f)   „mõõtepunkt“– hetk, mil mõõdetakse jäätmematerjalide mass, et teha kindlaks jäätmete kogus arvutuspunktis;

    g)   „tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmed“– olmebiojäätmed, mille jäätmetekitajad võtavad ringlusse nende tekkekohas.

    Artikkel 2

    Korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 1

    Korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete kogus hõlmab üksnes selliseid tooteid või tootekomponente, mida pärast kontrolli-, puhastus- või parandustoiminguid saab korduskasutada ilma täiendava sortimise või eeltöötluseta. Need toodete või tootekomponentide osad, mis on parandustoimingute ajal eemaldatud, võib lisada korduskasutamiseks ette valmistatud olmejäätmete hulka.

    Artikkel 3

    Ringlussevõetud olmejäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 1, artikli 11a lõikele 2 ja artikli 11a lõikele 5

    1.   Ringlussevõetud olmejäätmete kogus on olmejäätmete kogus arvutuspunktis. Nende olmejäätmete kogus, millega hakatakse ringlussevõtutoiminguid tegema, peab hõlmama sihtmaterjale. See kogus võib hõlmata mittesihtmaterjale ainult konkreetse ringlussevõtutoimingu puhul lubatud määral.

    2.   Teatavate jäätmematerjalide ja teatavate ringlussevõtutoimingute puhul kohaldatavad arvutuspunktid on täpsustatud I lisas.

    3.   Kui olmejäätmed lakkavad olemast jäätmed I lisas esitatud arvutuspunktides, lisatakse nende materjalide kogus ringlussevõetud olmejäätmete kogusele.

    4.   Kui mõõtepunkt on seotud sellise käitise toodanguga, kust saadetakse olmejäätmed ringlussevõttu ilma täiendava eeltöötluseta, või sellise käitise sisendiga, kus olmejäätmetega tehakse ringlussevõtutoiminguid ilma täiendava eeltöötluseta, jäetakse ringlussevõtukäitises välja praagitud sorditud olmejäätmete kogus ringlussevõetud olmejäätmete koguses arvesse võtmata.

    5.   Kui käitises tehakse eeltöötlus enne selle käitisega seotud arvutuspunkti, jäetakse eeltöötluse ajal eemaldatud jäätmed selles käitises ringlusse võetud olmejäätmete koguse kohta esitatud andmetes arvesse võtmata.

    6.   Kui teatavas liikmesriigis tekkinud olmejäätmed on enne mõõtepunkti või arvutuspunkti segatud muude jäätmetega või muust riigist pärit jäätmetega, tehakse asjaomasest liikmesriigist pärit olmejäätmete osakaal kindlaks asjakohaste meetoditega, näiteks elektrooniliste registrite ja valikuuringute abil. Kui sellised jäätmed läbivad täiendava eeltöötluse, arvatakse nende kogusest maha sellise töötlemisega kõrvaldatud mittesihtmaterjalide kogus; seejuures võetakse arvesse asjaomasest liikmesriigist pärit olmejäätmetest saadud jäätmematerjalide osakaalu ja vajaduse korral kvaliteeti.

    7.   Kui olmejäätmematerjalidega tehakse taaskasutamistoiminguid, kus neid materjale kasutatakse peamiselt kütusena või muul viisil energia tootmiseks, jäetakse selliste toimingute väljundmaterjal, mis on ette nähtud taaskasutamiseks, näiteks põletamisel tekkiva koldetuha mineraalne fraktsioon või koospõletamisel tekkiv klinker, ringlussevõetud olmejäätmete koguses arvesse võtmata, välja arvatud pärast olmejäätmete põletamist eraldatud ja ringlusse võetud metallid. Olmejäätmete koospõletamise protsessi mineraalses väljundmaterjalis sisalduvaid metalle ei esitata ringlussevõetud metallidena.

    8.   Kui olmejäätmematerjalidega tehakse taaskasutamistoiminguid, kus neid materjale ei kasutata peamiselt kütusena või muul viisil energiaallikana ega materjalide taaskasutamiseks, kuid mille väljundmaterjal sisaldab olulises koguses ringlussevõetud materjale, kütuseid või tagasitäitematerjale, tehakse ringlussevõetud jäätmete kogus kindlaks massibilansi meetodiga, millest tulenevalt võetakse arvesse üksnes ringlussevõetavaid jäätmematerjale.

    Artikkel 4

    Ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 4

    1.   Aeroobsele või anaeroobsele töötlemisele minevate ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus hõlmab üksnes selliseid materjale, mis tegelikult läbivad aeroobse või anaeroobse töötlemise, ning ei hõlma materjale, sealhulgas biolagunevaid materjale, mis eemaldatakse mehaaniliselt ringlussevõtutoimingu ajal või pärast seda.

    2.   Alates 1. jaanuarist 2027 võib liikmesriik lugeda olmebiojäätmeid ringlussevõetud jäätmeteks ainult siis, kui need on

    a)

    tekkekohas liigiti kogutud;

    b)

    kogutud direktiivi 2008/98/EÜ artikli 22 lõike 1 teise lõigu kohaselt koos samasuguste biolagunemis- ja kompostimisomadustega jäätmetega või

    c)

    tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud.

    3.   Liikmesriigid kohaldavad tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse arvutamiseks II lisas esitatud meetodit.

    4.   Lõike 3 kohaselt kindlaks tehtud, tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus peab sisalduma nii ringlussevõetud olmejäätmete koguses kui ka tekkinud olmejäätmete üldkoguses.

    Artikkel 5

    Olmejäätmete põletamise järel eraldatud ringlussevõetud metallide koguse arvutamine vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 6

    1.   Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud ringlussevõetud metallide kogus hõlmab üksnes olmejäätmete põletamisel saadud toortuhast eraldatud metallikontsentraadis sisalduvaid metalle ega hõlma muid metallikontsentraadis sisalduvaid materjale.

    2.   Liikmesriigid kohaldavad olmejäätmete põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud ringlussevõetud metallide koguse arvutamisel III lisas esitatud meetodit.

    Artikkel 6

    Andmete kogumine

    1.   Liikmesriigid saavad andmeid vastavalt asjaoludele otse jäätmekäitlusega tegelevatelt käitistelt või ettevõtjatelt.

    2.   Liikmesriigid kaaluvad elektrooniliste registrite kasutamist olmejäätmeid käsitlevate andmete salvestamiseks.

    3.   Kui andmete kogumine põhineb uuringutel, peavad need uuringud vastama järgmistele miinimumnõuetele:

    a)

    need tehakse korrapäraste kindlaksmääratud ajavahemike järel ja need kajastavad piisaval määral uuritavate andmete muutumist;

    b)

    need põhinevad valimil, mis on representatiivne selle üldkogumi suhtes, mille puhul uuringutulemusi kohaldatakse.

    Artikkel 7

    Andmete esitamine

    1.   Liikmesriigid esitavad andmed ja kvaliteedikontrolli aruande direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide a ja b rakendamise kohta IV lisas esitatud vormis.

    Seoses direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punkti a rakendamisega käsitatakse neid liikmesriike, kes esitavad andmed ja kvaliteedikontrolli aruande V lisas esitatud vormis, esimese lõigu nõudeid täitvatena.

    2.   Liikmesriigid esitavad andmed ja kvaliteedikontrolli aruande direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide c–e ja artikli 11 lõike 3 rakendamise kohta V lisas esitatud vormis.

    3.   Liikmesriigid esitavad andmed ja kvaliteedikontrolli aruande turule lastud mineraalsete või sünteetiliste määrdeainete või tööstuslike õlide ning eraldi kogutud ja käideldud vanaõli kohta VI lisas esitatud vormis.

    4.   Komisjon avaldab liikmesriikide esitatud andmed, välja arvatud juhul, kui liikmesriik esitab kvaliteedikontrolli aruannetes sisalduva teabe kohta põhjendatud taotluse teatavate andmete avaldamata jätmiseks.

    Artikkel 8

    Kehtetuks tunnistamine

    Rakendusotsus C(2012) 2384 tunnistatakse kehtetuks. Viiteid kehtetuks tunnistatud rakendusotsusele käsitatakse viidetena käesoleva otsuse artikli 7 lõikele 1.

    Artikkel 9

    Üleminekusätted

    Liikmesriigid esitavad komisjonile vaatlusaasta 2016 ja vajaduse korral vaatlusaasta 2017 kohta direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktide a ja b rakendamist käsitlevad andmed 30. septembriks 2019. Vaatlusaasta 2018 ja vajaduse korral vaatlusaasta 2019 kohta esitatakse andmed 18 kuu jooksul pärast vastava vaatlusaasta lõppu. Käesolevas artiklis osutatud andmed edastatakse komisjonile vastavalt otsuse 2011/753/EL artikli 5 lõikes 4 osutatud andmevahetusstandardile.

    Artikkel 10

    Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

    Brüssel, 7. juuni 2019

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Karmenu VELLA


    (1)  ELT L 312, 22.11.2008, lk 3.

    (2)  Komisjoni 18. novembri 2011. aasta otsus 2011/753/EL, millega kehtestatakse eeskirjad ja arvutusmeetodid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõikes 2 sätestatud eesmärkide täitmise kontrollimiseks (ELT L 310, 25.11.2011, lk 11).

    (3)  Komisjoni 18. aprilli 2012. aasta rakendusotsus, millega kehtestatakse küsimustik, mille alusel liikmesriigid esitavad aruanded jäätmeid käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ rakendamise kohta (C(2012) 2384 final).

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/851, millega muudetakse direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid (ELT L 150, 14.6.2018, lk 109).


    I LISA

    ARTIKLI 3 LÕIKES 2 OSUTATUD ARVUTUSPUNKTID

    Materjal

    Arvutuspunkt

    Klaas

    Sorditud klaas, mis ei läbi lisatöötlust enne klaasiahju sisenemist või filtreeriva materjali, abrasiivmaterjalide, klaasisolatsiooni või ehitusmaterjalide tootmist.

    Metallid

    Sorditud metall, mis ei läbi lisatöötlust enne sulatuskotta või ahju sisenemist.

    Paber/kartong

    Sorditud paber, mis ei läbi lisatöötlust enne paberimassiks muutmist.

    Plast

    Polümeeride kaupa eraldatud plast, mis ei läbi lisatöötlust enne granuleerimist, ekstrusiooni või vormimist.

    Plasthelbed, mis ei läbi lisatöötlust enne lõpptootes kasutamist.

    Puit

    Sorditud puit, mis ei läbi lisatöötlust enne selle kasutamist puitlaastplaatide valmistamiseks.

    Sorditud puit, mis läheb kompostimisele.

    Tekstiil

    Sorditud tekstiil, mis ei läbi lisatöötlust enne selle kasutamist tekstiilkiudude, kaltsude või graanulite tootmiseks.

    Mitmest materjalist koosnevad jäätmed

    Plast, klaas, metall, puit, tekstiil, paber, kartong ja muud üksikud komponentmaterjalid, mis on saadud mitmest materjalist koosnevate jäätmete töötlemisel ja mis ei läbi lisatöötlust enne asjaomase materjali jaoks vastavalt käesolevas lisas või direktiivi 2008/98/EÜ artiklis 11a ja käesoleva otsuse artiklis 3 määratud arvutuspunkti jõudmist.

    Elektri- ja elektroonikaseadmete romud (elektroonikaromud)

    Elektroonikaromud, mis saabuvad ringlussevõtukohta pärast nõuetekohast töötlemist ja taaskasutuse eeltoimingute lõpetamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/19/EL (1) artiklile 11.

    Patareid ja akud

    Patareide ja akude ringlussevõtu protsessi sisendfraktsioonid vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 493/2012 (2).


    (1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta direktiiv 2012/19/EL elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta (ELT L 197, 24.7.2012, lk 38).

    (2)  Komisjoni 11. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 493/2012, millega sätestatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/66/EÜ patarei- ja akujäätmete ringlussevõtu protsessi ringlussevõtu määrade arvutamise üksikasjalikud eeskirjad (ELT L 151, 12.6.2012, lk 9).


    II LISA

    ARTIKLI 4 LÕIKES 3 OSUTATUD, TEKKEKOHAS ERALDATUD JA RINGLUSSEVÕETUD OLMEBIOJÄÄTMETE KOGUSE ARVUTAMISE METOODIKA

    1.

    Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus arvutatakse järgmise valemiga:

    m MBWRS = Σ n ARUi × (m Fi + m Gi)

    kus:

    m MBWRS

    tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus;

    n ARUi

    tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate ringlussevõtuüksuste arv alamvalimis i;

    m Fi

    tekkekohas ringlussevõetud toidu- ja köögijäätmetest olmebiojäätmete kogus ringlussevõtuüksuse kohta alamvalimis i ning

    m Gi

    tekkekohas ringlussevõetud aia- ja haljastusjäätmetest olmebiojäätmete kogus ringlussevõtuüksuse kohta alamvalimis i.

    2.

    Tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate ringlussevõtuüksuste arv hõlmab üksnes selliseid üksusi, mida kasutavad jäätmetekitajad. Kõnealune arv saadakse selliste üksuste registritest või kodumajapidamisi käsitlevatest uuringutest.

    3.

    Tekkekohas ringlussevõtuga tegeleva üksuse poolt ringlusse võetud olmebiojäätmete hulk määratakse kindlaks punktides 4 ja 5 täpsustatud ringlussevõtuüksustesse saabuvate biojäätmete otsese või kaudse mõõtmisega.

    4.

    Otsene mõõtmine nõuab ringlussevõtuüksuse sisendi või väljundi mõõtmist järgmistel tingimustel:

    a)

    võimaluse korral teostatakse mõõtmine avaliku sektori asutuste poolt või nende nimel;

    b)

    kui mõõtmist teostab jäätmetekitaja ise, tagavad liikmesriigid, et esitatud koguste suhtes tehakse usaldusväärsuse kontroll ning kõnealuseid koguseid kohandatakse nii, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete kogus inimese kohta ei ületaks mingil juhul jäätmekäitlejate poolt riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kogutud olmebiojäätmete keskmist kogust elaniku kohta;

    c)

    kui mõõdetakse ringlussevõtuüksuse väljundit, siis kohaldatakse usaldusväärset koefitsienti, et arvutada sisendkogus.

    5.

    Kaudne mõõtmine nõuab järgmiste koguste mõõtmist selliste kogutud olmejäätmete koostist käsitlevate uuringute kaudu, milles võetakse arvesse olmebiojäätmeid, mis on eraldi kogutud, ja olmebiojäätmeid, mis ei ole eraldi kogutud:

    a)

    kogutud olmejäätmetes sisalduvate selliste biojäätmete kogus, mis on tekkinud kodumajapidamistes või sellistes piirkondades, kus jäätmeid tekkekohas eraldatakse ja ringlusse võetakse;

    b)

    kogutud olmejäätmetes sisalduvate selliste biojäätmete kogus, mis on tekkinud kodumajapidamistes või piirkondades, mille omadused sarnanevad selliste kodumajapidamiste või punktis a osutatud piirkondade omadustele, kus jäätmeid tekkekohas ei eraldata ja ringlusse ei võeta.

    Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus määratakse kindlaks punktides a ja b täpsustatud koguste vahe alusel.

    6.

    Punktide 3–5 kohase tekkekohas ringlussevõtuüksuse kohta eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse kindlaksmääramise metoodika, eelkõige andmete kogumise uuringutes kasutatud valikumeetodid peavad kajastama vähemalt järgmisi tegureid:

    a)

    toidu- ja köögijäätmete puhul ringlussevõtuüksust kasutavate kodumajapidamiste suurus ja liik;

    b)

    aia- ja haljastusjäätmete puhul ringlussevõtuüksuse teenindusalasse kuuluvate aedade ja parkide suurus ja hooldamise kord;

    c)

    olemasolev kogumissüsteem, eelkõige jäätmekogumisteenuste täiendav kasutamine biojäätmete ja segaolmejäätmete jaoks;

    d)

    olmebiojäätmete tekke tase ja hooajalisus.

    7.

    Kui tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete osa kõigist tekkinud olmejäätmetest riigi ulatuses on alla 5 %, võivad liikmesriigid kasutada lihtsustatud metoodikat, et arvutada tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus vastavalt järgmisele valemile:

    mMBWRS = nP × mBWpp × qRS

    kus:

    m MBWRS

    tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete kogus;

    n P

    tekkekohas olmebiojäätmete ringlussevõtuga tegelevate isikute arv;

    m BWpp

    tekkinud olmebiojäätmete mass elaniku kohta ning

    q RS

    koefitsient, mis kajastab tekkinud ning tekkekohas liigiti kogutavate ja ringlusse võetavate olmebiojäätmete osa tekkinud olmebiojäätmete üldkoguses.

    8.

    Punktis 7 esitatud valemi kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et

    a)

    mBWpp arvutamisel võetakse vastavalt vajadusele aluseks riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil liigiti kogutud ja segaolmejäätmete koostist käsitlevad uuringud;

    b)

    qRS määratakse kindlaks vastavalt punkti 6 alapunktides a–d loetletud teguritele.

    9.

    Käesolevas lisas esitatud valemeid võib kohaldada kõigi tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete või ainult tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud toidu- ja köögijäätmetest olmebiojäätmete suhtes.

    10.

    Käesolevas lisas esitatud valemite kohaldamiseks tehtavad uuringud andmete kogumiseks tuleb teostada tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmeid käsitleva aruandluse esimese aasta kohta ja pärast seda vähemal iga viie aasta järel ning muude aastate kohta siis, kui on põhjust eeldada märkimisväärseid muutusi tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguses.

    Liikmesriik võib tekkekohas ringlussevõetud olmejäätmete teatatud kogust ajakohastada selliste aastate kohta, mil andmeid ei kogutud, kasutades asjakohaseid hinnanguid.

    11.

    Käesolevas lisas esitatud valemite kohaldamiseks tehtavad uuringud andmete kogumiseks tuleb teostada esindusliku valimi ja asjakohaste alamvalimite alusel. Vastavalt teaduslikult tunnustatud statistilistele meetoditele peavad kõnealuste uuringute tulemused olema statistiliselt olulised.

    12.

    Liikmesriigid peavad võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete teatatud kogused ei oleks üle hinnatud.

    III LISA

    ARTIKLI 5 LÕIKES 2 OSUTATUD, OLMEJÄÄTMETE PÕLETAMISE JÄREL ERALDATUD RINGLUSSEVÕETUD METALLIDE KOGUSE ARVUTAMISE METOODIKA

    1.

    Käesolevas lisas esitatud valemites kasutatakse järgmisi määratlusi:

    m total IBA metals

    põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogumass asjaomasel aastal;

    m IBA metal concentrates

    olmejäätmete põletamisel tekkinud toorkoldetuhast eraldatud metallikontsentraatide mass asjaomasel aastal;

    c IBA metals

    metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides;

    m IBA metals

    metallide mass metallikontsentraadis asjaomasel aastal;

    m non-metallic

    mittemetallilise materjali mass metallikontsentraadis asjaomasel aastal;

    m MSW

    põletamisele läinud olmejäätmete mass asjaomasel aastal;

    c metals MSW

    metallide kontsentratsioon olmejäätmetes, mis on läinud põletamisele;

    m W

    põletamisele läinud kõigi jäätmete mass asjaomasel aastal;

    c metals MSWI

    metallide kontsentratsioon kõigis jäätmetes, mis on läinud põletamisele; ning

    m MSW IBA metals

    olmejäätmetest eraldatud metallide mass asjaomasel aastal.

    2.

    Pärast põletamisel tekkinud toorkoldetuhast metallikontsentraadi eraldamist tuleb põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogumass asjaomasel aastal arvutada järgmise valemiga:

    Formula

    3.

    Andmed metallikontsentraatide massi kohta tuleb saada ettevõtetest, kus metallikontsentraate eraldatakse põletamisel tekkinud toorkoldetuhast.

    4.

    Metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides tuleb arvutada vastavalt andmetele, mis on korrapäraste uuringute käigus kogutud metallikontsentraate töötlevatest ettevõtetest, kes tarnivad oma toodangut metallitooteid tootvatesse ettevõtetesse. Eristada tuleb raudmetalle, mitteraudmetalle ja roostevaba terast. Metallide kontsentratsioon metallikontsentraatides arvutatakse järgmise valemiga:

    Formula

    5.

    Kui olmejäätmeid põletatakse koos muude jäätmetega, tuleb eri allikatest pärit põletatud jäätmetest eraldatud metallide kontsentratsioon kindlaks määrata põletatavaid jäätmeid käsitleva valikuuringu alusel. Kõnealust uuringut tehakse vähemalt iga viie aasta järel ja alati juhul, kui on põhjust eeldada, et jäätmete koostis on oluliselt muutunud. Olmejäätmetest pärinevate metallide mass arvutatakse järgmise valemiga:

    Formula

    6.

    Erandina punktist 5, kui olmejäätmete osa kõigist põletatud jäätmetest on üle 75 %, võib olmejäätmetest pärinevate metallide massi arvutada järgmise valemiga:

    Formula


    IV LISA

    ARTIKLI 7 LÕIKES 1 OSUTATUD ANDMED KODUMAJAPIDAMISTEST PÄRIT JÄÄTMETE JA MUUDEST ALLIKATEST PÄRIT SARNASTE JÄÄTMETE NING EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KOHTA

    A.   DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKTI A (MILLES KÄSITLETAKSE KODUMAJAPIDAMISJÄÄTMETE JA MUUDEST ALLIKATEST PÄRIT SARNASTE JÄÄTMETE KORDUSKASUTAMISEKS ETTEVALMISTAMIST JA RINGLUSSEVÕTTU) RAKENDAMIST KÄSITLEVATE ANDMETE ESITAMISE VORM

    Arvutusmeetod (1)

    Tekkinud jäätmed (2)

    (t)

    Korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt (3)

    (t)

     

     

     

    B.   A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

    I.   Aruande eesmärk

    Käesoleva aruande eesmärk on teabe kogumine andmekogumismeetodite ja esitatud andmete katvuse kohta. Aruanne peaks võimaldama paremini mõista liikmesriikide lähenemisviise, aga ka andmete võrreldavuse võimalusi ja piiranguid riikide lõikes.

    II.   Üldine teave

    1.   Liikmesriik:

    2.   Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

    3.   Kontaktisik/kontaktandmed:

    4.   Vaatlusaasta:

    5.   Esitamise kuupäev/versioon:

    III.   Teave kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikatest pärit sarnaste jäätmete kohta

    1.   Kuidas määratakse kindlaks tekkinud jäätmete kogus, pidades silmas jäätmetega seotud sihtmäärade saavutamist?

     

    2.   Kas on tehtud kodumajapidamistest pärit jäätmeid ja muudest allikatest pärit sarnaseid jäätmeid käsitlev sortimisanalüüs? Jah/Ei

    3.   Kui on kasutatud muid meetodeid, palun kirjeldada:

     

    4.   Milline on seos A osas esitatud jäätmekoguste ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (4) alusel esitatud jäätmestatistika vahel?

     

    5.   Palun kirjeldage kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikates pärit sarnaste jäätmete koostist ja allikaid, tehes märke tabeli vastavasse lahtrisse.

    Jäätmematerjalid

    Jäätmekood (5)

    Tekitaja

    Kodumajapidamised

    Väikeettevõtted

    Restoranid, sööklad

    Avalik ruum

    Muu

    (täpsustada)

    Paber ja kartong

    20 01 01 ,

    15 01 01

     

     

     

     

     

    Metallid

    20 01 40 ,

    15 01 04

     

     

     

     

     

    Plast

    20 01 39 ,

    15 01 02

     

     

     

     

     

    Klaas

    20 01 02 ,

    15 01 07

     

     

     

     

     

    Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed

    20 01 08

     

     

     

     

     

     

    sh kodukompostimine? jah/ei

    Biolagunevad aia- ja haljastujäätmed

    20 02 01

     

     

     

     

     

     

    sh kodukompostimine? jah/ei

    Biolagunematud aia- ja haljastujäätmed

    20 02 02

    20 02 03

     

     

     

     

     

    Puit

    20 01 38 ,

    15 01 03

     

     

     

     

     

    Tekstiil

    20 01 10 ,

    15 01 09

    20 01 11 ,

     

     

     

     

     

    Patareid ja akud

    20 01 34 ,

    20 01 33 *

     

     

     

     

     

    Kasutuselt kõrvaldatud seadmed

    20 01 21 *,

    20 01 35 *,

    20 01 23 *,

    20 01 36

     

     

     

     

     

    Muud olmejäätmed

    20 03 01

    20 03 07

    20 03 02

    15 01 06

     

     

     

     

     

    Eespool nimetamata olmejäätmed (täpsustada)

     

     

     

     

     

     

     

    6.   Arvutusmeetodite nr 1 ja 2 puhul: palun esitage allpool ridades a–c vastavad jäätmete kogused või osakaalud ning jäätmekoodid, mida on kasutatud jäätmetekke arvutamiseks, järgmiselt:

    a)

    paberi, metalli, plasti, klaasi (ja meetodi nr 2 puhul, muude ühtsete jäätmevoogude) osakaal (%) kodumajapidamisjäätmetes (ning meetodi nr 2 puhul sarnastes jäätmetes), mis on kindlaks tehtud sortimisanalüüsiga

    ×

    b)

    tekkinud kodumajapidamisjäätmete (ja meetodi nr 2 puhul sarnastes jäätmete) kogus aastas

    +

    c)

    majapidamistest liigiti kogutud paber, metall, plast ja klaas (ja meetodi nr 2 puhul muud ühtsed jäätmevood) (ja meetodi nr 2 puhul liigiti kogutud muudest allikatest pärit sarnased jäätmed) (jäätmekoodid 15 01, 20 01)

    a)

     

    b)

     

    c)

     

    7.   Kuidas kogutakse andmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu kohta?

    a)

    Kas andmed põhinevad eeltöötluskohtade (nt sortimiskäitis, mehhaanilis-bioloogiline töötlemine) sisendil? Jah/Ei

    Kui jah, palun esitage teavet ringlussevõtu tõhususe kohta:

     

    b)

    Kas andmed põhinevad lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil? Jah/Ei

    c)

    Palun kirjeldage andmete valideerimise protsessi:

     

    8.   Kas on tekkinud probleeme biolagunevate jäätmete koguse arvutamist käsitlevate eeskirjade kohaldamisel? Jah/Ei

    Kui jah, siis palun kirjeldage seda probleemi/neid probleeme:

     

    9.   Kas jäätmeid on

    a)

    saadetud teise ELi liikmesriiki? (Jah/Ei)

    b)

    töötlemiseks liidust välja eksporditud? (Jah/Ei)

    Kui punktide a ja/või b vastus on jah, siis kirjeldage selliste saadetud või eksporditud koguste korduskasutamiseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu määrade kindlaksmääramist, seiret ja valideerimist?

     

    C.   DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11 LÕIKE 2 PUNKTI B (MILLES KÄSITLETAKSE EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMEID) RAKENDAMIST KÄSITLEVATE ANDMETE ESITAMISE VORM

    Arvutusmeetod (6)

    Tekkinud jäätmed

    (t)

    Korduskasutamiseks ettevalmistamine

    (t)

    Ringlussevõtt

    (t)

    Tagasitäide

    (t)

    Muu taaskasutusse võtmine materjalina (7)

    (t)

    Materjalina taaskasutusse võtmine kokku (8)

    (t)

     

     

     

     

     

     

     

    D.   C OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

    I.   Aruande eesmärk

    Käesoleva aruande eesmärk on teabe kogumine andmekogumismeetodite ja esitatud andmete katvuse kohta. Aruanne peaks võimaldama paremini mõista liikmesriikide lähenemisviise, aga ka andmete võrreldavuse võimalusi ja piiranguid riikide lõikes.

    II.   Üldine teave

    1.   Liikmesriik:

    2.   Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

    3.   Kontaktisik/kontaktandmed:

    4.   Vaatlusaasta:

    5.   Esitamise kuupäev/versioon:

    III.   Teave ehitus- ja lammutusjäätmete kohta

    1.   Kuidas on tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmete kogused kindlaks tehtud? Milline on seos kõnealuste koguste ja määruse (EÜ) nr 2150/2002 alusel esitatud andmete vahel?

     

    2.   Kuidas kogutakse andmeid korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu, tagasitäite ja muu taaskasutamise kohta?

    Palun kirjeldage direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 17a sätestatud tagasitäite määratluse kohaldamist ehitus- ja lammutusjäätmeid käsitleva aruandluse raames ning kirjeldage C osa tabelis kategoorias „muu taaskasutamine“ esitatud eri jäätmetöötlustoiminguid ning esitage nende osakaal (%).

     

    3.   Kas andmed põhinevad eeltöötluskohtade sisendil? Jah/Ei

    Kui jah, palun esitage teavet eeltöötluse tõhususe kohta:

     

    4.   Kas andmed põhinevad lõpliku ringlussevõtuprotsessi sisendil? Jah/Ei

    5.   Palun kirjeldage andmete valideerimisprotsessi:

     

    6.   Kas jäätmeid on

    a)

    saadetud teise ELi liikmesriiki? Jah/Ei

    b)

    töötlemiseks liidust välja eksporditud? Jah/Ei

    Kui jah, siis kirjeldage selliste saadetud või eksporditud koguste korduskasutamise ja ringlussevõtu määrade kindlaksmääramist ning seiret/valideerimist?

     


    (1)  Otsuse 2011/753/EL kohaselt valitud arvutusmeetod: märkida valitud arvutusmeetodi number (1–4), mis on esitatud kõnealuse otsuse I lisa teises veerus.

    (2)  Kodumajapidamistest pärit jäätmed või kodumajapidamistest pärit jäätmed ja muudest allikatest pärit sarnased jäätmed, nagu on nõutud valitud arvutusmeetodi kohaselt.

    (3)  Kodumajapidamistest pärit jäätmete või kodumajapidamistest pärit jäätmete ja muudest allikatest pärit sarnaste jäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamine ja ringlussevõtt, nagu on nõutud valitud arvutusmeetodi kohaselt.

    (4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2002 jäätmestatistika kohta (EÜT L 332, 9.12.2002, lk 1).

    (5)  Jäätmekoodid nimistus, mis on kehtestatud komisjoni 3. mai 2000. aasta otsusega 2000/532/EÜ, millega asendatakse otsus 94/3/EÜ (millega kehtestatakse jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 75/442/EMÜ artikli 1 punkti a kohaselt jäätmete nimistu) ja nõukogu otsus 94/904/EÜ (millega kehtestatakse ohtlikke jäätmeid käsitleva nõukogu direktiivi 91/689/EMÜ artikli 1 lõike 4 kohaselt ohtlike jäätmete nimistu) (EÜT L 226, 6.9.2000, lk 3).

    (6)  Otsuse 2011/753/EL II lisa kohaselt valitud arvutusmeetod.

    (7)  See hõlmab materjalina taaskasutusse võtmist muul viisil kui korduskasutamiseks ettevalmistamine, ringlussevõtt või tagasitäide.

    (8)  See on korduskasutamiseks ettevalmistamise, ringlussevõtu ja muu materjalina taaskasutusse võtmise kohta esitatud koguste summa.


    V LISA

    ARTIKLI 7 LÕIKES 2 OSUTATUD OLMEJÄÄTMEID KÄSITLEVAD ANDMED

    A.   ANDMETE ESITAMISE VORM

    Olmejäätmed

    Jäätmeteke (1)

    (t)

    Liigiti kogumine

    (t)

    Korduskasutamiseks ettevalmistamine

    (t)

    Ringlussevõtt

    (t)

    Jäätmete energiakasutus (2)

    (t)

    Muu taaskasutus (3)

    (t)

    Kokku

     

     

     

     

     

     

    Metallid

     

     

     

     

     

     

    Olmejäätmete põletamise järel eraldatud metallid (4)

     

     

     

     

     

     

    Klaas

     

     

     

     

     

     

    Plast

     

     

     

     

     

     

    Paber ja kartong

     

     

     

     

     

     

    Biojäätmed

     

     

     

     

     

     

    Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmed (5)

     

     

     

     

     

     

    Puit

     

     

     

     

     

     

    Tekstiil

     

     

     

     

     

     

    Elektri- ja elektroonikaseadmed

     

     

     

     

     

     

    Patareid ja akud

     

     

     

     

     

     

    Suurjäätmed (6)

     

     

     

     

     

     

    Segajäätmed

     

     

     

     

     

     

    Muu

     

     

     

     

     

     

    Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata.

    Helehallid lahtrid: andmete esitamine on vabatahtlik, v.a olmejäätmete põletamise järel eraldatud ja ringlussevõetud metallide ning tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete puhul, kui liikmesriigid võtavad neid jäätmevooge arvesse ringlussevõtu sihtmäärade arvutamisel.

    B.   A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

    I.   Aruande eesmärgid

    Kvaliteedikontrolli aruande eesmärgid on järgmised:

    1.

    kontrollida, kui suures ulatuses kohaldavad liikmesriigid olmejäätmete määratlust;

    2.

    hinnata andmekogumisprotsesside kvaliteeti, sealhulgas haldusandmete allikate ulatust ja valideerimist ning uuringutel põhinevate meetodite statistilist usaldusväärsust;

    3.

    mõista esitatud andmetes täheldatavate oluliste muutuste põhjuseid vaatlusaastate lõikes ja tagada usaldus nende andmete täpsuse vastu;

    4.

    tagada pärast olmejäätmete põletamist eraldatud metallide koguse mõõtmise eeskirjade ja ühtse metoodika kohaldamine ning

    5.

    kontrollida vastavaust erieeskirjadele, mis on kehtestatud ringlussevõtu sihtmäärade arvutamist käsitlevates eeskirjades.

    II.   Üldine teave

    1.   Liikmesriik:

    2.   Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

    3.   Kontaktisik/kontaktandmed:

    4.   Vaatlusaasta:

    5.   Esitamise kuupäev/versioon:

    6.   Link liikmesriigi avaldatud andmetele (kui on):

    III.   Olmejäätmeid käsitlev teave

    1.   Andmete kogumises osalejate kirjeldus

    Asutuse nimetus

    Põhiülesannete kirjeldus

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu.

    2.   Kas A osas esitatud andmeid kasutakse selleks, et tõendada direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11 lõike 2 punktis a sätestatud sihtmäära saavutamist? Jah/ei

    3.   Kasutatud meetodite kirjeldus

    3.1.   Olmejäätmeteke

    3.1.1.   Olmejäätmetekke kindlaksmääramise meetodid (märkige ristiga või täpsustage viimases veerus)

    Olmejäätmete komponent

    Haldusandmed

    Uuringud

    Elektrooniline register

    Jäätmekäitlejatelt saadud andmed

    Omavalitsustelt saadud andmed

    Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed

    Muu (täpsustada)

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

    Metallid

     

     

     

     

     

     

     

    Klaas

     

     

     

     

     

     

     

    Plast

     

     

     

     

     

     

     

    Paber ja kartong

     

     

     

     

     

     

     

    Biojäätmed

     

     

     

     

     

     

     

    Puit

     

     

     

     

     

     

     

    Tekstiil

     

     

     

     

     

     

     

    Elektri- ja elektroonikaseadmed

     

     

     

     

     

     

     

    Patareid ja akud

     

     

     

     

     

     

     

    Suurjäätmed

     

     

     

     

     

     

     

    Segajäätmed

     

     

     

     

     

     

     

    Muu (täpsustada)

     

     

     

     

     

     

     

    3.1.2.   Sellise metoodika kirjeldus, mida kasutatakse olmejäätmete määratluse rakendamiseks riiklikes andmekogumissüsteemides, sh metoodika, mida kasutatakse muude kui kodumajapidamises tekkinud olmejäätmete osa kohta andmete kogumiseks

     

    3.1.3.   Statistilised koodid, jäätmekoodide kasutamine ja olmejäätmeteket käsitlevate andmete kontrollimine

    Olmejäätmete komponent

    Jäätmekood (7)

    Muu kasutatud liigitus

    Kontrollimisprotsess

    Ristkontroll

    (jah/ei)

    Aegridade kontroll

    (jah/ei)

    Audit

    (jah/ei)

    Kontrollimisprotsessi kirjeldus

    Metallid

    20 01 40 , 15 01 04 , 15 01 11 *

     

     

     

     

     

    Klaas

    20 01 02 , 15 01 07

     

     

     

     

     

    Plast

    20 01 39 , 15 01 02

     

     

     

     

     

    Paber ja kartong

    20 01 01 , 15 01 01

     

     

     

     

     

    Biojäätmed

    20 01 08 , 20 01 25 , 20 02 01

     

     

     

     

     

    Puit

    20 01 37 *, 20 01 38 , 15 01 03

     

     

     

     

     

    Tekstiil

    20 01 10 , 20 01 11 , 15 01 09

     

     

     

     

     

    Elektri- ja elektroonikaseadmed

    20 01 21 *, 20 01 23 *, 20 01 35 *, 20 01 36

     

     

     

     

     

    Patareid ja akud

    20 01 33 *, 20 01 34

     

     

     

     

     

    Suurjäätmed

    20 03 07

     

     

     

     

     

    Segajäätmed

    20 03 01 , 15 01 06

     

     

     

     

     

    Muu (täpsustada)

    20 01 13 *, 20 01 14 *, 20 01 15 *, 20 01 17 *, 20 01 19 *, 20 01 26 *, 20 01 27 *, 20 01 28 , 20 01 29 *, 20 01 30 , 20 01 31 *, 20 01 32 , 20 01 41 , 20 01 99 , 20 02 03 , 20 03 02 , 20 03 03 , 20 03 99 , 15 01 05 , 15 01 10 *

     

     

     

     

     

    3.1.4.   Meetodid, millega hinnatakse tekkinud segaolmejäätmete koostist materjalide kaupa

     

    3.1.5.   Kodumajapidamistes tekkinud jäätmete hinnanguline osakaal olmejäätmetes (%) ja selle arvutamise kirjeldus

     

    3.1.6.   Meetodid selliste jäätmete väljajätmiseks, mis laadilt ja koostiselt ei ole kodumajapidamisjäätmete sarnased, eelkõige:

    pakendijäätmed ning kaubanduslikest ja tööstuslikest allikatest pärit elektroonikaromud, mis ei ole kodumajapidamisjäätmete sarnased, ning

    sellist liiki jäätmed, mis on kodumajapidamistes tekkinud, kuid ei kuulu olmejäätmete hulka, nagu ehitus- ja lammutusjäätmed.

     

    3.1.7.   Selgitus hinnangute kohta, mida on kasutatud selleks, et täita lüngad tekkinud olmejäätmeid käsitlevates andmetes kodumajapidamistes tekkinud jäätmete koguste osas (nt seetõttu, et jäätmekogumissüsteemid ei kata kõiki kodumajapidamisi) ja sarnaste jäätmete koguste osas (nt seetõttu, et jäätmekogumisandmed ei hõlma sarnaseid jäätmeid täielikult)

     

    3.1.8.   Erinevused võrreldes eelmistel aastatel esitatud andmetega

    Selgitus võimalike oluliste erinevuste kohta jooksval vaatlusaastal olmejäätmeid käsitlevate andmete kogumiseks kasutatud kogumismeetodi ja eelmistel vaatlusaastatel kasutatud meetodi vahel (eelkõige tagasiulatuvad läbivaatamised, nende laad ja see, kas mõne konkreetse aasta puhul on vaja teha märge aegrea katkemise kohta).

     

    Üksikasjalik selgitus, milles põhjendatakse iga sellise olmejäätmete komponendi tonnaaži erinevust, mille puhul on erinevus eelneva vaatlusaasta kohta esitatud andmetega võrreldes suurem kui 10 %

    Olmejäätmete komponent

    Muutus (%)

    Muutuse peamine põhjus

     

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu.

    3.2.   Olmejäätmekäitlus

    3.2.1.   Töötlemistoimingute liigitus

    Teave töötlemistoimingute puhul kasutatava liigituse kohta (kui kasutatakse standardset liigitust, näiteks direktiivi 2008/98/EÜ I ja II lisas esitatud kõrvaldamistoimingute või taaskasutamistoimingute koode, viidata selle nimetusele või täpsustada ja kirjeldada kõiki kasutatud asjakohaseid kategooriaid).

     

    3.2.2.   Töödeldud olmejäätmete koguse kindlaksmääramise meetodite kirjeldus (märkige ristiga)

    Andmekogumismeetodid/Olmejäätmeliik

    Haldusandmed

    Uuringud

    Elektrooniline register

    Jäätmekäitlejatelt saadud andmed

    Omavalitsustelt saadud andmed

    Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed

    Muu (täpsustada)

    Kokku

     

     

     

     

     

     

     

    Metallid

     

     

     

     

     

     

     

    Klaas

     

     

     

     

     

     

     

    Plast

     

     

     

     

     

     

     

    Paber ja kartong

     

     

     

     

     

     

     

    Biojäätmed

     

     

     

     

     

     

     

    Puit

     

     

     

     

     

     

     

    Tekstiil

     

     

     

     

     

     

     

    Elektri- ja elektroonikaseadmed

     

     

     

     

     

     

     

    Patareid ja akud

     

     

     

     

     

     

     

    Suurjäätmed

     

     

     

     

     

     

     

    Segajäätmed

     

     

     

     

     

     

     

    Muu (täpsustada)

     

     

     

     

     

     

     

    Lisateave metoodika kohta, sealhulgas kasutatud meetodite kombinatsiooni kohta.

     

    3.2.3.   Korduskasutamiseks ettevalmistamine

    Kirjeldus selle kohta, kuidas on arvutatud korduskasutamiseks ettevalmistamise kohta esitatud kogused.

     

    3.2.4.   Ringlussevõtu puhul kasutatud mõõtepunktide kirjeldus (nt paiknemine arvutuspunktis või sortimistoimingu lõpus, kus vajaduse korral arvatakse maha mittesihtmaterjalide kogus), nende kriteeriumide kirjeldus, mille alusel jäätmed lakkavad olemast jäätmed, jne, sh erinevused piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning majapidamisjäätmete ja sarnaste jäätmete vahel, kui see on asjakohane

    Olmejäätmete komponent

    Kasutatud mõõtepunktide kirjeldus

    Metallid

     

    Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid

     

    Klaas

     

    Plast

     

    Paber ja kartong

     

    Biojäätmed

     

    Puit

     

    Tekstiil

     

    Elektri- ja elektroonikaseadmed

     

    Patareid ja akud

     

    Suurjäätmed

     

    Muu

     

    Mõõte- ja arvutuspunktide vahel eemaldatud mittesihtmaterjalide koguse arvutamisel kasutatud metoodika üksikasjalik kirjeldus (vajaduse korral).

     

    3.2.5.   Sellise metoodika kirjeldus, millega on materjalide kaupa määratud kindlaks mitmest materjalist koosnevates jäätmetes sisalduvate ringlussevõetud materjalide kogus.

     

    3.2.6.   Keskmiste kaomäärade kasutamine

    Järgmiste aspektide kirjeldus: sorditud jäätmed, mille suhtes kohaldatakse keskmisi kaomäärasid, sortimisjaamade liigid, mille puhul kohaldatakse erinevaid keskmisi kaomäärasid, ning sellis(t)es punkti(de)s keskmiste kaomäärade arvutamise metoodika, sealhulgas kõikide kasutatud uuringute statistiline täpsus või mis tahes tehniliste kirjelduste laad.

    Sorditud jäätmematerjal ja sortimisjaama liik

    Kohaldatav keskmine kaomäär (%)

    Kirjeldus

     

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu.

    3.2.7.   Mõõtepunktis jäätmete liigitamine olmejäätmeteks ja muudeks kui olmejäätmeteks

    Muude kui olmejäätmete väljajätmiseks kasutatud metoodika kirjeldus (sarnast liiki käitluskohtade kohta võib esitada koondandmed).

    Jäätmematerjal/Jäätmekoodid

    Käitise liik

    Olmejäätmete osakaal (%)

    Esitatud protsendimäära saamiseks kasutatud meetodite kirjeldus

     

     

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu.

    3.2.8.   Mõõtepunktis jäätmete omistamine eri liikmesriikidele

    Teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit jäätmete väljajätmiseks kasutatud metoodika kirjeldus (sarnast liiki käitluskohtade kohta võib esitada koondandmed).

    Jäätmematerjal/Jäätmekoodid

    Käitise liik

    Liikmesriigist pärit jäätmete osakaal (%)

    Esitatud protsendimäära saamiseks kasutatud meetodite kirjeldus

     

     

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu.

    3.2.9.   Selliste olmebiojäätmete ringlussevõtt, mida ei ole tekkekohas liigiti kogutud või eraldatud ja ringlusse võetud (kehtib kuni 2026)

    Teave meetmete kohta, millega tagatakse, et direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõike 4 esimeses lõigus täpsustatud tingimused selliste olmebiojäätmete ringlussevõtu kohta, mida ei ole tekkekohas liigiti kogutud või eraldatud ja ringlusse võetud, on täidetud.

     

    3.2.10.   Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmed

    Kasutatud metoodika üldkirjeldus, sh otsese ja kaudse mõõtmise kasutamine ning lihtsustatud metoodika kasutamine tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguse mõõtmiseks.

     

    Selliste meetodite kirjeldus, mida on kasutatud, et saada registritest või uuringutest teada ringlussevõtuüksuste või tekkekohas eraldatud olmebiojäätmete ringlussevõtmisega tegelevate isikute arv, ning tagada, et ringlussevõtuüksuste arv hõlmab üksnes selliseid üksusi, mida kasutavad jäätmetekitajad.

     

    Selliste meetodite kirjeldus, mida kasutatakse tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete koguste kindlaksmääramiseks, nagu on nõutud II lisas esitatud valemites.

     

    Uuringute üksikasjalik kirjeldus, sh nende perioodilisus, alamvalimid, usaldusnivood ja usaldusvahemikud.

     

    Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete teatatud kogused ei oleks üle hinnatud (sh niiskuskaoga seotud koefitsiendi kohaldamine).

     

    Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud olmebiojäätmete töötlemine toimub nõuetekohaselt ning ringlussevõetud väljundi kasutuse tulemusel paraneb põllumajanduslik või keskkonnaseisund.

     

    3.2.11.   Olmejäätmete põletamise järel eraldatud ringlussevõetud metallide koguse arvutamine

    Üksikasjalik kirjeldus selliste andmete kogumise meetodi kohta, mille põhjal arvutatakse põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallide kogus.

     

    Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallikontsentraadi üldkoguse mõõtmiseks kasutatud meetodi kirjeldus.

     

    Metallikontsentraadi üldkoguses keskmise metallisisalduse hindamise meetodi kirjeldus, sh mis tahes tehtud uuringute usaldusväärsus.

     

    Põletustehastesse saadetud olmejäätmete osakaalu hindamise meetodi kirjeldus, sh mis tahes tehtud uuringute usaldusväärsus.

     

    3.2.12.   Muu jäätmete taaskasutamine

    A osa tabelis kategoorias „muu taaskasutamine“ esitatud eri jäätmetöötlustoimingute kirjeldus ning kõnealuste toimingute osakaal (%).

     

    3.2.13.   Teave jäätmete ajutise ladustamise mõju kohta asjaomasel aastal töödeldud jäätmete kogusele ja hinnangud eelneval vaatlusaastal toimunud ajutisele ladustamisele järgneval jooksval vaatlusaastal ringlusse võetud jäätmete kohta ning jooksval vaatlusaastal ajutiselt ladustatavate jäätmete kohta

     

    3.2.14.   Esitatud andmete ja eelmiste vaatlusaastate andmete erinevus

    Olulised erinevused jooksval vaatlusaastal kasutatud arvutussmeetodi ja eelmistel vaatlusaastatel kasutatud arvutusmeetodi vahel, kui neid on (eelkõige tagasiulatuvad läbivaatamised, nende laad ja see, kas konkreetse aasta puhul on vaja teha märge aegrea katkemise kohta).

     

    Üksikasjalik selgitus, milles põhjendatakse iga sellise ringlussevõetud olmejäätmete komponendi tonnaaži erinevust (millised jäätmevood, sektorid või hinnangud on erinevuse tinginud ning mis on selle algpõhjus), mille puhul on erinevus eelneva vaatlusaasta kohta esitatud andmetega võrreldes suurem kui 10 %

    Olmejäätmete komponent

    Muutus (%)

    Muutuse peamine põhjus

     

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu.

    3.2.15.   Olmejäätmete ringlussevõtu andmete kontrollimine

    Olmejäätmete komponent

    Kontrollimisprotsess

    Ristkontroll

    (jah/ei)

    Aegridade kontroll

    (jah/ei)

    Audit

    (jah/ei)

    Kontrollimisprotsessi kirjeldus

    Metallid

     

     

     

     

    Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid

     

     

     

     

    Klaas

     

     

     

     

    Plast

     

     

     

     

    Paber ja kartong

     

     

     

     

    Biojäätmed

     

     

     

     

    Puit

     

     

     

     

    Tekstiil

     

     

     

     

    Elektri- ja elektroonikaseadmed

     

     

     

     

    Patareid ja akud

     

     

     

     

    Suurjäätmed

     

     

     

     

    Segajäätmed

     

     

     

     

    Muu

     

     

     

     

    4.   Andmete täpsus

    4.1.1.   Selliste peamiste probleemide kirjeldus, mis mõjutavad olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevate andmete täpsust, sealhulgas vead, mis on seotud valikumeetodi, katvuse, mõõtmise, töötlemise ja vastamata jätmisega

     

    4.1.2.   Selgitus olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevate andmete kogumiseks tehtud uuringute ulatuse ja usaldusväärsuse kohta

     

    4.1.3.   Olmejäätmete teket ja töötlemist käsitlevad kasutatud statistilised uuringud

    Olmejäätmete komponent

    Aasta

    Uuringuga hõlmatud osa üldkogumist protsentides

    Andmed (tonnides)

    Usaldusnivoo

    Veamäär

    Uuringuaasta andmetes jooksva aasta puhul tehtud kohanduste üksikasjad

    Muud üksikasjad

     

     

     

     

     

     

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu.

    IV.   Konfidentsiaalsus

    Põhjendus käesoleva aruande teatavate osade avaldamata jätmise kohta, kui seda on nõutud.

     

    V.   Peamised riiklikud veebisaidid, viitedokumendid ja väljaanded

     

    C.   DIREKTIIVI 2008/98/EÜ ARTIKLI 11A LÕIKE 3 JA ARTIKLI 11A LÕIKE 8 KOHASELT VÕETUD MEETMEID KÄSITLEVA ARUANDE VORM

    1.   Direktiivi 2008/98/EÜ artikli 11a lõikele 3 ja artikli 11a lõikele 8 vastava olmejäätmete kvaliteedikontrolli ja jälgimise süsteemi üksikasjalik kirjeldus

     

    2.   Väljaspool liikmesriiki töödeldud olmejäätmete kvaliteedikontroll ja jälgimise süsteem

    Olmejäätmete komponent

    Kuulub lõpptöötlemisele liikmesriigis

    (jah/ei)

    Saadetud teise ELi liikmesriiki

    (jah/ei)

    Eksporditud väljapoole ELi

    (jah/ei)

    Olmejäätmete kvaliteedikontrolli ja jälgimise erimeetmete kirjeldus, eelkõige seoses andmete kogumise, seire ja valideerimisega

    Metallid

     

     

     

     

    Põletamisel tekkinud koldetuhast eraldatud metallid

     

     

     

     

    Klaas

     

     

     

     

    Plast

     

     

     

     

    Paber ja kartong

     

     

     

     

    Biojäätmed

     

     

     

     

    Puit

     

     

     

     

    Tekstiil

     

     

     

     

    Elektri- ja elektroonikaseadmed

     

     

     

     

    Patareid ja akud

     

     

     

     

    Suurjäätmed

     

     

     

     

    Segajäätmed

     

     

     

     

    Muu

     

     

     

     

    3.   Selliste meetmete üksikasjalik kirjeldus, millega tagatakse, et eksportija suudab tõendada, et jäätmesaadetis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 (8) nõuetele ning et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohasele liidu keskkonnaõigusele.

     


    (1)  Tekkinud jäätmete kogus materjali kohta võib põhineda liigiti kogutud jäätmeid käsitlevatel andmetel ja hinnangutel, mis on saadud olmejäätmeid käsitlevatest korrapäraselt ajakohastatud jäätmekoostise uuringutest. Kui selliseid uuringuid ei ole, võib kasutada segajäätmete kategooriat.

    (2)  See hõlmab jäätmete põletamist energiakasutuseks ja jäätmete töötlemist materjalideks, mida kasutatakse kütustena või muul viisil energia tootmiseks. Energiakasutuseks kasutatavate jäätmete kaal materjali kohta võib põhineda hinnangutel, mis on saadud olmejäätmeid käsitlevatest korrapäraselt ajakohastatud jäätmekoostise uuringutest. Kui selliseid uuringuid ei ole, võib kasutada segajäätmete kategooriat.

    (3)  Ei hõlma korduskasutamiseks ettevalmistamist, ringlussevõttu ja jäätmete energiakasutust, aga hõlmab tagasitäidet.

    (4)  Olmejäätmete põletamise järel eraldatud metallide kohta esitatakse andmed eraldi ning kõnealuseid andmeid ei lisata metalle käsitlevasse ritta ega jäätmete energiakasutuse toimingutega hõlmatud jäätmete üldkoguse hulka.

    (5)  Tekkekohas eraldatud ja ringlussevõetud biojäätmete kohta esitatakse andmed eraldi ning neid ei lisata biojäätmeid käsitlevasse ritta.

    (6)  See hõlmab selliseid suuremõõtmelisi ja erikogumist ja -käitlemist vajavaid jäätmeobjekte nagu mööbel ja madratsid.

    (7)  Otsusega 2000/532/EÜ kehtestatud jäätmekoodid.

    (8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT L 190, 12.7.2006, lk 1).


    VI LISA

    ARTIKLI 7 LÕIKES 3 OSUTATUD ANDMED MINERAALSETE JA SÜNTEETILISTE MÄÄRDEAINETE NING TÖÖSTUSLIKE ÕLIDE JA VANAÕLI KOHTA

    A.   ANDMETE ESITAMISE VORM

    Tabel 1

    Andmete esitamine mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide turulelaskmise ning vanaõli töötlemise kohta

     

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    8

    9

    Turule lastud õlid (5)

    (t)

    Tekkinud vanaõli (6) (kuiv õli)

    (t)

    Liigiti kogutud (7) vanaõli

    (t)

    Eksporditud (8) vanaõli

    (t)

    Imporditud (9) vanaõli

    (t)

    Regenereerimine (10)

    (t)

    Muu ringlussevõtt (11)

    (t)

    Jäätmete energiakasutus (12) (R1)

    (t)

    Kõrvaldamine (13)

    (t)

     

     

     

    Sh vesi

    Kuiv õli (14)

    Sh vesi

    Kuiv õli (14)

    Sh vesi

    Kuiv õli (14)

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Mootori- ja käigukastiõlid (1)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Tööstuslikud õlid (2)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Tööstuslikud õlid (ainult emulsioonid) (3)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid (4)

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata.

    (10-13)

    Teatatud kogused peavad olema seotud eraldi kogutud vanaõliga. Veergudes 6–9 esitatud kuiva õli väärtuste summa peab olema võrdne veerus 3 esitatud kuiva õli väärtuste summaga, mida on kohandatud eksporditud ja imporditud vanaõli suhtes (veerg 3 – veerg 4 + veerg 5 = veerg 6 + veerg 7 + veerg 8 + veerg 9).

    Vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 18 esitatud vanaõli regenereerimise määratlusele ning välja arvatud energiakasutuseks või kütustena kasutatav regenereeritud õli.


    Tabel 2

    Vanaõli töötlemist käsitlevate andmete esitamine

    1

    2

    3

    4

    5

    Taaskasutamise väljundi liik

    Regenereerimine (10)

    (t)

    Muu ringlussevõtt

    (t)

    Jäätmete energiakasutus või töötlemine materjalideks, mida kasutatakse kütusena (sh regenereeritud õli, mida kasutatakse kütusena)

    (t)

    Kõrvaldamine (D10)

    (t)

    Regenereeritud baasõli – I grupp (11)  (12)

     

     

     

     

    Regenereeritud baasõli – II grupp (13)

     

     

     

     

    Regenereeritud baasõli – III grupp (14)

     

     

     

     

    Regenereeritud baasõli – IV grupp (15)

     

     

     

     

    Ringlussevõetud tooted (16) (täpsustada)

     

     

     

     

    Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Kerge kütteõli

     

     

     

     

    Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Kütteõli destillaat

     

     

     

     

    Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Raske kütteõli

     

     

     

     

    Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Taaskasutatud kütteõli

     

     

     

     

    Kütusetooted energiakasutuseks mujal kui töötluskohas – Töödeldud kütteõli

     

     

     

     

    Kohapealne jäätmete energiakasutus (17)

     

     

     

     

    Muu (täpsustada ja vajaduse korral lisada ridu)

     

     

     

     

    Tumehallid lahtrid: andmeid ei esitata.


    Tabel 3

    Andmete esitamine mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide turulelaskmise ning muu vanaõli kui tabelis 1 loetletud vanaõli töötlemise kohta

     

    1

    2

    3

    4

    5

    6

    7

    Kogutud (1) vanaõli (t)

    Eksporditud (2) vanaõli (t)

    Imporditud (3) vanaõli (t)

    Kõrvaldamine (4) (D10) (t)

    Regenereerimine (5) (t)

    Muu ringlussevõtt (6) (t)

    Jäätmete energiakasutus (7) (t)

     

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Sh vesi

    Kuiv õli

    Töötlemisõli

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Tööstuslikud õlid, v.a määrdeõlid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Määrderasvad

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Määrdeaine rafineerimisest saadud ekstraktid

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Pilsivesi

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

     

    Helehallid lahtrid: Andmete esitamine vabatahtlik.

    (1–7)

    Kasutatud mõistete selgituseks vt tabeli 1 veerud 3–9 ja vastavad märkused.


    Tabel 4

    Tekkinud vanaõli arvutamise võrdlusväärtused

     

    1

    Turule lastud õlide osakaal (%)

    Mootori- ja käigukastiõlid

     

    Mootoriõlid

    52

    Käigukastiõlid

    76

    Tööstuslikud õlid

     

    Masinaõlid

    50

    Hüdraulikaõlid

    75

    Turbiiniõlid

    70

    Trafoõlid

    90

    Soojusvahetusõlid

    90

    Kompressoriõlid

    50

    Baasõlid

    50

    Emulsioonides kasutatud metallitööõlid

    49

    B.   A OSAS OSUTATUD ANDMETELE LISATAVA KVALITEEDIKONTROLLI ARUANDE VORM

    I.   Üldine teave

    1.   Liikmesriik:

    2.   Andmed ja kirjelduse esitav organisatsioon:

    3.   Kontaktisik/kontaktandmed:

    4.   Vaatlusaasta:

    5.   Esitamise kuupäev/versioon:

    6.   Link liikmesriigi avaldatud andmetele (kui on):

    II.   Teave turule lastud õlide ja vanaõli kohta

    1.   Andmekogumismeetodid (asjakohane veerg tuleks märkida ristiga, viimane veerg tuleks täita)

    Andmekogumismeetodid/Andmestik

    Haldusandmed

    Uuringud

    Elektrooniline register

    Jäätmekäitlejatelt saadud andmed

    Laiendatud tootjavastutuse süsteemidest saadud andmed

    Muu (täpsustada)

    Metoodika üksikasjalik kirjeldus

    Turule lastud õlid

     

     

     

     

     

     

     

    Kogutud vanaõli

     

     

     

     

     

     

     

    Vanaõli regenereerimine

     

     

     

     

     

     

     

    Vanaõli muu ringlussevõtt

     

     

     

     

     

     

     

    Vanaõli energiakasutus

     

     

     

     

     

     

     

    Vanaõli kõrvaldamine

     

     

     

     

     

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu konkreetset liiki vanaõli töötlemise kohta

    2.   Tekkinud vanaõli koguse kindlaksmääramise metoodika kirjeldus

     

    3.   Vanaõlis kuiva õli sisalduse kindlaksmääramiseks kasutatud meetodi kirjeldus (nt veesisalduse keemiline analüüs, eksperditeadmised jne)

     

    4.   Kategooria „muu ringlussevõtt“ all esitatud töödeldud vanaõli väljundite kirjeldus ja nende kogused

     

    5.   Kütusena kasutatud baasõli koguse kindlaksmääramise meetodi kirjeldus

     

    6.   Andmed vanaõli töötlemise kohta väljaspool liikmesriiki

     

    7.   Vanaõli kvaliteedikontrolli ja jälgimise erimeetmete üksikasjalik kirjeldus, eelkõige seoses andmete seire ja valideerimisega

     

    8.   Teises liikmesriigis või väljaspool liitu vanaõli töötlemist käsitlevate andmeallikate (nt määruse (EÜ) nr 1013/2006 või töötlejalt saadud esmased andmed) ja andmete kvaliteedi kirjeldus

     

    9.   Teises liikmesriigis või liidust väljaspool asuvate töötlejate käest andmete kogumisel tekkinud mis tahes raskuste kirjeldus

     

    10.   Selliste meetmete kirjeldus, millega tagatakse, et liidust väljaspool asuv vanaõli eksportija suudab tõendada, et jäätmesaadetis vastab määruse (EÜ) nr 1013/2006 nõuetele ning et jäätmete töötlemine väljaspool liitu toimus tingimustes, mis üldjoontes vastavad asjakohastele liidu keskkonnaõiguse nõuetele

     

    11.   Andmete täpsus

    11.1.   Selliste peamiste probleemide kirjeldus, mis mõjutavad vanaõli teket, kogumist ja töötlemist käsitlevate andmete kvaliteeti ja täpsust, sealhulgas vead, mis on seotud valikumeetodi, katvuse, mõõtmise, töötlemise ja vastamata jätmisega

     

    11.2.   Mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstusliku õli ja vanaõli käsitlevate andmete kogumise täielikkus

    Üksikasjalik teave selle kohta, kuidas hõlmavad andmeallikad turule lastud mineraalsete ja sünteetiliste määrdeainete ning tööstuslike õlide kõiki koguseid ning kogutud ja töödeldud vanaõli kõiki koguseid, ning selle kohta, kas mõni kogus on lisatud hinnangute alusel, sh kuidas on hinnangud kindlaks määratud ja kui suure osa asjaomase andmestiku üldkogusest need moodustavad.

     

    11.3.   Erinevused võrreldes eelmiste vaatlusaastate andmetega

    Olulised erinevused jooksval vaatlusaastal kasutatud arvutusmeetodi ja eelmis(t)el vaatlusaasta(te)l kasutatud arvutusmeetodi vahel.

     

    Üksikasjalik selgitus, milles põhjendatakse iga sellise ringlussevõetud olmejäätmete komponendi tonnaaži erinevust (millised jäätmevood, sektorid või hinnangud on erinevuse tinginud ning mis on selle algpõhjus), mille puhul on erinevus eelneva vaatlusaasta kohta esitatud andmetega võrreldes suurem kui 10 %.

    Vanaõli liik ja töötlemine

    Muutus (%)

    Muutuse peamine põhjus

     

     

     

    Vajaduse korral lisada ridu.

    III.   Konfidentsiaalsus

    Põhjendus käesoleva aruande teatavate osade avaldamata jätmise kohta, kui seda on nõutud.

     

    IV.   Peamised riiklikud veebisaidid, viitedokumendid ja väljaanded

    See hõlmab aruandeid andmete kvaliteedi, katvuse või nõuete täitmise tagamise muude aspektide kohta, nagu vanaõli kogumise ja töötlemise parimaid tavasid käsitlevad aruanded, aga ka aruanded õli impordi, ekspordi ja kadude kohta.

     


    (1)  Sealhulgas mootori- ja käigukastiõli (autotööstus-, lennundus-, merendus-, tööstus- ja muud sektorid); v.a määrderasvad ja pilsiõli.

    (2)  Sealhulgas masinaõli, hüdraulikaõli, turbiiniõli, trafoõli, soojusvahetusõli, kompressoriõli, baasõli; v.a määrderasvad ja emulsioonides kasutatud õli.

    (3)  Sealhulgas metallitööõli; kui riiklikus aruandluses ei eristata tööstuslikke õlisid vastavalt sellele, kas neid kasutatakse emulsioonides või mujal, võib tööstuslike õlide kohta esitada koondandmed reas „tööstuslikud õlid“.

    (4)  Üksnes otsuse 2000/532/EÜ koodile 190207* vastav vanaõli.

    (5)  Liikmesriigis turule lastud õli, võttes arvesse ekspordist tulenevat kadu (nt sõiduautode eksport) ja impordist tulenevat tulu (nt sõiduautode import).

    (6)  Vanaõli kogus, võttes arvesse käitlemiskadusid ja kasutamisel tekkivaid kadusid. Tekkinud vanaõli koguseid võib arvutada riikliku statistika alusel või kasutades tabelis 4 loetletud võrdlusväärtusi.

    (7)  Eraldi kogutud vanaõli. Kui kogutud vanaõli kogust mõõdetakse mahu järgi, siis kasutatakse vastava massi kindlaksmääramiseks teisendustegurit 0,9 tonni/m3.

    (8)  Teise riiki eksporditud vanaõli (arvestades määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud jäätmekategooriaid).

    (9)  Teises riigis tekkinud ja kõnealusest riigist imporditud vanaõli (arvestades määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud jäätmekategooriaid).

    (11)  Muu ringlussevõtt kui regenereerimine, nt vedeldava õlina.

    (12)  Sealhulgas õli taaskasutamine kütusena vastavalt direktiivi 2008/98/EÜ artikli 3 punktis 15 esitatud taaskasutamise määratlusele.

    (13)  Kõrvaldamistoiming D10: Põletamine maismaal, nagu on esitatud direktiivi 2008/98/EÜ I lisas.

    (14)  Vanaõli, v.a veesisaldus. Kuiva õli sisaldus määratakse kindlaks veesisalduse mõõtmisega. Muu vanaõli kui emulsioonide puhul võib kuiva õli sisalduse alternatiivselt kindlaks määrata 8 % veesisalduse alusel. Tööstuslike õlide emulsioonides sisalduva kuiva õli puhul võib kuiva õli sisalduse alternatiivselt kindlaks määrata 90 % veesisalduse alusel.

    (10)  Regenereeritud õli kogus. Tabeli 2 veerus 2 esitatud kannete summa jagatud tabeli 1 veerus 6 esitatud kannete summaga vastab õli regenereerimise muundamistõhususele.

    (11)  Grupi I baasõli sisaldab alla 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või üle 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 80, aga alla 120.

    (12)  Kui riiklikus aruandluses ei eristata gruppe I–IV, võib regenereeritud baasõli kohta esitada koondandmed reas „muu“.

    (13)  Grupi II baasõli sisaldab vähemalt 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või kuni 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 80, aga alla 120.

    (14)  Grupi III baasõli sisaldab vähemalt 90 % küllastunud süsivesinikke ja/või kuni 0,03 % väävlit ning selle viskoossusindeks on vähemalt 120.

    (15)  Grupi IV vanaõli moodustavad polüalfaolefiinid. Gruppidesse I–IV mittekuuluv baasõli esitatakse reas „muu“.

    (16)  Hõlmab ringlussevõetud tooteid, mis on saadud tabeli 1 veerus 7 esitatud vanaõli muu ringlussevõtu tulemusel.

    (17)  Kohapealne energiakasutus tähendab vanaõli taaskasutamist sisemise energiatarbimise kaudu, nt rafineerimistehases.


    Top