32001R0070

Komisjoni määrus (EÜ) nr 70/2001,

12. jaanuar 2001,

mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. mai 1998. aasta määrust (EÜ) nr 994/98, mis käsitleb Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 92 ja 93 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes, [1] eriti selle artikli 1 lõike 1 punkti a alapunkti i ja punkti b,

olles avaldanud käesoleva määruse eelnõu, [2]

olles nõu pidanud riigiabi nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

(1) Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel sätestama, et teatavates tingimustes sobib väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(2) Määrusega (EÜ) nr 994/98 volitatakse komisjoni asutamislepingu artikli 87 alusel ka sätestama, et abi, mis on kooskõlas kaardiga, mis komisjon on piirkondliku abi andmiseks kinnitanud igale liikmesriigile, sobib kokku ühisturuga ega eelda asutamislepingu artikli 88 lõikes 3 sätestatud teatamiskohustuse täitmist.

(3) Komisjon on kohaldanud asutamislepingu artikleid 87 ja 88 toetatavates piirkondades ja väljaspool neid asuvate väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes mitmes otsuses ja on samuti selgitanud oma tegevuspõhimõtteid, viimati väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes [3] ja piirkondlikku riigiabi käsitlevates suunistes. [4] Arvestades komisjoni märkimisväärseid kogemusi nende artiklite kohaldamisel väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete suhtes ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid ja piirkondlikku abi käsitlevaid üldisi norme, mis komisjon on vastu võtnud nende sätete põhjal, on asjakohane, et komisjon kasutaks määrusega (EÜ) nr 994/98 antud volitusi, pidades silmas tõhusa järelevalve tagamist ja haldamise lihtsustamist, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi.

(4) Käesolev määrus ei piira liikmesriikide võimalust teatada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavast abist. Komisjon hindab selliseid teateid eelkõige käesolevas määruses sätestatud tingimuste põhjal. Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat riigiabi käsitlevad suunised tuleks käesoleva määruse jõustumise päevast kehtetuks tunnistada, sest nende sisu asendab käesolev määrus.

(5) Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel on töökohtade loomisel oluline osa ja nad on üldisemalt ühiskonna püsivuse ja majandusarengu teguriks. Nende arengut võivad aga piirata turu ebakohad. Neil on tihtipeale raskusi kapitali või laenu saamisega, sest teatavatel finantsturgudel peljatakse riske ja nad ise suudavad pakkuda üksnes piiratud tagatisi. Nende vähesed vahendid võivad piirata ka nende juurdepääsu teabele, eelkõige uut tehnoloogiat ja võimalikke turge käsitlevale teabele. Neid kaalutlusi arvesse võttes peaks käesoleva määrusega vabastatava abi eesmärk olema hõlbustada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevuse arengut, tingimusel et selline abi ei kahjusta kaubandustingimusi määral, mis oleks üldiste huvidega vastuolus.

(6) Käesoleva määrusega tuleks erand teha igasuguse abi puhul, mis täidab kõiki käesoleva määruse asjakohaseid nõudeid, ja iga abikava puhul, tingimusel et kogu sellise kava alusel antav abi vastab kõikidele käesoleva määruse asjakohastele nõuetele. Tõhusa järelevalve tagamiseks ja haldamise lihtsustamiseks, vähendamata seejuures komisjoni järelevalvevõimalusi, peaksid abikavad ja kavavälised üksiktoetused selgesõnaliselt viitama käesolevale määrusele.

(7) Käesoleva määruse kohaldamine ei tohiks piirata määrustes ja direktiivides sisalduvaid erieeskirju, mis käsitlevad riigiabi andmist teatavates valdkondades nagu laevaehitus, ja seda ei tohiks kohaldada põllumajanduse, kalanduse ja akvakultuuri suhtes.

(8) Kõrvaldamaks erinevusi, mis võivad põhjustada konkurentsimoonutusi, ja hõlbustamaks ühenduse ja siseriiklike algatuste kooskõlastamist, mis käsitlevad väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, ning halduse selguse ja õiguskindluse huvides tuleks käesolevas määruses kasutada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust, mis sisaldub komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovituses 96/280/EÜ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratluse kohta. [5] Seda määratlust kasutati ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antavat riigiabi käsitlevates ühenduse suunistes. [6]

(9) Komisjoni väljakujunenud tava kohaselt ja tagamaks, et abi oleks proportsionaalne ja piirduks vajaliku summaga, tuleks piirmäärad väljendada pigem abi osatähtsusena abikõlblikest kuludest kui suurimate abisummadena.

(10) Tegemaks kindlaks, kas abi sobib käesoleva määruse kohaselt ühisturuga kokku, on vaja arvesse võtta abi osatähtsust ja seega abi suurust, mis on väljendatud toetusekvivalendina. Mitmes osas makstava abi ja sooduslaenuna antava abi toetusekvivalendi arvutamiseks on vaja kasutada abi andmise ajal kehtivaid turu intressimäärasid. Riigiabi käsitlevate eeskirjade ühtseks, läbipaistvaks ja hõlpsaks kohaldamiseks tuleks käesoleva määruse kohaldamisel kasutada turumäärasid viitemääradena, tingimusel et sooduslaenu puhul on laen tagatud tavalise tagatisega ja et sellega ei kaasne ebatavaliselt suurt riski. Viitemääradena tuleks kasutada määrasid, mis komisjon kinnitab korrapäraselt erapooletul alusel ja mis avaldatakse Euroopa Ühenduste Teatajas ja Internetis.

(11) Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erinevusi arvestades tuleks väikeettevõtetele ja keskmise suurusega ettevõtetele kehtestada erinevad abi osatähtsuse ülemmäärad.

(12) Komisjoni kogemusi silmas pidades tuleks abi osatähtsuse ülemmäärad kehtestada tasemel, mis looks sobiva tasakaalu toetatavas valdkonnas konkurentsimoonutuste vähendamise ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevuse arengu hõlbustamise eesmärgi vahel.

(13) On asjakohane kehtestada täiendavad tingimused, millele käesoleva määrusega vabastatav abikava või üksiktoetus peaks vastama. Arvestades asutamislepingu artikli 87 lõike 3 punkti c, ei tohiks sellise abi ainsaks toimeks üldjuhul olla nende tegevuskulude pidev või korrapärane vähendamine, mida abisaaja tavaliselt kannaks, vaid see peaks olema õiges suhtes halvemusega, millest tuleb üle saada, et saavutada ühenduse huvides olev ühiskondlik ja majanduslik kasu. Seetõttu on asjakohane, et käesoleva määruse kehtivusala piirdub abiga, mida antakse teatavateks investeeringuteks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse, abisaajatele teatavate teenuste osutamiseks ja teatavaks muuks tegevuseks. Pidades silmas ühenduse liigseid veovõimsusi, raudteeveerem välja arvatud, ei tohiks nende ettevõtete abikõlblikud investeerimiskulud, kelle põhitegevusalaks on veondus, hõlmata veovahendeid ja -seadmeid.

(14) Käesoleva määrusega tuleks vabastada väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi, olenemata nende asukohast. Investeerimine ja töökohtade loomine võivad kaasa aidata ühenduse ebasoodsamate piirkondade majandusarengule. Nende piirkondade väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted kannatavad nii asukohast põhjustatud struktuurilise halvemuse kui ka väiksusest tulenevate raskuste all. Seetõttu on asjakohane kehtestada toetatavates piirkondades asuvatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele suuremad ülemmäärad.

(15) Vältimaks investeerimisel kapitali eelistamist tööjõule, tuleks ette näha võimalus mõõta investeerimisabi kas investeerimiskulude põhjal või investeeringuga seotud uutest töökohtadest tulenevate kulude põhjal.

(16) Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) toetuste ja tasakaalustusmeetmete lepingut [7] silmas pidades ei tohiks käesoleva määrusega vabastada ekspordiabi ega abi, millega eelistatakse kodumaised kaupu importtoodetele. Ekspordiabi ei ole üldjuhul abi, millega kaetakse messidel osalemise kulud või uue toote turuletoomiseks või olemasoleva toote uuele turule viimiseks vajalike uuringute või nõustamisteenuste kulud.

(17) Pidades silmas vajadust saavutada sobiv tasakaal toetatavas valdkonnas konkurentsimoonutuste vähendamise ja käesoleva määruse eesmärkide vahel, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada kindlat ülemmäära ületavaid üksiktoetusi, olenemata sellest, kas need antakse mõne käesoleva määrusega vabastatud abikava raames.

(18) Tagamaks, et abi on vajalik ja soodustab teatava tegevuse arendamist, ei tohiks käesoleva määrusega vabastada sellisele tegevusele antavat abi, millega abisaaja tegeleks ka üksnes turutingimustes.

(19) Käesoleva määrusega ei tohiks vabastada abi, millel on üheskoos muu riigiabiga, sealhulgas siseriiklike, piirkondlike või kohalike ametiasutuste antava abiga või ühenduse abiga kumuleeruv toime samade abikõlblike kulude suhtes, kui selline kumuleerumine ületab käesolevas määruses sätestatud piirmäärad.

(20) Läbipaistvuse ja tõhusa järelevalve tagamiseks määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 3 kohaselt on vaja kehtestada kindel vorm, milles liikmesriigid peaksid komisjonile esitama kokkuvõtliku teabe juhul, kui käesoleva määruse alusel rakendatakse mõnd abikava või antakse mõni selliste kavade väline üksiktoetus, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas. Samadel põhjustel on vaja kehtestada eeskirjad, mis käsitlevad andmeid, mida liikmesriigid peavad säilitama käesoleva määrusega vabastatud abi kohta. Komisjon peaks talle liikmesriikide poolt esitatavate aastaaruannete suhtes kehtestama erinõuded, sealhulgas elektroonilise teabe nõude, pidades silmas vajaliku tehnoloogia laia levikut.

(21) Pidades silmas komisjoni kogemusi selles vallas ja eelkõige seda, kui tihti on tavaliselt vaja riigiabi käsitlevad põhimõtted läbi vaadata, on asjakohane piirata käesoleva määruse kehtivusaega. Kui käesoleva määruse kehtivusaeg lõpeb ja seda ei pikendata, peaksid käesoleva määruse alusel juba vabastatud abikavade suhtes jätma vabastuse kehtima veel kuueks kuuks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Kohaldamisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele kõikides valdkondades antava abi suhtes, ilma et see piiraks EÜ asutamislepingul põhinevaid, teatavates valdkondades riigiabi andmist korraldavaid ühenduse erimäärusi või -direktiive, olenemata sellest, kas need on rohkem või vähem piiravad kui käesolev määrus.

2. Käesolev määrus ei kehti:

a) asutamislepingu I lisas loetletud toodete valmistamise, töötlemise ja turustamisega seotud tegevuse kohta;

b) ekspordiga seotud tegevuseks antava abi ehk abi kohta, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;

c) abi kohta, mille andmise tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmiseid mõisteid:

a) abi — mis tahes meede, mis vastab kõikidele asutamislepingu artikli 87 lõikes 1 sätestatud tingimustele;

b) väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKEd) — I lisas määratletud ettevõtted;

c) investeerimine materiaalsesse varasse — mis tahes investeering materiaalsesse põhivarasse, mis on seotud uue käitise rajamise või olemasoleva käitise laiendamise või tegevusega, mis hõlmab olemasoleva käitise toodete või tootmismenetluse põhjalikku muutmist (eelkõige täiustamise, mitmekesistamise või ajakohastamise teel). Investeeringut põhivarasse, mis tehakse sellise käitise ülevõtmise teel, mis on suletud või mis oleks suletud, kui seda ei oleks ostetud, käsitletakse samuti investeerimisena materiaalsesse varasse;

d) investeerimine immateriaalsesse varasse — investeerimine tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehnilise teadmiste omandamise teel;

e) abi brutoosatähtsus — abi summa, mis on väljendatud protsendina meetme abikõlblikest kuludest. Kasutatud arvudest ei arvata maha otseseid makse. Kui abi antakse muus vormis kui tagastamatu abi, on abi suuruseks abi toetusekvivalent. Mitmes osas makstava abi väärtus diskonteeritakse selle andmise aja väärtusele. Diskonteerimisel ja sooduslaenus sisalduva abisumma arvutamisel kasutatavaks intressimääraks on andmise ajal kehtinud viitemäär;

f) abi netoosatähtsus — abi summa pärast maksude mahaarvamist, väljendatud protsendina meetme abikõlblikest kuludest;

g) töötajate arv — aasta tööühikute (ATÜ) arv ehk täisajatöötajate arv, kes on aasta jooksul tööl, kusjuures osaaja- ja hooajatööd mõõdetakse ATÜ murdosades.

Artikkel 3

Vabastamise tingimused

1. Kavaväline üksiktoetus, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et seejuures viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kohta.

2. Abikava, mis vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et:

a) igasugune sellise kava alusel antav abi vastab kõikidele käesoleva määruse tingimustele;

b) kavas viidatakse selgesõnaliselt käesolevale määrusele, esitades selle pealkirja ja viite Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise kohta.

3. Lõikes 2 osutatud abikavade alusel antav abi sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest, tingimusel et antav abi täidab otseselt kõiki käesoleva määruse tingimusi.

Artikkel 4

Investeerimine

1. Abi investeerimiseks materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ühenduses ja väljaspool ühendust sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, kui see vastab lõigete 2-6 tingimustele.

2. Abi brutoosatähtsus ei ületa:

a) väikeettevõtete puhul 15 %;

b) keskmise suurusega ettevõtete puhul 7,5 %.

3. Kui investeeritakse piirkonda, mis on kõlblik saama piirkondlikku abi, ei ületa abi osatähtsus igale liikmesriigile komisjoni kehtestatud kaardil esitatud piirkondliku investeerimisabi ülemmäära rohkem kui:

a) 10 protsendipunkti bruto, artikli 87 lõike 3 punktiga c hõlmatud piirkondades, tingimusel et abi netoosatähtsus ei ületa ühtekokku 30 %; või

b) 15 protsendipunkti bruto, artikli 87 lõike 3 punktiga a hõlmatud piirkondades, tingimusel et abi netoosatähtsus ei ületa ühtekokku 75 %.

Piirkondliku abi suuremaid ülemmäärasid kohaldatakse üksnes siis, kui abi antakse tingimusel, et investeering püsib saajapiirkonnas vähemalt viis aastat ja et abisaaja annab selle rahastamiseks vähemalt 25 %.

4. Lõigetes 2 ja 3 sätestatud ülemmäärasid kohaldatakse abi osatähtsuse suhtes, mis on arvutatud kas protsendina abikõlblikest investeerimiskuludest või protsendina investeeringuga loodud töökohtade palgakuludest (abi töökohtade loomiseks) või mõlemast koos, tingimusel et abi ei ületa emmast-kummast arvutusest tulenevat suurimat abisummat.

5. Juhul kui abi arvutatakse investeerimiskulude põhjal, on materiaalsesse varasse investeerimisel abikõlblikeks kuludeks need, mis on seotud investeerimisega maasse, ehitistesse, masinatesse ja varustusse. Veonduses, välja arvatud raudteeveerem, ei hõlma abikõlblikud kulud veovahendeid ja -seadmeid. Immateriaalsesse varasse investeerimisel on abikõlblikeks kuludeks tehnoloogia soetamise kulud.

6. Juhul kui abi arvutatakse loodud töökohtade põhjal, väljendatakse abisumma protsendina loodud töökohtade kahe aasta palgakuludest järgmistel tingimustel:

a) töökohtade loomine on seotud investeeringuga materiaalsesse või immateriaalsesse varasse. Töökohad luuakse kolme aasta jooksul investeeringu tegemisest;

b) investeeringu tulemusena tegelike töötajate arv asjaomases käitises suureneb, võrreldes eelnenud kaheteistkümne kuu keskmisega; ja

c) loodud töökohti säilitatakse vähemalt viis aastat.

Artikkel 5

Nõustamine ja muud teenused ning muu tegevus

Väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antav abi, mis vastab järgmistele tingimustele, sobib ühisturuga kokku asutamislepingu artikli 87 lõike 3 tähenduses ja vabastatakse asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohasest teatamiskohustustest:

a) välisnõustajate teenuste korral ei ületa koguabi 50 % selliste teenuste maksumusest. Kõnealused teenused ei või olla pidev ega korrapärane tegevus ega olla seotud ettevõtte tavaliste tegevuskuludega nagu tavapärased maksunõustamisteenused, korrapärased õigusteenused või reklaam;

b) messidel ja näitustel osalemise korral ei ületa koguabi 50 % lisakuludest, mis tulenevad väljapanekukoha üürimisest, ülesseadmisest ja haldamisest. Seda vabastust kohaldatakse üksnes ettevõtte esmakordsel osalemisel teataval messil või näitusel.

Artikkel 6

Suurte üksiktoetuste andmine

Käesoleva määrusega ei vabastata üksiktoetusi, mis ületavad ühe järgmistest piirmääradest:

a) kogu meetme abikõlblikud kogukulud on vähemalt 25 miljonit eurot ja

i) piirkondades, mis ei ole kõlblikud saama piirkondlikku abi, on abi brutoosatähtsus vähemalt 50 % artikli 4 lõikes 2 sätestatud ülemmäärast;

ii) piirkondades, mis on kõlblikud saama piirkondlikku abi, on abi netoosatähtsus vähemalt 50 % puhasabi ülemmäärast, mis on asjakohasele piirkonnale määratud piirkondliku abi kaardil; või

b) abi kogusumma on vähemalt 15 miljonit eurot.

Artikkel 7

Abi vajalikkus

Käesoleva määrusega vabastatakse abi üksnes siis, kui enne toetatava meetme algust:

- on abisaaja esitanud liikmesriigile abitaotluse või

- liikmesriik on vastu võtnud õigusnorme, millega antakse seaduslik õigus saada abi erapooletutel alustel, ilma et liikmesriik peaks täiendavalt oma kaalutlusõigust kasutama.

Artikkel 8

Kumuleerumine

1. Artiklites 4-6 sätestatud abi ülemmäärad kehtivad olenemata sellest, kas meetmeks antavat abi rahastatakse täielikult siseriiklikest vahenditest või osaliselt ühenduse vahenditest.

2. Käesoleva määruse alusel vabastatud abi ei tohi samade abikõlblike kulude osas kumuleeruda muu riigiabiga, mis on määratletud asutamislepingu artikli 87 lõikes 1, ega muude ühenduse vahenditega, kui sellise kumuleerumise tulemusel on abi osatähtsus suurem kui käesoleva määrusega lubatud.

Artikkel 9

Läbipaistvus ja järelevalve

1. Käesoleva määrusega vabastatud abikava rakendamisel või kavavälise üksiktoetuse andmisel edastavad liikmesriigid komisjonile sellise abikava või üksiktoetuse kohta kokkuvõtliku teabe II lisas esitatud vormi kohaselt 20 tööpäeva jooksul, et selle teabe saaks avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas.

2. Liikmesriigid säilitavad abikavade, nende kavade alusel antavate üksiktoetuste ja olemasolevate kavade väliselt antavate, käesoleva määrusega vabastatud üksiktoetuste üksikasjalikud andmed. Nad sisaldavad kogu teavet, mida on vaja veendumaks, et käesolevas määruses sätestatud vabastustingimused on täidetud ja et asjaomane ettevõte on seisundilt VKE. Liikmesriigid säilitavad üksiktoetust käsitlevaid andmeid 10 aastat toetuse andmise päevast ja abikava käsitlevaid andmeid 10 aastat päevast, mil selle kava alusel anti viimane üksiktoetus. Asjaomane liikmesriik esitab komisjonile kirjaliku taotluse korral 20 tööpäeva või taotluses sisalduda võiva pikema tähtaja jooksul kogu teabe, mida komisjon peab vajalikuks, et teha kindlaks, kas käesoleva määruse tingimusi on täidetud.

3. Liikmesriigid koostavad III lisas sätestatud vormis ja ka elektroonilises vormis aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta iga täieliku või osalise kalendriaasta kohta, mil määrust kohaldatakse. Liikmesriigid esitavad sellise aruande komisjonile hiljemalt kolm kuud pärast ajavahemiku lõppu, mida aruanne käsitleb.

Artikkel 10

Jõustumine ja kehtivusaeg

1. Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Seda kohaldatakse 31. detsembrini 2006.

2. Käesoleva määruse kehtivusaja lõppemisel jäävad käesoleva määruse alusel vabastatud abikavad vabastatuks veel kuue kuu pikkuseks üleminekuajaks.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 12. jaanuar 2001

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mario Monti

[1] EÜT L 142, 14.5.1998, lk 1.

[2] EÜT C 89, 28.3.2000, lk 15.

[3] EÜT C 213, 23.7.1996, lk 4.

[4] EÜT C 74, 10.3.1998, lk 9.

[5] EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4.

[6] Vt 3. joonealust märkust.

[7] EÜT L 336, 23.12.1994, lk 156.

--------------------------------------------------

I LISA

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlus

(Väljavõte komisjoni 3. aprilli 1996. aasta soovitusest 96/280/EÜ väike- ja kesksuurte ettevõtete määratluse kohta (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 4))

"Artikkel 1

1. Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, edaspidi "VKEd", on ettevõtted:

- kus on alla 250 töötaja; ja

- mille:

- aastakäive ei ületa 40 miljonit eurot või

- aastabilansi kogumaht ei ületa 27 miljonit eurot, ja

- mis vastavad lõikes 3 piiritletud sõltumatuse tingimusele.

2. Kui on vaja vahet teha väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel, on väikeettevõte see:

- kus on alla 50 töötaja; ja

- mille:

- aastakäive ei ületa 7 miljonit eurot või

- aastabilansi kogumaht ei ületa 5 miljonit eurot, ja

- mis vastab lõikes 3 piiritletud sõltumatuse tingimusele.

3. Sõltumatud ettevõtted on need, mille kapitalist või hääleõigustest 25 % või rohkem ei kuulu ühele sellisele ettevõttele või ühiselt mitmele sellisele ettevõttele, mille kohta olenevalt asjaoludest ei kehti kas VKE või väikeettevõtte määratlus. Seda piirmäära võib ületada järgmisel kahel juhul:

- kui ettevõte kuulub riiklikele investeerimisühingutele, riskikapitaliühingutele või investorasutustele, tingimusel et ettevõtet ei valitseta üksi ega ühiselt,

- kui kapital on jaotunud nii, et ei ole võimalik kindlaks teha, kellele ettevõte kuulub, ja kui ettevõte kinnitab, et talle teadaolevalt ei kuulu ettevõttest 25 % või rohkem ühele sellisele ettevõttele või ühiselt mitmele sellisele ettevõttele, mille kohta olenevalt asjaoludest ei kehti kas VKE või väikeettevõtte määratlus.

4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud näitajate arvutamisel on seetõttu vaja liita abi saava ettevõtte ja kõikide selliste ettevõtete näitajad, mida ta valitseb otse või kaude vähemalt 25 % kapitali või hääleõiguste omamise teel.

5. Kui on vaja vahet teha mikroettevõtetel ja muudel VKEdel, on mikroettevõtted need, kus on alla 10 töötaja.

6. Kui ettevõte ületab lõppbilansi kuupäeval töötajate piirmäära või rahalisi ülemmäärasid või jääb allapoole neid, omandab või kaotab ta VKE, keskmise suurusega ettevõtte, väikeettevõtte või mikroettevõtte seisundi üksnes siis, kui kõnealune asjaolu ilmneb kaks majandusaastat järjest.

7. Töötajate arv vastab aasta tööühikute (ATÜ) arvule ehk täisajatöötajate arvule, kes on aasta jooksul tööl, kusjuures osaaja- ja hooajatöötajad vastavad ATÜ osadele. Võrdlusaastaks võetakse viimane heakskiidetud aruandeaasta.

8. Käibe ja kogubilansi osas käsitlevad piirmäärad viimase heakskiidetud aruandeaasta näitajaid. Äsja asutatud ettevõtete puhul, kelle raamatupidamisaruandeid ei ole veel heaks kiidetud, kohaldatakse piirmäärasid majandusaasta käigus koostatud usaldusväärsete hinnanguliste näitajate suhtes."

--------------------------------------------------

II LISA

Vorm kokkuvõtliku teabe esitamiseks juhul, kui rakendatakse mõnd käesoleva määrusega vabastatud abikava või kui antakse mõni käesoleva määrusega vabastatud kavaväline üksiktoetus

Kokkuvõtlik teave kooskõlas komisjoni määrusega (EÜ) nr 70/2001 antava riigiabi kohta |

Esitatav teave | Selgitavad märkused |

Liikmesriik | |

Piirkond | Märkige piirkonna nimi, kui abi annab keskvalitsusest madalam asutus. |

Abikava nimetus või üksiktoetust saava ettevõtte nimi | Märkige abikava nimetus või üksiktoetuse puhul abisaaja nimi. Viimasel juhul ei ole aastaaruannet vaja! |

Õiguslik alus | Esitage täpne viide abikava või üksiktoetuse siseriiklikule õiguslikule alusele. |

Kavas ettenähtud aastased kulud või ettevõttele antud üksiktoetuse üldsumma | Summad esitatakse eurodes või vajaduse korral omavääringus. Abikava puhul: märkige kõikide kavas sisalduvate abistamisvahendite osas eelarveeraldiste aastane üldsumma või hinnanguliselt aastas saamata jääv maksutulu. Üksiktoetuse puhul: märkige abi/saamata jääva maksutulu üldsumma. Vajaduse korral märkige ka see, mitu aastat makstakse abi osadena või mitu aastat jääb maksutulu saamata. Tagatiste puhul märkige kummalgi juhul (suurim) tagatud laenusumma. |

Abi suurim osatähtsus | Märkige abi suurim osatähtsus või suurim abisumma abikõlbliku kululiigi kohta. |

Rakendamise kuupäev | Märkige kuupäev, millest alates võib kava alusel abi anda või mil antakse üksiktoetus. |

Kava või üksiktoetuse kestus | Märkige kuupäev (aasta ja kuu), milleni võib kava alusel abi anda, või üksiktoetuse puhul vajaduse korral viimase osamakse eeldatav kuupäev (aasta ja kuu). |

Abi eesmärk | Peaeesmärk on endastmõistetavalt aidata VKEsid. Siia võib märkida täiendavad (teisesed) eesmärgid (nt üksnes väikeettevõtted või VKEd; investeerimisabi/nõustamine). |

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

Komisjonile korrapäraselt esitatava aruande vorm

Nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud grupierandimääruste alusel vabastatud abikavasid käsitlevate aastaaruannete vorm

Liikmesriigid peavad kasutama allpool esitatud vormi, et täita oma aruandekohustusi komisjoni ees, mis tulenevad nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 kohaselt vastuvõetud grupierandimäärustest.

Aruanded tuleks esitada ka elektroonilises vormis.

Teave, mida nõutakse kõikide abikavade kohta, mis on vabastatud nõukogu määruse (EÜ) nr 994/98 artikli 1 kohaselt vastuvõetud grupierandimääruste alusel

1. Abikava nimetus

2. Kohaldatav komisjoni erandimäärus

3. Kulud

Iga kavas sisalduva abistamisvahendi või üksiktoetuse (nt tagastamatu abi, sooduslaen jne) kohta tuleb esitada eraldi teave. Arvud esitatakse eurodes või vajaduse korral omavääringus. Maksukulude puhul tuleb teatada aastas saamata jääv maksutulu. Kui täpseid arve ei ole saadaval, võib saamata jääv tulu olla hinnanguline.

Need kuluandmed tuleks esitada järgmiselt:

iga kavas sisalduva abistamisvahendi (nt tagastamatu abi, sooduslaen, tagatis jne) kohta esitatakse aruandeaasta kohta:

3.1. kohustused, (hinnanguliselt) saamata jääv maksutulu või muu saamata jääv tulu, andmed tagatiste kohta jm uute toetatavate meetmete puhul. Tagatiskavade korral tuleks esitada uute antud tagatiste kogusumma;

3.2. tegelikud maksed (hinnanguliselt) saamata jääv maksutulu või muu saamata jääv tulu, andmed tagatiste kohta jm uute ja käimasolevate meetmete puhul. Tagatiskavade korral tuleks esitada järgmised andmed: kehtivate tagatiste kogusumma, tulu kindlustusmaksetelt, tagasinõutud summad, makstud hüvitised, kava tegevustulemus aruandeaastal;

3.3. uute toetatavate meetmete arv;

3.4. uute meetmetega loodud või säilitatud töökohtade hinnanguline arv (võimaluse korral);

3.5. uute meetmetega toetatavate investeeringute hinnanguline üldsumma;

3.6. punktis 3.1 kirjeldatud summade jaotus kas NUTSi [1] 2. või madalama tasandi kohaste piirkondade või artikli 87 lõike 3 punktide a ja c kohaste ning mittetoetatavate piirkondade kaupa;

3.7. punktis 3.1 kirjeldatud summade jaotus abisaajate tegevusalade kaupa (kui toetatakse rohkem kui üht tegevusala, märkige iga tegevusala osatähtsus):

söe kaevandamine;

töötlev tööstus,

millest:

teras,

laevaehitus,

sünteeskiud,

mootorsõidukid,

muu töötlev tööstus (täpsustage);

teenused,

millest:

veoteenused,

finantsteenused,

muud teenused (täpsustage);

muud tegevusalad (täpsustage).

4. Muud andmed ja märkused

[1] NUTS on ühenduses kasutatav statistiliste territoriaaljaotuste nomenklatuur.

--------------------------------------------------