30.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 399/1

(1)

Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks loomiseks peab ühendus muu hulgas võtma piiriülese mõjuga tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud siseturu nõuetekohaseks toimimiseks.

(2)

Vastavalt asutamislepingu artikli 65 punktile c peavad need meetmed muu hulgas hõlmama tsiviilasjade lahendamise tõrgeteta sujumiseks takistuste kõrvaldamist, vajaduse korral edendades liikmesriikides kohaldatavate tsiviilkohtumenetlusnormide kokkusobivust.

(3)

Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere kohtumisel kutsuti nõukogu ja komisjoni üles valmistama ette uusi õigusakte küsimustes, mis on ladusa õigusalase koostöö ja õiguskaitsele tõhusama juurdepääsu seisukohalt vältimatud ning viidati sellega seoses konkreetselt rahalisele maksekäsule.

(4)

30. novembril 2000. aastal võttis nõukogu vastu komisjoni ja nõukogu ühisprogrammi, mis käsitleb meetmeid tsiviil- ja kaubandusasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks (3). Programm näeb ette võimaluse rakendada kohtuotsuste tegemisel ühenduse piires konkreetsetes valdkondades ühenduses sätestatud eri-, ühetaolist või ühtlustatud menetlust, sealhulgas vaidlustamata nõuete osas. Seda arendati edasi 5. novembri 2004. aasta Euroopa Ülemkogul vastu võetud Haagi programmis, milles kutsutakse üles jätkama aktiivselt tööd Euroopa maksekäsuga.

(5)

20. detsembril 2002. aastal võttis komisjon vastu rohelise raamatu Euroopa maksekäsumenetluse ja meetmete kohta, mis lihtsustavad ja kiirendavad väikesi nõudeid käsitlevaid kohtuvaidlusi. Roheline raamat käivitas konsultatsiooni ühetaolise või ühtlustatud vaidlustamata nõuete sissenõudmise Euroopa menetluse võimalike eesmärkide ja tunnusjoonte kohta.

(6)

Tõrgeteta ja tõhus maksmata võlgade sissenõudmine, mille puhul ei esine õiguslikke vastuolusid, on üliolulise tähtsusega Euroopa Liidu ettevõtjate jaoks, kuna maksete hilinemine on peamine maksejõuetuse põhjus, mis ohustab ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate, püsimajäämist ja põhjustab suure hulga töökohtade kadumise.

(7)

Kõik liikmesriigid püüavad vaidlustamata nõuete massilise sissenõudmise küsimust lahendada ning enamik riike teeb seda lihtsustatud maksekäsumenetluse kaudu, kuid on olemas olulised erinevused nii nende siseriiklike õigusaktide sisus kui riigisiseste menetluste toimimises. Lisaks on olemasolevad menetlused sageli kas vastuvõetamatud või rakendamatud piiriüleste juhtumite puhul.

(8)

See põhjustab takistusi tõhusa õiguskaitse saamisele piiriüleste juhtumite korral ning moonutab konkurentsi siseturul, kuna võlausaldajate käsutuses olevad menetlused on erinevates liikmesriikides erineva tõhususega, mille tõttu on vaja ühenduse õigusakte, mis tagavad võlausaldajatele ja võlgnikele võrdsed võimalused kogu Euroopa Liidus.

(9)

Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja kiirendada kohtuvaidlusi ning vähendada kohtukulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse, ning lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist.

(10)

Käesoleva määrusega kehtestatud menetlus peaks kujutama endast lisa- ja valikulist vahendit nõude esitajale, kellel on jätkuvalt võimalus kasutada siseriikliku õigusega sätestatud menetlust. Seega ei asenda ega ühtlusta käesolev määrus olemasolevaid mehhanisme vaidlustamata nõuete sissenõudmiseks siseriikliku õiguse alusel.

(11)

Menetlus peaks kohtu ja poolte vahelises teabevahetuses võimalikult suures ulatuses tuginema tüüpvormide kasutamisele, et hõlbustada selle haldamist ja võimaldada automaatse andmetöötluse kasutamist.

(12)

Liikmesriigid peaksid otsustamisel, milliste kohtute pädevusse kuulub Euroopa maksekäsu väljaandmine, võtma asjakohaselt arvesse vajadust tagada õiguskaitse kättesaadavus.

(13)

Euroopa maksekäsu avalduses peaks nõude esitaja olema kohustatud esitama teavet, mis on nõude selgeks määratlemiseks ja põhjendamiseks piisav, et asetada kostja olukorda, kus ta saab teha teadliku otsuse nõude vaidlustamise või vaidlustamata jätmise kohta.

(14)

Sellega seoses peaks nõude esitaja olema kohustatud esitama nõuet toetavate tõendite kirjelduse. Selleks peaks taotluse vorm sisaldama põhjalikku loetelu võimalikest tõendiliikidest, mida tavaliselt rahaliste nõuete toetamiseks esitatakse.

(15)

Euroopa maksekäsu avalduse esitamisega peaks kaasnema kõigi asjakohaste kohtukulude tasumine.

(16)

Kohus peaks vaatama avalduse, sealhulgas kohtualluvuse küsimuse ja tõendite kirjelduse läbi avalduses esitatud teabe alusel. See võimaldab kohtul kontrollida prima facie nõude sisu, et kõrvaldada muu hulgas selgelt põhjendamatud nõuded ja vastuvõetamatud avaldused. Läbivaatamist ei pea teostama kohtunik.

(17)

Avalduse tagasilükkamist ei saa vaidlustada. See ei välista aga avalduse tagasilükkamisotsuse võimalikku läbivaatamist sama astme kohtus vastavalt siseriiklikule õigusele.

(18)

Euroopa maksekäsk peaks teavitama kostjat tema valikutest, kas maksta maksekäsuga ette nähtud summa nõude esitajale või saata 30 päeva jooksul vastuväide, kui ta soovib nõuet vaidlustada. Lisaks täielikule teabele hageja poolt esitatud nõude kohta tuleks kostjat teavitada ka Euroopa maksekäsu õiguslikust iseloomust ja eelkõige nõude vaidlustamata jätmise tagajärgedest.

(19)

Liikmesriikide vaheliste erinevuste tõttu tsiviilkohtumenetlusnormides ning eriti dokumentide kättetoimetamist reguleerivates eeskirjades on vaja sätestada seoses Euroopa maksekäsumenetlusega kohaldatavad miinimumstandardite konkreetsed ja üksikasjalikud määratlused. Eelkõige ei tuleks seoses nende standardite täitmisega pidada piisavaks mis tahes õiguslikul fiktsioonil põhinevat Euroopa maksekäsu kättetoimetamismeetodit.

(20)

Kõiki artiklites 13 ja 14 kirjeldatud kättetoimetamismeetodeid iseloomustab kas täielik kindlus (artikkel 13) või väga suur tõenäosus (artikkel 14), et kättetoimetatud dokument on jõudnud adressaadini.

(21)

Artikli 14 lõike 1 punktide a ja b kohast isiklikku kättetoimetamist teistele isikutele kui kostja tuleks käsitada vastavate sätete tingimuste täitmisena vaid juhul, kui kõnealused isikud on Euroopa maksekäsu tegelikult kätte saanud/vastu võtnud.

(22)

Artiklit 15 kohaldatakse juhtudel, kui kostjal ei ole võimalik end ise kohtus esindada, nagu näiteks juriidiliste isikute puhul, ning kui teda esindama volitatud isik määratakse vastavalt seadusele, nagu ka juhtudel, kui kostja on volitanud vastavat juhtumit käsitleval kohtuistungil end esindama teise isiku, eelkõige advokaadi.

(23)

Kostja võib vastuväite esitamisel kasutada käesolevas määruses sätestatud tüüpvormi. Kohtud peaksid aga arvesse võtma mis tahes muul viisil kirjalikult esitatud vastuväidet, kui see on selgelt sõnastatud.

(24)

Ettenähtud ajavahemiku jooksul esitatud vastuväide peaks lõpetama Euroopa maksekäsumenetluse ja viima asja käsitlemise automaatselt üle tavaliseks tsiviilkohtumenetluseks, välja arvatud juhul, kui hageja on selgesõnaliselt taotlenud sellisel juhul menetluse lõpetamist. Käesoleva määruse kohaldamisel ei peaks mõistet “tavaline tsiviilkohtumenetlus” ilmtingimata tõlgendama siseriikliku õiguse tähenduses.

(25)

Pärast vastuväite esitamise tähtaja möödumist peaks kostjal olema teatud erandjuhtudel õigus taotleda Euroopa maksekäsu läbivaatamist. Läbivaatamine erandjuhtudel ei peaks tähendama, et kostjale antakse veelkordne võimalus nõude vaidlustamiseks. Läbivaatamismenetluse käigus tuleks nõude sisu hinnata üksnes sellises ulatuses, mis tuleneb kostja poolt teatavaks tehtud erandlikest asjaoludest. Muude erandlike asjaolude hulka võib kuuluda olukord, mil Euroopa maksekäsu aluseks olid maksekäsu avalduses esitatud valeandmed.

(26)

Artikliga 25 hõlmatud kohtukulude hulka ei peaks kuuluma näiteks advokaatide tasud või kulud, mis on seotud dokumentide kättetoimetamisega muude asutuste kui kohtu poolt.

(27)

Liikmesriigi kohtu poolt välja antud täidetavaks muutunud Euroopa maksekäsku tuleks selle täitmise eesmärgil vaadelda kui maksekäsku, mis on välja antud liikmesriigi poolt, kus selle täitmist taotletakse. Vastastikune usaldus õigusemõistmisse liikmesriikides õigustab ühe liikmesriigi kohtu antavat hinnangut, et kõik Euroopa maksekäsu väljastamise tingimused on täidetud, mis võimaldab maksekäsu täitmist kõikides teistes liikmesriikides ilma menetluse miinimumstandardite nõuetekohase rakendamise kohtuliku läbivaatuseta liikmesriigis, kus maksekäsk täidetakse. Ilma et see piiraks käesoleva määruse ning eelkõige artikli 22 lõigetes 1 ja 2 ning artiklis 23 ette nähtud miinimumstandardite kohaldamist, peaksid eeskirjad Euroopa maksekäsu täitmiseks jääma jätkuvalt siseriikliku õiguse reguleerimisalasse.

(28)

Tähtaegade arvutamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad. (4) Kostjat tuleks selles osas nõustada ja teda teavitada, et tähtaja arvutamisel võetakse arvesse selle liikmesriigi riigipühi, kus Euroopa maksekäsu väljastanud kohus asub.

(29)

Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt vaidlustamata rahaliste nõuete kiire ja tõhusa ühtse sissenõudmismehhanismi loomist Euroopa Liidus, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning seetõttu on seda määruse ulatuse ja mõju tõttu parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(30)

Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (5)

(31)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Ühendkuningriik ja Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.

(32)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele,

a)

lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada menetluskulusid vaidlustamata rahalisi nõudeid käsitlevate piiriüleste juhtumite korral, luues Euroopa maksekäsumenetluse,

ning

b)

lubada Euroopa maksekäskude vaba ringlust kõikjal liikmesriikides, kehtestades miinimumstandardid, mille järgimine võimaldab maksekäsu täitmise liikmesriigis vältida mis tahes ebavajalikke vahemenetlusi enne maksekäsu tunnustamist ja täitmist.

a)

abielusuhetest tulenevate varaliste õiguste, testamentide ja pärimise suhtes;

b)

pankrotimenetluste, maksejõuetute äriühingute või teiste juriidiliste isikute likvideerimismenetluste, kohtulike kokkulepete, kompromissi tegemise ja muude sarnaste menetluste suhtes;

c)

sotsiaalkindlustuse suhtes;

d)

lepinguvälistest kohustustest tulenevate nõuete suhtes, välja arvatud kui:

1.

“päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus Euroopa maksekäsk on välja antud;

2.

“maksekäsu täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus taotletakse Euroopa maksekäsu täitmist;

3.

“kohus” – liikmesriigi ametiasutus, kes on pädev Euroopa maksekäsu osas või sellega seotud küsimustes;

4.

“päritoluriigi kohus” – kohus, kes annab välja Euroopa maksekäsu.

a)

poolte ning, kui see on asjakohane, nende esindajate nimed ja aadressid ning selle kohtu nimetus ja aadress, kellele avaldus esitatakse;

b)

nõude suurus, sealhulgas põhinõue ning, kui see on asjakohane, intress, leppetrahvid ja kulud;

c)

kui nõudelt taotletakse intressi, intressimäär ning ajavahemik, millelt intressi nõutakse, välja arvatud juhul, kui päritoluliikmesriigi õiguse kohaselt lisatakse põhinõudele automaatselt seadusjärgne intress;

d)

hagi alus, sealhulgas hagi aluseks olevate asjaolude kirjeldus ning, kui see on asjakohane, nõutav intress;

e)

nõuet toetavate tõendite kirjeldus;

f)

kohtualluvuse alused,

ning

g)

asja piiriülene olemus artikli 3 tähenduses.

a)

ei ole täidetud artiklites 2, 3, 4, 6 ja 7 sätestatud tingimused,

või

b)

nõue on selgelt põhjendamatu,

või

c)

nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt artikli 9 lõike 2 alusel täpsustatud tähtajaks,

või

d)

nõude esitaja ei saada oma vastust kohtu poolt ette nähtud tähtajaks või ei nõustu kohtu ettepanekuga vastavalt artiklile 10.

a)

maksta nõude esitajale maksekäsus osutatud summa,

või

b)

keelduda maksekäsu täitmisest, esitades päritoluriigi kohtusse vastuväite, mis on saadetud 30 päeva jooksul alates maksekäsu kostjale kättetoimetamisest.

a)

maksekäsk anti välja ainult nõude esitaja poolt esitatud teabe põhjal, mille õigsust kohus ei ole kontrollinud;

b)

juhul kui kohtule ei esitata vastuväidet vastavalt artiklile 16, muutub maksekäsk täidetavaks;

c)

kui esitatakse vastuväide, jätkub menetlus päritoluliikmesriigi pädevates kohtutes tavalise tsiviilkohtumenetluse korras, välja arvatud juhul, kui nõude esitaja on sõnaselgelt taotlenud sel juhul menetluse lõpetamist.

a)

isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kostja poolt alla kirjutatud kättesaamistõend, millel on kättesaamise kuupäev;

b)

isiklik kättetoimetamine, mida tõendab kätte toimetanud pädeva isiku poolt alla kirjutatud ja kättetoimetamise kuupäevaga teatis selle kohta, et kostja on dokumendi kätte saanud või keeldunud seda vastu võtmast ilma õigusliku põhjenduseta;

c)

posti teel kättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud kostja;

d)

elektrooniliste vahendite, nagu faksi või elektronposti teel kättetoimetamine, mida tõendab kättetoimetamise kuupäevaga kättesaamistõend, millele on alla kirjutanud ning mille on tagastanud kostja.

a)

isiklik kättetoimetamine kostja kodusel aadressil isikutele, kes elavad kostjaga samas leibkonnas või töötavad seal;

b)

füüsilisest isikust ettevõtja või juriidilise isiku korral isiklik kättetoimetamine kostja äriruumides isikutele, kes on kostjaga seotud töölepingu või mõne muu sarnase lepingu alusel;

c)

maksekäsu toimetamine kostja postkasti;

d)

maksekäsu toimetamine postkontorisse või pädevasse ametiasutusse ning kostja postkasti vastava kirjaliku teate jätmine, eeldusel et kirjalik teade sedastab selgelt dokumendi kohtuliku iseloomu või viitab sellele, et kättetoimetamine loetakse toimunuks teate jätmisega ning seades jooksvad tähtajad;

e)

kättetoimetamine posti teel ilma kättesaamistõendita vastavalt lõikele 3, kui kostja aadress on päritoluliikmesriigis;

f)

elektrooniliste vahendite abil, mida tõendab automaatne kinnitus, eeldusel et kostja on eelnevalt selgesõnaliselt vastava kättetoimetamisviisiga nõustunud.

a)

kätte toimetanud pädeva isiku allakirjutatud dokumendiga, millele on märgitud:

või

b)

lõike 1 punktide a ja b eesmärgil kättesaamiskinnitusega isikult, kellele dokument kätte toimetati.

a)

või

b)

kostjat takistasid nõude vaidlustamisel vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud,

a)

päritoluriigi kohtus täidetavaks tunnistatud Euroopa maksekäsu koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele,

ning

b)

vajadusel Euroopa maksekäsu tõlge maksekäsu täitmise liikmesriigi ametlikku keelde või, kui kõnealuses liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, selles kohas, kus maksekäsu täitmist taotletakse, toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde või ühte ametlikest keeltest vastavalt asjaomase liikmesriigi õigusele, või muusse keelde, mille aktsepteerimisest maksekäsu täitmise liikmesriik on teatanud. Iga liikmesriik võib teatavaks teha Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles koostatud Euroopa maksekäskusid ta võib aktsepteerida. Tõlke tõestab isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.

a)

varasem otsus või määrus käsitles samu asjaolusid samade osapoolte vahel,

ning

b)

varasem otsus või määrus vastab tingimustele, mis on vajalikud selle tunnustamiseks maksekäsu täitmise liikmesriigis,

ning

c)

vastuolu ei olnud võimalik esitada vastuväitena päritoluliikmesriigi kohtumenetluse käigus.

a)

piirduda täitemenetlusel kaitsemeetmete võtmisega,

või

b)

määrata täitmise tingimuseks kindla suurusega tagatise andmise,

või

c)

erandlikel asjaoludel täitemenetluse peatada.

a)

nõude esitajale Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel;

b)

kostjale Euroopa maksekäsu suhtes vastuväite esitamisel.

a)

dokumentide kättetoimetamise kulud,

ning

b)

milliste ametiasutuste pädevusse kuulub täitmine artiklite 21, 22 ja 23 kohaldamisel,

a)

milliste kohtute pädevusse kuulub Euroopa maksekäsu väljaandmine;

b)

läbivaatamismenetlus ja pädevad kohtud artikli 20 kohaldamisel;

c)

millised sidevahendid on neile Euroopa maksekäsumenetluse puhul vastuvõetavad ning kohtutele kättesaadavad;

d)

artikli 21 lõike 2 punkti b kohaselt aktsepteeritud keeled.