16.3.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 69/67

(1)

Käesoleva raamotsuse eesmärgiks on arendada koostööd kohtuasutuste ja muude pädevate asutuste, sealhulgas liikmesriikide politsei- ja muude spetsialiseeritud õiguskaitseorganite vahel liikmesriikide kriminaalõiguse ühtlustamise kaudu infosüsteemide vastu suunatud rünnete valdkonnas.

(2)

On tõendeid infosüsteemide vastu suunatud, eelkõige organiseeritud kuritegevuse ohust tulenevate rünnete kohta ja mure infosüsteemide kui liikmesriikide olulise infrastruktuuri osa vastu suunatud potentsiaalsete terrorirünnakute pärast kasvab. See on ohuks turvalisema infoühiskonna ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala saavutamisel ning nõuab seega reageerimist Euroopa Liidu tasandil.

(3)

Nimetatud ohtudele reageerimiseks on vaja terviklikku lähenemist võrgu- ja infoturbele, nagu rõhutatakse e-Euroopa tegevuskavas, komisjoni teatises “Võrgu- ja infoturve: Euroopa lähenemisviisi ettepanek” ning nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta resolutsioonis võrgu- ja andmeturbe valdkonna ühise lähenemisviisi ja erimeetmete kohta. (2)

(4)

Vajadust suurendada teadlikkust infoturbega seotud probleemide suhtes ja anda praktilist abi rõhutati ka Euroopa Parlamendi 5. septembri 2001 resolutsioonis.

(5)

Märkimisväärsed lüngad ja erinevused liikmesriikide kõnealuse valdkonna õigusaktides võivad takistada organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastast võitlust ning raskendada tõhusat politsei- ja õigusalast koostööd infosüsteemide vastu suunatud rünnete valdkonnas. Kaasaegsete infosüsteemide riikidevahelise ja piirideta olemuse tõttu on ründed nimetatud süsteemide vastu sageli piiriülese iseloomuga, rõhutades seega kiireloomulist vajadust antud valdkonna kriminaalõiguse edasise ühtlustamise järele.

(6)

Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas selle kohta, kuidas kõige paremini rakendada Amsterdami lepingu vabadusel, turvalisusel ja õiglusel rajanevat ala käsitlevaid sätteid, (3) Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere istungil ja Euroopa Ülemkogu 19. ja 20. juuni 2000. aasta Santa Maria da Feira istungil, komisjoni “tulemustabelis” ning Euroopa Parlamendi 19. mai 2000. aasta resolutsioonis tõdetakse vajadust kõrgtehnoloogiaga seotud kuritegevuse vastu suunatud seadusandliku tegevuse, sealhulgas ühiste määratluste, inkrimineerimiste ja sanktsioonide järele ning kutsutakse üles sellist tegevust ellu viima.

(7)

Tuleb täiendada rahvusvaheliste organisatsioonide tööd, eelkõige Euroopa Nõukogu tööd kriminaalõiguse ühtlustamisel ja G8 tööd riikidevahelise koostöö arendamisel kõrgtehnoloogiaga seotud kuritegevuse valdkonnas, luues selleks Euroopa Liidus antud valdkonda käsitleva ühise lähenemisviisi. Nimetatud üleskutset arendati edasi komisjoni poolt nõukogule, Euroopa Parlamendile, majandus- ja sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele adresseeritud teatises “Turvalisema infoühiskonna poole, parandades infoinfrastruktuuride turvalisust ja võideldes arvutikuritegevuse vastu”.

(8)

Infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitlevat kriminaalõigust tuleks ühtlustada, et tagada võimalikult tihe politsei- ja õigusalane koostöö infosüsteemide vastu suunatud rünnetega seotud kuritegude valdkonnas ning aidata kaasa organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastasele võitlusele.

(9)

Kõik liikmesriigid on ratifitseerinud 28. jaanuari 1981. aasta Euroopa Nõukogu isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni. Käesoleva raamotsuse kohaldamise kontekstis töödeldud isikuandmed peaksid olema kaitstud vastavalt nimetatud konventsiooni põhimõtetele.

(10)

Ühised määratlused selles valdkonnas, eelkõige seoses infosüsteemide ja arvutiandmetega, on olulised tagamaks liikmesriikides järjekindlat lähenemisviisi käesoleva raamotsuse kohaldamisel.

(11)

Tuleb saavutada ühine lähenemisviis kuritegude koosseisu tunnuste suhtes, määratledes selleks ühised süüteod seoses ebaseadusliku infosüsteemi sisenemisega, ebaseadusliku süsteemi sekkumisega ja ebaseadusliku andmetesse sekkumisega.

(12)

Arvutikuritegevuse vastase võitluse huvides peaks iga liikmesriik tagama tõhusa õigusalase koostöö artiklites 2, 3, 4 ja 5 nimetatud tegevustel põhinevate kuritegude osas.

(13)

Tegevuste kuritegelikeks tunnistamisel tuleb hoiduda liialdamisest, eelkõige väheoluliste juhtumite puhul, ning samuti tuleb vältida õiguse omajate ja volitatud isikute tegevuste kuritegelikuks tunnistamist.

(14)

Liikmesriikidel tuleb sätestada sanktsioonid infosüsteemide vastu suunatud rünnete suhtes. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(15)

Asjakohane on sätestada rangemad karistused juhtumiteks, kui infosüsteemi vastu suunatud rünne toimub kuritegelikus ühenduses, nagu on määratletud 21. detsembri 1998. aasta ühismeetmes 98/733/JSK Euroopa Liidu liikmesriikides kuritegelikku ühendusse kuulumise tunnistamise kohta kuriteoks. (4) Samuti on asjakohane sätestada rangemad karistused juhtumiteks, kui selline rünne on põhjustanud olulist kahju või mõjutanud olulisi huve.

(16)

Samuti tuleks ette näha meetmed liikmesriikide vahelise koostöö arendamiseks eesmärgiga tagada infosüsteemide vastu suunatud rünnete vastane tõhus tegutsemine. Seega peaks liikmesriigid info vahetamiseks kasutama operatiivsete kontaktpunktide olemasolevat võrgustikku, millele on osutatud nõukogu 25. juuni 2001 soovituses ööpäevaringsete kontaktpunktide kohta kõrgtehnoloogiaga seotud kuritegevuse vastu võitlemisel. (5)

(17)

Kuna käesoleva raamotsuse eesmärke – tagada kõikides liikmesriikides infosüsteemide vastu suunatud rünnete sanktsioneerimine tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristuste abil ning õigusalase koostöö arendamine ja soodustamine potentsiaalsete raskuste kõrvaldamise teel – ei suuda liikmesriigid täielikult saavutada, sest eeskirjad peavad olema ühised ja kooskõlas ning on seega paremini saavutatavad liidu tasandil, võib liit vastu võtta meetmeid vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(18)

Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib põhimõtteid, mida tunnustatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja mis on kajastatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle II ja VI peatükis,

a)

Infosüsteem – seade või omavahel ühendatud või seotud seadmete rühm, mille hulgast üks või mitu seadet teostavad vastavalt programmile arvutiandmete automaattöötlust; samuti nimetatud seadme või seadmete rühma salvestatud, töödeldud, välja võetud või edastatud arvutiandmed, mis on vajalikud kõnealuse seadme või seadmete rühma toimimiseks, kasutamiseks, kaitseks ja hoolduseks.

b)

Arvutiandmed – igasugune faktide, teabe või mõistete esitamine infosüsteemis töötlemiseks sobivas vormis, sealhulgas programm, mille abil saab infosüsteemi panna ülesannet täitma.

c)

Juriidiline isik – üksus, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele õigusaktidele, välja arvatud riigid või teised riigivõimu teostavad avalik-õiguslikud organid ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

d)

Õigusliku aluseta – süsteemi või selle osa omaniku või selle suhtes muu õiguse omaja loata või siseriiklike õigusaktide kohaselt mitte lubatud sisenemine või sekkumine.

a)

õigus esindada juriidilist isikut,

b)

õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c)

õigus teostada kontrolli juriidilise isiku piires.

a)

riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine,

b)

ajutine või alaline äritegevuse keeld,

c)

kohtuliku järelevalve alla võtmine, või

d)

sundlõpetamine.

a)

täielikult või osaliselt selle liikmesriigi territooriumil, või

b)

selle liikmesriigi kodaniku poolt või

c)

juriidilise isiku huvides, mille peakontor asub kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

a)

õigusrikkuja viibib süüteo toimepanemise ajal füüsiliselt antud riigi territooriumil, olenemata sellest, kas süütegu on suunatud kõnealuse riigi territooriumil asuva infosüsteemi vastu või mitte, või

b)

süütegu on suunatud antud riigi territooriumil asuva infosüsteemi vastu, olenemata sellest, kas õigusrikkuja viibib süüteo toimepanemise ajal füüsiliselt kõnealuse riigi territooriumil või mitte.

—

tegemist peab olema selle liikmesriigiga, mille territooriumil süüteod vastavalt lõike 1 punktile a ja lõikele 2 toime pandi,

—

tegemist peab olema selle liikmesriigiga, mille kodanik teo täideviija on,

—

tegemist peab olema selle liikmesriigiga, mille territooriumil teo täideviija leiti.