32015R0560

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
Delegeeritud määrus - 560/2015 - EN - EUR-Lex

Document 32015R0560

Help

Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/560, 15. detsember 2014 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuslubade andmise süsteemi osas

ELT L 93, 9.4.2015, p. 1–11 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 02/03/2018; kehtetuks tunnistatud 32018R0273

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2015/560/oj

Date of document:: 15/12/2014
Date of effect:: 12/04/2015; jõustumine avaldamise kuupäev +3 vt artikkel 6
Date of end of validity:: 02/03/2018; kehtetuks tunnistatud 32018R0273

Author:: Euroopa Komisjon
Form:: Delegeeritud määrus

Treaty:

Euroopa Liidu toimimise leping

Legal basis:

32013R1306 - A64P6
32013R1308 - A69

Link

Select all documents mentioning this document

Modified by:

Relation	Act	Comment	Subdivision concerned	From	To
Corrected by	32015R0560R(01)	(FR, SK)
Repealed by	32018R0273			03/03/2018

Instruments cited:

32007R1234

Link

EUROVOC descriptor:

Subject matter:

Directory code:

03.60.55.00 Põllumajandus / Turukorraldusega hõlmatud tooted / Vein

HTML

PDF

Official Journal

9.4.2015

Euroopa Liidu Teataja

L 93/1

KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/560,

15. detsember 2014,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 1308/2013 viinapuude istutuslubade andmise süsteemi osas

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007, (1) eriti selle artiklit 69,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008, (2) eriti selle artikli 64 lõiget 6,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükk sisaldab viinapuude istutuslubade andmise süsteemi eeskirju, millega tühistatakse ja asendatakse alates 1. jaanuarist 2016 istutusõiguste üleminekurežiim, mis on sätestatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 (3) II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaos. Nimetatud peatükis sätestatakse viinapuude istutuslubade andmise süsteemi kestuse, haldamise ja kontrolli eeskirjad ning antakse komisjonile õigus võtta vastu süsteemi haldamist reguleerivaid delegeeritud õigusakte. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 II osa I jaotise III peatüki IVa jao II alajaos sätestatud istutusõiguste üleminekurežiim jääb vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 230 lõike 1 punkti b alapunktile ii kehtima kuni 31. detsembrini 2015.

(2)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 62 on sätestatud liikmesriikidele üldine nõue anda viinapuude istutusluba tootjale, kes on esitanud taotluse viinapuude istutamiseks või taasistutamiseks. Samal ajal on kõnealuse artikli lõikes 4 sätestatud, et teatavate alade puhul viinapuude istutamise lubade andmise süsteemi ja seega ka nimetatud üldist nõuet ei kohaldata. On vaja sätestada nimetatud erandi kohaldamise tingimusi käsitlevad eeskirjad. Et vältida uuest süsteemist kõrvalehoidmist, tuleks katseteks mõeldud piirkondi või pooktaimede kasvatusi kasutada vaid kindlaksmääratud otstarbeks ning sellistel aladel toodetud viinamarjasaadusi ei tohiks turustada, v.a juhul, kui liikmesriik leiab, et turuhäire oht puudub. Olemasolevatel katseistandustel ja pooktaimede kasvatustel tuleks lubada tegevust jätkata praegu kehtivate eeskirjade kohaselt, et tagada sujuv üleminek istutusõiguste süsteemilt uuele viinapuude istutusubade andmise süsteemile. Kasvualade suhtes, kust saadav vein ja viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, tuleks kohaldada kõnealust erandit põhjendusega, et nad ei tekita teatavatel tingimustel turuhäireid. Samal põhjusel tuleks kõnealuseid erandeid laiendada ka samaväärsetele tingimustele vastavatele organisatsioonidele, kes ei tegele äritegevusega. Erandi alla peaksid kuuluma ka kasvualad, mille on loonud tootjad, kes on kaotanud teatava viinapuude kasvuala siseriikliku õiguse kohaselt avalikes huvides toimunud sundvõõrandamise tõttu, eeldusel et viinapuude kasvualast ilmajäämine toimus tootja soovist sõltumata. Siiski tuleks kehtestada uue kasvuala maksimaalse pindala tingimus, et vältida viinapuude istutuslubade andmise süsteemi üldiste eesmärkide õõnestamist.

(3)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud lubade andmise eeskirjad uusistutuseks ning esitatud rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumid, mida liikmesriigid võivad kohaldada. Tuleks kehtestada mõnede rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidega seotud eritingimused, et luua võrdsed tingimused nende rakendamiseks ja vältida, et tootja, kellele antakse luba, hoiaks lubade andmise süsteemist kõrvale. Tuleks lisada kolm uut kriteeriumi: uus rahastamiskõlblikkuskriteerium, mis käsitleb kaitstud geograafiliste tähiste maine seadusvastase omastamise ohtu; uus prioriteetsuskriteerium, mille kohaselt antaks eelis neile tootjatele, kes täidavad süsteemi eeskirju ega hülga enda valduses olevaid viinapuude kasvualasid; ning uus prioriteetsuskriteerium, mille kohaselt antaks eelis sotsiaalse eesmärgiga mittetulunduslikele organisatsioonidele, kes on saanud oma valdusse maad, mis on konfiskeeritud seoses terrorismi või muud liiki kuritegudega. Uus rahastamiskõlblikkuskriteerium vastab vajadusele kaitsta konkreetsete geograafiliste tähiste mainet samaväärselt kui konkreetsete päritolunimetuste mainet, tagades et uued istutused neid ei ähvarda. Esimese prioriteetsuskriteeriumi alusel antaks eeliseid teatavatele taotlejatele selle eest, et nad järgivad lubade andmise süsteemi eeskirju ega taotle uusistutuste lube juhul, kui neil on täisistutatud alasid, millel ei toimu tootmist ja mille alusel võiks taasistutuslube saada. Teise uue prioriteetsuskriteeriumi eesmärk on anda eelis sotsiaalse eesmärgiga mittetulunduslikele organisatsioonidele, kes on saanud oma valdusse maad, mis on konfiskeeritud seoses terrorismi või muud liiki kuritegudega, et kasutada sotsiaalselt maad, mis võiks vastasel juhul tootmisest välja jääda.

(4)

Võttes arvesse määruse (EL) nr 1306/2013 artiklit 118, ja et arvestada konkreetse territooriumi erinevate alade looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke erinevusi ning tootjate erinevaid kasvatusstrateegiaid, tuleks liikmesriikidel lubada kohaldada määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõigetes 1 ja 2 osutatud rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriume ning käesoleva määrusega lisatavaid uusi rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriume erinevalt piirkondlikul tasandil, konkreetsete, kindla kaitstud päritolunimetusega kasvatusalade, konkreetsete, kindla kaitstud geograafilise tähisega kasvatusalade ja ilma geograafilise tähiseta kasvatusalade suhtes. Sellised erinevused kriteeriumide kohaldamisel konkreetse territooriumi erinevatel aladel peaksid põhinema alati nende alade vahelistel erinevustel.

(5)

Selleks et reageerida kõrvalehoidmise juhtumitele, millega käesolevas õigusaktis ei ole arvestatud, peaksid liikmesriigid võtma meetmed, et loataotlejad ei saaks rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest kõrvale hoida, kui nende tegevus ei ole juba hõlmatud käesoleva määruse kohaste konkreetsetest rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest kõrvalehoidmise vastaste sätetega.

(6)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõikes 2 on sätestatud tootja poolt välja juurida lubatud viinapuude ja vastistutatud viinapuude kooseksisteerimise võimalus. Liikmesriikidel peaks eeskirjade eiramise ärahoidmiseks olema võimalus tagada asjakohaste vahenditega, et täidetaks võetud väljajuurimiskohustust, sh nõuet esitada tagatis eeldatava taasistutusloa väljastamisel. Peale selle on vaja täpsustada, et juhul, kui väljajuurimist ei teostata kõnealuses sättes osutatud nelja-aastase tähtaja jooksul, loetakse kohustusealusele alale istutatud viinapuid loata istutatuiks.

(7)

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõike 3 kohaselt võivad liikmesriigid tunnustatud ja representatiivsete kutseorganisatsioonide soovituste alusel piirata taasistutust piirkondades, mis vastavad kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veinide valmistamise nõuetele. Selliste piiramisotsuste põhjused tuleks määrata kindlaks, et sätestada selgelt nende kohaldamisala piirid, tagades samal ajal süsteemi ühtsuse, ja hoida ära sellest kõrvalehoidmine. Eelkõige tuleks tagada, et määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõikega 1 kehtestatud automaatne taasistutuslubade andmine ei takistaks liikmesriikide võimalust piirata konkreetsetes piirkondades lubade andmist vastavalt artikli 63 lõike 2 punktile b ja artikli 63 lõikele 3. Sellegipoolest tuleks täpsustada, et teatavaid erijuhte ei saa lugeda süsteemist kõrvalehoidmiseks.

(8)

Määruse (EL) nr 1306/2013 artikliga 64 on nähtud ette halduskaristused rahastamiskõlblikkuskriteeriumide, võetud kohustuste ja muude põllumajandussektorit reguleerivate õigusaktide rakendamisest tulenevate kohustuste mittetäitmise korral. Heidutava mõju tagamiseks peaksid liikmesriigid saama määrata nende karistuste suuruse vastavalt asjaomastel viinapuude kasvualadel toodetavate veinide kaubanduslikule väärtusele. Kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 71 lõikega 4 tuleks heidutava mõju tagamiseks kohaldada loata istutuste suhtes karistusi. Kõnealuste karistuste miinimumsuurused peaksid vastama aasta keskmisele sissetulekule viinapuude kasvuala hektarilt liidu tasandil, mõõdetuna brutomarginaalina viinapuude kasvuala hektari kohta. Tuleks kehtestada astmestik nimetatud miinimumväärtusest ülespoole, sõltuvalt mittetäitmise perioodi pikkusest. Liikmesriikidele tuleks anda ka võimalus kohaldada kindla piirkonna tootjate suhtes kõrgemaid miinimumkaristusi, kui liidu tasandil kindlaksmääratud miinimumtase on väiksem kui hinnanguline aasta keskmine sissetulek hektari kohta asjaomases piirkonnas. Karistuste miinimumväärtuste selline suurendamine peaks olema proportsionaalne hinnangulise aasta keskmise sissetulekuga hektari kohta piirkonnas, kus loata istutatud viinapuude kasvuala asub,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Viinapuude istutuslubade andmise süsteemist vabastatud piirkonnad

1. Määruse (EL) nr 1308/2013 II osa I jaotise III peatükiga kehtestatud lubade andmise süsteem viinapuude istutuseks ei kehti istutuse ja taasistutuse suhtes nimetatud määruse artikli 64 lõikes 4 osutatud piirkondades, mis vastavad asjaomastele, kõnealuse artikli lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud tingimustele.

2. Istutusest või taasistutusest katseteks mõeldud piirkondades või pooktaimede kasvatustes tuleb pädevaid ametiasutusi ette teavitada. Teated sisaldavad kogu asjakohast teavet nende alade kohta ja ajavahemikku, mil katse teostatakse või mille jooksul pooktaimede kasvatus toodangut annab. Pädevaid ametiasutusi tuleb teavitada ka osutatud ajavahemike pikendamisest.

Kui loetakse, et turuhäire ohtu ei ole, võivad liikmesriigid otsustada, et kõnealustel aladel esimeses lõigus osutatud ajavahemikel toodetud viinamarju ja viinamarjasaadusi tohib turustada. Osutatud ajavahemike lõpus tootja kas

a)	saab asjaomase ala jaoks loa kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikliga 64 või 68, et seal toodetud viinamarju ja viinamarjasaadusi tohiks turustada, või

b)	juurib alal kasvavad viinapuud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 71 lõikega 1 omal kulul üles.

Kõik katseteks mõeldud kasvualad või pooktaimede kasvatused, kuhu viinapuud on istutatud vastavalt uusistutusõigustele enne 1. jaanuari 2016, vastavad ka pärast nimetatud kuupäeva osutatud õiguste kasutamise tingimustele kuni katse- või pooktaimede kasvatuse tootmisaja lõpuni, milleks load on antud. Pärast nende ajavahemike möödumist kohaldatakse esimeses ja teises lõigus kehtestatud eeskirju.

3. Kasvualadel, kust saadav vein ja viinamarjasaadused on mõeldud ainult viinamarjakasvataja oma majapidamise tarbeks, toimub istutus või taasistutus järgmistel tingimustel:

a)	kasvuala pindala ei ületa 0,1 ha;

b)	asjaomane viinamarjakasvataja ei tegele ei veini ega muude viinamarjasaaduste kaubandusliku tootmisega.

Käesoleva lõike kohaldamisel võivad liikmesriigid lugeda teatavaid kaubandusliku tegevusega mittetegelevaid organisatsioone samaväärseks viinamarjakasvataja majapidamisega.

Liikmesriigid võivad otsustada, et esimeses lõigus osutatud istutustest tuleb teatada.

4. Tootja, kes on kaotanud teatava viinapuude kasvuala siseriikliku õiguse kohaselt avalikes huvides toimuva sundvõõrandamise raames, saab õiguse istutada uue kasvuala eeldusel, et selline uusistutatud kasvuala ei anna rohkem kui 105 % kaotatud kasvuala puhassaagist. Uusistutatud kasvuala registreeritakse istandusregistris.

5. Nende kasvualade väljajuurimine, mille suhtes kohaldatakse lõigetes 2 ja 3 osutatud erandeid, ei taga määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 kohase taasistutusloa saamist. Luba antakse siiski juhul, kui juuritakse välja lõikes 4 osutatud erandi alusel uusistutatud kasvuala.

Artikkel 2

Lubade andmise kriteeriumid

1. Kui liikmesriigid kohaldavad määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 punktis c nimetatud rahastamiskõlblikkuskriteeriumi, kehtivad käesoleva määruse I lisa A osas sätestatud eeskirjad.

Liikmesriigid võivad kohaldada ka täiendavat objektiivset ja mittediskrimineerivat kriteeriumi, et kohaldamine ei põhjustaks märkimisväärset konkreetse kaitstud geograafilise tähise maine väärkasutamise ohtu, mida eeldatakse, kui riiklikud ametiasutused ei ole sellist ohtu tõendanud. Kõnealuse täiendava kriteeriumi kohaldamist reguleerivad eeskirjad on kehtestatud I lisa B osas.

2. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada üht või mitut määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 punktides a–c osutatud rahastamiskõlblikkuskriteeriumi ja käesoleva artikli lõikes 1 osutatud lisakriteeriumi, võivad nad kohaldada neid kriteeriume uusistutuslubade andmisel kas riiklikul või madalamal territoriaalsel tasandil.

3. Kui liikmesriigid kohaldavad üht või mitut määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõikes 2 nimetatud prioriteetsuskriteeriumi, kehtivad käesoleva määruse II lisa osades A–H kehtestatud eeskirjad.

Liikmesriigid võivad kohaldada ka täiendavaid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume seoses tootja varasema käitumisega ning seoses mittetulunduslike organisatsioonidega, kes on saanud oma valdusse maad, mis on konfiskeeritud seoses terrorismi või muud liiki kuritegudega. Nende täiendavate kriteeriumide kohaldamist reguleerivad eeskirjad on sätestatud II lisa I osas.

4. Kui liikmesriigid otsustavad kohaldada üht või mitut määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktides a–h ette nähtud prioriteetsuskriteeriumi ja käesoleva artikli lõikes 3 osutatud lisakriteeriumi, võivad nad kohaldada neid kriteeriume uusistutuslubade andmisel kas samamoodi riiklikul tasandil või erineva olulisustasemega liikmesriikide erinevate alade tasandil.

5. Ühe või mitme määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõikes 2 osutatud kriteeriumi kasutamist toetuskõlblikkuskriteeriumina ühel artikli 63 lõikes 2 nimetatud geograafilisel tasandil loetakse nõuetekohaselt põhjendatuks artikli 64 lõike 1 punkti d kohaldamiseks, kui sellise kasutamise eesmärk on lahendada konkreetset probleemi, mis mõjutab veinisektorit sellel konkreetsel geograafilisel tasandil ja mida saab lahendada üksnes sellise piiranguga.

6. See ei piira I ja II lisas sätestatud eeskirjade kohaldamist vajaduse korral konkreetsete rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumide suhtes, et vältida loataotlejate kõrvalehoidmist nimetatud lisades sisalduvatest rahastamiskõlblikkus- ja prioriteetsuskriteeriumidest.

Artikkel 3

Load eeldatavaks taasistutuseks

Liikmesriigid võivad seada loa andmise eeltingimuseks tootjatele, kes on kohustunud vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõikele 2 viinapuude kasvuala välja juurima, tagatise esitamise nõude.

Igal juhul, kui tootjad ei juuri viinapuid välja neljanda aasta lõpuks alates uute viinapuude istutamise kuupäevast, kohaldatakse kasvualade suhtes, mille suhtes võetud väljajuurimiskohustust ei ole täidetud, määruse (EL) nr 1308/2013 artiklit 71.

Artikkel 4

Taasistutamise piirangud

Liikmesriigid võivad piirata taasistutamist määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 66 lõike 3 alusel, kui konkreetne taasistutatav kasvuala asub piirkonnas, mille puhul uusistutuslubade andmine on piiratud kooskõlas määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 63 lõike 2 punktiga b, ning tingimusel, et vastav otsus on põhjendatud vajadusega vältida konkreetse kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise väärtuse märkimisväärse vähenemise hästi tõendatud ohtu.

Esimeses lõikes osutatud väärtuse märkimisväärse vähenemise ohtu ei ole, kui

konkreetne taasistutamiseks määratud kasvuala asub samas kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise piirkonnas kui väljajuuritud kasvuala, ja kui viinapuude taasistutamine vastab samale kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise spetsifikaadile kui väljajuuritud kasvuala;

b)	taasistutamise eesmärk on toota geograafilise tähiseta veine tingimusel, et taotleja võtab samad kohustused, mis on sätestatud uusistutuste kohta käesoleva määruse I lisa A ja B osa punktis 2.

Artikkel 5

Karistused ja kulude sissenõudmine

Liikmesriigid kohaldavad rahalisi karistusi tootjaile, kes ei täida määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 71 lõikes 1 sätestatud kohustust.

Rahaliste karistuste miinimumsumma on

a)	6 000 eurot/ha, kui tootja juurib kõik loata istutatud viinapuud välja nelja kuu jooksul alates päevast, kui teda rikkumisest teavitatakse, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 71 lõikes 2;

b)	12 000 eurot/ha, kui tootja juurib kõik loata istutatud viinapuud välja esimese aasta jooksul nimetatud nelja kuu möödumise järel;

c)	20 000 eurot/ha, kui tootja juurib kõik loata istutatud viinapuud välja pärast aasta möödumist nimetatud nelja kuu möödumise järel.

Kui aasta sissetulekut viinapuude kasvuala asukohapiirkonnas hinnatakse kõrgemaks kui 6 000 eurot/ha, võivad liikmesriigid teises lõigus sätestatud miinimumsummasid suurendada proportsionaalselt hinnangulise aasta keskmise sissetulekuga hektari kohta selles piirkonnas.

Kui liikmesriik tagab loata istutatud viinapuude väljajuurimise oma vahenditega, arvutatakse asjaomased tootjalt sissenõutavad kulud määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 71 lõike 2 kohaselt objektiivselt, võttes arvesse tööjõu, masinate kasutamise ja transpordikulu ning muid tekkinud kulusid. Nimetatud kulud lisatakse kohaldatavale karistusele.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 15. detsember 2014

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1) ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2) ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.

(3) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1234/2007, 22. oktoober 2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus) (ELT L 299, 16.11.2007, lk 1).

I LISA

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 punktis c loetletud toetuskõlblikkuskriteeriumi ja käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud täiendava kriteeriumi kohaldamise eeskirjad

A. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 punktis c osutatud kriteerium

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 1 punktis c osutatud kriteerium loetakse täidetuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1)	piirkon(na)d, kus kavatsetakse istutada uusi viinapuid, on mõeldud asjaomase piirkonna konkreetse kaitstud päritolunimetusega veini tootmiseks, või,

kui piirkon(na)d, kus kavatsetakse istutada uusi viinapuid, ei ole mõeldud asjaomase piirkonna konkreetse kaitstud päritolunimetusega veini tootmiseks, võtab taotleja endale järgmised kohustused:

a)	mitte kasutada või turustada uusistutatud aladelt saadud viinamarju kaitstud päritolunimetusega veini tootmiseks, isegi kui asjaomased kasvualad asuvad selleks sobivates piirkondades;

b)	mitte juurida viinapuid välja ja taasistutada neid eesmärgiga muuta taasistutatud kasvuala konkreetse kaitstud päritolunimetusega veini tootmiseks sobivaks.

Taotlejad võtavad endale esimese lõigu punktis 2 osutatud kohustused piiratud ajaks, mille pikkuse määrab liikmesriik ja mis ei tohi kesta kauem kui 31. detsembrini 2030.

B. Käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud täiendav kriteerium

Käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud täiendav kriteerium loetakse täidetuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

1)	piirkon(na)d, kus kavatsetakse istutada uusi viinapuid, on mõeldud asjaomase piirkonna konkreetse kaitstud geograafilise tähisega veini tootmiseks või,

kui piirkon(na)d, kus kavatsetakse istutada uusi viinapuid, ei ole mõeldud asjaomase piirkonna konkreetse kaitstud geograafilise tähisega veini tootmiseks, võtab taotleja endale järgmised kohustused:

a)	mitte kasutada või turustada uusistutatud aladelt saadud viinamarju kaitstud geograafilise tähisega veini tootmiseks, isegi kui asjaomased kasvualad asuvad selleks sobivates piirkondades;

b)	mitte juurida viinapuid välja ja taasistutada eesmärgiga muuta taasistutatud kasvuala konkreetse kaitstud geograafilise tähisega veini tootmiseks sobivaks.

Taotlejad võtavad endale esimese lõigu punktis 2 osutatud kohustused piiratud ajaks, mille pikkuse määrab liikmesriik ja mis ei tohi kesta kauem kui 31. detsembrini 2030.

II LISA

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktides a–h nimetatud prioriteetsuskriteeriumide ja käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud täiendavate kriteeriumide kohaldamise eeskirjad

A. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis a osutatud kriteerium

Juriidilisi isikuid, olenemata nende õiguslikust vormist, loetakse kõnealusele kriteeriumile vastavaks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

füüsiline isik, kes esmakordselt viinapuid istutab ja kes on põllumajandusliku majapidamise juht („uus turuletulija”), teostab juriidilise isiku üle tõhusat ja pikaajalist kontrolli seoses viimase otsustega, mis on seotud juhtimise, tulude ja finantsriskidega esimesel aastal. Kui juriidilise isiku kapital kuulub mitmele füüsilisele isikule, sealhulgas isiku(te)le, keda ei käsitata uu(t)e turuletulija(te)na, või kui juriidilise isiku juhtimises osaleb mitu füüsilist isikut, peab uus turuletulija olema suuteline teostama sellist tõhusat ja pikaajalist kontrolli üksi või koos teiste isikutega; või,

b)	kui juriidilise isiku üle teostab kontrolli mõni teine juriidiline isik üksi või ühiselt koos teistega, kohaldatakse punktis a sätestatud tingimusi iga sellise füüsilise isiku suhtes, kes kõnealuse teise juriidilise isiku üle kontrolli omab.

Esimese lõigu punktides a ja b sätestatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis füüsiliste isikute rühma suhtes, olenemata sellele rühmale ja selle liikmetele riikliku õiguse alusel antud õiguslikust seisundist.

Liikmesriigid võivad otsustada lisada täiendava tingimuse, et taotleja peab olema füüsiline isik, kes on taotluse esitamise aastal kuni 40 aasta vanune („noor tootja”).

Punktis 1 osutatud juriidilisi isikuid loetakse täitnuks käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud täiendava tingimuse, kui punkti 1 esimese lõigu alapunktides a ja b osutatud füüsiline isik on taotluse esitamise aastal kuni 40 aasta vanune.

Teises lõigus sätestatud tingimusi kohaldatakse mutatis mutandis punkti 1 teises lõigus osutatud füüsiliste isikute rühma suhtes.

Liikmesriigid võivad nõuda, et taotlejad kohustuks mitte rentima või müüma uusistutatud kasvuala(sid) viie aasta jooksul teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele.

Kui taotleja on juriidiline isik või füüsiliste isikute rühm, võivad liikmesriigid nõuda ka, et taotleja ei annaks viie aasta jooksul üle põllumajandusliku majapidamise tõhusat ja pikaajalist kontrolli seoses viimase otsustega, mis on seotud juhtimise, tulude ja finantsriskidega, teis(t)ele isiku(te)le, v.a juhul, kui see/need isik(ud) täidavad punktides 1 ja 2 osutatud tingimusi, mis kehtisid lubade andmise ajal.

B. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis b osutatud kriteerium

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis b osutatud kriteerium loetakse täidetuks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest.

Taotleja kohustub täitma vähemalt viie kuni seitsme aasta jooksul uute viinapuude istutamiseks mõeldud ala(de)l või kogu põllumajanduslikus majapidamise ulatuses mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju, mis on sätestatud nõukogu määruses (EÜ) nr 834/2007, (1) ja kui asjakohane, siis ka komisjoni määruses (EÜ) nr 889/2008 (2). Osutatud ajavahemik ei tohi kesta kauem kui 31. detsembrini 2030.

Liikmesriigid võivad lugeda kriteeriumi täidetuks, kui taotlejad on taotluse esitamise ajal juba viinamarjakasvatajad, (3) ning on juba vähemalt viis aastat enne taotluse esitamist kohaldanud asjaomase põllumajandusettevõtte kogu viinapuude kasvuala suhtes esimeses lõigus osutatud mahepõllumajandusliku tootmise eeskirju.

Taotleja kohustub järgima vähemalt viie kuni seitsme aasta jooksul, kuid mitte mingil juhul kauem kuni 31. detsembrini 2030, ühte järgmistest suunistest või sertifitseerimissüsteeme, mis on rangemad kui asjaomased kohustuslikud normid, mis on kehtestatud vastavalt määruse (EL) nr 1306/2013 VI jaotise I peatükile:

a)	põllukultuurile või sektorile kohandatud integreeritud taimekaitse põhimõtteid käsitlevad suunised, mis on viinamarjakasvatuse jaoks kohased vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ (4) artikli 14 lõikele 5, kui sellised suunised on olemas;

b)	viinamarjakasvatuse jaoks kohased riiklikud integreeritud tootmise sertifitseerimissüsteemid;

riiklikud või piirkondlikud keskkonnatoetuskavad, mille raames kinnitatakse keskkonnaalaste õigusaktide järgimist seoses mulla ja/või vee kvaliteedi, bioloogilise mitmekesisuse, maastikukaitse, kliimamuutuse mõju leevendamise ja/või sellega kohandumisega ja mis on viinamarjakasvatuse jaoks asjakohased.

Esimese lõigu punktides b ja c osutatud sertifitseerimissüsteemide abil kontrollitakse, kas põllumajandustootja järgib oma põllumajanduslikus majapidamises selliseid tavasid, mis on kooskõlas riiklikult määratletud integreeritud tootmise eeskirjade või esimese lõigu punktis c nimetatud eesmärkidega. Seda sertifitseerimist teostavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008 (5) II peatüki kohaselt akrediteeritud sertifitseerimisasutused, kes järgivad asjakohaseid ühtlustatud standardeid „Vastavushindamine. Nõuded asutustele, kes sertifitseerivad tooteid, protsesse ja teenuseid” või „Vastavushindamine. Nõuded juhtimissüsteemide auditit ja sertifitseerimist teostavatele asutustele”.

Liikmesriigid võivad lugeda kriteeriumi täidetuks, kui taotlejad on taotluse esitamise ajal juba viinamarjakasvatajad, ning on juba vähemalt viis aastat enne taotluse esitamist kohaldanud asjaomase põllumajandusliku majapidamise kogu viinapuude kasvuala suhtes esimeses lõigus osutatud suuniseid või sertifitseerimissüsteeme.

Kui liikmesriigi maaelu arengu programmid hõlmavad konkreetseid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 (6) artikliga 28 ette nähtud põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid, mida kohaldatakse viinapuude kasvualade suhtes, mis asuvad taotluses osutatud piirkonnas, ja eeldusel, et on olemas piisavad rahalised vahendid, on taotleja toetuskõlblik ja kohustub taotlema seda liiki meetmete kasutamist uusistutuse jaoks mõeldud alal ning täitma vastavates maaelu arengu programmides sätestatud kohustusi võtta konkreetset liiki põllumajanduse keskkonna- ja kliimameetmeid.

Selliste meetmete võtmiseks määratletud konkreetsed maatükid asuvad terrassidega nõlvadel.

Liikmesriigid võivad nõuda ka, et tootjad kohustuksid vähemalt viie kuni seitsme aasta jooksul mitte juurima viinapuid välja ja taasistutama aladel, mis nimetatud tingimustele ei vasta. See periood ei tohi kesta kauem kui 31. detsembrini 2030.

C. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis c osutatud kriteerium

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis c osutatud kriteerium loetakse täidetuks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

1)	taotluses nimetatud konkreetsed maatükid on sattunud taotleja omandusse vahetuse teel muude viinapuude kasvualade vastu maakorralduskava raames;

2)	taotluses osutatud konkreetsetele maatükkidele ei ole istutatud viinapuid või neile on istutatud viinapuud, mis hõlmavad väiksema pindala, kui oli sellise maakorralduskava rakendamise tulemusena kaotatud aladel;

3)	kogupindala, mille jaoks luba taotletakse, ei ületa viinapuude kasvuala suuruse erinevust varem omatud maatükkidel ning taotluses nimetatud maatükkidel.

D. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis d osutatud kriteerium

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis d osutatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotluses osutatud konkreetsed maatükid asuvad ühel järgmist liiki alal:

1)	kuivad alad, kus aastase sademetehulga ja aastase võimaliku evapotranspiratsiooni vaheline suhtarv on väiksem kui 0,5;

2)	alad, kus juurdumise sügavus on vähem kui 30 cm;

3)	ebasoodsa mullatekstuuriga ja kivised alad vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 III lisas sätestatud määratlusele ja lävenditele;

4)	alad järskudel nõlvadel kallakuga vähemalt 15 %;

5)	vähemalt 500 m kõrgusel mägedes, v.a kõrgtasandikel asuvad alad;

liidu äärepoolseimates piirkondades asuvad alad, millele on osutatud ELi toimimise lepingu artiklis 349, ning alad, mis asuvad väiksematel Egeuse mere saartel, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 229/2013, (7) või väikestel saartel, mille pindala ei ületa 250 km2, ja mida iseloomustavad struktuursed või sotsiaal-majanduslikud piirangud.

Liikmesriigid võivad nõuda ka, et tootjad kohustuksid vähemalt viie kuni seitsme aasta jooksul mitte juurima viinapuid välja ja taasistutama neid aladel, kus looduslikud või muud eripiirangud puuduvad. See ajavahemik ei tohi kesta kauem kui 31. detsembrini 2030.

Liikmesriigid võivad kuni hiljemalt 2018. aastani otsustada jätta ühe või mitu esimeses lõigus loetletud ala kõnealusele prioriteetsuskriteeriumile vastavate alade hulgast välja, kui nad ei suuda seda vastavust tulemuslikult hinnata.

E. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis e osutatud kriteerium

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis e osutatud kriteerium loetakse täidetuks, kui asjaomase projekti majanduslik jätkusuutlikkus on kindlaks määratud ühe või mitme järgmise põllumajandusliku investeerimisprojekti finantsanalüüsi standardmetoodika alusel:

1)	nüüdispuhasväärtus (NPV),

2)	sisemine tulumäär (IRR),

3)	tulude ja kulude suhe (BCR),

4)	tasuvusaeg (PP),

5)	kumuleeruv netotulu (INB).

Kohaldatavat metoodikat kohandatakse taotleja tüübile.

Liikmesriigid nõuavad taotlejalt viinapuude uusistutuste rajamist vastavalt taotluses esitatud tehnilistele näitajatele.

F. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis f osutatud kriteerium

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis f osutatud kriteerium loetakse täidetuks, kui konkurentsivõime kasvupotentsiaal on tehtud kindlaks ühe järgmise kaalutluse alusel:

alad, mis on mõeldud uusistutamiseks olemasoleva viinamarjakasvataja poolt, võivad tekitada mastaabisäästu tänu uusistutatud alale omasele ühikukulude märkimisväärsele vähenemisele võrreldes põllumajanduslikus majapidamises juba olemasolevate viinamarjade kasvualade keskmise või piirkonna keskmisega;

alad, mis on mõeldud uusistutamiseks olemasoleva viinamarjakasvataja poolt, võivad põhjustada parema kohandatuse turu nõudmistele tänu toodangu eest saadava hinna tõusule või turuväljundite lisandumisele võrreldes põllumajanduslikus majapidamises juba olemas olevate viinamarjade kasvualade või piirkonna keskmisega;

3)	alad, mis on mõeldud uusistutamiseks sektori uue turuletulija poolt, võivad võimaldada uue põllumajandustootmise mudeli kasutuselevõtmist, mis on piirkonna keskmisest kasumlikum.

Liikmesriigid võivad lisada täiendavaid üksikasju esimese lõigu punktides 1, 2 ja 3 loetletud kaalutlustele.

Liikmesriigid nõuavad taotlejalt viinapuude uusistutuste rajamist vastavalt taotluses esitatud tehnilistele näitajatele.

G. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis g osutatud kriteerium

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis g osutatud kriteerium loetakse täidetuks, kui istutamiseks mõeldud maatükid asuvad olemasoleva kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilises tootmispiirkonnas, kui toodetavad viinamarjad on mõeldud kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähisega veini tootmiseks, ning täidetud on üks järgmistest tingimustest:

1)	istutamiseks mõeldud maatükkidel on võrreldes sama piirkonna geograafilise tähise spetsifikaadile vastavate muude maatükkidega keskmisest paremad mullastiku- ja kliimatingimused;

istutada kavatsetavad viinamarjasordid või nende kloonid on istutamiseks mõeldud maatükkide mullastiku- ja kliimatingimustele paremini kohandatud võrreldes sama geograafilise tähise spetsifikaadile vastavate muude maatükkidega, millel on sarnased mullastiku- ja kliimatingimused, ja mis asuvad samas piirkonnas, kuid kus kasvavad muud viinamarjasordid või nende kloonid;

3)	istutada kavatsetavad viinamarjasordid või nende kloonid suurendavad viinamarjasortide või nende kloonide mitmekesisust samas kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilises tootmispiirkonnas;

uusistutatavatel aladel kasutada kavatsetav viinapuude kujundamismeetod või viinapuude kasvuala struktuur võivad parandada viinamarjade kvaliteeti võrreldes samas kaitstud päritolunimetuse või kaitstud geograafilise tähise geograafilises tootmispiirkonnas üldiselt kasutatavate viinapuude kujundmaismeetoditele või viinapuude kasvuala struktuuridega.

Liikmesriigid võivad lisada täiendavaid üksikasju esimese lõigu punktides 1–4 loetletud tingimustele.

Liikmesriigid nõuavad taotlejalt viinapuude uusistutuste rajamist vastavalt taotluses esitatud tehnilistele näitajatele.

Liikmesriigid võivad kohaldada kõnealust prioriteetsuskriteeriumi uusistutusloa taotluste puhul piirkonnas, mis on taotlusele lisatud tehnilises toimikus märgistatud kui sellise päritolunimetuse või geograafilise tähise kaitseks mõeldu, mille suhtes on algatatud riigisisene eelmenetlus või mille suhtes kestab komisjoni kontrolliperiood. Sellisel juhul kohaldatakse esimese lõigu punktides 1–4 loetletud tingimusi mutatis mutandis.

H. Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis h osutatud kriteerium

Määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 64 lõike 2 punktis h osutatud kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja põllumajanduslik majapidamine vastab taotluse esitamise ajal lävenditele, mille liikmesriik kehtestab objektiivsete kriteeriumide alusel riiklikul või piirkondlikul tasandil. Sellised lävendid kehtestatakse järgmisel tasemel:

1)	mitte väiksemad kui 0,5 hektarit väikeste põllumajanduslike majapidamiste puhul;

2)	mitte suuremad kui 50 hektarit keskmise suurusega põllumajanduslike majapidamiste puhul.

Liikmesriigid võivad nõuda ühe või enama järgmise tingimuse täitmist:

1)	taotleja põllumajanduslik majapidamine suureneb uusistutuse tagajärjel;

2)	taotlejal on juba viinamarjade kasvuala, mille suhtes ei kohaldata taotluse esitamise ajal määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 62 lõikes 4 sätestatud erandeid.

Esimese lõigu punktides 1 ja 2 osutatud lävenditest teavitatakse komisjoni.

I. Käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud täiendavad kriteeriumid

I. „Tootja varasem käitumine”

Käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud täiendav kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja ei ole istutanud viinapuid ilma määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 71 osutatud loata või määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklites 85a ja 85b osutatud istutusloata.

Liikmesriigid võivad nõuda ühe või enama järgmise tingimuse täitmist:

1)	ükski luba, mis taotlejale varem vastavalt määruse (EL) nr 1308/2013 artiklile 64 on antud, ei ole kasutamatuse tõttu aegunud;

2)	taotleja ei ole jätnud täitmata ühtki käesoleva määruse I lisa A ja B osas, käesoleva lisa A, B, D, E, F ja G osas ning käesoleva osa II punktis osutatud võetud kohustust;

3)	taotlejal ei ole viinapuude kasvualasid, kus ei ole vähemalt kaheksa aastat tootmist toimunud.

II. „Sotsiaalse eesmärgiga mittetulundusühendused, kes on saanud oma valdusse maad, mis on konfiskeeritud seoses terrorismi või muude kuriteoliikidega”

Käesoleva määruse artikli 2 lõikes 3 osutatud täiendav kriteerium loetakse täidetuks, kui taotleja on juriidiline isik, olenemata tema õiguslikust vormist, ja täidetud on järgmised tingimused:

1)	taotleja on mittetulundusühendus, kelle tegevusel on üksnes sotsiaalne eesmärk;

2)	taotleja kasutab konfiskeeritud maad üksnes oma sotsiaalse eesmärgi jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/42/EL (8) artiklile 10.

Liikmesriigid võivad nõuda ka, et sellele kriteeriumile vastavad taotlejad kohustuks mitte rentima või müüma vastistutatud kasvuala(sid) liikmesriigi määratud ajavahemiku jooksul teistele füüsilistele või juriidilistele isikutele. Osutatud ajavahemik ei tohi kesta kauem kui 31. detsembrini 2030.

(1) Nõukogu määrus (EÜ) nr 834/2007, 28. juuni 2007, mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 189, 20.7.2007, lk 1).

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga (ELT L 250, 18.9.2008, lk 1).

(3) Nagu on määratletud komisjoni 26. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 436/2009 (millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad nõukogu määrusele (EÜ) nr 479/2008 seoses istandusregistriga, kohustuslike deklaratsioonide esitamise ja turu jälgimiseks vajaliku teabe kogumisega, toodete veo saatedokumentidega ning veinisektoris peetavate registritega) artikli 2 punktis a (ELT L 128, 27.5.2009, lk 15).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks (ELT L 309, 24.11.2009, lk 71).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 765/2008, 9. juuli 2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.8.2008, lk 30).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1305/2013, 17. detsember 2013, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 487).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 229/2013, 13. märts 2013, millega kehtestatakse põllumajanduse erimeetmed Egeuse mere väikesaarte jaoks ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1405/2006 (ELT L 78, 20.3.2013, lk 41).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/42/EL, 3. aprill 2014, kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).

Top

All