Määruse (EÜ) nr 178/2002 (1) artikli 3 lõige 4:

„sööt”– töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata aine või toode, kaasa arvatud lisaained, mis on mõeldud loomade söötmiseks.

Sellest üldisest määratlusest lähtuvalt on määruse (EÜ) nr 767/2009 põhjenduses 3 sätestatud, et „sööt võib esineda söödamaterjalide, segasööda, söödalisandite, eelsegude või ravimsööda kujul”.

Määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 3 lõige 2:

„söödamaterjalid”– peamiselt loomade toitumisvajaduste rahuldamiseks ette nähtud töötlemata, värsked või konserveeritud taimset või loomset päritolu tooted, nendest tööstusliku töötlemise abil saadud tooted ning orgaanilised või anorgaanilised ained, kas söödalisanditega või ilma, mis on mõeldud loomadele söötmiseks kas töötlemata kujul, pärast töötlemist või segasöötade koostises või eelsegude kandjatena;

„kandja”– aine, mida kasutatakse söödalisandi lahustamiseks, lahjendamiseks, hajutamiseks või muul viisil füüsikaliseks muutmiseks selle tehnoloogilist funktsiooni muutmata (ning mis ise ei avalda mingit tehnoloogilist mõju), et hõlbustada selle käsitsemist, rakendamist või kasutamist;

„erisööt”– sööt, mis on oma koostise või tootmistehnoloogia poolest ette nähtud teatava erisöötmise eesmärgi rahuldamiseks ning mis on selgelt eristatav tavalisest söödast. Erisööt ei hõlma ravimsöötasid direktiivi 90/167/EMÜ tähenduses;

„loomade suukaudne söötmine”– sööda looma seedetrakti viimine suu kaudu eesmärgiga katta looma toitumisvajadusi ja/või säilitada tervete loomade tootlikkus.

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 (2) artikli 2 lõike 2 punkt a:

„söödalisandid”– ained, mikroorganismid või valmistised, välja arvatud söödatoorained ja eelsegud, mida lisatakse tahtlikult söödale või veele, et täita eelkõige üht või mitut kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 3 loetletud konkreetset ülesannet:

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 2 lõike 2 punkt h:

„abiained”– mis tahes söödana mittetarbitav aine, mida kavatsetult kasutatakse sööda või söödatooraine töötlemisel tehnoloogilise eesmärgi saavutamiseks käitlemise või töötlemise ajal ja mis ise või mille derivaatide jäägid võivad tahtmatult, kuid tehnoloogiliselt vältimatult olla lõpptootes tingimusel, et need jäägid ei oma kahjulikke mõjusid looma või inimese tervisele või keskkonnale ning neil ei ole mingit tehnoloogilist mõju lõppsöödale.

Peale selle on määruse (EÜ) nr 767/2009 põhjenduses 11 sätestatud, et „[…]. Söödamaterjalid on eelkõige ette nähtud loomade vajaduste (näiteks energia, toitained, mineraaltoitained või toidu kiudained) rahuldamiseks. Harilikult ei ole need keemiliselt täpselt määratletud, välja arvatud peamised toitainelised koostisosad. Söödamaterjali objektiivsest kasutusest tuleks välja jätta teaduslike hinnangutega põhjendatavad ja üksnes söödalisandite või veterinaarravimite puhul lubatud mõjud. […]”

Direktiivi 98/8/EÜ (3) artikli 2 lõige 1:

„biotsiidid”– toimeained või segud, mis sisaldavad üht või enamat toimeainet niisuguses vormis, nagu need tarnitakse kasutajale, ja mis on ette nähtud kahjulike organismide keemiliste või bioloogiliste vahenditega hävitamiseks, tõrjeks, kahjutuks muutmiseks, nende toime ärahoidmiseks või muul viisil nende vastu võitlemiseks;

„toimeaine”– aine või mikroorganism, sealhulgas viirus või seen, mis avaldab kahjulikele organismidele või nende vastu üldist või spetsiifilist toimet;

„kahjulik organism”– organism, mille olemasolu on soovimatu või millel on inimestele, nende tegevusele, toodetele, mida nad kasutavad või toodavad, loomadele või keskkonnale kahjustav mõju.

Määruse (EÜ) nr 1831/2003 I lisa punkti 1 alapunkt a:

„säilitusained”– ained või mikroorganismid, mis kaitsevad sööta mikroorganismide või nende metaboliitide põhjustatud riknemise eest.

Direktiivi 98/8/EÜ artikli 1 lõikes 2 on sätestatud, et:

„Käesolevat direktiivi kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punktis a määratletud biotsiidide suhtes, kuid ei kohaldata toodete suhtes, mis on määratletud järgmistes direktiivides või mis kuuluvad nende kohaldamisalasse:

[…]

[…]”.

Direktiivi 98/8/EÜ V lisa sisaldab täielikku nimekirja 23 tooteliigist koos iga liigi suunava kirjeldusega, sealhulgas järgmised söödaga seotud tooteliigid.

Tooteliik 3: loomade hügieeniks kasutatavad biotsiidid: nimetatud rühma kuuluvad biotsiidid, mida kasutatakse loomade hügieeni otstarbel, sealhulgas tooted, mida kasutatakse piirkondades, kus loomi peetakse, hoitakse või transporditakse.

Tooteliik 4: toidu- ja söödavalmistamise ruumides kasutatavad desinfektsioonivahendid: tooted, mida kasutatakse toiduainete, sööda või inimeste ja loomade joogi (sealhulgas joogivesi) tootmise, transpordi, säilitamise või tarbimisega seotud sisseseade, mahutite, söögitarvete, pindade või torustiku desinfitseerimiseks.

Tooteliik 5: joogivee desinfektsioonivahendid: nii inimeste kui ka loomade joogivee desinfitseerimiseks kasutatavad tooted.

Tooteliik 20: toidu- või söödakonservandid: tooted, mida kasutatakse toiduainete või sööda säilitamiseks ja mis on ette nähtud kahjulike organismide tõrjeks.

Direktiivi 2001/82/EÜ (4) artikkel 1:

„veterinaarravimid”–

„ravimsööt”– veterinaarravimi/veterinaarravimite ja sööda/söötade segu, mis on eelnevalt turustamiseks valmistatud ning mida ennetus-, ravi- või muude veterinaarravimi määratluse all nimetatud omaduste tõttu kavatsetakse edasise töötlemiseta kasutada söödana.

Direktiivi 2001/82/EÜ artikli 2 lõikes 2 on sätestatud:

Sama direktiivi artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:

Määruse (EÜ) nr 767/2009 artikli 13 lõikes 3 on sätestatud:

„Söödamaterjali ja segasööda märgistuse ja esitusviisiga ei tohi väita järgmist:

—

Kui pärast klassifitseerimata toote kõigi tunnuste hindamist saab järeldada, et tegu võib olla veterinaarravimiga, tuleb seda pidada veterinaarravimiks (veterinaarravimite alaste õigusaktide ülimuslikkus söödaalaste õigusaktide suhtes, välja arvatud lubatud söödalisandite puhul).

—

Ravimsööt ei ole veterinaarravim, vaid vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2009 põhjendusele 3 ravimsööda eelsegusid sisaldav ja veterinaararsti retsepti alusel väljastatav sööda vorm.

—

„Erisööda” määratluse (vt punkti 1.1) alusel on paika pandud piir sööda ja veterinaarravimite vahel. Konkreetseid erisöötmise eesmärke nagu „maksatalitluse toetamine kroonilise maksapuudulikkuse korral”, „uraatkivide tekkimisohu vähendamine” või „vasikate tetaania ohu vähendamine” võib täita sööt.