19.12.2009   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 338/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 73/2009 (1) on kehtestatud finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset juhul, kui prognoosid osutavad, et eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe (2) I lisa rubriigi 2 kohaste turuga seotud kulude ja otsetoetuste vaheülemmäär on antud eelarveaastal ületatud, võttes arvesse 300 000 000 euro suurust kindlusvaru.

(2)

Ülalnimetatud vaheülemmäär katab otsetoetuste kulusid enne kõiki ülekandeid maaelu arenguks ja enne toetuste ümbersuunamist. Seetõttu tuleks määruse (EÜ) nr 73/2009 teksti selgemaks teha, sätestades, et vaheülemmääraga võrreldavates kuludes sisalduvad ka võimalikud ülekanded Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi (EAFRD), millele on osutatud määruse (EÜ) nr 73/2009 artiklis 136, nagu ka nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2007 (millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus)) (3) artikli 190a lõike 2 kohaldamisest tulenevad võimalikud veinisektori ülekanded EAFRDsse.

(3)

Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) (4) volitati komisjoni võtma muu hulgas vastu säte, et käsitleda olukorda, milles põllumajandustootjale kaasneks toetusõiguste jaotamisega ootamatu tulu. Selline olukord võib ette tulla ka määruse (EÜ) nr 73/2009 alusel ja seetõttu tuleks seda käsitleda.

(4)

Määruse (EÜ) nr 1782/2003 alusel otsustasid mõned liikmesriigid rakendada ühtset otsemaksete kava ning osaliselt rakendada ühtset otsemaksete kava piirkondlikul tasandil lamba- ja kitselihasektoris ning veise- ja vasikalihasektoris. Piirkondlikud kaalutlused võivad olla samuti asjakohased määruse (EÜ) nr 73/2009 alusel tehtavate otsuste puhul, et jätkata või kohandada ühtse otsemaksete kava osalist rakendamist kõnealustes sektorites. Seetõttu peaks loodama võimalus kõnealuste otsuste vastuvõtmiseks piirkondlikul tasemel.

(5)

Määrusega (EÜ) nr 73/2009 nähakse ette toetusõiguste jaotamine, kui asjaomases sektoris tegutseval põllumajandustootjal puuduvad toetusõigused. Siiski ei käsitleta kõnealuse sättega piisavalt olukorda, kus asjaomane põllumajandustootja siiski deklareerib tootmisega seotud toetuse ühtsesse otsemaksete kavasse integreerimise esimesel aastal mingi arvu renditud toetusõigusi. Sellisel juhul ei ole põllumajandustootjal võimalik või on ainult osaliselt võimalik aktiveerida uusi jaotatud toetusõigusi, kuna kõik või mõned põllumajandustootja toetuskõlblikud hektarid oleksid juba kasutusele võetud renditud toetusõiguste aktiveerimiseks. Seetõttu on asjakohane näha ette ajutine erand, mille kohaselt tuleks asjaomasele põllumajandustootjale jaotada toetusõigused nende deklareeritud hektarite eest, mis vastavad hektaritele, mis ületavad nende hektarite arvu, mis on deklareeritud renditud toetusõiguste aktiveerimiseks ja/või selliste toetusõiguste aktiveerimiseks, mis annavad õiguse toetusele ilma vastava arvu hektareid deklareerimata. Kõnealuse erandi kohaldamist tuleks piirata olukordadega, kus põllumajandustootja peab jääma põllumajandusliku tegevuse juurde.

(6)

Määruse (EÜ) nr 73/2009 kohaselt pidid liikmesriigid, kes soovivad alates 2010. aastast kohaldada kõnealuses määruses osutatud eritoetuse meetmeid, otsustama 1. augustiks 2009 kõnealuste meetmete rahastamise riiklike ülemmäärade kasutamise üle. Tulenevalt komisjoni poolt nõukogule esitatud 22. juuli 2009. aasta teatisest „Olukord piimaturul aastal 2009” ning pidades silmas piimaturul praegu valitsevat olukorda, on vajalik teha nimetatud tähtajast erand, et võimaldada liikmesriikidel maksta teatud tingimustel alates 2010. aastast piimasektori põllumajandustootjatele eritoetust.

(7)

Määruses (EÜ) nr 73/2009 sätestatakse erand selle määrusega kehtestatud toetuse ülemmäära suhtes teatud juhtudel, kui on kohaldatud määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 69, et maksta ammlehmatoetust. Kõnealuse erandi eesmärk on sätestada piisav üleminekuaeg, et võimaldada sujuvat üleminekut veise- ja vasikalihasektori eritoetuste maksmise uutele eeskirjadele. Seetõttu tuleks selgitada, et kõnealune erand piirdub juhtudega, kui määruse (EÜ) nr 1782/2003 artiklit 69 on kohaldatud peamiselt veise- ja vasikalihasektori toetamiseks.

(8)

Määrusega (EÜ) nr 73/2009 tunnistatakse alates selle jõustumise kuupäevast kehtetuks määrus (EÜ) nr 1782/2003 ja seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009. Määrusega (EÜ) nr 73/2009 nähakse siiski ette määruse (EÜ) nr 1782/2003 jätkuv kohaldamine teatud juhtudel, sealhulgas ühtse otsemaksete kava osalise rakendamise puhul lamba- ja kitselihasektoris. Kõnealuse sektori suhtes ühtse lähenemisviisi tagamiseks tuleks määruse (EÜ) nr 73/2009 vastavat sätet kohaldada hoopis 2009. aastal. Seepärast on asjakohane sätestada üleminekusäte 2009. aastaks lammaste ja kitsede eest tehtavate lisamaksete suhtes.

(9)

Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 73/2009 vastavalt muuta,

1)

Artikli 11 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Selle tagamiseks, et ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kulude ja otsetoetuste rahastamiseks kasutatavad, praegu eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahelise institutsioonidevahelise kokkuleppe (5) I lisa rubriigis 2 sisalduvad summad ei ületaks aastaseid ülemmäärasid, mis on kehtestatud nõukogus 18. novembril 2002 kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate otsusega 2002/929/EÜ Brüsselis 24. ja 25. oktoobril 2002 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu järelduste kohta (6), määratakse kindlaks otsetoetuste kohandamine, kui enne käesoleva määruse artiklitega 7 ja 10 ning määruse (EÜ) nr 378/2007 artikli 1 lõikega 1 ette nähtud toetuste ümbersuunamise kohaldamist osutavad asjaomase I lisa rubriigi 2 kohased antud eelarveaastat käsitlevad eespool nimetatud meetmete rahastamise prognoosid, mida on suurendatud määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklis 190a esitatud summade võrra, käesoleva määruse artiklites 134 ja 135 esitatud ning artiklis 136 osutatud summade võrra, eespool nimetatud aastase ülemmäära ületamisele, võttes arvesse kohaldatavast kõnealusest ülemmäärast allapoole jäävat 300 000 000 euro suurust varu.

2)

Artiklisse 41 lisatakse järgmine lõige:

„6.   Kui liikmesriik kohaldab artiklit 59 või 63, võib ta objektiivsete kriteeriumide alusel ja sellisel viisil, et oleks tagatud põllumajandustootjate võrdne kohtlemine ning turu- ja konkurentsimoonutuste vältimine, näha ette, et põllumajandusettevõtte rendilepingu või selle osa müügi, kinkimise või lõppemise või toetusõiguste müügi, kinkimise või lõppemise korral kantakse osa või kõik toetusõigused või kõnealusele põllumajandustootjale jaotatava toetusõiguste väärtuse suurenemine tagasi riiklikku reservi, kui toetusõiguste jaotamise või suurenemisega kaasneks asjaomasele põllumajandustootjale ootamatu tulu. Kriteeriumid peavad hõlmama vähemalt järgmist:

3)

Artiklit 51 muudetakse järgmiselt:

4)

Artikli 64 lõikele 2 lisatakse järgmised lõigud:

„Erandina kolmandast lõigust jaotatakse asjaomases sektoris tegutsevale põllumajandustootjale, kellel ei ole toetusõigusi, kuid kes siiski deklareerib tootmisega seotud toetuse ühtsesse otsemaksete kavasse integreerimise esimesel aastal teatud arvu renditud toetusõigusi, toetusõiguste arv, mis on võrdne abikõlblike hektarite arvu (mille ta deklareerib) ja renditud toetusõiguste (mille ta deklareerib) arvu vahega. Jaotatud toetusõiguste väärtus määratakse kindlaks, jagades lõike 1 kohaldamisest tuleneva summa jaotatavate toetusõiguste arvuga. Iga jaotatud toetuse väärtus ei tohi siiski ületada 5 000 eurot.

Et tagada pärast käesoleva lõike neljanda lõigu kohaldamist lõike 1 kohaldamisest tuleneva kogu summa jaotamine, jaotatakse asjaomases sektoris tegutsevale põllumajandustootjale toetusõigused, mille ühe toetuse väärtus ei ületa 5 000 eurot. Erandina artiklist 35 annavad kõnealused toetusõigused õiguse ühtse otsemaksete kava kohasele aastasele toetusele ilma vastavat arvu hektareid deklareerimata. Siiski ei tohi kõnealuse erandi kohaldamise teel aktiveeritud toetusõiguste arv ühel aastal ületada toetusõiguste arvu, mis on põllumajandustootja poolt aktiveeritud kooskõlas artikliga 35. Kõnealuse erandi kohaldamine lõpetatakse alates esimesest aastast, mil ja sellises ulatuses, nagu asjaomases sektoris tegutsev põllumajandustootja deklareerib piisava arvu hektareid toetusõiguste aktiveerimiseks või osaliseks aktiveerimiseks kooskõlas artikliga 35. Kõnealused toetusõigused aktiveeritakse olemasolevate abikõlblike hektarite suhtes enne, kui põllumajandustootjale antakse üle toetusõigused pärast toetusõiguste jaotamist kooskõlas käesoleva lõigu esimese lausega.

Käesoleva lõike viienda lõigu kohaldamisest tulenevate toetusõiguste üleandmise korral, välja arvatud tegeliku või eeldatava pärandi teel üleandmise või õigusliku seisundi muutumise tagajärjel, kohaldatakse artiklit 35, kui ülevõtja aktiveerib kõnealused toetusõigused.”

5)

Artikli 67 olemasolev tekst muudetakse lõikeks 1 ja artiklisse lisatakse järgmine lõige:

„2.   Liikmesriigid, kes on kasutanud määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 5. peatüki 1. jaos ette nähtud võimalust kohaldada ühtset otsemaksete kava piirkondlikul tasandil oma territooriumil üksnes osaliselt, võivad kohaldada käesolevat artiklit samal piirkondlikul tasandil.

Iga liikmesriik, kes kohaldab esimeses lõigus sätestatud võimalust, esitab 1. detsembriks 2009 komisjonile järgmise teabe:

Liikmesriigid vastavad komisjoni taotlustele täiendavate selgituste saamiseks esitatud teabe kohta ühe kuu jooksul.

Komisjon kasutab käesoleva lõike teise lõigu punktis a osutatud summasid alusena asjaomaste liikmesriikide jaoks artiklis 40 osutatud riikliku ülemmäära kohandamisel, nagu on sätestatud käesolevas artiklis.”

6)

Artiklit 69 muudetakse järgmiselt:

7)

Artikli 131 lõikesse 1 lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud tähtaeg 1. august 2009 asendatakse 1. jaanuariga 2010 ühtset pindalatoetuse kava kohaldavate uute liikmesriikide puhul, kes otsustavad maksta alates 2010. aastast artikli 68 lõike 1 punktis b sätestatud toetust piimasektori põllumajandustootjatele, tingimusel et toetust rahastatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 punktiga a.”

8)

VII jaotise 2. peatükki lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 146

Lamba- ja kitsetoetused 2009. aastal

2009. aastal võivad liikmesriigid, kes on maksnud toetusi lamba- ja kitselihasektoris määruse (EÜ) nr 1782/2003 III jaotise 5. peatüki 2. jao kohaselt, säilitada kuni 50 % käesoleva määruse artiklis 41 osutatud riiklike ülemmäärade sellest osast, mis vastab määruse (EÜ) nr 1782/2003 VI lisas loetletud lamba- ja kitsetoetustele.

Sel juhul ja määruse (EÜ) nr 1782/2003 artikli 64 lõikes 2 kehtestatud ülemmäära piires maksab asjaomane liikmesriik 2009. aastal põllumajandustootjatele lisatoetust.

Lisatoetust makstakse lambaid ja kitsi kasvatavatele põllumajandustootjatele määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV jaotise 11. peatükis sätestatud tingimustel.”

9)

Artikli 146 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kõnealuse määruse artikli 20 lõiget 2, artikli 64 lõiget 2, artikleid 66, 68, 68a, 68b ja 69, artikli 70 lõike 1 punkti b ja lõiget 2 ning IV jaotise 1. peatükki (kõva nisu), 5. peatükki (energiakultuuride toetus), 7. peatükki (piimatoetus), 10. peatükki (põllukultuuride pindalatoetus), 10b. peatükki (oliivisalude toetus), 10c. peatükki (tubakatoetus) ja 10d. peatükki (humala pindalatoetus) kohaldatakse siiski edasi 2009. aastal.”