Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32006R1117

    Komisjoni määrus (EÜ) nr 1117/2006, 20. juuli 2006 , milles käsitletakse tapatoetuse ja lisatasu maksmist veterinaarmeetmete raames, millega nähakse ette loomade tapmine Madalmaades

    ELT L 199, 21.7.2006, p. 9–10 (ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, NL, PL, PT, SK, SL, FI, SV)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 12/03/2014

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2006/1117/oj

    21.7.2006   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 199/9


    KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1117/2006,

    20. juuli 2006,

    milles käsitletakse tapatoetuse ja lisatasu maksmist veterinaarmeetmete raames, millega nähakse ette loomade tapmine Madalmaades

    EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

    võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 50 teist taanet,

    ning arvestades järgmist:

    (1)

    Suu- ja sõrataudi puhangute ajal Madalmaades 2001. aastal ning veiste spongioosse entsefalopaatia puhangute ajal 2001–2003 saadeti veised tapmiseks tapamajadesse.

    (2)

    Madalmaade ametiasutused tühistasid tapamajas tapetud loomade eest antava tapatoetuse, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikliga 11, ning lisamaksed, mis on ette nähtud sama määruse artikliga 14. Nende loomade kasvatajad oleksid võinud siiski saada otsetoetusi tingimusel, et kõnealuste loomade puhul on abikõlblikkuse tingimused täidetud.

    (3)

    Selleks et vastata tootjate õiguspärasele ootusele, tuleks lubada tapatoetuse ja lisamaksete maksmist kuni 15. oktoobrini 2006 nende loomade puhul, kes tapeti tapamajades 2001. aasta suu- ja sõrataudi puhangu ajal vastavalt nõukogu 18. novembri 1985. aasta direktiivile 85/511/EMÜ (millega kehtestatakse ühenduse meetmed suu- ja sõrataudi tõrjeks). (2)

    (4)

    Samal põhjusel tuleks see võimalus ette näha ka nende loomade puhul, kes tapeti tapamajades 2000., 2001., 2002. ja 2003. aastal veiste spongioosse entsefalopaatia ajal võetud kontrollimeetmete raames vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta direktiivile 90/425/EMÜ (milles käsitletakse ühendusesiseses kaubanduses teatavate elusloomade ja toodete suhtes seoses siseturu väljakujundamisega kohaldatavaid veterinaar- ja zootehnilisi kontrolle) (3) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 999/2001 (millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad). (4)

    (5)

    Otsetoetusi reguleerivad määruse (EÜ) nr 1254/1999 sätted tunnistati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1782/2003 (5) kehtetuks alates 1. jaanuarist 2005. Seetõttu ei või nende sätete põhjal enam lubada käesolevas määruses osutatud meetmeid ning see põhjustab spetsiifilise probleemi.

    (6)

    Tuleks ette näha, et käesoleva määruse kohaselt tehtud makseid tuleks eraldada ülemmäära ja kogusumma piires.

    (7)

    Tapatoetuse ja lisatasu summad võiksid olla lisatud nende loomade väärtusele, mille alusel määratakse hüvitis, mida eraldatakse vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsusele 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (6) j a komisjoni 16. augusti 2001. aasta otsusele 2001/652/EÜ (ühenduse rahalise toetuse kohta 2001. aastal Madalmaades esinenud suu- ja sõrataudi likvideerimiseks). (7) Sellisel juhul põhjustaksid tapatoetus ja lisatasu abisaajate ülemäärase hüvitamise. Tuleks ette näha, et Madalmaade pädevad ametiasutused teevad enne tapatoetuse ja lisatasu määramist kindlaks, et ülemäärast hüvitamist ei toimu.

    (8)

    Arvesse võttes, et käesoleva määruse eesmärk on reguleerida 2000.–2003. aastaga seotud olukorda, tuleks ette näha selle viivitamatu jõustumine.

    (9)

    Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    1.   Tapatoetust ja lisatasu võib Madalmaades eraldada kuni 15. oktoobrini 2006 nende loomade puhul, kes direktiivi 85/511/EMÜ kohaselt tapeti tapamajas 2001. aasta suu- ja sõrataudi puhangu ajal.

    2.   Tapatoetust ja lisatasu võib samuti eraldada loomade puhul, kes tapeti tapamajades veiste spongioosse entsefalopaatia ajal võetud kontrollimeetmete raames vastavalt direktiivile 90/425/EMÜ ja määrusele (EÜ) nr 999/2001 ajavahemikus alates 1. jaanuarist 2000 kuni 31. detsembrini 2003.

    Artikkel 2

    1.   Tapatoetuse eraldamisel tagavad Madalmaade pädevad ametiasutused, et loomad on tapmise ajal vastanud järgmistele abikõlblikkuse tingimustele:

    a)

    pullid, härjad, lehmad ja mullikad olid vähemalt kaheksa kuu vanused;

    b)

    vasikad olid vähemalt ühe kuu, kuid mitte üle seitsme kuu vanused.

    Lisatasu makstakse tootjatele, kes on loomi hoidnud vähemalt kahekuise ooteaja vältel, mis lõpeb vähem kui kuu aega enne loomade tapmist.

    2.   Tapatoetus määratakse riikliku kasutamata ülemmäära piires, mis täiskasvanud veiste puhul on aasta kohta 1 207 849 ja vasikate puhul 1 198 113.

    Toetuse summa lõike 1 punktis a osutatud abikõlbliku looma kohta on 27 eurot 2000. aastal, 53 eurot 2001. aastal ning 80 eurot 2002. ja 2003. aastal.

    Toetuse summa lõike 1 punktis b osutatud abikõlbliku looma kohta on 17 eurot 2000. aastal, 33 eurot 2001. aastal ning 50 eurot 2002. ja 2003. aastal.

    Artikkel 3

    Madalmaade pädevad ametiasutused teevad lisamakseid looma kohta ja annavad tapatoetust ühiku kohta objektiivsete kriteeriumide põhjal, võttes eelkõige arvesse erilisi tootmisstruktuure ja tingimusi ning tagades tootjate võrdse kohtlemise ning vältides turu- ja konkurentsimoonutusi. Makseid ei seota turuhindade kõikumisega.

    Lisamakseid eraldatakse kasutamata kogusumma piires, mis on 8,4 miljonit eurot 2000. aasta kohta, 16,9 miljonit eurot 2001. aasta kohta ning 25,3 miljonit eurot 2002. ja 2003. aasta kohta.

    Artikkel 4

    Tapatoetused ja lisamaksed eraldatakse tingimusel, et neid ei ole lisatud väärtusele, mida kasutati selleks, et määrata kindlaks hüvitis asjaomaste loomade puhul vastavalt otsusele 90/424/EMÜ ja otsusele 2001/652/EMÜ, ning et neid ei ole makstud.

    Artikkel 5

    Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

    Brüssel, 20. juuli 2006

    Komisjoni nimel

    komisjoni liige

    Mariann FISCHER BOEL


    (1)  EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

    (2)  EÜT L 315, 26.11.1985, lk 11. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 807/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 36).

    (3)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

    (4)  EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1041/2006 (ELT L 187, 8.7.2006, lk 10).

    (5)  ELT L 270, 21.10.2003, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 953/2006 (ELT L 175, 29.6.2006, lk 1).

    (6)  EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud otsusega 2006/53/EÜ (ELT L 29, 2.2.2006, lk 37).

    (7)  EÜT L 230, 28.8.2001, lk 8.


    Top