Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 32016R0089

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2016/89, 18. november 2015, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga

ELT L 19, 27.1.2016, p. 1–21 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 22/06/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R0869

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2016/89/oj

Date of document:
18/11/2015; Vastuvõtmise kuupäev
Date of effect:
16/02/2016; jõustumine avaldamise kuupäev +20 vt artikkel 2
Date of end of validity:
22/06/2022; mõjud tunnistatud kehtetuks 32022R0869
Author:
Euroopa Komisjon
Form:
Delegeeritud määrus
Treaty:
Euroopa Liidu toimimise leping
Legal basis:
Link
Link
Link
Select all documents mentioning this document
Modifies:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Modifies 32013R0347 Asendamine lisa VII 16/02/2016
Modified by:
Relation Act Comment Subdivision concerned From To
Corrected by 32016R0089R(01) (HU)
Implicitly repealed by 32022R0869 23/06/2022
Instruments cited:
Link

27.1.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 19/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2016/89,

18. november 2015,

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 347/2013 seoses ELi ühishuviprojektide loendiga

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, (1) eelkõige selle artikli 3 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määrus (EL) nr 347/2013 moodustab raamistiku selleks, et määrata kindlaks, kavandada ja rakendada ühishuviprojekte, mis on vajalikud geograafilise energiataristu üheksa esmatähtsa koridori rakendamiseks elektri, gaasi ja nafta valdkonnas ning kolme üleliidulise esmatähtsa taristuvaldkonna rakendamiseks nutivõrkude, elektriülekande kiirteede ja CO2 transpordivõrkude valdkonnas.

(2)

Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 4 kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, millega kehtestatakse ühishuviprojektide ELi loend (edaspidi „ELi loend”).

(3)

ELi loendisse kantavad esitatud projektid on hinnatud piirkondlike rühmade poolt ja need vastavad määruse (EL) nr 347/2013 artiklis 4 sätestatud kriteeriumidele.

(4)

Ühishuviprojektide piirkondlike loendite kavandid kiideti heaks piirkondlike rühmade tehnilisel tasandil toimuvatel kohtumistel. Pärast seda, kui Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (edaspidi „Koostööamet”) oli 30. oktoobril 2015 esitanud oma positiivse arvamuse hindamiskriteeriumide järjepideva kohaldamise ja kulude-tulude analüüsi kohta, võtsid piirkondlike rühmade otsuseid tegevad organid 3. novembril 2015 vastu piirkondlikud loendid. Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 3 punkti a kohaselt tuleb enne kavandatavate projektide piirkondliku loendi vastuvõtmist saada heakskiit kõigilt liikmesriikidelt, kelle territooriumiga projektid on seotud.

(5)

ELi loendisse kantavate projektide üle konsulteeriti asjaomaseid sidusrühmi esindavate organisatsioonide, sealhulgas tootjate, jaotusvõrguettevõtjate, tarnijate ning tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioonidega.

(6)

Ühishuviprojekte tuleks loetleda määruse (EL) nr 347/2013 I lisas sätestatud järjekorras strateegilise üleeuroopalise energiataristu prioriteetide kaupa. ELi loendis ei tohiks projekte loetleda tähtsuse järjekorras.

(7)

Ühishuviprojektid tuleks loendisse kanda kas eraldiseisvate ühishuviprojektidena või mitmest ühishuviprojektist koosneva klastri osana. Teatavaid ühishuviprojekte tuleks siiski rühmitada, kuna nad on üksteisest sõltuvad või (potentsiaalselt) konkureerivad.

(8)

ELi loend sisaldab projekte nende arengu eri etappides, sealhulgas teostatavusuuringu eelses, teostatavusuuringu, lubade andmise ja ehituse etapis. Varases arendusetapis olevate ühishuviprojektide puhul võib olla vaja tõendada tehnilist ja majanduslikku elujõulisust ning vastavust liidu õigusaktidele, sealhulgas keskkonnaalastele õigusaktidele. Selle käigus tuleks võimalik kahjulik keskkonnamõju nõuetekohaselt välja selgitada, seda hinnata ning vältida või leevendada.

(9)

Selliste projektide lisamine ELi loendisse ei mõjuta asjaomaste keskkonnamõju hindamise ja loaandmise menetluste tulemust. Määruse (EL) nr 347/2013 artikli 5 lõike 8 alusel võib projekti, mis ei ole kooskõlas liidu õigusega, ELi loendist välja jätta. Ühishuviprojektide rakendamist, sealhulgas nende vastavust asjaomastele õigusaktidele, tuleks kontrollida vastavalt kõnealuse määruse artiklile 5.

(10)

Vastavalt määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõike 4 teisele lõigule koostatakse ELi loend iga kahe aasta järel, mistõttu delegeeritud määrusega (EL) nr 1391/2013 (2) koostatud ELi loend ei ole enam ajakohane ja tuleks asendada.

(11)

Vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 347/2013 artikli 3 lõikele 4 võetakse ELi loend vastu kõnealuse määruse lisana.

(12)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 347/2013 vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) nr 347/2013 VII lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 18. november 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

(2)  Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1391/2013, 14. oktoober 2013, millega muudetakse seoses ELi ühishuviprojektide loendiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta (ELT L 349, 21.12.2013, lk 28).

LISA

Määruse (EL) nr 347/2013 VII lisa asendatakse järgmisega:

„VII LISA

ELi ühishuviprojektide loend („ELi loend”), millele osutatakse artikli 3 lõikes 4

A.   PÕHIMÕTTED, MIDA KOHALDATAKSE ELI LOENDI KEHTESTAMISELE

1)   Ühishuviprojektide klastrid

Mõned ühishuviprojektid kuuluvad klastrisse nende vastastikuse sõltuvuse, potentsiaalselt konkureeriva või konkureeriva sisu tõttu. Määratletud on järgmised ühishuviprojektide klastrite tüübid:

—

üksteisest sõltuvate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte”. Selline klaster on moodustatud selliste ühishuviprojektide väljaselgitamiseks, mis kõik on vajalikud ühe ja sama riigipiire ületava kitsaskoha leevendamiseks ja mis looksid üheskoos elluviimisel sünergiat. Sellisel juhul tuleb tervet ELi hõlmava kasu realiseerimiseks rakendada kõik ühishuviprojektid;

—

potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti”. Selline klaster näitab, et riigipiire ületava kitsaskoha ulatuse suhtes valitseb ebakindlus. Sellisel juhul ei ole vaja ellu viia kõiki klastrisse kuuluvaid ühishuviprojekte. See, kas ellu viiakse kõik projektid, mitu projekti või üks projekt, jääb turu otsustada ning sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajadust ühishuviprojektide järele, sealhulgas vajadust võimsuse järele, hinnatakse uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus; ning

—

konkureerivate ühishuviprojektide klaster on määratletud kui „klaster X, mis hõlmab üht järgmistest ühishuviprojektidest”. Sellises klastris tegeldakse ühe ja sama kitsaskohaga. Kitsaskoha ulatus on aga selgem kui eespool potentsiaalselt konkureerivate ühishuviprojektide klastri juhul, seepärast tuleb rakendada ainult üks ühishuviprojekt. See jääb turu otsustada, milline ühishuviprojektidest rakendatakse, ning see sõltub vajalikust projekteerimisest, loamenetlustest ja õiguslikust heakskiidust. Vajaduse korral hinnatakse vajadust ühishuviprojektide järele uuesti järgmise ühishuviprojektide väljaselgitamise protsessi käigus.

Kõigil ühishuviprojektidel on ühesugused määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigused ja kohustused.

2)   Alajaamade ja kompressorjaamade seisund

Alajaamu, vastulülitusjaamu ja gaasikompressorjaamu käsitletakse ühishuviprojektide osana siis, kui need asuvad ülekandeliinide geograafilises läheduses. Alajaamu, vastulülitusjaamu ja gaasikompressorjaamu käsitletakse eraldiseisvate ühishuviprojektidena ja loetletakse selgesõnaliselt ELi loendis, kui nad asuvad ülekandeliinidest geograafiliselt kaugel. Nende suhtes kohaldatakse määrusega (EL) nr 347/2013 antud õigusi ja kohustusi.

3)   Mõiste „mitte enam käsitletav ühishuviprojektina”

Väljendit „mitte enam käsitletav ühishuviprojektina” kasutatakse määrusega (EL) nr 1391/2013 kehtestatud ELi loendis olevate projektide kohta, mida enam ei käsitleta ühishuviprojektina ühel või mitmel järgmisel põhjusel:

—

uute andmete kohaselt ei vasta projekt abikõlblikkuse kriteeriumidele;

—

projekti edendaja ei ole projekti uuesti esitanud sellesse ELi loendisse valimise menetlusele;

—

projekt on juba kasutusse võetud või võetakse kasutusse lähitulevikus ning seega ei saa projekt kasu määruse (EL) nr 347/2013 sätetest; või

—

projekti tähtsus hinnati loendisse valimise menetlusel väiksemaks kui muude kandideerinud ühishuviprojektide tähtsus.

Sellised projektid ei ole ühishuviprojektid, kuid läbipaistvuse ja selguse huvides on need loetletud ELi loendis oma esialgse numbriga.

Nende puhul võib kaaluda lisamist järgmisse ELi loendisse, kui põhjused, miks neid ei võetud senisesse ELi loendisse, enam ei kehti.

4)   Mõiste „ühishuviprojekt, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee”

„Ühishuviprojekt, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee”, tähendab ühishuviprojekti, mis kuulub ühte esmatähtsatest elektrikoridoridest ja ühte esmatähtsasse elektrienergia kiirteede valdkonda.

B.   ELI ÜHISHUVIPROJEKTIDE LOEND

1)   Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)

Esimese ühenduse loomine Belgia ja Ühendkuningriigi vahele:

Nr

Määratlus

1.1.

Klaster Belgia-Ühendkuningriik Zeebrugge ja Canterbury vahel (praegu tuntud projektina NEMO), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.1.1.

Zeebrugge (BE) ja Richborough' lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.1.2.

Richborough' lähiümbruse ja Canterbury (UK) vaheline riigisisene elektriliin

1.1.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

1.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

Ülekandevõimsuse suurendamine Taani, Saksamaa ja Madalmaade vahel:

1.3.

Klaster Taani-Saksamaa Endrupi ja Brunsbütteli vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.3.1.

Endrupi (DK) ja Niebülli (DE) võrkude sidumine

1.3.2.

Brunsbütteli ja Niebülli (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.

Klaster Taani-Saksamaa Kassø ja Dollerni vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

1.4.1.

Kassø (DK) ja Audorfi (DE) võrkude sidumine

1.4.2.

Audorfi ja Hamburg/Nordi (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.3.

Hamburg/Nordi ja Dollerni (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.5.

Taani-Madalmaade võrkude sidumine Endrupi (DK) ja Eemshaveni (NL) vahel (praegu tuntud projektina COBRAcable)

Ülekandevõimsuse suurendamine Prantsusmaa, Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel:

1.6.

Prantsusmaa-Iirimaa võrkude sidumine La Martyre'i (FR) ja Great Island'i või Knockraha (IE) vahel (praegu tuntud projektina Celtic Interconnector)

1.7.

Klastri Prantsusmaa-Ühendkuningriik ühendused, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.7.1.

Prantsusmaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Cotentini (FR) ja Exeteri lähiümbruse (UK) vahel (praegu tuntud projektina FAB)

1.7.2.

Prantsusmaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Tourbe'i (FR) ja Chillingi (UK) vahel (praegu tuntud projektina IFA2)

1.7.3.

Prantsusmaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Coquelles'i (FR) ja Folkestone'i (UK) vahel (praegu tuntud projektina ElecLink)

1.8.

Saksamaa-Norra võrkude sidumine Wilsteri (DE) ja Tonstadi (NO) vahel (praegu tuntud projektina NordLink)

1.9.

Iirimaad ja Ühendkuningriiki ühendav klaster, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

1.9.1.

Iirimaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Wexfordi (IE) ja Walesis asuva Pembroke'i (UK) vahel (praegu tuntud projektina Greenlink)

1.9.2.

Iirimaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Coolkeeragh'-Coleraine'i sõlmede (IE) ning Hunterstoni jaama, Islay', Argylli ja avamere tuulepargi C (UK) vahel (praegu tuntud projektina ISLES)

1.9.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

1.9.4.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

1.9.5.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

1.9.6.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

1.10.

Norra-Ühendkuningriigi võrkude sidumine

1.11.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

1.12.

Pneumoakumulatsioonijaam Ühendkuningriigis Larne'is

1.13.

Islandi ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Ice Link)

1.14.

Võrkude sidumine Revsingi (DK) ja Bicker Feni (UK) vahel (praegu tuntud projektina Viking Link)

2)   Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)

Nr

Määratlus

2.1.

Lääne-Tirooli ja Zell-Zilleri (AT) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks Austria ja Saksamaa piiril

Ülekandevõimsuse suurendamine Saksamaa ja Belgia vahel – esimese ühendusliini ehitamine nende kahe riigi vahel:

2.2.

Klaster Belgia-Saksamaa Lixhe ja Oberzieri vahel (praegu tuntud projektina ALEGrO), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.2.1.

Lixhe (BE) ja Oberzieri (DE) võrkude sidumine

2.2.2.

Lixhe ja Herdereni (BE) vaheline riigisisene elektriliin

2.2.3.

Zutendaali (BE) uus alajaam

2.3.

Klaster Belgia-Luksemburg, ülekandevõimsuse suurendamine Belgia-Luksemburgi piiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.3.1.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

2.3.2.

Aubange'i (BE) ja Bascharage'i/Schifflange'i (LU) võrkude sidumine

2.4.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

2.5.

Klaster Prantsusmaa-Itaalia Grande Île'i ja Piossasco vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.5.1.

Grande Île'i (FR) ja Piossasco (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Savoie-Piemont)

2.5.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

2.6.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

2.7.

Prantsusmaa-Hispaania võrkude sidumine Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) vahel (praegu tuntud projektina Biscay Gulf)

2.8.

Arkales (ES) asuva faasinihuti kooskõlastatud ehitus ja käitamine, et suurendada Argia (FR) ja Arkale (ES) vahelise ühenduse ülekandevõimsust

Klaster Põhja-Edela koridor Saksamaal koridori läbilaskevõime suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate ühendamiseks:

2.9.

Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril

2.10.

Saksamaa, Brunsbütteli-Grοβgartachi ja Wilster-Grafenrheinfeldi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril

2.11.

Klaster Saksamaa-Austria-Šveits Bodeni järve piirkonna ülekandevõimsuse suurendamiseks, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.11.1.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

2.11.2.

Riigisisene elektriliin piirkonnas Rommelsbachi punktist Herbertingenisse (DE)

2.11.3.

Riigisisene elektriliin Wullenstetteni punktist Niederwangeni punkti (DE) ja riigisisene liin Neuravensburgist DE-AT piirialale

2.12.

Saksamaa-Madalmaade võrkude sidumine Niederrheini (DE) ja Doetinchemi (NL) vahel

Projektide klaster, millega suurendatakse taastuvate energiaallikate sidumist Iirimaa ja Põhja-Iirimaa vahel:

2.13.

Klaster Iirimaa-Ühendkuningriigi ühendused, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

2.13.1.

Iirimaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK) vahel

2.13.2.

Iirimaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Srananagh' (IE) ja Turleenani (UK) vahel

Ülekandevõimsuse suurendamine Šveitsi ja Itaalia vahel:

2.14.

Itaalia-Šveitsi võrkude sidumine Thusis/Silsi (CH) ja Verderio Inferiore (IT) vahel

2.15.

Klaster Itaalia-Šveits, ülekandevõimsuse suurendamine IT-CH piiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.15.1.

Airolo (CH) ja Baggio (IT) võrkude sidumine

2.15.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

2.15.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

2.15.4.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

Riigisiseste projektide klaster taastuvenergia integreerimiseks Portugalis ja ülekandevõimsuse parandamiseks Portugali ja Hispaania vahel:

2.16.

Klaster Portugal ülekandevõimsuse suurendamiseks PT-ES piiril ja uute taastuvenergiaallikate integreerimiseks, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.16.1.

Pedralva ja Sobrado (PT) vaheline riigisisene elektriliin varasema tähistusega Pedralva ja Alfena (PT)

2.16.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

2.16.3.

Vieira do Minho, Ribeira de Pena ja Feira (PT) vaheline riigisisene elektriliin varasema tähistusega Frades B, Ribeira de Pena ja Feira (PT)

Ülekandevõimsuse suurendamine Portugali ja Hispaania vahel:

2.17.

Portugali-Hispaania võrkude sidumine Bearizi-Fontefría (ES) ja Fontefría (ES) – Ponte de Lima (PT) vahel (varem Vila Fria/Viana do Castelo) ning Ponte de Lima – Vila Nova de Famalicão (PT) vahel (varem Vila do Conde) (PT), sealhulgas järgmised alajaamad: Beariz (ES), Fontefría (ES) ja Ponte de Lima (PT)

Energiasalvestusprojektid Austrias ja Saksamaal:

2.18.

Pumpelektrijaama võimsuse suurendamine Austrias Tiroolis Kaunertalis (AT)

2.19.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

2.20.

Pumpelektrijaama Limberg III võimsuse suurendamine Austrias Salzburgis (AT)

2.21.

Pumpelektrijaam Riedl AT-DE piirialal

2.22.

Pumpelektrijaam Pfaffenboden Mollnis (AT)

Projektide klaster Lääne- ja Põhja-Belgias ülekandevõimsuse suurendamiseks:

2.23.

Klaster Belgia riigisisesed liinid põhjapiiri läheduses, Zandvliet-Lillo (BE), Lillo-Mercator (BE), sealhulgas Lillos (BE) asuv alajaam, (praegu tuntud projektina Brabo)

2.24.

Riigisisene elektriliin Horta-Mercator (BE)

Hispaania siseliinide klastrid ülekandevõimsuse suurendamiseks Vahemere piirkonnas:

2.25.

Hispaania siseliinide klaster, millega suurendatakse ülekandevõimsust Põhja-Hispaanias ja Vahemere piirkonnas ja mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

2.25.1.

Riigisisesed elektriliinid Mudejar-Morella (ES) ja Mezquite-Morella (ES), sealhulgas alajaam Mudejaris (ES)

2.25.2.

Riigisisene elektriliin Morella – La Plana (ES)

2.26.

Hispaania riigisisene elektriliin La Plana/Morella-Godelleta ülekandevõimsuse suurendamiseks Vahemere piirkonna Põhja-Lõuna-teljel

2.27.

Ülekandevõimsuse suurendamine Hispaania ja Prantsusmaa vahel (alusprojekt)

3)   Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)

Austria ja Saksamaa vahelise ühenduse tugevdamine:

Nr

Määratlus

3.1.

Klaster Austria-Saksamaa, St. Peteri ja Isari vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.1.1.

St. Peteri (AT) ja Isari (DE) võrkude sidumine

3.1.2.

St. Peteri ja Tauerni (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.1.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

Austria ja Itaalia vahelise ühenduse tugevdamine:

3.2.

Klaster Austria-Itaalia, Lienzi ja Veneto piirkonna vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.2.1.

Lienzi (AT) ja Veneto piirkonna (IT) võrkude sidumine

3.2.2.

Lienzi ja Obersielachi (AT) vaheline riigisisene elektriliin

3.2.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

3.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

3.4.

Austria-Itaalia võrkude sidumine Wurmlachi (AT) ja Somplago (IT) vahel

3.5.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

3.6.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

Bulgaaria ja Kreeka vahelise ühenduse tugevdamine:

3.7.

Klaster Bulgaaria-Kreeka Maritsa East 1 ja N. Santa vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.7.1.

Maritsa East 1 (BG) ja N. Santa (EL) võrkude sidumine

3.7.2.

Maritsa East 1 ja Plovdivi (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.3.

Maritsa East 1 ja Maritsa East 3 (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.7.4.

Maritsa East 1 ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

Bulgaaria ja Rumeenia vahelise ühenduse tugevdamine:

3.8.

Klaster Bulgaaria-Rumeenia ülekandevõimsuse suurendamine (praegu tuntud projektina Musta mere koridor), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.8.1.

Dobrudža ja Burgase (BG) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

3.8.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

3.8.4.

Cernavoda ja Stalpu (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.5.

Gutinase ja Smardani (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.8.6.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

Ühenduse tugevdamine Sloveenia, Horvaatia ja Ungari vahel ning sisevõrgu arendamine Sloveenias:

3.9.

Klaster Horvaatia-Ungari-Sloveenia, Žerjaveneci/Hévízi ja Cirkovce vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.9.1.

Žerjaveneci (HR), Hévízi (HU) ja Cirkovce (SI) võrkude sidumine

3.9.2.

Divača ja Beričevo (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.9.3.

Beričevo ja Podlogi (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.9.4.

Podlogi ja Cirkovce (SI) vaheline riigisisene elektriliin

3.10.

Klaster Iisrael-Küpros-Kreeka, Hadera ja Atika piirkonna vahel (praegu tuntud projektina EUROASIA Interconnector), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.10.1.

Hadera (IL) ja Kofinou (CY) võrkude sidumine

3.10.2.

Kofinou (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

3.10.3.

Kreetal asuva Korakia ja Atika piirkonna (EL) vaheline riigisisene elektriliin

Sisevõrgu arendamine Tšehhi Vabariigis:

3.11.

Klaster Tšehhi Vabariigi riigisisesed ühendused, et suurendada ülekandevõimsust loode- ja lõunapiiril, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.11.1.

Vernerovi ja Vitkovi (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.2.

Vitkovi ja Prestice (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.3.

Prestice ja Kocini (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.4.

Kocini ja Mirovka (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

3.11.5.

Mirovka ja Cebini (CZ) vaheline riigisisene elektriliin

Klaster Põhja-Kagu koridor Saksamaal koridori läbilaskevõime suurendamiseks ja taastuvate energiaallikate ühendamiseks:

3.12.

Wolmirstedti ja Baieri riigisisene elektriliin Saksamaal, et suurendada riigisisest põhja-lõunasuunalist ülekandevõimsust

3.13.

Riigisisene elektriliin Saksamaal Halle/Saale ja Schweinfurti vahel, et suurendada ülekandevõimsust Põhja-Lõuna koridori idapiirkonnas

Ülekandevõimsuse suurendamine Saksamaa ja Poola vahel:

3.14.

Klaster Saksamaa-Poola, Eisenhüttenstadti ja Plewiska vahel (praegu tuntud projektina GerPol Power Bridge), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.14.1.

Eisenhüttenstadti (DE) ja Plewiska (PL) võrkude sidumine

3.14.2.

Krajniki ja Baczyna (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.14.3.

Mikułowa ja Świebodzice (PL) vaheline riigisisene elektriliin

3.15.

Klaster Saksamaa-Poola, Vierradeni ja Krajniki vahel (praegu tuntud projektina GerPol Improvements), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.15.1.

Vierradeni (DE) ja Krajniki (PL) võrkude sidumine

3.15.2.

Krajniki (PL) – Vierradeni (DE) vahelistele ühendustele faasinihutite ehitamine ja kooskõlastatud käitamine Mikulowa (PL) – Hagenwerderi (DE) vahelist ühendust käsitleva ühishuviprojektiga

Ülekandevõimsuse suurendamine Ungari ja Slovakkia vahel:

3.16.

Klaster Ungari-Slovakkia Gönyü ja Gabčikovo vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.16.1.

Gabčikovo (SK) – Gönyü (HU) ja Veľký Ďuri (SK) võrkude sidumine

3.16.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

3.16.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

3.17.

Ühishuviprojekt Ungari-Slovakkia, Sajóvánka (HU) ja Rimavská Sobota (SK) võrkude sidumine

3.18.

Klaster Ungari-Slovakkia Kisvárda piirkonna ja Veľké Kapušany vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.18.1.

Kisvárda piirkonna (HU) ja Veľké Kapušany (SK) võrkude sidumine

3.18.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

3.19.

Klaster Itaalia – Crna Gora, Villanova ja Lastva vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.19.1.

Villanova (IT) ja Lastva (ME) võrkude sidumine

3.19.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

3.19.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

3.20.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

3.21.

Itaalia–Sloveenia võrkude sidumine Salgareda (IT) ja Divača-Bericevo piirkonna (SI) vahel

3.22.

Klaster Rumeenia-Serbia Resita and Pancevo vahel (praegu tuntud projektina Mid Continental East Corridor), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

3.22.1.

Resita (RO) ja Pancevo (RS) võrkude sidumine

3.22.2.

Portile de Fieri ja Resita (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.3.

Resita ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

3.22.4.

Aradi ja Timisoara/Sacalazi (RO) vaheline riigisisene elektriliin

Pumpelektrijaamad Bulgaarias ja Kreekas

3.23.

Pumpelektrijaam Bulgaarias Yadenitsas

3.24.

Pumpelektrijaam Kreekas Amfilochias

3.25.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

3.26.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

4)   Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)

Nr

Määratlus

4.1.

Ühishuviprojekt Taani-Saksamaa, Tolstrup Gaarde (DK) ja Bentwischi/Güstrow' (DE) võrkude sidumine avamere tuuleparkide Kriegers Flak (DK) ning Baltic 1 ja 2 (DE) kaudu (praegu tuntud projektina Kriegers Flak Combined Grid Solution)

4.2.

Klaster Eesti-Läti Kilingi-Nõmme ja Riia vahel (praegu tuntud projektina 3. ühendus), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.2.1.

Kilingi-Nõmme (EE) ja Riia 2. koostootmisjaama alajaama (LV) võrkude sidumine

4.2.2.

Harku ja Sindi (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.2.3.

Riia 2. koostootmisjaama ja Riia hüdroelektrijaama (LV) vaheline riigisisene elektriliin

4.3.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 4.9

4.4.

Klaster Läti-Rootsi, ülekandevõimsuse suurendamine (praegu tuntud projektina NordBalt), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.4.1.

Ventspilsi, Tume ja Imanta (LV) vaheline riigisisene elektriliin

4.4.2.

Ekhyddani ja Nybro/Hemsjö (SE) vaheline riigisisene elektriliin

Arendused Leedus ja Poolas, mis on vajalikud LitPol Link I toimimiseks:

4.5.

Klaster Leedu-Poola Alytuse (LT) ja Elki (PL) vahel, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.5.1.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

4.5.2.

Stanisławówi ja Olsztyn Mątki (PL) vaheline riigisisene elektriliin

4.5.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

4.5.4.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

4.5.5.

Kruonise ja Alytuse (LT) vaheline riigisisene elektriliin

Pumpelektrijaamad Eestis ja Leedus:

4.6.

Pumpelektrijaam Eestis Muugal

4.7.

Leedus Kruonises asuva pumpelektrijaama võimsuse suurendamine

4.8.

Klaster Eesti-Läti ja riigisisesed arendused Leedus, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

4.8.1.

Tartu (EE) ja Valmiera (LV) võrkude sidumine

4.8.2.

Balti ja Tartu (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.3.

Tsirguliina (EE) ja Valmiera (LV) võrkude sidumine

4.8.4.

Eesti ja Tsirguliina (EE) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.5.

Leedu alajaama ja riigipiiri (LT) vaheline riigisisene elektriliin

4.8.6.

Kruonise ja Visaginase (LT) vaheline riigisisene elektriliin

4.9.

Balti riikide elektrivõrkude ja Mandri-Euroopa võrkude sidumise mitmesugused aspektid, sealhulgas nende sünkroonne käitamine (alusprojekt)

5)   Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Gas)

Kahesuunalisi vooge võimaldavad projektid Iirimaa ja Ühendkuningriigi vahel

Nr

Määratlus

5.1.

Klaster, mille raames luuakse kahesuunalised vood Põhja-Iirimaalt Suurbritanniasse ja Iirimaale ning ka Iirimaalt Ühendkuningriiki, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

5.1.1.

Füüsiline vastassuunavoog Moffati ühenduspunktis (IE-UK)

5.1.2.

Šotimaalt Põhja-Iirimaale suunduva torujuhtme (SNIP) kaasajastamine füüsilise vastassuunavoo kasutuselevõtuks Ballylumfordi ja Twynholmi vahel

5.1.3.

Larne'is (Põhja-Iirimaa) asuva Islandmagee maa-aluse gaasihoidla väljaehitamine

5.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.3.

Shannoni veeldatud maagaasi terminal ja ühendavad torujuhtmed (IE)

Kahesuunalisi vooge võimaldavad projektid Portugali, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa vahel

5.4.

3. ühenduspunkt Portugali ja Hispaania vahel

5.5.

Hispaania-Prantsusmaa telje idaosa – ühenduspunkt Pürenee poolsaare ja Le Perthus'i vahel Prantsusmaal, sh kompressorjaamad Montpellier ja St. Martin de Crau (praegu tuntud projektina Midcat)

5.6.

Prantsusmaa lõunast põhja suunduva võrgu arendamine – Obergailbachi/Medelsheimi ühenduspunkti (FR) kaudu Prantsusmaalt Saksamaale suunduv vastassuunavoog

5.7.

Tugevdada Prantsusmaa lõunast põhja suunduvat võrku, luua ühtne turg; see hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

5.7.1.

Val de Saône'i torujuhe Etrez' and Voisines'i vahel (FR)

5.7.2.

Gascogne-Midi torujuhe (FR)

5.8.

Prantsusmaal lõunast põhja suunduva võrgu toetamine, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

5.8.1.

Est Lyonnais' torujuhe Saint-Avit' ja Etrez' vahel (FR)

5.8.2.

Eridani torujuhe Saint-Martin-de-Crau' ja Saint-Avit' vahel (FR)

5.9.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.10.

Vastassuunavooühendus torujuhtmel TENP Saksamaal

5.11.

Vastassuunavooühendus Itaalia ja Šveitsi vahel Passo Gries' ühenduspunktis

5.12.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.13.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.14.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.15.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.16.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.17.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.18.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

5.19.

Malta ühendamine Euroopa gaasivõrguga – torujuhtmeühendus Itaaliaga Gelas ja/või ujuva veeldatud maagaasi hoidla ja taasgaasistusjaam

5.20.

Gaasitranspordi torujuhe Alžeeriast Itaaliasse (Sardiinia kaudu) (praegu tuntud Galsi torujuhtmena)

6)   Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud gaasivõrgud Ida-Euroopa kesk- ja lõunaosas (NSI East Gas)

Kahesuunalisi vooge Poola, Tšehhi Vabariigi ja Slovakkia vahel võimaldavad projektid, millega ühendatakse Poola ja Horvaatia veeldatud maagaasi terminalid

Nr

Määratlus

6.1.

Klaster Poola – Tšehhi Vabariigi ühenduse kaasajastamiseks ja sellega seotud sisemisteks arendusteks Lääne-Poolas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.1.1.

Poola – Tšehhi Vabariigi ühendus (praegu tuntud projektina Stork II): Libhošt'i, Haťi (CZ-PL) ja Kędzierzyni (PL) vahel

6.1.2.

Ülekandetaristu projektid Lwóweki ja Kędzierzyni (PL) vahel

6.1.3.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.1.2

6.1.4.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.1.2

6.1.5.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.1.2

6.1.6.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.1.2

6.1.7.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.1.2

6.1.8.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.3

6.1.9.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.1.2

6.1.10.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.3

6.1.11.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.3

6.1.12.

Tvrdonice-Libhošťi torujuhe, sealhulgas Břeclavi (CZ) kompressorjaama moderniseerimine

6.2.

Klaster Poola-Slovakkia ühendamiseks ja sellega seotud sisemisteks arendusteks Ida-Poolas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.2.1.

Poola-Slovakkia ühendus

6.2.2.

Ülekandetaristu projektid Rembelszczyzna ja Strachocina (PL) vahel

6.2.3.

Ülekandetaristu projektid Tworógi ja Strachocina (PL) vahel

6.2.4.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.2

6.2.5.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.2

6.2.6.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.2

6.2.7.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.2

6.2.8.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.2

6.2.9.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.2.2

6.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

6.4.

Ühishuviprojekt: Austria-Tšehhi kahesuunaline ühendus Baumgarteni (AT), Reinthali (CZ-AT piir) ja Brečlav (CZ) vahel

Projektid gaasi transpordiks Horvaatia veeldatud maagaasi terminalist naaberriikidesse

6.5.

Klaster: Krki veeldatud maagaasi terminal ja varutorujuhtmed Ungarisse ja kaugemale, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.5.1.

Krkis (HR) asuva veeldatud maagaasi terminali arendusjärgud

6.5.2.

Gaasi torujuhe Zlobin-Bosiljevo-Sisak-Kozarac-Slobodnica (HR)

6.5.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

6.5.4.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

6.6.

Nüüd ühishuviprojekt nr 6.26.1

6.7.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

Projektid, millega võimaldatakse gaasi transporti lõunapoolsest gaasikoridorist ja/või Kreekas asuvatest veeldatud maagaasi terminalidest läbi Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Serbia ning edasi Ungarisse, sealhulgas vastassuunavoovõimekus lõunast põhja ning transiidi- ja transpordisüsteemide integreerimine

6.8.

Klaster: Kreeka, Bulgaaria ja Rumeenia võrkude sidumine ning vajalikud arendused Bulgaarias, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.8.1.

Kreeka ja Bulgaaria ühendus (praegu tuntud projektina IGB) Komotini (EL) ja Stara Zagora (BG) vahel

6.8.2.

Bulgaaria transpordisüsteemi vajalik rekonstrueerimine, kaasajastamine ja laiendamine

6.8.3.

Bulgaaria gaasiülekandesüsteemi Põhjaringi ühendamine Podisor-Horia torujuhtmega ning suutlikkuse suurendamine Hurezani-Horia-Csanadpalota lõigul.

6.8.4.

Gaasijuhe, millega suurendatakse Bulgaaria gaasiülekandevõrkude Põhja ringi ja Rumeenia gaasiülekandevõrkude ühenduse suutlikkust

6.9.

Klaster: Põhja-Kreeka veeldatud maagaasi terminal, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojektide:

6.9.1.

Veeldatud maagaasi terminal Põhja-Kreekas.

6.9.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

6.9.3.

Kompressorjaam Kipis (EL)

6.10.

Ühishuviprojekt: gaasiühendus Bulgaaria ja Serbia vahel (praegu tuntud projektina IBS)

6.11.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

6.12.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

6.13.

6.13.1.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.24.4

6.13.2.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.24.5

6.13.3.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.24.6

6.14.

Nüüd on ühishuviprojekt nr 6.24.1

6.15.

Riikliku gaasitranspordivõrgu ühendamine rahvusvaheliste gaasijuhtmetega ja vastassuunavoog Isacceas (RO)

6.15.1.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.15

6.15.2.

Nüüd on osa ühishuviprojektist nr 6.15

Projektid, millega võimaldatakse gaasi transport lõunapoolsest gaasikoridorist läbi Itaalia Kirde-Euroopa suunas

6.16.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

6.17.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

6.18.

Torujuhe Adriatica (IT)

6.19.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

Projektid, millega arendatakse maa-aluste gaasihoidlate mahutavust Kagu-Euroopas

6.20.

Klaster: gaasihoidlate mahutavuse suurendamine Kagu-Euroopas, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

6.20.1.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

6.20.2.

Chireni maa-aluse gaasihoidla laiendamine (BG)

6.20.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

ja üks järgmistest ühishuviprojektidest:

6.20.4.

Depomureși hoidla Rumeenias

6.20.5.

Uus maa-alune gaasihoidla Rumeenias

6.20.6.

Sarmaseli maa-alune gaasihoidla Rumeenias

6.21.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

6.22.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

6.23.

Ungari-Sloveenia ühendus (Nagykanizsa – Tornyiszentmiklós (HU) – Lendava (SI) – Kidričevo)

6.24.

Klaster suutlikkuse suurendamiseks Bulgaaria-Rumeenia-Ungari-Austria kahesuunalises gaasikoridoris (praegu tuntud projektina ROHUAT/BRUA) suutlikkuseni 1,75 miljardit kuupmeetrit aastas esimesel etapil ja 4,4 miljardit kuupmeetrit aastas teisel etapil, sealhulgas Musta mere uued varud:

6.24.1.

Rumeenia-Ungari vastassuunaline voog: Ungari osas Csanádpalota kompressorjaama 1. järk (1. etapp)

6.24.2.

Rumeenia riikliku gaasitranspordisüsteemi arendamine Bulgaaria-Rumeenia-Ungari-Austria koridoris: torujuhe Podișor – Horia gaasimõõtmisjaam ja 3 uut kompressorjaama (Jupa, Bibești and Podișor) (1. etapp)

6.24.3.

Gas Connect Austria Mosonmagyarovari kompressorjaam (arendus Austria poolel) (1. etapp)

6.24.4.

Városföld-Ercsi-Györi torujuhe (suutlikkus 4,4 miljardit kuupmeetrit aastas) (HU)

6.24.5.

Ercsi-Százhalombatta torujuhe (suutlikkus 4,4 miljardit kuupmeetrit aastas) (HU)

6.24.6.

Városföldi kompressorjaam (suutlikkus 4,4 miljardit kuupmeetrit aastas) (HU)

6.24.7.

Gaasitranspordi laiendamine Rumeenia-Ungari suunal kuni 4,4 miljardi kuupmeetrini aastas (2. etapp)

6.24.8.

Musta mere ranniku – Podișori (RO) torujuhe Mustal merel toodetud gaasi vastuvõtmiseks

6.24.9.

Rumeenia-Ungari vastassuunaline voog: Ungari osas Csanádpalota või Algyö (HU) kompressorjaama 2. etapp (suutlikkus 4,4 miljardit kuupmeetrit aastas) (2. etapp)

6.25.

Klaster: taristu uuteks gaasitarneteks Kesk- ja Kagu-Euroopa piirkonda, mille eesmärk on mitmekesistada tarneallikaid ja mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

6.25.1.

Torujuhtmesüsteem Bulgaariast Slovakkiasse (praegu tuntud projektina Eastring)

6.25.2.

Torujuhtmesüsteem Kreekast Austriasse (praegu tuntud projektina Tesla)

6.25.3.

Bulgaaria-Rumeenia-Ungari-Austria kahesuunalise gaasitranspordikoridori edasine laiendamine (praegu tuntud projektina ROHUAT/BRUA, 3. etapp)

6.25.4

Taristu, mis on vajalik Bulgaaria gaasisõlme väljaarendamiseks

6.26.

Klaster Horvaatia-Sloveenia-Austria Rogatecis, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

6.26.1.

Horvaatia-Sloveenia süsteemide sidumine (Lučko-Zabok-Rogatec)

6.26.2.

Kidričevo kompressorjaam, kaasajastamise 2. etapp (SI)

6.26.3.

Horvaatia gaasitranspordisüsteemi kompressorjaamad

6.26.4.

Gas Connect Austria 2014/04 Murfeld (AT)

6.26.5.

Murfeldi-Ceršaki ühenduse laiendamine (AT-SI)

6.26.6.

Rogateci ühenduse laiendamine

7)   Esmatähtis koridor: lõunapoolne gaasikoridor (SGC)

Nr

Määratlus

7.1.

Ühishuviprojektide klaster: integreeritud, spetsiaalne ja mastabeeritav transporditaristu ning sellega seotud seadmed vähemalt 10 miljardi kuupmeetri gaasi transpordiks aastas uutest allikatest Kaspia mere piirkonnas läbi Aserbaidžaani, Gruusia ja Türgi ELi lõppturgudele Kreekas ja Itaalias, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

7.1.1.

Gaasijuhe Türkmenistanist ja Aserbaidžaanist läbi Gruusia ja Türgi kuni ELini (praegu tuntud projektide Trans-Kaspia gaasijuhe (TCP), Lõuna-Kaspia torujuhtme laiendamine (SCP-(F)X) ja Trans-Anatoolia maagaasi torujuhtme (TANAP) kombinatsioonina)

7.1.2.

Gaasikompressorjaam Kipis (EL)

7.1.3.

Torujuhe Kreekast Albaania ja Aadria mere kaudu Itaaliasse (praegu tuntud projektina Trans-Aadria torujuhe (TAP))

7.1.4.

Torujuhe Kreekast Itaaliasse (praegu tuntud projektina Poseidoni torujuhe)

7.1.5.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

7.1.6.

Mõõtmis- ja reguleerimisjaamad Kreeka gaasitranspordisüsteemi ühendamiseks TAPiga

7.1.7.

Komotini-Thesprotia torujuhe (EL)

7.2.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

7.3.

7.3.1.

Torujuhe Küprose-lähedasest avamerepiirkonnast Kreeta kaudu Kreeka maismaale (praegu tuntud EastMedi torujuhtmena)

7.3.2.

Küprose-siseste kitsaskohtade kõrvaldamine, mis lõpetaks Küprose eraldatuse ja võimaldaks transportida gaasi Vahemere piirkonna idaosast

7.4.

Klaster: ühendused Türgiga, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

7.4.1.

Gaasikompressorjaam Kipis (EL)

7.4.2.

Türgi-Bulgaaria ühendus (praegu tuntud nimetuse all ITB)

8)   Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu gaasivõrkude ühendamise kava (BEMIP Gas)

Nr

Määratlus

8.1.

Klaster: maagaasi tarneallikate mitmekesistamine Läänemere idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.1.1.

Eesti-Soome ühendus (praegu tuntud nimetuse all Balticconnector) ning

8.1.2.

Üks järgmistest veeldatud maagaasi terminalidest:

8.1.2.1.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

8.1.2.2.

Paldiski veeldatud maagaasi terminal (EE)

8.1.2.3.

Tallinna veeldatud maagaasi terminal (EE)

8.1.2.4.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

Transporditaristu arendamine Balti riikides ja Läti maa-aluse gaasihoidla moderniseerimine:

8.2.

Klaster: taristu kaasajastamine Läänemere idaosas, mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

8.2.1.

Läti-Leedu ühenduse laiendamine

8.2.2.

Eesti-Läti ühenduse laiendamine

8.2.3.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina

8.2.4.

Inčukalnsi maa-aluse gaasihoidla (LV) edasiarendamine

8.3.

Poola-Taani ühendus (praegu tuntud projektina Baltic Pipe)

8.4.

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

8.5.

Poola-Leedu ühendus (praegu tuntud projektina GIPL)

8.6.

Göteborgi veeldatud maagaasi terminal Rootsis

8.7.

Poola Świnoujście veeldatud maagaasi terminali mahutavuse suurendamine

8.8

Mitte enam käsitletav ühishuviprojektina.

9)   Esmatähtis koridor: naftatarneühendused Ida-Euroopa keskosas (OSC)

Suurendada naftaga varustatuse kindlust Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonnas koostalitlusvõime suurendamise ja piisavate alternatiivsete tarneteede võimaldamisega:

Nr

Määratlus

9.1.

Adamowo-Brody torujuhe: see ühendab JSC Uktransnafta töötlemistehast Brodys (Ukraina) ja Adamowo hoidlaparki (Poola)

9.2.

Bratislava-Schwechati torujuhe: torujuhe, mis ühendab Bratislava (SK) ja Schwechati (AT)

9.3.

JANAF-Aadria torujuhtmed: olemasoleva torujuhtme JANAF – Aadria mere torujuhtmete (mis ühendavad Horvaatia Omišalji meresadamat ja torujuhtme Družba lõunaharu) rekonstrueerimine, kaasajastamine, hooldus ja võimsuse suurendamine (Horvaatia, Ungari, Slovakkia) (Ungari-Slovaki ühendust ei käsitleta enam ühishuviprojektina)

9.4.

Torujuhe Litvinov (Tšehhi Vabariik) – Spergau (Saksamaa): toornaftajuhtme Družba pikendamine rafineerimistehaseni TRM Spergau

9.5.

Klaster: Pommeri torujuhe (Poola), mis hõlmab järgmisi ühishuviprojekte:

9.5.1.

Naftaterminali ehitus Gdańskis

9.5.2.

Pommeri torujuhtme pikendamine: torujuhtme silmus ja teine juhe Plebanka hoidlapargi (Płocki lähedal) ja Gdański käitlusterminali vahel

9.6.

TAL Plus: torujuhtme TAL võimsuse suurendamine Trieste (Itaalia) ja Ingolstadti (Saksamaa) vahel

10)   Esmatähtis valdkond: nutivõrkude kasutuselevõtt

Nr

Määratlus

10.1.

Põhja-Atlandi rohelise tsooni projekt (Iirimaa, Ühendkuningriik/Põhja-Iirimaa): tuuleenergia väiksem piiramine, rakendades kommunikatsioonitaristut, tõhustades kontrolli võrgu üle ja kehtestades nõudluse (piiriülese) juhtimise korra

10.2.

Green-Me (Prantsusmaa, Itaalia): eesmärk on taastuvenergiaallikate parem integreerimine, rakendades kõrgepinge- ning kõrge-/keskpingealajaamades automatiseerimis-, kontrolli- ja seiresüsteeme, tõhusamat kommunikatsiooni taastuvenergia tootjatega ja salvestamist esmastes alajaamades, samuti uut andmevahetuskorda, mis võimaldab ühendust piiriüleselt paremini juhtida

10.3.

Võrgustiku SINCRO.GRID (Sloveenia ja Horvaatia) eesmärk on lahendada võrgupinge, sageduskontrolli ja ülekoormusega seotud probleeme, mis võimaldab taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutuselevõttu ja tavapärase energiatootmise asendamist uute aktiivsete osade integreerimisega ülekande- ja jaotusvõrkudesse, kasutades virtuaalset piiriülest juhtimiskeskust, mis hõlmab kõrgetasemelise andmehaldussüsteemi, süsteemi ühise optimeerimise ja prognoosimisega kaks naaberpõhivõrguettevõtjat ja kaks naaberjaotusvõrguettevõtjat.

11)   Temaatiline eelisvaldkond: elektrienergia ülekande kiirteed

Selliste ühishuviprojektide loend, mis on märgistatud kahekordselt kui elektrienergia ülekande kiirtee

Nr

Määratlus

Esmatähtis koridor: Põhjamere avamere elektrivõrk (NSOG)

1.1.1.

Zeebrugge (BE) ja Richborough' lähiümbruse (UK) võrkude sidumine

1.3.1.

Endrupi (DK) ja Niebülli (DE) võrkude sidumine

1.3.2.

Brunsbütteli ja Niebülli (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.1.

Kassø (DK) ja Audorfi (DE) võrkude sidumine

1.4.2.

Audorfi ja Hamburg/Nordi (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.4.3.

Hamburg/Nordi ja Dollerni (DE) vaheline riigisisene elektriliin

1.5.

Taani-Madalmaade võrkude sidumine Endrupi (DK) ja Eemshaveni (NL) vahel (praegu tuntud projektina COBRAcable)

1.6.

Prantsusmaa-Iirimaa võrkude sidumine La Martyre'i (FR) ja Great Island'i või Knockraha (IE) vahel (praegu tuntud projektina Celtic Interconnector)

1.7.1.

Prantsusmaa-Ühendkuningriik, Cotentini (FR) ja Exeteri (UK) lähiümbruse võrkude sidumine (praegu tuntud projektina FAB)

1.7.2.

Prantsusmaa-Ühendkuningriik, Tourbe'i (FR) ja Chillingi (UK) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina IFA2)

1.7.3.

Prantsusmaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Coquelles'i (FR) ja Folkestone'i (UK) vahel (praegu tuntud projektina ElecLink)

1.8.

Saksamaa-Norra võrkude sidumine Wilsteri (DE) ja Tonstadi (NO) vahel (praegu tuntud projektina NordLink)

1.10.

Norra-Ühendkuningriigi võrkude sidumine

1.13.

Islandi ja Ühendkuningriigi võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Ice Link)

1.14.

Võrkude sidumine Revsingi (DK) ja Bicker Feni (UK) vahel (praegu tuntud projektina Viking Link)

Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Lääne-Euroopas (NSI West Electricity)

2.2.1.

Lixhe (BE) ja Oberzieri (DE) võrkude sidumine

2.5.1.

Grande Île'i (FR) ja Piossasco (IT) võrkude sidumine (praegu tuntud projektina Savoie-Piemont)

2.7.

Prantsusmaa-Hispaania võrkude sidumine Akvitaania (FR) ja Baskimaa (ES) vahel (praegu tuntud projektina Biscay Gulf)

2.9.

Saksamaa Osterathi ja Philippsburgi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks läänepiiril

2.10.

Saksamaa, Brunsbütteli-Grοβgartachi ja Wilster-Grafenrheinfeldi (DE) vaheline riigisisene elektriliin ülekandevõimsuse suurendamiseks põhja- ja lõunapiiril

2.13.

Klaster Iirimaa-Ühendkuningriigi ühendused, mis hõlmab üht või mitut järgmist ühishuviprojekti:

2.13.1.

Iirimaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Woodlandi (IE) ja Turleenani (UK) vahel

2.13.2.

Iirimaa-Ühendkuningriigi võrkude sidumine Srananagh' (IE) ja Turleenani (UK) vahel

Esmatähtis koridor: Põhja-Lõuna ühendatud elektrivõrgud Ida-Euroopa keskosas ja Lõuna-Euroopas (NSI East Electricity)

3.10.1.

Hadera (IL) ja Kofinou (CY) võrkude sidumine

3.10.2.

Kofinou (CY) ja Kreetal asuva Korakia (EL) võrkude sidumine

3.10.3.

Kreetal asuva Korakia ja Atika piirkonna (EL) vaheline riigisisene elektriliin

3.12.

Wolmirstedti ja Baieri riigisisene elektriliin Saksamaal, et suurendada riigisisest põhja-lõunasuunalist ülekandevõimsust

Esmatähtis koridor: Läänemere energiaturu elektrivõrkude ühendamise kava (BEMIP Electricity)

4.1.

Ühishuviprojekt Taani-Saksamaa, Tolstrup Gaarde (DK) ja Bentwischi/Güstrow' (DE) võrkude sidumine avamere tuuleparkide Kriegers Flak (DK) ning Baltic 1 ja 2 (DE) kaudu (praegu tuntud projektina Kriegers Flak Combined Grid Solution)”
Top