13.7.2011

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/16

---

NÕUKOGU OTSUS 2011/411/ÜVJP,

12. juuli 2011,

milles määratakse kindlaks Euroopa Kaitseagentuuri põhikiri, asukoht ja töökord ning tunnistatakse kehtetuks ühine seisukoht 2004/551/ÜVJP

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 42 ja 45

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu tuletab meelde, et Euroopa Kaitseagentuur (edaspidi „agentuur”) loodi nõukogu 21. juuli 2004. aasta ühismeetmega 2004/551/ÜVJP (1) (edaspidi „ühismeede 2004/551/ÜVJP”), et toetada nõukogu ja liikmesriike nende püüdlustes parandada liidu kaitsevõimet kriisiohjamise valdkonnas ning toetada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikat.

(2)	Euroopa Ülemkogu poolt 12. detsembril 2003 heakskiidetud Euroopa julgeolekustrateegia kohaselt on kaitseagentuuri loomine oluline samm paindlikumate ja tõhusamate Euroopa kaitseressursside arendamisel.

(3)	11. detsembri 2008. aasta Euroopa julgeolekustrateegia rakendamise aruanne kiidab heaks agentuuri juhtiva rolli ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP/CSDP) võtmetähtsusega kaitsevõime väljatöötamise protsessis.

(4)	Ühismeede 2004/551/ÜVJP tuleks kehtetuks tunnistada ja asendada, et võtta arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) muudatusi, mis tulenevad Lissaboni lepingust.

(5)	ELi lepingu artiklis 45 nähakse ette, et nõukogu võtab vastu otsuse, milles määratakse kindlaks agentuuri põhikiri, asukoht ja töökord, milles võetakse arvesse liikmesriikide tegelik osalemine agentuuri tegevuses.

(6)	Agentuur peaks aitama kaasa ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), eelkõige ÜJKP, rakendamisele.

(7)	Agentuuri struktuur peaks võimaldama agentuuril vastata Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide operatiivvajadustele ÜJKP raames ja vajadusel täita oma ülesandeid ning teha koostööd kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksustega.

(8)

Agentuur peaks looma tihedad töösuhted olemasolevate rühmituste ja organisatsioonidega, mis on loodud selliste kokkulepete raames nagu Letter of Intent raamkokkulepe (edaspidi „LoI raamkokkulepe”) ning samuti Organisation de Coopération conjointe en matière d’Armement (OCCAR) ja Euroopa Kosmoseagentuur (ESA).

(9)	Vastavalt ELi lepingu artikli 18 lõikele 2 peaks liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja) omama agentuuri struktuuris juhtivat rolli ja olema oluliseks lüliks agentuuri ja nõukogu vahel.

(10)	Täites oma poliitilise kontrolli ja poliitika kujundamise ülesandeid, peaks nõukogu välja andma agentuuri suunised.

(11)	Tulenevalt nende olemusest peab nõukogu ühehäälselt heaks kiitma artikli 4 lõikes 4 osutatud agentuuri finantsraamistiku vastuvõtmise ning agentuuri ja kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksuste vaheliste halduskokkulepete sõlmimise.

(12)	Agentuuri tööga seotud suuniste ja otsuste vastuvõtmisel peaks nõukogu kohtuma kaitseministrite tasemel.

(13)	Nõukogu poolt vastu võetud agentuuri tööga seotud suunised või otsused tuleks koostada ELi toimimise lepingu artiklis 240 sätestatud korras.

(14)	See ei tohiks mõjutada nõukogu ettevalmistavate ja nõuandvate organite, eelkõige ELi toimimise lepingu artikli 240 kohane alaliste esindajate komitee, ELi lepingu artikli 38 kohane poliitika- ja julgeolekukomitee ning Euroopa Liidu Sõjalise Komitee (ELSK), pädevust.

(15)	Agentuuriga seotud nõukogu otsuste ettevalmistamisel peaksid riikide relvastusdirektorid, võimete ala direktorid, teadusuuringute ja tehnoloogia direktorid ja kaitsepoliitika juhid saama aruandeid ja tegema koostööd nende pädevusse kuuluvates küsimustes.

(16)	Oma funktsioonide täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks peaks agentuuril olema iseseisev õigusvõime, säilitades samaaegselt tihedad sidemed nõukoguga ning austades täielikult Euroopa Liidu ja selle institutsioonide kohustusi.

(17)

Tuleks sätestada, et agentuuri hallatavatesse eelarvevahenditesse võib, iga üksikjuhtu eraldi kaaludes, Euroopa Liidu üldeelarvest vastu võtta rahalist toetust muude kulude, välja arvatud halduskulude katteks, võttes täielikult arvesse sellele kohaldatavaid eeskirju, menetlusi ja otsustamisprotsesse, kaasa arvatud ELi lepingu artikli 41 lõiget 2.

(18)	Olles avatud osalemiseks kõikidele liikmesriikidele, peaks agentuur võimaldama liikmesriikidel moodustada ad hoc projektide või programmide tarbeks asjakohaseid rühmi.

(19)

Tingimusel, et võetakse vastu nõukogu otsus alalise struktureeritud koostöö loomise kohta kooskõlas ELi lepingu artikli 42 lõikega 6 ja artikliga 46 ning kooskõlas ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud ning ELi lepingu artikliga 42 loodud alalise struktureeritud koostööd käsitleva protokolliga (nr 10), peaks agentuur toetama alalise struktureeritud koostöö rakendamist.

(20)	Agentuuril peaksid olema otsustamismenetlused, mis võimaldaksid tal oma ülesandeid tõhusalt täita, respekteerides samaaegselt osalevate liikmesriikide riiklikke julgeoleku- ja kaitsepoliitikaid.

(21)	Agentuur peaks täitma oma ülesandeid, võttes täielikult arvesse ELi lepingu artiklit 40.

(22)	Agentuur peaks tegutsema täielikus kooskõlas nõukogu julgeolekustandardite ja eeskirjadega.

(23)	Kooskõlas ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli nr 22 artikliga 5 ei osale Taani liidu kaitsepoliitilise tähendusega otsuste ja meetmete väljatöötamises ega rakendamises. Seega ei ole käesolev otsus olema Taani suhtes siduv,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

1.   PEATÜKK

AGENTUURI LOOMINE, MISSIOON JA ÜLESANDED

Artikkel 1

Loomine

1.   Algselt nõukogu ühismeetmega 2004/551/ÜVJP loodud kaitsevõime arendamise, teadusuuringute, hangete ja relvastuse alane agentuur (edaspidi „Euroopa Kaitseagentuur” või „agentuur”) jätkab käesolevaga tegevust järgmiste sätete kohaselt.

2.   Agentuur tegutseb nõukogu alluvuses, ÜVJP ja ÜJKP toetamiseks, Euroopa Liidu ühtses institutsioonilises raamistikus, piiramata ELi institutsioonide ja nõukogu organite kohustusi. Agentuuri missioon ei piira liidu muid pädevusi, võttes täielikult arvesse ELi lepingu artiklit 40.

3.   Agentuuri töös võivad osaleda kõik ELi liikmesriigid, kes selleks soovi avaldavad. Loetakse, et liikmesriigid, kes käesoleva otsuse vastuvõtmise hetkel juba osalevad agentuuri töös, jätkavad osalevate liikmesriikidena.

4.   Liikmesriik, kes soovib osaleda agentuuri töös pärast käesoleva otsuse jõustumist või soovib agentuurist välja astuda, teatab oma kavatsusest nõukogule ja teavitab kõrget esindajat. Selliseks osalemiseks või agentuurist väljaastumiseks vajaliku tehnilise ja rahalise korra määrab kindlaks artiklis 8 osutatud juhtorgan.

5.   Agentuuri asukoht on Brüsselis.

Artikkel 2

Missioon

1.   Agentuuri missiooniks on nõukogu ja liikmesriikide toetamine nende püüdlustes parandada ELi kaitsevõimet kriisiohjamise valdkonnas ja toetada ÜJKPd praegusel kujul ja sellisena, milliseks see kujuneb tulevikus.

2.   Agentuur selgitab välja operatiivvajadused, edendab nende vajaduste rahuldamist tagavaid meetmeid, aitab kaasa kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks mõeldud meetmete väljaselgitamisele ja vajaduse korral rakendamisele, osaleb Euroopa võimete- ja relvastuspoliitika väljatöötamisel ning abistab nõukogu kaitsevõime täiustamise hindamisel.

3.   Agentuuri missioon ei piira liikmesriikide pädevust kaitseküsimustes.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas otsuses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   osalevad liikmesriigid- agentuuri töös osalevad Euroopa Liidu liikmesriigid,

b)   toetavad liikmesriigid- osalevad Euroopa Liidu liikmesriigid, kes agentuuri konkreetset projekti või programmi toetavad.

Artikkel 4

Poliitiline järelevalve ja nõukogule aruannete esitamise kord

1.   Agentuur tegutseb nõukogu alluvuses ja poliitilise järelevalve all, esitab talle regulaarselt aruandeid ning saab temalt regulaarselt juhiseid.

2.   Agentuur annab nõukogule regulaarselt aru oma tegevusest ning eelkõige:

a)	esitab nõukogule iga aasta novembris aruande agentuuri tegevusest kõnealusel aastal ning teeb ettepanekuid agentuuri järgmise aasta tööprogrammi ja eelarvevahendite kohta.

b)	tingimusel, et võetakse vastu nõukogu otsus alalise struktureeritud koostöö rajamise kohta, esitab nõukogule vähemalt kord aastas teavet agentuuri panuse kohta alalise struktureeritud koostöö alastesse hindamistegevusse, millele osutatakse artikli 5 lõike 3 punkti f alapunktis ii.

Agentuur annab nõukogule aegsasti informatsiooni oluliste küsimuste kohta, mis tuleb esitada otsustamiseks juhtorganile.

3.   Tegutsedes ühehäälselt ja vajadusel poliitika- ja julgeolekukomitee või muu pädeva nõukogu organi nõuande põhjal, annab nõukogu igal aastal välja agentuuri tööalased suunised, eelkõige seoses tööprogrammiga. Agentuuri tööprogramm kehtestatakse nimetatud suuniste raames.

4.   Nõukogu, tegutsedes ühehäälselt, kinnitab igal aastal agentuuri finantsraamistiku järgmiseks kolmeks aastaks. Kõnealune finantsraamistik sätestab agentuuri kolmeaastase töökavaga seotud kokkulepitud prioriteedid ning kujutab endast õiguslikult siduvat ülemmäära esimeseks aastaks ning planeerimisnumbreid teiseks ja kolmandaks aastaks. Agentuur esitab hiljemalt iga aasta 31. märtsiks finantsraamistiku eelnõu ja sellega seotud töökava juhtorganile arutamiseks.

5.   Agentuur võib vajadusel esitada nõukogule ja komisjonile soovitusi oma missiooni elluviimiseks.

Artikkel 5

Funktsioonid ja ülesanded

1.   Täites oma funktsioone ja ülesandeid, peab agentuur austama liidu ja ELi institutsioonide muid pädevusi.

2.   Agentuuri funktsioonide ja ülesannete täitmine ei piira liikmesriikide pädevust kaitseküsimustes.

3.   Nõukogu juhtimisel tegutseva agentuuri ülesandeks on:

a)

aidata liikmesriikidel määratleda nende kaitsevõimete alaseid eesmärke ja hinnata seda, kuidas liikmesriigid täidavad oma võimealaseid kohustusi, eelkõige: i) ELi tulevaste kaitsevõimevajaduste määratlemine koostöös pädevate nõukogu organitega, sealhulgas ELSKga, ning kasutades muu hulgas võimearendusmehhanismi (CDM) ja mis tahes sellele järgnevaid meetmeid; ii) võimearendusplaani (CDP) ja mis tahes sellele järgneva kava rakendamise koordineerimine; iii) muu hulgas võimearendusplaani (CDP) ning võimearendusmehhanismi (CDM) ja mis tahes sellele järgnevate meetmete alusel liikmesriikide võimealaste kohustuste täitmise hindamine liikmesriikide kokkulepitavate kriteeriumide kohaselt.

b)

Edendada operatiivvajaduste ühtlustamist ning tõhusate ja kokkusobivate hankemenetluste kasutuselevõtmist, eelkõige: i) sõjaliste nõuete ühtlustamise edendamise ja kooskõlastamisega; ii) kulutasuva ja efektiivse hanketegevuse edendamisega parimate hankemeetodite väljaselgitamise ja levitamise kaudu; iii) võimete arendamise ja hangete finantsprioriteetidele hinnangute andmisega.

c)

Pakkuda mitmepoolse osalusega projekte kaitsevõimetega seotud eesmärkide saavutamiseks ning tagada liikmesriikide programmide koordineerimine ja asjakohaste koostööprogrammide juhtimine, eelkõige: i) uute mitmepoolsete koostööprojektide edendamise ja kavandamisega; ii) ühistegevuste määratlemise ja kavandamisega operatiivtegevuse valdkonnas; iii) olemasolevate, liikmesriikide poolt rakendatud programmide kooskõlastamise nimel töötades; iv) liikmesriigi taotlusel konkreetsete programmide juhtimise osas vastutuse võtmisega; v) valmistades liikmesriikide taotlusel ette Relvastuskoostöö Organisatsiooni OCCAR juhitavaid programme või vajadusel muude kokkulepete kaudu.

d)

Toetada kaitsetehnoloogia alaseid uuringuid ning koordineerida ja kavandada ühisuuringuid ja tulevasi operatiivvajadusi rahuldavate tehniliste lahenduste väljatöötamist, eelkõige: i) teadusuuringute edendamisega, tehes vajadusel koostööd liidu teadustegevusega, et täita tulevasi julgeoleku- ja kaitsevõimetele esitatavaid nõudeid, tugevdades sellega Euroopa teadus- ja tööstuspotentsiaali kõnealuses valdkonnas; ii) edendades tõhusamalt ühist kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia alast tegevust; iii) kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia edendamisega uuringute ja projektide kaudu; iv) kaitsealaste teadusuuringute ja tehnoloogia lepingute haldamisega; v) koostöös komisjoniga, kaitsealaste või tsiviil- ja julgeolekualaste teadusuuringute programmide võimalikult suure vastastikuse täiendavuse ja koostoime tagamisega.

e)

Aidata määratleda ja vajaduse korral rakendada mis tahes kasulikke meetmeid kaitsesektori tööstusliku ja tehnoloogilise baasi tugevdamiseks ja sõjaliste kulutuste tõhustamiseks, eelkõige: i) aidates kaasa rahvusvahelisele konkurentsile vastava Euroopa kaitsehangete turu loomisele, ilma et see piiraks siseturu eeskirju ja komisjoni pädevust kõnealuses valdkonnas; ii) asjakohase poliitika ja strateegiate arendamise kaudu, konsulteerides komisjoniga ja vajadusel tööstusharude esindajatega; iii) jätkates agentuuri ülesannete raames, ja konsulteerides komisjoniga, asjassepuutuva korra üleeuroopalist arendamist ja harmoneerimist.

f)

Tingimusel, et võetakse vastu nõukogu otsus alalise struktureeritud koostöö loomise kohta, toetada nimetatud koostööd, eelkõige: i) hõlbustades suuremate ühiste või Euroopa võimearenduse initsiatiivide elluviimist; ii) aidates kaasa osalevate liikmesriikide sõjalise võimsuse panuste korrapärasele hindamisele, eelkõige panuste hindamisele, mis on tehtud vastavuses tingimustega, mis on kehtestatud muu hulgas ELI lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud alalist struktureeritud koostööd käsitleva protokolli (nr 10) artikli 2 alusel, ja andes sellest aru vähemalt kord aastas.

Artikkel 6

Juriidiline staatus

Agentuuril on tema ülesannete täitmiseks ja eesmärkide saavutamiseks juriidilise isiku staatus. Liikmesriigid tagavad, et agentuuril on kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt nende riikide õigusaktidele on juriidilistel isikutel. Eelkõige võib agentuur omandada või käsutada vallas- ja kinnisasju ning olla kohtus menetlusosaliseks. Agentuuril on õigus sõlmida lepinguid eraõiguslike või avalik-õiguslike isikute või organisatsioonidega.

II   PEATÜKK

AGENTUURI ORGANID JA PERSONAL

Artikkel 7

Agentuuri juht

1.   Agentuuri juhiks on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (kõrge esindaja).

2.   Agentuuri juht vastutab agentuuri üldise korralduse ja toimimise eest ning tagab, et tegevjuht rakendab nõukogu poolt välja antud suuniseid ja juhtorgani otsuseid ning annab sellest aru agentuuri juhile.

3.   Agentuuri juht esitab agentuuri auranded nõukogule vastavalt artikli 4 lõikele 2.

4.   Agentuuri juht vastutab läbirääkimiste pidamise eest halduskokkulepete sõlmimiseks kolmandate riikide ja muude organisatsioonide, ühenduste või üksustega, vastavalt juhtorgani poolt välja antud juhistele. Selliste juhtorgani poolt heaks kiidetud kokkulepete puhul vastutab agentuuri juht sobivate töösuhete loomise eest.

Artikkel 8

Juhtorgan

1.   Agentuuri otsuseid tegevaks organiks on selle juhtorgan, kuhu kuulub igast osalevast liikmesriigist üks esindaja, kellel on asjaomase liikmesriigi valitsust siduvad volitused, ning komisjoni esindaja. Juhtorgan tegutseb nõukogu poolt välja antud suuniste raames.

2.   Juhtorgan tuleb kokku osalevate liikmesriikide kaitseministrite või nende esindajate tasandil. Üldjuhul peab juhtorgan aastas vähemalt kaks koosolekut kaitseministrite tasandil.

3.   Agentuuri juht kutsub juhtorgani koosoleku kokku ja juhatab seda. Osaleva liikmesriigi taotlusel kutsub agentuuri juht kokku koosoleku hiljemalt ühe kuu jooksul.

4.   Agentuuri juht võib ministrite esindajate tasandil toimuva juhtorgani koosoleku juhtimise volitusi delegeerida.

5.   Juhtorgan võib kokku tulla teatavas kindlas koosseisus (näiteks riikide relvastusdirektorid, võimete ala direktorid, kaitsealaste teadusuuringute juhid või kaitsepoliitika direktorid).

6.   Juhtorgani koosolekutest võtavad osa:

a)	artiklis 10 osutatud agentuuri tegevjuht või tema esindaja,

b)	ELSK esimees või tema esindaja,

c)	Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) esindajad.

7.   Juhtorgan võib ühist huvi pakkuvates küsimuste käsitlemisel otsustada kutsuda koosolekule:

a)	NATO peasekretär või tema nimetatud esindaja,

b)	teiste agentuuri tööga seotud kokkulepete, rühmituste või organisatsioonide (näiteks need, mis on loodud LoI raamkokkuleppe raames ning samuti OCCAR ja ESA) juhte/juhatajaid,

c)	vastavalt vajadusele kolmandate isikute esindajaid.

Artikkel 9

Juhtorgani ülesanded ja volitused

1.   Artikli 4 lõikes 1 osutatud nõukogu suuniste raames, juhtorgan:

a)	kiidab heaks nõukogule esitatavad aruanded;

b)	kinnitab agentuuri juhi esitatud eelnõu alusel hiljemalt iga aasta 31. detsembriks agentuuri järgmise aasta tööprogrammi;

c)	võtab agentuuri üldeelarve vastu hiljemalt iga aasta 31. detsembriks nõukogu poolt otsustatud agentuuri finantsraamistikus kehtestatud piirides;

d)	kiidab heaks agentuurisiseste ad hoc projektide või programmide loomise vastavalt artiklile 19;

e)	nimetab ametisse tegevjuhi ja kuni kaks asetäitjat;

f)	otsustab, et liikmesriik või liikmesriigid võivad agentuurile tema töövaldkonna piires ülesandeks teha teatud toimingute haldamise ja finantsjuhtimise vastavalt artiklile 17;

g)	kiidab heaks nõukogule või komisjonile esitatud soovitused;

h)	võtab vastu agentuuri töökorra;

i)	võib muuta agentuuri üldeelarve täitmise finantssätteid;

j)	võib muuta lepingulise personali ja agentuuri tööle lähetatud riiklike ekspertide suhtes kohaldatavaid eeskirju ja määrusi;

k)	määrab kindlaks artikli 1 lõikes 4 osutatud liikmesriikide osalemist või väljaastumist puudutavad tehnilised ja rahalised kokkulepped;

l)	võtab vastu juhiseid agentuuri juhi poolt peetavateks halduskokkulepete alasteks läbirääkimisteks;

m)	kiidab heaks artikli 22 lõikes 1 osutatud ad hoc kokkulepped;

n)	sõlmib artikli 24 lõikes 1 osutatud agentuuri ja kolmandate isikute vahelise halduskokkuleppe;

o)	kiidab heaks aastaaruande ja bilansi;

p)	võtab vastu muid asjakohaseid agentuuri missiooni täitmisega seotud otsuseid.

2.   Kui käesoleva otsusega ei ole ette nähtud teisiti, võtab juhtorgan otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Osalevate liikmesriikide hääli arvestatakse ELLi artikli 16 lõigetes 4 ja 5 sätestatud viisil. Hääletada saavad ainult osalevate liikmesriikide esindajad.

3.   Kui juhtorganisse kuuluv osaleva liikmesriigi esindaja teatab, et ta kavatseb riikliku poliitikaga seotud tähtsatel ja esitatud põhjustel olla otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega vastuvõtmise vastu, siis küsimust hääletusele ei panda. Kõnealune esindaja võib agentuuri juhi kaudu suunata küsimuse otsustamiseks nõukogule, et vajadusel juhtorganile suunised välja anda. Teise võimalusena võib juhtorgan kvalifitseeritud häälteenamusega otsustada suunata küsimus otsustamiseks nõukogule. Nõukogu teeb otsused ühehäälselt.

4.   Juhtorgan võib tegevjuhi või osaleva liikmesriigi ettepanekul otsustada moodustada:

a)	komiteesid juhtorgani haldus- ja eelarvealaste otsuste ettevalmistamiseks, mis koosnevad osalevate liikmesriikide delegaatidest ja komisjoni esindajast;

b)	agentuuri töövaldkonda kuuluvate eriküsimustega tegelevaid komiteesid. Nimetatud komiteed koosnevad osalevate liikmesriikide delegaatidest ja, kui juhtorgan ei ole teisiti otsustanud, komisjoni esindajast.

Selliste komiteede moodustamise otsuses määratakse kindlaks nende volitused ja tegutsemisaeg.

Artikkel 10

Tegevjuht

1.   Tegevjuhi ja tema asetäitja(d) nimetab juhtorgan agentuuri juhi ettepanekul ametisse kolmeks aastaks. Juhtorgan võib ametiaega pikendada kahe aasta võrra. Tegevjuht ja kuni kaks asetäitjat tegutsevad agentuuri juhi alluvuses ja vastavalt juhtorgani otsustele.

2.   Tegevjuht, keda abistab (abistavad) tema asetäitja(d), võtab kõik vajalikud meetmed agentuuri tõhusa ja tulemusliku töö tagamiseks. Tegevjuht vastutab funktsionaalsete üksuste järelevalve ja koordineerimise eest, et tagada nende töö ühtsus. Tegevjuht on agentuuri personali eesotsas.

3.   Tegevjuht vastutab järgmiste valdkondade eest:

a)	agentuuri iga-aastase tööprogrammi täitmine;

b)	juhtorgani töö ettevalmistamine, eelkõige agentuuri iga-aastase tööprogrammi eelnõu koostamine;

c)	juhtorganile esitatava aasta üldeelarve projekti ettevalmistamine;

d)	juhtorganile esitatava kolmeaastase töökava ettevalmistamine;

e)	juhtorganile esitatava kolmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamine;

f)	nõukogu ettevalmistusorganitega, eelkõige poliitika- ja julgeolekukomitee ning ELSKga, tiheda koostöö ja neile teabe edastamise tagamine;

g)	artikli 4 lõikes 2 osutatud aruannete koostamine;

h)	tulude ja kulude kalkulatsiooni koostamine ning agentuuri üldeelarve ja agentuurile usaldatud ad hoc projektide või programmide eelarvete täitmine;

i)	agentuuri igapäevane juhtimine;

j)	kõik julgeolekuaspektid;

k)	kõik personaliküsimused.

4.   Tegevjuht on volitatud sõlmima lepinguid ja värbama personali agentuuri tööprogrammi ja üldeelarve piires. Tegevjuht on eelarvevahendite käsutaja, kes vastutab agentuuri hallatava eelarve täitmise eest.

5.   Tegevjuht annab oma tegevusest aru juhtorganile.

6.   Tegevjuht on agentuuri seadusjärgne esindaja.

Artikkel 11

Personal

1.   Agentuuri personal, kelle hulka kuulub ka tegevjuht, jaguneb lepinguliseks ja põhikoosseisuliseks personaliks, kes palgatakse võimalikult laia geograafilise baasi alusel kõigist osalevatest liikmesriikidest pärit kandidaatide hulgast ning ELi institutsioonidest. Agentuuri personali valib tegevjuht vastavalt kandidaatide pädevusele ja teadmistele ning ausa ja läbipaistva konkursi tingimustes. Tegevjuht avalikustab eelnevalt üksikasjaliku teabe kõigi vabade ametikohtade ning valikuprotsessi asjaomaste tingimuste kohta. Kõikidel juhtudel lähtutakse töölevõtmisel eesmärgist saada agentuuri teenistusse võimalikult võimekas ja tõhus personal.

2.   Agentuuri juht määrab tegevjuhi ettepanekul ning pärast juhtorganiga konsulteerimist ametisse agentuuri juhtivtöötajad ning uuendab nende lepinguid.

3.   Agentuuri personali hulka kuuluvad:

a)

tähtajalise töölepinguga otse agentuuri poolt tööle võetud personal, kes on valitud osalevate liikmesriikide kodanike hulgast. Nõukogu on ühehäälselt otsustades kiitnud heaks sellisele personalile kohaldatavad eeskirjad (2). Juhtorgan vaatab eeskirjad läbi ja muudab neid vajadusel kui juhtorganile on eeskirjadega selline õigus ette nähtud;

b)

osalevate riikide poolt agentuuri struktuuris asuvatele ametikohtadele või konkreetsete ülesannete ja projektide raames lähetatud eksperdid. Nõukogu on ühehäälselt otsustades kiitnud heaks sellisele personalile kohaldatavad eeskirjad (3). Juhtorgan vaatab eeskirjad läbi ja muudab neid vajadusel kui juhtorganile on eeskirjadega selline õigus ette nähtud;

c)	liidu ametnikud, kes on lähetatud agentuuri vastavalt vajadusele kas kindlaks ajavahemikuks ja/või konkreetsete ülesannete või projektide raames.

4.   Euroopa Liidu Kohus on pädev lahendama kõik vaidlused agentuuri ja agentuuri personalieeskirjadega hõlmatud isikute vahel.

III   PEATÜKK

EELARVE JA FINANTSEESKIRJAD

Artikkel 12

Eelarvepõhimõtted

1.   Eurodes koostatud eelarve sätestab ja kinnitab igaks eelarveaastaks kõik agentuuri hallatavad tulud ja kulud.

2.   Eelarvesse kirjendatud assigneeringud kinnitatakse üheks eelarveaastaks, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb sama aasta 31. detsembril.

3.   Iga eelarve tulud ja kulud peavad olema tasakaalus. Kõik tulud ja kulud kirjendatakse asjakohasesse eelarvesse täies mahus neid vastastikku korrigeerimata.

4.   Eelarve sisaldab liigendatud assigneeringuid, mis koosnevad kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest, ning liigendamata assigneeringuid.

5.   Kulukohustuste assigneeringud hõlmavad jooksval eelarveaastal võetud juriidiliste kohustuste koguväärtust. Kulukohustusi võib siiski teha tervikuna või aastaste osamaksetena. Kulukohustused kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud juriidiliste kulukohustuste alusel.

6.   Maksete assigneeringud hõlmavad makseid, mis tehakse jooksval eelarveaastal ja/või eelmistel eelarveaastatel võetud juriidiliste kohustuste täitmiseks. Maksed kirjendatakse kontodele kuni 31. detsembrini võetud eelarveliste kohustuste alusel.

7.   Eelarveaasta tulud kirjendatakse vastava eelarveaasta kontodele nimetatud aasta jooksul laekunud summade alusel.

8.   Tulusid tohib näidata ja kulusid teha ainult siis, kui need jaotatakse mõne eelarvejao alla ja selle alla kirjendatud assigneeringute piires.

9.   Assigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt, milleks on säästlikkus, tõhusus ja mõjusus.

Artikkel 13

Üldeelarve

1.   Agentuuri juht esitab juhtorganile iga aasta 31. märtsiks järgmise aasta üldeelarve projekti üldise kalkulatsiooni, arvestades finantsraamistikus esitatud planeerimisnumbreid.

2.   Agentuuri juht esitab iga aasta 30. juuniks juhtorganile üldeelarve projekti. Projektis esitatakse:

a)

assigneeringud, mida on vaja: i) agentuuri jooksvateks, personali- ja koosolekukuludeks; ii) välisekspertide hankimiseks, eelkõige operatiivanalüüsiks, mis on oluline agentuuri ülesannete täitmise seisukohalt, ning konkreetseteks teadusuuringute ja tehnoloogiaga seotud tegevusteks kõikide osalevate liikmesriikide ühistes huvides, eelkõige tehniliste juhtumite lahendamiseks ja teostatavusuuringute eeluuringuteks.

b)	kulutuste katmiseks vajalikud prognoositavad tulud.

3.   Juhtorgani ülesandeks on tagada, et lõike 2 punkti a alapunktis ii osundatud assigneeringud moodustavad märkimisväärse osa lõikes 2 osundatud assigneeringute kogusummast. Nimetatud assigneeringud peegeldavad tegelikke vajadusi ja võimaldavad agentuuri operatiivfunktsiooni teostamist.

4.   Üldeelarve projektile lisatakse üksikasjalik ametikohtade loetelu ja üksikasjalikud põhjendused.

5.   Juhtorgan võib ühehäälselt otsustada, et üldeelarve projekt hõlmab lisaks ka mõnda konkreetset projekti või programmi, kui see on selgelt kõigi osalevate liikmesriikide ühistes huvides.

6.   Assigneeringud liigitatakse jagudesse ja peatükkidesse, rühmitades kulutused liikide või eesmärkide kaupa, jagades need vajadusel omakorda artikliteks.

7.   Iga jagu võib sisaldada „määratlemata otstarbega assigneeringute” peatükki. Sellised assigneeringud kirjendatakse, kui eksisteerib tõsine alus kahelda vajalike assigneeringute summas või kirjendatud assigneeringute kasutamise ulatuses.

8.   Tulud hõlmavad järgmist:

a)	agentuuris osalevate liikmesriikide poolt kogurahvatulu skaala alusel tasumisele kuuluvad osamaksud;

b)

muu tulu.

Üldeelarve projekt sisaldab ridu, millele on kirjendatud sihtotstarbelised tulud ja võimaluse korral märgitud ka ettenähtud summad.

9.   Juhtorgan võtab üldeelarve projekti vastu iga aasta 31. detsembriks agentuuri finantsraamistiku raames. Selle käigus on juhtorgani eesistujaks agentuuri juht või tema poolt määratud esindaja või temalt selleks kutse saanud juhtorgani liige. Tegevjuht teatab eelarve vastuvõtmisest ja teavitab osalevaid liikmesriike.

10.   Kui eelarveaasta alguses ei ole veel üldeelarve projekti vastu võetud, siis ei või üheski kuus kulutada suuremat summat kui üks kaheteistkümnendik eelneva eelarveaasta eelarveassigneeringutest ükskõik millise eelarvepeatüki või muu alajaotuse osas. See kord ei anna siiski agentuuri käsutusse assigneeringuid üle ühe kaheteistkümnendiku nendest, mis on ette nähtud üldeelarve projekti koostamise käigus. Juhtorgan võib tegevjuhi ettepanekul kvalifitseeritud häälteenamusega heaks kiita ühte kaheteistkümnendikku eelarve osa ületavaid kulukohustusi tingimusel, et kõnealuse eelarveaasta eelarveassigneeringute kogusumma ei ületa eelmise eelarveaasta assigneeringute kogusummat. Tegevjuht võib nõuda selle sätte alusel lubatud assigneeringute katmiseks vajalikke osamakseid, mis tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates osamaksunõude väljasaatmisest.

Artikkel 14

Paranduseelarved

1.   Vältimatute, erandlike või ettenägematute asjaolude korral võib tegevjuht esitada paranduseelarve projekti, pidades kinni finantsraamistikus sätestatud piiridest.

2.   Paranduseelarve projekt koostatakse, esitatakse ja võetakse vastu ning sellest teavitatakse üldeelarvega sarnase korra kohaselt, pidades kinni finantsraamistikus sätestatud piiridest. Juhtorgan võtab tegutsedes arvesse olukorra kiireloomulisust.

3.   Juhtudel, kui finantsraamistikus sätestatud piire loetakse erandlike ja ettenägematute asjaolude tõttu ebapiisavateks, võttes samuti arvesse artikli 13 lõigetes 2 ja 3 sätestatud reegleid, esitab juhtorgan paranduseelarve nõukogule ühehäälseks vastuvõtmiseks.

Artikkel 15

Sihtotstarbeline tulu

1.   Agentuur võib oma üldeelarvesse sihtotstarbelise tuluna vastu võtta rahalist toetust konkreetsel eesmärgil, et katta muid kulusid kui artikli 13 lõike 2 punktis a alapunktis i osutatud kulud:

a)	Euroopa Liidu üldeelarvest, võttes igal üksikjuhul eraldi täielikult arvesse sellele kohaldatavaid reegleid, menetlusi ja otsustusprotsessi;

b)	liikmesriikidelt, kolmandatelt riikidelt ja muudelt kolmandatelt isikutelt.

2.   Sihtotstarbelist tulu võib kasutada üksnes sellel konkreetsel otstarbel, milleks ta on määratud.

Artikkel 16

Osamaksud ja hüvitised

1.   Osamaksete kindlaksmääramine kogurahvatulu skaala põhjal.

a)

Kui on võimalik kohaldada kogurahvatulu skaalat, määratakse osamaksukohuslaste liikmesriikide osamaksude jaotus kooskõlas ELLi artikli 41 lõikes 2 sätestatud rahvamajanduse kogutoodangu järgi määratud skaalaga ning kooskõlas nõukogu 7. juuni 2007. aasta otsusega 2007/436/EÜ, Euratom Euroopa ühenduste omavahendite süsteemi kohta (4) või muu nõukogu otsusega, millega see võidakse tühistada.

b)

Iga osamaksu arvutamiseks kasutatakse Euroopa Liidu viimati vastu võetud eelarvele lisatud tabeli „Kokkuvõte üldeelarve rahastamisest omavahendite liikide ja liikmesriikide kaupa”„Kogurahvatulu omavahendite” veerus toodud andmeid. Iga osamaksukohuslase liikmesriigi osamaks on võrdeline selle liikmesriigi kogurahvatulu osaga osamaksukohuslaste liikmesriikide kogurahvatulude koondsummast.

2.   Osamaksete tegemise ajakava

a)	Osalevad liikmesriigid teevad agentuuri üldeelarve rahastamiseks ettenähtud osamaksed kolme võrdse osamaksena asjakohase eelarveaasta 15. veebruariks, 15. juuniks ja 15. oktoobriks.

b)	Paranduseelarve vastuvõtmise korral teevad asjaomased liikmesriigid vajalikud osamaksed 60 päeva jooksul alates osamaksunõude väljasaatmisest.

c)	Iga liikmesriik tasub oma osamakse tegemisega seotud pangakulud.

d)	Kui aastaeelarvet enne novembrit heaks ei kiideta võib agentuur liikmesriigi taotlusel kutsuda nimetatud liikmesriiki ajutiselt üles osamakseid tegema.

Artikkel 17

Kulude juhtimine agentuuri poolt liikmesriikide nimel

1.   Juhtorgan võib tegevjuhi või liikmesriigi ettepanekul otsustada, et liikmesriigid võivad agentuurile ülesandeks teha teatavate toimingute haldamise ja finantsjuhtimise agentuuri töövaldkonna piires.

2.   Juhtorgan võib oma otsusega volitada agentuuri sõlmima lepinguid teatavate liikmesriikide nimel. Juhtorgan võib agentuuri volitada nendelt liikmesriikidelt eelnevalt vajalikke rahalisi vahendeid koguma, et sõlmitud lepingutest kinni pidada.

Artikkel 18

Eelarve täitmine

1.   Agentuuri üldeelarvele kohaldatavad finantssätted on nõukogu võtnud vastu ühehäälselt (5). Juhtorgan vaatab finantssätted ühehäälselt läbi ja muudab neid vajadusel;

2.   Juhtorgan võtab tegevjuhi ettepanekul vajadusel vastu üldeelarve täitmise ja kontrollimise rakenduseeskirjad, eelkõige riigihanke osas, ilma et see piiraks ELi vastavaid eeskirju. Juhtorgan tagab eelkõige, et varustamiskindlusele ning nii kaitsesaladuse kui intellektuaalomandi õiguste kaitsele kehtestatud nõudeid arvestatakse nõuetekohaselt.

3.   Käesolevas artiklis osutatud finantssätteid ja -eeskirju ei kohaldata artiklites 19 ja 20 osundatud ad hoc projektidele ja programmidele.

IV   PEATÜKK

AD HOC PROJEKTID VÕI PROGRAMMID JA SIHTEELARVED

Artikkel 19

A-kategooria (loobumisvõimalusega) ad hoc projektide või programmide ja nendega seotud sihteelarvete heakskiitmine

1.   Üks või mitu osalevat liikmesriiki või tegevjuht võivad esitada juhtorganile agentuuri töövaldkonda kuuluva ad hoc projekti või programmi, mis eeldab osalevate liikmesriikide üldist osavõttu. Juhtorganit teavitatakse esitatud projekti või programmiga seotud sihteelarvest ning kolmandate isikute tõenäolisest panusest.

2.   Kõik osalevad liikmesriigid annavad üldjuhul oma panuse. Nad teavitavad tegevjuhti oma vastavast kavatsusest.

3.   Juhtorgan kiidab ad hoc projekti või programmi loomise heaks.

4.   Juhtorgan võib tegevjuhi või osaleva liikmesriigi ettepanekul otsustada luua komitee nimetatud ad hoc projekti või programmi haldamise ja täitmise kontrollimiseks. Komitee koosneb iga toetava liikmesriigi delegaatidest ning komisjoni esindajast, juhul kui liit annab nimetatud projektile või programmile rahalist toetust. Juhtorgani otsuses täpsustatakse komitee volitused ja kestvus.

5.   Ad hoc projekti või programmi puhul kiidavad juhtorganis kokku tulnud toetavad liikmesriigid heaks:

a)	nimetatud projekti või programmi haldamist reguleerivad eeskirjad;

b)	vajadusel nimetatud projekti või programmiga seotud sihteelarve, osamaksude aluse ja vajalikud rakenduseeskirjad;

c)	kolmandate isikute osaluse lõikes 4 nimetatud komitee töös. Nende osalus ei piira liidu sõltumatust otsuste vastuvõtmisel.

6.   Kui liit annab ad hoc projektile või programmile rahalist toetust, võtab komisjon osa lõikes 5 osutatud otsustest tegutsedes täies kooskõlas liidu üldeelarvele kohaldatavate otsustusmenetlustega.

Artikkel 20

B-kategooria (liitumisvõimalusega) ad hoc projektide või programmide ja nendega seotud sihteelarvete heakskiitmine

1.   Üks või mitu osalevat liikmesriiki võib teavitada juhtorganit oma kavatsusest luua agentuuri tegevusvaldkonda kuuluv ad hoc projekt või programm ning vajadusel sellega seotud sihteelarve. Juhtorganit teavitatakse esitatud projekti või programmi sihteelarvest, kui see on olemas, ja vajadusel sellise projekti või programmi inimressurssidest ning ka kolmandate isikute tõenäolisest panusest.

2.   Koostöövõimaluste maksimeerimise huvides teavitatakse ad hoc projektist või programmist aegsasti kõiki osalevaid liikmesriike, sealhulgas osaluse võimaliku suurendamise alusest, et iga osalev liikmesriik saaks soovi korral üles näidata huvi projektiga liitumise vastu. Projekti või programmi algataja(d) püüavad neisse kaasata võimalikult suurel arvul osalejaid. Osaluse üle otsustavad algatajad igal üksikjuhtumil eraldi.

3.   Seejärel käsitletakse ad hoc projekti või programmi kui agentuuri projekti või programmi, kui juhtorgan ei otsusta teisiti ühe kuu jooksul lõikes 1 osutatud teabe saamisest.

4.   Osalev liikmesriik, kes soovib ad hoc projekti või programmiga liituda hilisemas etapis, teavitab toetavaid liikmesriike oma kavatsustest. Kahe kuu jooksul sellise teate saamisest otsustavad toetavad liikmesriigid omavahel asjaomase liikmesriigi osaluse üle, võttes asjakohaselt arvesse osalevatele liikmesriikidele nimetatud projektist või programmist teavitamisel esitatud alust.

5.   Toetavad liikmesriigid võtavad vastu otsused, mis on vajalikud ad hoc projekti või programmi loomiseks ja teostamiseks, ning vajadusel sellega seotud eelarve. Kui liit annab sellisele projektile või programmile rahalist toetust, võtab komisjon osa käesolevas lõikes osutatud otsustest tegutsedes täies kooskõlas Euroopa Liidu üldeelarvele kohaldatavate otsustusmenetlustega. Toetavad liikmesriigid teavitavad vajadusel juhtorganit pidevalt sellise projekti või programmiga seotud arengutest.

Artikkel 21

Sihteelarvete rahaline toetamine Euroopa Liidu eelarvest

Euroopa Liidu üldeelarvest võib rahalist toetust anda sihteelarvetele, mis on loodud artiklites 19 ja 20 osutatud ad hoc projektide või programmide tarbeks.

Artikkel 22

Kolmandate isikute osalemine

1.   Kolmandad isikud võivad toetada konkreetset vastavalt artiklitele 19 ja 20 loodud ad hoc projekti või programmi ning sellega seotud eelarvet. Vajadusel kiidab juhtorgan kvalifitseeritud häälteenamusega heaks agentuuri ja kolmandate isikute vahelise ajutise korra iga konkreetse projekti või programmi kohta.

2.   Seoses artikli 19 alusel loodud projektidega kiidavad juhtorganis kokku tulnud toetavad liikmesriigid heaks vastavate kolmandate isikute toetust käsitleva vajaliku korra.

3.   Seoses artikli 20 alusel loodud projektidega otsustavad toetavad liikmesriigid vastavate kolmandate isikute toetust käsitleva vajaliku korra.

4.   Kui liit annab ad hoc projektile või programmile rahalist toetust, võtab komisjon osa lõigetes 2 ja 3 osutatud otsuste tegemisest.

V   PEATÜKK

SUHTED KOMISJONIGA

Artikkel 23

Seotus agentuuri tööga

1.   Komisjon on juhtorgani hääleõiguseta liige ning on täiel määral kaasatud agentuuri töösse.

2.   Komisjon võib samuti osaleda agentuuri projektides ja programmides.

3.   Agentuur kehtestab komisjoniga vajaliku halduskorralduse ja töösuhted, eelkõige selleks, et vahetada asjatundlikke kogemusi ja soovitusi valdkondades, milles liidu tegevus omab tähtsust agentuuri missiooni seisukohalt ning milles agentuuri tegevus on oluline liidu tegevuseesmärkide seisukohalt.

4.   Agentuuri ja komisjoni vahel või toetavate liikmesriikide ja komisjoni vahel kehtestatakse vastastikusel kokkuleppel vajalik kord artiklite 15 ja 21 alusel rahalise toetuse andmiseks Euroopa Liidu üldeelarvest iga üksikjuhtumit arvestades.

VI   PEATÜKK

SUHTED KOLMANDATE RIIKIDE, ORGANISATSIOONIDE JA ÜKSUSTEGA

Artikkel 24

Halduskokkulepped ja muud küsimused

1.   Oma tegevuseesmärkide täitmiseks võib agentuur sõlmida halduskokkuleppeid kolmandate riikide, organisatsioonide ja üksustega. Sellised halduskokkulepped hõlmavad eelkõige:

a)	agentuuri ja kolmanda isiku vaheliste suhete põhimõtteid;

b)	agentuuri tööga seotud küsimustes konsulteerimist käsitlevaid sätteid;

c)	julgeolekuküsimusi.

Seejuures austab agentuur EL ühtset institutsioonilist raamistikku ja sõltumatust otsuste tegemisel. Iga selline kokkulepe sõlmitakse juhtorgani poolt nõukogu ühehäälsel heakskiidul.

2.   Agentuur loob tihedad töösuhted OCCARi ja LoI raamkokkuleppe raames loodud vastavate üksustega eesmärgiga vajadusel ning vastastikusel kokkuleppel õigeaegselt kaasata neid üksusi või võtta kasutusele nende põhimõtted ja tavad.

3.   Võimete arendamise mehhanismi (CDM) menetluste kohaldamisega tagatakse võimete vastastikune läbipaistvus ja ühtne areng. Agentuuri ja NATO asjaomaste organite vahelised muud töösuhted määratletakse lõikes 1 osutatud halduskokkuleppes tegutsedes täies kooskõlas ELi ja NATO vahel kehtestatud koostöö- ja konsultatsiooniraamistikuga.

4.   Agentuuril on õigus luua Lõikes 1 osutatud kokkulepete raames töösuhteid organisatsioonide ja üksustega, mida ei ole nimetatud lõigetes 2 ja 3, et hõlbustada nende võimalikku osalemist projektides ja programmides.

5.   Agentuuril on õigus luua lõikes 1 osutatud kokkulepete raames töösuhteid kolmandate riikidega, et hõlbustada nende võimalikku osalemist eriprojektides ja -programmides.

6.   Lääne-Euroopa relvastusgrupi ELi mittekuuluvatele endistele liikmetele tagatakse agentuuri eriprojektide ja -programmide võimalikult suur läbipaistvus, seoses nende asjakohase osalemisega nimetatud projektides ja programmides. Selleks luuakse nõuandekomitee, et anda võimalus seisukohtade ja teabe vahetamiseks agentuuri tegevusvaldkonda kuuluvates ühist huvi pakkuvates küsimustes. Komitee eesistujaks on tegevjuht või tema esindaja. Komiteesse kuuluvad üks esindaja igast osalevast liikmesriigist ja komisjoni esindaja ning WEAG ELi mittekuuluvate endiste liikmete esindajad, nendega kokkulepitava korra kohaselt.

7.   Lõikes 6 osutatud nõuandekomitee tööst võivad taotluse alusel osa võtta ka teised ELi mittekuuluvad NATO liikmed nendega kokkulepitava korra kohaselt.

8.   Lõikes 6 osutatud nõuandekomiteed võib kasutada ka kohana kolmandate isikutega dialoogi pidamiseks agentuuri pädevusse kuuluvates vastastikust huvi pakkuvates eriküsimustes ning tagamaks nende täieliku informeerituse arengutest ühist huvi pakkuvates küsimustes ja tulevase koostöö võimalustest.

VII   PEATÜKK

MUUD SÄTTED

Artikkel 25

Privileegid ja immuniteedid

Tegevjuhi ja agentuuri personali privileegid ja immuniteedid on sätestatud nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate 10. novembri 2004. aasta otsuses Euroopa Kaitseagentuurile ja selle personalile antud privileegide ja immuniteetide kohta.

Agentuuri privileegid ja immuniteedid on sätestatud ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokollis (nr 7) Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta.

Artikkel 26

Läbivaatamisklausel

Agentuuri juht esitab hiljemalt 14. juuliks 2013 juhtorganile aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta, pidades silmas otsuse võimalikku läbivaatamist nõukogus.

Artikkel 27

Õiguslik vastutus

1.   Agentuuri lepingulist vastutust reguleerib asjaomase lepingu suhtes kohaldatav õigus.

2.   Euroopa Liidu Kohtul on pädevus vastavalt agentuuri sõlmitud lepingus sisalduvale vahekohtuklauslile.

3.   Töötajate vastutust agentuuri ees reguleerivad agentuuri töötajate suhtes kohaldatavad eeskirjad.

Artikkel 28

Juurdepääs dokumentidele

Ameti valduses olevate dokumentide suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruses (EÜ) nr 1049/2001 (juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) (6) sätestatud eeskirju.

Artikkel 29

Turvalisus

1.   Agentuur kohaldab nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsusega 2001/264/EÜ (7) vastu võetud nõukogu julgeolekueeskirju.

2.   Agentuur tagab oma välissuhtluses teabevahetuse nõuetekohase turvalisuse.

Artikkel 30

Keelte kasutamise kord

Agentuuri keelte kasutamise korra sätestab nõukogu ühehäälselt.

Artikkel 31

Ühismeetme 2004/551/ÜVJP kehtetuks tunnistamine

Käesolev otsus asendab ühismeedet 2004/551/ÜVJP Euroopa Kaitseagentuuri loomise kohta.

Artikkel 32

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

---

(1)  ELT L 245, 17.7.2004, lk 17.

(2)  Nõukogu 24. septembri 2004. aasta otsus 2004/676/EÜ Euroopa Kaitseagentuuri personalieeskirjade kohta (ELT L 310, 7.10.2004, lk 9).

(3)  Nõukogu 24. septembri 2004. aasta otsus 2004/677/EÜ, millega kehtestatakse liikmesriikidest Euroopa Kaitseagentuuri lähetatud ekspertide ja sõjaväelaste suhtes kohaldatavad eeskirjad (ELT L 310, 7.10.2004, lk 64).

(4)  ELT L 163, 23.6.2007, lk 17.

(5)  Nõukogu 18. septembri 2007. aasta otsus Euroopa Kaitseagentuuri finantseeskirjade ning hankelepingute sõlmimise eeskirjade ja Euroopa Kaitseagentuuri tegevuseelarvest rahalise toetuse andmise eeskirjade kohta (ELT L 269, 12.10.2007, lk 1).

(6)  EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.

(7)  EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1.

---