(1)

19. veebruaril 2004. aastal kehtestas komisjon määrusega (EÜ) nr 306/2004 (2) (edaspidi “ajutine määrus”) ajutise dumpinguvastase tollimaksu Austraaliast, Hiina Rahvavabariigist ja Pakistanist (edaspidi “asjassepuutuvad riigid”) pärineva polüetüleentereftalaadi (edaspidi “PET”) ühendusse impordi suhtes.

(2)

Tuleks meenutada, et dumpinguhinnaga müüki ja kahju käsitlev uurimisperiood (edaspidi “uurimisperiood”) hõlmas ajavahemikku 2002. aasta 1. aprillist kuni 2003. aasta 31. märtsini. Kahjuanalüüsi puudutavate suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1999. aasta 1. jaanuarist kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “uurimisperiood”).

(3)

Tuleks meenutada, et Korea Vabariigist ja Taiwanist pärineva PET-i importi puudutav vahepealne läbivaatamine algatati Euroopa Liidu Teatajas22. mail 2003. aastal (3) avaldatud teadaandega.

(4)

Pärast ajutise dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist asjassepuutuvatest riikidest pärineva PET-i impordile said kõik osapooled informatsiooni asjaolude ning kaalutluste kohta, millel ajutine määrus põhineb. Kõikidele osapooltele anti tähtaeg, mille jooksul viimased võisid selle avaldatud informatsiooni kohta arvamust avaldada.

(5)

Mõned asjast huvitatud osapooled esitasid kirjalikke kommentaare. Nendele osapooltele, kes selleks soovi avaldasid, võimaldati ka ärakuulamine suuliselt. Komisjon taotles ja kontrollis kogu informatsiooni, mida pidas vajalikuks. Osapoolte poolt suuliselt ja kirjalikult esitatud kommentaarid vaadati läbi ja kui loeti asjakohaseks, muudeti ajutisi otsuseid vastavalt.

(6)

Komisjon avaldas järgmiseks kõik olulised faktid ja kaalutlused, mille põhjal ta kavatses soovitada lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamist ning ajutise tollimaksu teel tagatud summade lõplikku sissenõudmist. Kõikidele osapooltele anti tähtaeg, mille jooksul viimased said avalikustatud informatsiooni kohta arvamust avaldada. Osapoolte poolt suuliselt ja kirjalikult esitatud kommentaarid vaadati läbi ning, kus see osutus asjakohaseks, muudeti lõpliku dumpinguvastase tollimaksu ettepanekut vastavalt.

(7)

Tuleks meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 14 määratleti kõnealune toode kui asjassepuutuvatest riikidest pärinev polüetüleentereftalaat viskoossuskoefitsiendiga 78 ml/g või kõrgem, vastavalt ISO standardile 1628-5, käesoleval ajal klassifitseeritav CN-koodi 3907 60 20 raames.

(8)

Veelgi enam, ajutise määruse põhjenduses 18 avaldati, et komisjon leidis, et ühenduse tootmisharu poolt toodetud ja ühenduse turul müüdav PET ning kõnealustes riikides toodetud ja ühendusse eksporditud PET on samasugused tooted, kuna ei leitud erinevusi peamistes füüsikalistes ja keemilistes omadustes ning olemasolevate erinevat tüüpi PET-ide kasutuses.

(9)

Kommentaaride puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 14–18 dumpingumarginaali arvutamisel kohaldatava metoodika kohta.

(10)

Üldist metoodikat, mida kasutatakse kõnealuse toote ühendusse importimisel kasutatud dumpinguhinnaga müügi kindlaks määramiseks, kirjeldati ajutise määruse põhjendustes 19–34.

(11)

Kommentaaride puudumisel kinnitatakse ajutised järeldused normaalväärtuse kohta, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 20–27.

(12)

Mitmed äriühingud väitsid, et komisjoni poolt oma ajutiste otsuste tegemisel kasutatavad valuutakursid olid ebaõiged, ei pärinenud usaldusväärsest avalikust allikast ja nõudsid, et valuutakursid peaksid pärinema pigem mõnest ametlikust kontrollitavast allikast.

(13)

Neid nõudeid on põhjalikult uuritud ning pärast kontrollimist leiti, et komisjoni poolt oma ajutiste otsuste tegemisel kohaldatud valuutakurssides olid mõned vead. Sellest tulenevalt on arvutused üle vaadatud kuu keskmiste valuutakursside põhjal, mille on avaldanud i) komisjon kõikide eurot (EUR) puudutavate konverteerimiste puhul, ii) Ameerika Ühendriikide Föderaalreserv kõikide USA dollari, Hiina jüaani (CNY) ja Hongkongi dollari (HKD) vaheliste konverteerimiste puhul ja iii) Hiina Pank HKD ja CNY vaheliste konverteerimiste puhul. Kõiki neid valuutakursse, nagu tehti ka ajutiste arvutuste puhul, on kohaldatud kuu keskmise valuutakursi põhjal, mis on kohaldatav müügiarve väljastamise kuul.

(14)

Kommentaaride puudumisel selle kohta, mille põhjal normaalväärtust ja ekspordihinda võrreldi, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 30.

(15)

Kommentaaride puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 31–34 dumpingumarginaali arvutamisel kohaldatava metoodika kohta.

(16)

Ainult üks kahest koostööd tegevast eksportivast tootjast tegi ettepanekuid ajutiste meetmete kehtestamise järel.

(17)

Kommentaaride puudumisel kinnitatakse ajutised järeldused normaalväärtuse kohta, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 36.

(18)

Kommentaaride puudumisel peale nende, mis on juba mainitud ülaltoodud põhjendustes 12 ja 13, kinnitatakse ajutise määruse põhjenduses 37 kirjeldatud metoodika.

(19)

Üks eksportiv tootja väitis, et komisjon ei võtnud oma ajutiste otsuste tegemisel arvesse erinevaid hinnaalandusi müügijärgse tehnilise abi ja turustamise kulude osas. Väidet tehnilise abi kohta aktsepteeriti pärast kontrollimist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile h. Väidet turustamise kulutuste kohta aktsepteeriti pärast kontrollimist vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 10 punktile k.

(20)

Kommentaaride puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendused 39–41 dumpingumarginaali arvutamisel kohaldatava metoodika kohta.

(21)

Lõplikud dumpingumarginaalid, mis on väljendatud protsendimäärana impordi CIF väärtusest ühenduse tollipiiril, on alljärgnevad:

(22)

Kaks koostööd tegevat eksportivat tootjat esitasid avaldusi ajutiste meetmete kehtestamise järel, milles nad väitsid, et neid ei oleks tohtinud pidada kaheks eraldiseisvaks, kuigi seotud osapooleks, vaid pigem oleks tulnud silmas pidada nende suhet ainsa eksportiva tootjana ja sellest tulenevalt peaks tegema ainult ühe dumpinguhinnaga müügi arvestuse.

(23)

Seda taotlust analüüsiti põhjalikult nende eksportivate tootjate poolt toodud argumentide põhjal, mis järgnesid ajutistele järeldustele.

(24)

Leiti, et asjassepuutuvate äriühingute suhte eritunnused ning nende tegevuse väga tihe omavaheline seotus on sellised, mis eristavad nende olukorda kahe tavalise sidusettevõtte tüüpolukorrast. Eelkõige võeti arvesse kahe eksportiva tootja väga märkimisväärseid finantsalaseid ja muid seoseid, asjaolu, et nad müüvad kõnealust toodet ühe margitoote nime all, asjaolu, et nad jagavad ühtesid ja samu haldusruume ja organisatsiooni nagu ka turustusosakonda. Veelgi enam, nende personal ja juhtkond on suures osas üks ja seesama ning neil on ühine tootmisplaan. Kõikide nende tunnuste kooslust peetakse piisavaks, et sellistel eriasjaoludel pidada nimetatud kahe eksportiva tootja olukorda selliseks, mis tagab nende käsitlemise üheainsa eksportiva tootjana Pakistani PET-i äris, mitte kahe eraldiseisva äriühinguna. Sellest tulenevalt ja kõiki tunnuseid silmas pidades leiti, et nõuet tuleks tunnistada.

(25)

Ülaltoodut silmas pidades kohaldati ajutise määruse põhjendustes 20–34 kirjeldatud metoodikat üheainsa eksportiva tootja suhtes ning ajutise määruse põhjendustes 43 ja 44 kirjeldatud metoodika vaadati üle.

(26)

Komisjon tegi kõigepealt ainsa eksportiva tootja suhtes kindlaks, kas viimase kogu kodumaine kõnealuse toote müük on piisavalt esinduslik võrdlemiseks tema kogu eksportmüügiga ühendusse. Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 2 peetakse kodumaist müüki piisavalt esinduslikuks juhul, kui iga eksportiva tootja kodumaise müügi kogumaht on vähemalt 5 % tema kogu importmüügi mahust ühendusse.

(27)

Järgnevalt identifitseeris komisjon need ainsa eksportiva tootja poolt kodumaal müüdavad PET-i tüübid, millised olid kokkuvõttes kodumaist müüki esindavad ja mis olid identsed või otseselt võrreldavad ühendusse eksporditavate toodete tüüpidega.

(28)

Iga ainsa eksportiva tootja poolt kodumaisel turul müüdava tüübi puhul, mis leiti olevat võrreldav ühendusse ekspordiks müüdava PET-i tüübiga, tehti kindlaks, kas kodumaine müük on piisavalt esinduslik algmääruse artikli 2 lõikes 2 sätestatud eesmärkide jaoks. Teatavat tüüpi PET-i kodumaist müüki peeti piisavalt esinduslikuks juhul, kui selle tüübi kogu kodumaine müük uurimisperioodi jooksul oli 5 % või rohkem võrreldava PET-i tüübi ühendusse eksporditud kogu müügi mahust.

(29)

Teostati ka uurimine selles suhtes, kas igat tüüpi PET-i kodumaist müüki võib pidada teostatuks kaubanduse tavaolukorras, tehes kindlaks kõnealust tüüpi PET-i kasumliku müügi osakaalu iseseisvatele klientidele, vastavalt ajutise määruse põhjendustele 23 ja 24.

(30)

Kui mistahes juhul ei saanud kasutada ainsa eksportiva tootja poolt müüdud teatud kindla tüübi kodumaist hinda, tuli kasutada arvestuslikku normaalväärtust.

(31)

Sellest tulenevalt, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3, arvutati normaalväärtus eksporditud tüüpide tootmiskulude arvestuslikule keskmisele, mida vajadusel korrigeeriti, põhjendatud müügi-, üld- ja halduskulude (edaspidi “müügi-, üld- ja halduskulud”) summa ning mõistliku kasumimarginaali liitmise teel. Sel eesmärgil uuris komisjon, kas ainsa eksportiva tootja poolt tehtud müügi-, üld- ja halduskulud ning realiseeritud kasum kodumaisel turul moodustasid usaldusväärse informatsiooni.

(32)

Tegelikud kodumaised müügi-, üld- ja halduskulud leiti olevat usaldusväärsed juhul, kui ainsa eksportiva tootja kogu kodumaist müügimahtu võib pidada esinduslikuks, võrreldes ühendusse müüdud ekspordimahuga. Kodumaine kasumimarginaal määrati kindlaks selle tüübi kodumaise müügi põhjal, mis müüdi tavalise kaubanduse raames. Sel eesmärgil kohaldati ajutise määruse põhjenduses 23 kehtestatud metoodikat.

(33)

Kahte tüüpi ainsa eksportiva tootja poolt eksporditud PET-i puhul õnnestus komisjonil kindlaks määrata normaalväärtus iseseisvate klientide poolt kodumaisel turul tavalise kaubanduse raames makstud või makstavate hindade põhjal, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 1. Kolme tüüpi PET-i puhul, mille kodumaine müük leiti olevat mitte esinduslik, kasutati arvestuslikku normaalväärtust, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(34)

Ainsa eksportiva tootja poolt teostatud kogu kõnealuse toote müük ühenduse turul teostati iseseisvatele klientidele ühenduses. Sellest tulenevalt määrati ekspordi hind kindlaks tegelikult makstud või makstavate hindade põhjal vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 8.

(35)

Selleks, et tagada õiglast võrdlust, võeti arvesse erinevusi tegurites, mille kohta esitati taotlus ja näidati nende mõju hinnale ja hindade võrreldavusele, vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10. Selle põhjal on tehtud mööndusi transpordi, kindlustuse, käsitsemise kulude, vahendustasude, krediidi ja teiste tegurite erinevuste osas.

(36)

Ainsa eksportiva tootja poolt ühendusse eksporditud igat tüüpi kauba kaalutud keskmist normaalväärtust võrreldi kõnealuse toote iga vastava tüübi kaalutud keskmise ekspordihinnaga, nagu on sätestatud algmääruse artikli 2 lõikes 11.

(37)

Dumpingumarginaal, mis on väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, vaadati üle eespool välja toodud küsimuste valguses ning leiti olevat 1,6 %, st alla algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud miinimumi piiri.

(38)

Neli firmat, kellele ei tagatud ei turumajanduslikku käsitlemist ega individuaalset käsitlemist (edaspidi “individuaalne käsitlemine”), tegid avaldused, kus kordasid ajutise määruse põhjendustes 57–73 mainitud nõudmisi. Siiski ei esitanud ükski neist tõendusmaterjali, mis oleks viinud ajutises määruses tehtud järelduste ümberlükkamiseni. Sellest tulenevalt kinnitatakse nendele neljale koostööd tegevale eksportivale tootjale majandusliku käsitlemise mittevõimaldamise otsus ning ajutise määruse ülaltoodud põhjendustes sätestatud otsused.

(39)

Pärast kommentaaride saamist ei olnud võimalik arvutada individuaalset marginaali ühele äriühingule, kellele võimaldati üksnes individuaalne käsitlemine, sest temapoolset asjakohase toote eksporti EL-i uurimisperioodil ei saanud pidada toimunuks kaubanduslikult märkimisväärses koguses. Teine äriühing, kellele võimaldati samuti üksnes individuaalne käsitlemine ja kelle taotlus turumajanduslikuks käsitlemiseks lükati tagasi algmääruse artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kahele kriteeriumile mittevastavuse põhjal, esitas samuti avalduse, milles ta kordas oma taotlust turumajanduslikuks käsitlemiseks. Siiski ei esitatud täiendavat tõendusmaterjali, mis oleks viinud ajutises määruses tehtud järelduste ümberlükkamiseni. Sellest tulenevalt kinnitati ajutise määruse põhjenduses 68 tehtud järeldus selle äriühingu osas.

(40)

Üks neljast firmast, kellele ei tagatud ei turumajanduslikku käsitlemist ega individuaalset käsitlemist, väitis, et sellest hoolimata olid täidetud kõik tingimused individuaalse käsitlemise võimaldamiseks. Siiski, võttes arvesse, et uut tõendusmaterjali ei esitatud, kinnitati ajutise määruse põhjenduses 76 tehtud järeldused ning taotlus lükati tagasi.

(41)

Eksportivad tootjad on korranud oma vastuväiteid Ameerika Ühendriikide (USA) valimisele võrdlusriigiks. Peamised toodud põhjendused olid erinevus kultuurilises ja majanduslikus arengus, erinevused kuludes ning asjaolu, et sellised riigid nagu Pakistan ja Lõuna-Korea Vabariik (edaspidi “Korea”) oleksid tunduvalt asjakohasemad kui USA.

(42)

Esiteks peetakse võrdlusriigi valimisel kultuurilist arengut puudutavaid erinevusi ebaolulisteks, kuna võrdlusriik valitakse turumajanduse tingimuste kajastamiseks ja mitte kultuuriliste arengute taseme võrdlemiseks.

(43)

Mis puudutab erineva majandusliku arenguga maa kasutamisse, siis tuleb mainida, et määratluse järgi ei ole mitteturumajanduslikul riigil või majanduse üleminekul samasuguseid majanduslikke näitajaid kui turumajanduslikul riigil. Ei ole ebatavaline, et võrdlusriigi ja mitteturumajandusliku riigi või üleminekumajanduse puhul esinevad sellised erinevused majanduse arengus. Siiski ei takista see USA valimist võrdlusriigiks, kuni seda peetakse asjakohasemaks.

(44)

Mis puudutab erinevusi kuludes, tuleks meenutada, et ei leitud märkimisväärseid erinevusi USA ja Hiina RV tootjate poolt makstavates hindades peamise tooraine (PTA) eest, mis moodustab PET-i tootmisel kõige märkimisväärsema osa kuludest.

(45)

Mõned eksportivad tootjad rõhutasid asjaolu, et samal ajal kui USA tööjõukulud on Hiina RV omadest kõrgemad, on tööjõukulud Pakistanis ja Koreas rohkem võrreldavad Hiina tööjõukuludega. Nendel asjaoludel leidsid nimetatud tootjad, et Pakistan või Korea oleks asjakohasem võrdlusriik kui USA.

(46)

Nagu on mainitud ülaltoodud põhjenduses 43, võib mitte turumajandusega riigi või üleminekumajanduse võrdlusriigiks valida erineva majanduse arengutasemega riigi. Samamoodi ei loeta tööjõukulusid, mis peegeldavad riigi majanduslikku arengut, eraldiseisvana asjassepuutuvaks kriteeriumiks. Kõnealusel juhul, pidades silmas tööjõukulude väga väikest osa üldistest tootmiskuludest (st vähem kui 3 % kogu tootmise kulust) võrrelduna PTA kuluga (rohkem kui 60 % kogu tootmise kulust), ei loetud seda kriteeriumi piisavalt märkimisväärseks Pakistani või Korea valimiseks võrdlusriigiks USA asemel. Veelgi enam, valitud võrdlusriigi konkurentsi taseme ja võrdlusriigis iseseisvatele klientidele teostatud kodumaise müügi esinduslikkuse Hiina PET-i ekspordiga võrdlemise valguses leiti Pakistan ja Korea olevat vähem asjakohased kui USA, nagu on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 78–86. Seetõttu lükati taotlus tagasi.

(47)

Muude võrdlusriiki puudutavate kommentaaride puudumisel kinnitatakse USA valimine.

(48)

Kommentaaride puudumisel normaalväärtuse kindlaksmääramise kohta kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 87 ja 88 kirjeldatud metoodika.

(49)

Kaks eksportivat tootjat väitsid, et komisjon on tootmise kulu hulgas arvestanud tollimaksu tagastamise summat kahekordselt ning lisasid oma nõude toetuseks täiendavaid dokumente. Nende uute tõendite põhjal aktsepteeriti kahe asjassepuutuva äriühingu nõudeid ja tootmise kulu arvestus korrigeeriti vastavalt. Üks nendest eksportivatest tootjatest väitis ka, et mõned korrigeerimised olid kas tegemata jäetud või valesti kohaldatud. Pärast kontrollimist aktsepteeriti nõuet ühe erandiga krediidi kuluga seoses. Viimase suhtes kinnitati komisjoni poolt ajutises faasis kohaldatud ja ajutise määruse põhjendustes 89–91 kirjeldatud metoodika.

(50)

Kaks eksportivat tootjat vaidlustasid komisjoni poolt kasutatud valuutavahetuse kursid. See nõue on aktsepteeritud, nagu juba selgitati ülalpool põhjendustes 12 ja 13.

(51)

Kommentaaride puudumisel selle kohta, mille põhjal võrreldi normaalväärtust ja ekspordihindu ning tehti korrigeerimised õiglase konkurentsi tagamiseks ekspordihindade ja normaalväärtuse vahel, kinnitatakse ajutine järeldus ajutise määruse põhjenduses 93 sätestatud kujul.

(52)

Dumpingumarginaalid, mis on väljendatud protsendimäärana impordi CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril, ja mis vaadati üle eespool välja toodud küsimuste valguses, on nüüd alljärgnevad:

(53)

Üks eksportiv tootja väitis, et dumpinguvastase tollimaksu arvutamine kõikidele koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kellele ei tagatud ei turumajanduslikku käsitlemist ega individuaalset käsitlemist, andis tulemuseks individuaalse tollimaksu iga nimetatud äriühingu jaoks. Täpsemalt väitis kõnealune eksportiv tootja, et kõik koostööd tegevad eksportivad tootjad, kellele ei tagatud ei turumajanduslikku käsitlemist ega individuaalset käsitlemist, peaksid maksma ühesuguse summa tollimaksu.

(54)

Ajutises faasis oli nendel äriühingutel ühesugune dumpingumarginaal protsendimäärana CIF-väärtusest ühenduse tollipiiril. Siiski viis üksikasjaliku tollimaksu arvutamine tonni kohta iga sellise äriühingu impordi CIF-väärtuse põhjal erinevate tollimaksu summadeni. Eraldi kehtestati kahele eksportivale tootjale eraldiseisvad tollimaksud vastavalt 188 eurot tonni kohta ja 191 eurot tonni kohta. Eraldiseisva tollimaksu summa tonni kohta korrigeeriti lõpliku tollimaksu arvutamiseks alljärgnevalt: koostööd tegeva eksportiva tootja individuaalne dumpingumarginaal arvutati, võrreldes võrdlusriigi kohta kindlaks määratud arvestuslikku keskmist normaalväärtust ja asjassepuutuva eksportiva tootja poolt teatatud arvestuslikku keskmist ekspordihinda. Keskmine dumpingumarginaal arvutati siis individuaalsete dumpingumarginaalide arvestusliku keskmisena koostööd tegevatele eksportivatele tootjatele, kellele ei tagatud ei turumajanduslikku käsitlemist ega individuaalset käsitlemist. Eraldiseisev tollimaks tonni kohta on arvestatud, kohaldades kõnealust ainsat dumpingumarginaali CIF-väärtuse arvestusliku keskmise suhtes tonni kohta, mis on kõnealuste äriühingute suhtes kindlaks määratud. Kui eespool selgitatud metoodikat oleks kasutatud ajutises faasis, oleks ajutine eraldiseisev tollimaks tonni kohta kõikidele eksportivatele tootjatele, kellele ei tagatud ei turumajanduslikku käsitlemist ega individuaalset käsitlemist, olnud 183 eurot. Seetõttu ei peaks lõplikult sisse nõudma erinevust ulatuses, millises ajutise määrusega kehtestatud tollimaksud olid nimetatud summast kõrgemad.

(55)

Selle põhjal kehtestati üleriigiline lõplik dumpinguhinnaga müügi tase 22,9 % CIF-hinnast ühenduse tollipiiril.

(56)

Uue esitatud informatsiooni puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 100–101 sätestatud ühenduse kogu toodangu arvutamise põhimõte.

(57)

Uue esitatud informatsiooni puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjenduses 102 sätestatud ühenduse tootmisharu määratlus.

(58)

Uue esitatud informatsiooni puudumisel kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 103–106 sätestatud ühenduse tarbimise arvutamine.

(59)

Nagu on mainitud eespool toodud põhjenduses 52, leiti, et üks Hiina RV eksportivatest tootjatest ei müünud uurimisperioodi jooksul dumpinguhindadega. Veelgi enam, nagu on mainitud eespool toodud põhjenduses 37, leiti Pakistani koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaal olevat alla miinimumi piiri. Sellest tulenevalt tuleks asjassepuutuvate riikide kogu impordi mahust maha arvata kõnealuste eksportivate tootjate ekspordimahud. Dumpinguhinnaga impordi evolutsioon asjassepuutuvatest riikidest, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 108, peaks seetõttu olema alljärgnev:

(60)

Igasuguse uue informatsiooni puudumisel on eespool toodud andmetest võimalik järeldada, et isegi võttes arvesse mittedumpinguhinnaga impordi mahaarvamist, nagu on selgitatud põhjenduses 59, täidetakse Hiina RV-st ja Austraaliast pärineva impordi kumuleerimist puudutavad algmääruse artikli 3 lõikes 4 sätestatud kriteeriumid siiski. Seetõttu ei mõjuta mittedumpinguhinnaga impordi mahaarvamine järeldusi, mis on seotud vaatlusaluse dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivse hindamise kohasusega, nagu on sätestatud ajutises määruses, eriti selle asjaolu valguses, et ajutises määruses leiduv hindade allalöömise tase vastab nende eksportivate tootjate puhul leitud hindade allalöömise tasemele, kes jäävad alles pärast mittedumpinguhinnaga impordi mahaarvamist. Lõpuks kinnitatakse käesolevaga Austraaliast pärineva dumpinguhinnaga impordi turuosa, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 107–111.

(61)

Uue eespool mainitule lisatud informatsiooni puudumisel kinnitatakse käesolevaga järeldused seoses vaatlusaluse dumpinguhinnaga impordi mõju kumulatiivse hindamisega ja kõnealuste importide turuosaga, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 107–111.

(62)

Tuleks meenutada, et oma ajutiste järelduste tegemisel võrdles komisjon ühenduse tootmisharu tehasehindu eksportivate tootjate omadega asjassepuutuvates riikides CIF hindade tasemel ühenduse tollipiiril, võttes arvesse tollimaksusid ning korrigeerimistega käsitsemiskulude ja kaubanduse erinevate tasemete osas, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 112–114.

(63)

Uute Austraalia (vaata põhjendust 21) ja Hiina RV (vaata põhjendust 52) eksportivate tootjate jaoks arvutatud CIF-hindade põhjal ühenduse tollipiiril ja kasutatud uute valuutavahetuse kursside tõttu (vaata põhjendused 12 ja 13) arvutati välja uued hinna allalöömise marginaalid.

(64)

Uued marginaalid, mille kaudu asjassepuutuvatest riikidest pärinevate toodete import langetab ühenduse tootmisharu keskmisi hindu, väljendatuna protsendimäärana viimasest, on alljärgnevad:

(65)

Erinevusi hinna allalöömise taseme võrdlemisel Austraalia ja Hiina RV eksportivate tootjate puhul, nagu on esitatud ajutise määruse põhjenduses 113, ei loeta märkimisväärseks. Seetõttu kinnitatakse hinna allalöömise taseme kohta ajutises määruses tehtud järeldus.

(66)

Mõned eksportivad tootjad vaidlustasid, et käsitsemise kulude ja kaubanduse erinevate tasemete osas tehtud korrigeerimised (1 %) olid ebapiisavad. Nende eksportivate tootjate sõnutsi polnud tehtud korrigeerimised piisavad kaupade importimisel kantavate tegelike kulutuste katmiseks.

(67)

Siiski põhinesid korrigeerimised uurimise käigus tegelikult kogutud informatsioonil. Uute tõendite puudumisel selle kohta, et tehtud korrigeerimiste tase oleks ebaõige, st ei põhineks kogutud asjaoludel, lükatakse nimetatud eksportivate tootjate argumendid ümber. Käesolevaga kinnitatakse ajutises määruses tehtud korrigeerimiste tase.

(68)

Igasuguse uue informatsiooni puudumisel lisaks ülaltoodule kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 112–114 sätestatud järeldused impordihindade ja hinna allalöömise kohta.

(69)

Tuleks meenutada, et ajutise määruse põhjenduses 147 tegi komisjon ajutise järelduse, et ühenduse tootmisharu on kannatanud materiaalset kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(70)

Mitmed eksportivad tootjad seadsid küsimuse alla ühenduse tootmisharuga seotud arvude tõlgendamise, nagu see on esitatud ajutise määruse põhjendustes 117–144. Nad väitsid, et arvud ei kajasta mingisugust materiaalset kahju. Kõnealused eksportivad tootjad väitsid, et need arvud näitasid hoopis massilist suurenemist tootmismahtudes, tootmisvõimsuses, müügimahtudes ja keskmistes hindades alates arvesse võetud perioodi algusest (1999), mis peaks viima järelduseni, et ühenduse tootmisharu ei ole kannatanud materiaalset kahju.

(71)

Eksportivad tootjad viitasid ka asjaolule, et tarbimine oli suurenenud 37 % võrra vaatlusaluse perioodi jooksul (ajutise määruse põhjendus 106). Nad väitsid, et kui ühenduse tootmisharu ei suutnud sellistel soodsatel asjaoludel saavutada efektiivsuse taset, mis tagaks jätkusuutliku kasumimarginaali, olenemata vastandamisest kolmandatest riikidest tuleva impordiga, tuleb kehvad näitajad omistada ühenduse tootmisharu enda sisestele teguritele impordist tuleneva konkurentsi asemel.

(72)

Tuleks ära märkida, et ükski eksportivatest tootjatest ei seadnud küsimuse alla ühenduse tootmisharu olukorra kui sellisega seotud arve, vaid pigem nende tõlgendamist.

(73)

Analüüsides ühenduse tootmisharu majandusnäitajaid 1999. aasta ja uurimisperioodi vahel, tuleks meeles pidada, et 1999. aastal oli ühenduse tootmisharu tõsises madalseisus kahjumitega 16,4 % vaatlusaluse toote dumpinguhinnaga impordi tõttu Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist.

(74)

Nagu on sätestatud ajutise määruse põhjenduses 129, kehtestati 2000. aastal (4) dumpinguvastased tollimaksud vaatlusaluste toodete impordile Indiast, Indoneesiast, Malaisiast, Korea Vabariigist, Taiwanist ja Taist.

(75)

Dumpinguvastaste meetmete kehtestamise järel 2000. aastal stabiliseerus ühenduse turg ning kehtestatud meetmete tulemusena paranesid ühenduse tootmisharu majandusnäitajad. Komisjon rõhutas seda kõnealust arengut, kui ta tegi ajutise määruse põhjenduses 143 järelduse, et 2001. aastaks oli ühenduse tootmisharu toibunud varasemast dumpinguhinnaga müügist.

(76)

Sellises olukorras on arvesse võetud, et asjassepuutuvatest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi mõjude mõõtmiseks tuleb aeg-ajalt üksikasjalikult uurida asjassepuutuvaid majandusnäitajaid pärast seda, kui ühenduse tootmisharu on täielikult toibunud varasemast dumpinguhinnaga müügist, mis antud juhul oli 2001. aastal. Asjassepuutuvate majandustegurite uurimisel alates 2001. aastast ilmneb, et vastupidiselt eespool toodud avaldustele, kuid nagu komisjon on juba oma ajutistes järeldustes (ajutise määruse põhjendused 135 ja 146) tõdenud, näitas ühenduse tootmisharu märkimisväärset kasumi kahanemist, hinnalangust ja märkimisväärset turuosa kaotamist, eriti alates 2002. aastast ja uurimisperioodi jooksul.

(77)

Mistahes muu esitatud informatsiooni puudumisel peale eespool toodu kinnitatakse käesolevaga ühenduse tootmisharu olukorra kohta tehtud järeldused, nagu on sätestatud ajutise määruse põhjendustes 117–144.

(78)

Pidades silmas eespool toodut, tehakse järeldus, et ühenduse tootmisharu on kannatanud materiaalset kahju algmääruse artikli 3 tähenduses.

(79)

Tuleks meenutada, et ajutise määruse põhjendustes 150–153 tegi komisjon järelduse, et eksisteerivad põhjuslikud seosed asjassepuutuvatest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu poolt kannatatud materiaalse kahju vahel.

(80)

Kuna ühe Hiina RV eksportiva tootja puhul leiti, et ta ei ole uurimisperioodi jooksul dumpinguhinnaga müünud ja Pakistani koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaal leiti olevat allpool miinimumi piiri, tuleks eksportivate tootjate ekspordimahud dumpinguhinnaga impordi mõjudest dekumuleerida.

(81)

Asjassepuutuva Hiina eksportiva tootja ühendusse eksport moodustas vähem kui 5 % Hiina RV-st pärinevatest impordimahtudest uurimisperioodil (vähem kui 1 % ühenduse tarbimise turuosa silmas pidades). Kõnealuse eksportija ekspordi dekumulatsiooni peetakse seetõttu uurimise käigus kindlaks määratud põhjuslikule seosele, mis viib ajutise määruseni, piiripealset mõju omavaks.

(82)

Pakistani koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport ühendusse moodustas 4 % ühenduse tarbimise turuosast uurimisperioodil ning seda loeti märkimisväärseks. Võrrelduna koguimpordiga asjassepuutuvatest riikidest moodustas Pakistanist pärinev eksport siiski ainult 33,4 % koguimpordist asjassepuutuvatest riikidest, st et 66,7 % asjassepuutuvate riikide impordist leiti siiski olevat müüdud hindadega, mille dumpingumarginaal ületas miinimumi piiri. Seetõttu leitakse, et siiski eksisteerib põhjuslik seos Austraaliast ja Hiina RV-st pärineva dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu poolt kannatatud materiaalse kahju vahel.

(83)

Mõned eksportivad tootjad väitsid, et eksisteeris kindel vastavus ühenduse tootmisharu ja eksportivate tootjate hindade vahel selles, et tõusud ja langused toimusid samaaegselt. Nende eksportivate tootjate sõnutsi näitas see, et ühenduse tootmisharu poolt viimase kahe aasta jooksul läbi elatud hinnalangused ei tulenenud dumpinguhinnaga impordi konkurentsist, vaid pigem toormaterjali maksumuse muutuste korrigeerimisest.

(84)

Tuleks meenutada, et ligikaudu kaks kolmandikku tootmise kuludest koosneb toormaterjalist (vaata ajutise määruse põhjendust 162). Kuna nii eksportivad tootjad kui ka ühenduse tootmisharu toetuvad ühele samale toormaterjalile, siis leitakse selles kontekstis, et küsimus, kas hinnad reageerivad kulude põhistruktuuris toimuvatele muudatustele üheaegselt või mitte, ei ole eraldiseisvalt võttes asjassepuutuv. Igal juhul ei kinnita tegelike hindade analüüs fakti, et oleks eksisteerinud kindel vastavus, nagu näidatakse allpool.

(85)

Ajutise määruse põhjendused 162–172 sätestavad üksikasjalikult analüüsi toormaterjalide kulu võimaliku panuse kohta ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahjusse. Lisaks sellele tuleks märkida, et asjassepuutuvatest riikidest pärineva dumpinguhinnaga impordi hindade analüüs pärast 2001. aastat, kui ühenduse tootmisharu oli toibunud varasematest dumpinguhinnaga müükidest, näitab alljärgnevat:

(86)

Arvestades, et Hiina RV-st pärineva impordi hindade tõus (+4,5 %) langeb kokku peamise toormaterjali hinna arenguga sama perioodi jooksul, PTA (+5,1 %) (vaata ajutise määruse põhjendust 168), Austraaliast pärineva impordi hinnad kahanesid samal ajavahemikul. Ühenduse tootmisharu hinnad kasvasid nimetatud perioodi jooksul vähem kui 1 %. Seetõttu ei saa järeldada, et eksisteerib kindel vastavus ühenduse tootmisharu ja eksportivate tootjate hindades, kuna hinna areng kolme riigi puhul ei ole seotud. Selles kontekstis tuleks ka meenutada, et komisjon leidis uurimise käigus märkimisväärse hinna allalöömise ühenduse tootmisharu müügihindade osas kõikide eksportivate tootjate poolt.

(87)

Esitatud informatsiooni puudumisel lisaks eespool toodule kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 150–153 tehtud järeldus dumpinguhindadega impordi mõjude kohta. Siiski tuleb märkida, et Hiina RV ühe eksportiva tootja eksport, kelle puhul ajutises määruses leiti eksport olevat dumpinguhinnaga, leiti nüüd olevat mittedumpinguhinnaga müük. Veelgi enam, Pakistani koostööd tegevate eksportivate tootjate dumpingumarginaalid, kelle puhul ajutises määruses leiti eksport olevat dumpinguhinnaga, leiti nüüd olevat alla miinimumi piiri. Nimetatud eksportide mõju ei peaks seetõttu enam hindama dumpinguhinnaga impordi mõju all, vaid teiste tegurite mõju all.

(88)

Kuna üks Hiina RV eksportivatest tootjatest leiti uurimisperioodi jooksul mitte olevat müünud dumpinguhinnaga, ja Pakistani koostööd tegeva eksportiva tootja dumpingumarginaal leiti olevat alla miinimumi piiri, tuleks nimetatud eksportivate tootjate ekspordimahud dumpinguhinnaga impordi kogumahust dekumuleerida. Siiski leiti nimetatud eksportivate tootjate hinnad olevat märkimisväärselt allalöödud võrrelduna ühenduse tootmisharude keskmiste müügihindadega. Nagu on mainitud põhjendustes 81 ja 82, moodustasid asjassepuutuvatest riikidest mitte dumpinguhinnaga impordi mahud 4 %–5 % ühenduse tarbimisest. Seetõttu ei saa välistada, et kõnealuse Hiina RV eksportiva tootja ja Pakistani koostööd tegevate eksportivate tootjate eksport ühendusse on andnud samuti märkimisväärse panuse ühenduse tootmisharu poolt kannatatud materiaalse kahju hulka.

(89)

Mõned eksportijad väitsid, et komisjon ei ole piisavalt uurinud USD ja RMB odavnemise mõju EUR-i suhtes. Nimetatud eksportijad väitsid, et USD ja RMB odavnemise tõttu EUR-i suhtes uurimisperioodi jooksul omandasid need eksportijad turuosa ühenduses sellega, et säilitasid oma hinnad USD-s, mis tõi efektiivselt kaasa hinnalanguse EUR-ides väljendatud hindade osas. Eeltoodu põhjal avaldasid eksportijad kahtlusi, kas ühenduse tootmisharu poolt kannatatud materiaalne kahju oli põhjustatud dumpinguhinnaga impordi poolt või impordi poolt hinnaga, mille hinnad olid madalamad valuutakursi mõju tõttu.

(90)

Valuutakursi kõikumisi eraldiseisvana ei võeta tavaolukorras dumpinguvastases uurimises arvesse, kuna neid ei saa pidada oma olemuselt kestvateks. Olenemata sellest on valuutakursi kõikumiste mõjud tegelikkuses analüüsis hõlmatud ulatuses, millises nad on avaldanud mõju ühenduse tootmisharu poolt tarbitud toormaterjalide kulule (ajutise määruse põhjendused 162–173) ja dumpinguhinnaga impordi hinnale (ajutise määruse põhjendused 150–153).

(91)

Tuleks meenutada, et Austraalia ja Hiina RV eksportijate poolt on leitud dumpinguhinnaga müügi märkimisväärse taseme esinemine uurimise ajal (vaata põhjendused 21 ja 52). Veelgi enam, tuleks ka meenutada, et Austraalia ja Hiina RV eksportivate tootjate puhul on leitud ühenduse tootmisharu hindade allalöömine märkimisväärsete kogustega (vaata põhjendus 64).

(92)

Ei saa välistada, et Hiina RV-st pärineva mittedumpinguhinnaga impordi ja Pakistanist pärinevate koostööd tegevate eksportivate tootjate import, kelle dumpingumarginaal leiti olevat alla miinimumi piiri, võiks anda panuse ühenduse tootmisharu poolt kannatatud kahju hulka. Nimetatud mõju ei ole siis selline, mis lõhuks ajutises määruses kindlaks määratud põhjusliku seose asjassepuutuvatest riikidest dumpinguhinnaga impordi ja ühenduse tootmisharu poolt kannatatud materiaalse kahju vahel. Seetõttu, uue esitatud informatsiooni puudumisel, kinnitatakse käesolevaga ajutise määruse põhjendustes 150–153 toodud järeldused dumpinguhinnaga impordi mõju suhtes ning põhjendustes 154–178 toodud järeldused teiste tegurite mõju suhtes.

(93)

Ühenduse tootmisharu huvide kohta ei ole esitatud uut informatsiooni ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 183–184 sätestatud esialgseid järeldusi.

(94)

Saadi üks ettepanek sõltumatu importija poolt. Lisaks sellele arutati asju teise importija (agendiga). Esimese importija argumendid langesid kokku eksportivate tootjate omadega ning neid on arutatud eespool, põhjenduses 70. Teise importija (agendi) argumente on arutatud allpool, põhjenduses 102, kuna need langevad kokku kahe mineraalveetootja argumentidega.

(95)

Sõltumatute importijate huvide kohta ei ole esitatud uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 185–187 sätestatud esialgseid järeldusi.

(96)

Tarnijate huvide kohta ei ole esitatud uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 188–189 sätestatud esialgseid järeldusi.

(97)

Seda, kuidas kõnealuse toote tarbimine ühenduses jaotus erinevate kasutajatüüpide vahel, on selgitatud ajutise määruse põhjendustes 190–192 pealkirja “eelmärkused” all. Uut teavet ei ole ja seega nimetatud kirjeldus käesolevaga kinnitatakse.

(98)

Siinkohal on vaja meelde tuletada, et komisjon ei suutnud oma esialgsetes järeldustes (ajutise määruse põhjendus 196) kindlaks määrata, kas dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamine oleks tooriku-/pudelitootjate huvides. See tulenes faktist, et sellal kui kaks koostööd tegevat tooriku-/pudelitootjat toetasid dumpinguvastaste meetmete sisseviimist, seisis sellele vastu plastitootjate liit.

(99)

Ajutiste dumpinguvastaste meetmete sisseviimise järel ei teinud plastitootjate liit uusi ettepanekuid ega esitanud taotlust asja arutamiseks. Selle põhjal ei saa järeldada, et tooriku-/pudelitootjate huvid kujutaksid endast kaalukat põhjust dumpinguvastaste meetodite sisseviimise vastu. Seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 193–195 sätestatud järeldusi.

(100)

Ajutiste meetmete sisseviimise aluste avaldamise järgselt korrigeeriti tehniline viga, lisades ühinenud kasutajate loetelusse L'Européenne D'embouteillage. See kasutaja seisis ajutiste meetmete sisseviimisele vastu. Sellest tulenevalt seisid dumpinguvastaste meetmete sisseviimise vastu kaks (mitte üks) mineraalveetootjat, samas kui kaks tootjat olid meetmete sisseviimise poolt.

(101)

Siinkohal on vaja meelde tuletada, et uurimuses, mis viis ajutiste tollimaksudeni, oli komisjon täidetud mineraalveepudelite suhtes otsustanud järgmist:

(102)

Esialgsete järelduste avaldamise järgselt esitasid kaks mineraal- ja allikaveetootjat ning üks importija (“grupp”) ühisavalduse. Grupp väitis, et:

(103)

Mis puudutab grupi väidet, et PET-i hinna tõusu ei ole võimalik järgmise taseme tarbijatele (s.o jaemüüjatele, lõpptarbijatele või, tooriku-/pudelitootjate puhul, karastusjookide tootjatele) edasi anda, siis nõuet ei toetatud. Lisaks sellele ei ole endast uurimuse jooksul teatanud ükski jaemüüja ega tarbijate organisatsioon. Seega lükati nimetatud argument tagasi.

(104)

Mis puudutab väidetavat jaehinna ülehindamist komisjoni poolt ajutises määruses (mis tooks kaasa PET-i suurenemise mõju järgtööstusele alahindamise), siis on jaehindade suhtes läbi viidud kontrollmenetlus. Jaehinnad leiti siiski vastavat ajutises määruses näidatud vahemikule. Seega lükati nimetatud argument tagasi.

(105)

Mis puudutab allhangete riski, siis on siinkohal vaja meelde tuletada, et mineraalvee villimist puudutavad tervishoiunõuded näevad ette, et toorikpudelid tuleb põhimõtteliselt toota seal, kus need täidetakse. Sellest tulenevalt on veetootjate poolt kasutatavad toorikud toodetud kohapeal, puhumis- ja villimisliinide läheduses. Seega puudutab allhangete risk tooriku-/pudelitootmise potentsiaalist vaid karastusjookide tootjaid, kes moodustavad vaid ligikaudu 40 % kõnealuse toote tarbimisest. Peale selle, nagu eespool põhjenduses 99 märgitud, ei saa järeldada, et tooriku-/pudelitootjate huvid kujutaksid endast kaalukat põhjust dumpinguvastaste meetmete sisseviimise vastu. Nimetatud asjaoludel lükatakse tagasi grupi argument, mis puudutab väidetavat villimise/toorikutega seotud riski.

(106)

Eespool toodule lisaks ei ole esitatud uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 197–202 sätestatud järeldusi.

(107)

Karastusjookide tootjate huvide kohta ei ole esitatud uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 203–206 sätestatud järeldusi.

(108)

PET-i vaeguse kohta ühenduse turul ei ole esitatud uut teavet ja seega kinnitatakse ajutise määruse põhjendustes 207–209 sätestatud järeldusi.

(109)

Pidades silmas ajutises määruses tehtud järeldusi ja võttes arvesse erinevate osapoolte tehtud ettepanekuid, järeldatakse, et ei ole kaalukaid põhjusi lõplike dumpinguvastaste meetodite sisseviimise vastu asjaomastest maadest imporditava PET-i suhtes.

(110)

Ajutise määruse põhjendustes 212–215 selgitatud metoodika põhjal on kehtestatud kahju kõrvaldamist võimaldav tase, mille alusel määratakse kindlaks lõplikult kehtestatavate meetmete tase.

(111)

Ajutises määruses kahjumarginaali arvestades seati ühenduse tootmisharu sihtkasumiks 7protsendiline tase, mis pärines uurimusest, mis viis dumpinguvastaste meetmete kehtestamiseni kõnealuse, muuhulgas Indiast pärineva toote impordi suhtes 2000. aastal. Tol ajal põhines see kasumitaseme kalkulatsioonil, mida ühenduse tootmisharu eeldas dumpinguhinnaga müügi puudumisel ning tasemel, mida peeti tootmisharu elujõulisuse seisukohalt hädavajalikuks.

(112)

Siiski leiti käesolevas uurimuses tõenditele tuginedes, et dumpinguhinnaga müügi puudumisel on võimalik saavutada 7,6protsendiline kasumitase. Seega hinnatakse 7,6protsendilist sihtkasumit kahjumarginaali arvestamisel sobivamaks kui ajutises määruses kasutatud 7 %.

(113)

Uute kommentaaride puudumisel antud teemal, välja arvatud eespool nimetatud muudatuse suhtes, kiidetakse käesolevaga heaks ajutise määruse põhjendustes 212–215 sätestatud metoodika.

(114)

Eelnevat silmas pidades ja vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 4 tuleks lõplik dumpinguvastane tollimaks kehtestada tuvastatud dumpingumarginaalide tasemel, sest need olid kõigil juhtudel kahjumarginaalidest madalamad.

(115)

Eespool öeldu alusel peaksid lõplikud tollimaksud olema järgmised:

(116)

Käesolevas määruses piiritletud individuaalsed dumpinguvastased tollimaksumäärad sätestati käesoleva uurimuse tulemuste põhjal. Seega peegeldavad need situatsiooni, mis seoses nimetatud äriühingutega uurimuse käigus tuvastati. Nimetatud tollimaksumäärad (erinevalt üleriigilisest tollimaksust, mida rakendatakse “kõikide teiste äriühingute” suhtes) on seega rakendatavad üksnes vastavast riigist imporditud, eraldi nimetatud äriühingute poolt toodetud toodete suhtes. Imporditud toodetele, mis on toodetud teiste äriühingute poolt, mille nimi ja aadress ei ole selle määruse kehtivas osas eraldi välja toodud, kaasa arvatud eraldi välja toodud äriühingutega seotud üksused, neid määrasid ei kohaldata ning nende puhul kehtivad “kõigile teistele äriühingutele” kohaldatavad määrad.

(117)

Taotlus kohaldada nimetatud üksikute äriühingute jaoks ettenähtud dumpinguvastase tollimaksu määrasid (näiteks pärast juriidilise isiku ärinime muutmist või uue tootmis- või müügiüksuse loomist) tuleb viivitamata saata komisjonile (5) koos kogu asjaomase teabega, eelkõige muudatuste kohta äriühingu tootmise ning omamaise või eksportmüügiga seotud tegevuses, mis tulenevad näiteks nime muutmisest või muudatustest tootmis- ja müügiüksustes. Vajaduse korral muudetakse määrust, ajakohastades nende äriühingute loetelu, kelle suhtes kohaldatakse individuaalseid tollimaksumäärasid.

(118)

Nagu ajutise määruse põhjenduses 162 nimetatud, võivad PET-i hinnad kõikuda ja kõiguvad kooskõlas toornaftahindadega, aga see iseenesest ei tohiks kaasa tuua kõrgemat tollimaksu. Seetõttu peeti asjakohaseks kehtestada tollimaksud konkreetse summana tonni kohta. Need summad tulenevad dumpinguvastase tollimaksu määra kohaldamisest CIF-ekspordihindade suhtes, mida kasutati kahju kõrvaldamist võimaldava taseme arvutamisel.

(119)

Pärast ajutiste dumpinguvastaste meetmete kehtestamist pakkus üks koostööd tegev Austraalia eksportiv tootja kohustusevõtmist vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 1. Selles kohustuses pakkus nimetatud tootja vaatlusaluse toote müümist dumpingu kahjulikku mõju kõrvaldaval või sellest kõrgemal hinnatasemel.

(120)

Komisjon kiitis oma otsusega 2004/600/EÜ, (6) kõnealuse eksportiva tootja kohustusevõtmise heaks. Kohustuse heakskiitmise põhjused on nimetatud otsuses sätestatud.

(121)

Eksportivate tootjate puhul kindlaks tehtud dumpinguhinnaga müügi ulatust ja ühenduse tootmisharule tekitatud kahju ulatust silmas pidades peetakse vajalikuks, et ajutise dumpinguvastase tollimaksuna tagatiseks antud summad, mis on kehtestatud määrusega (EÜ) nr 306/2004, tuleks sisse nõuda lõplikult kehtestatud tollimaksu määra ulatuses. Juhtudel, mil lõplikud tollimaksud on kõrgemad kui ajutised tollimaksud, tuleb lõplikult sisse nõuda ainult ajutiste tollimaksude ulatuses tagatiseks antud summad,