32000D0777

Nõukogu otsus,

1. detsember 2000,

Schengeni acquis' kohaldamise kohta Taanis, Soomes ja Rootsis ning Islandil ja Norras

(2000/777/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolli Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimise kohta, eriti selle artikli 2 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud ja viimaste ühinemist Schengeni acquis' rakendamise ja selle edasise arenguga käsitlevat lepingut [1] (edaspidi "18. mai 1999. aasta leping"), mis allkirjastati 18. mail 1999 ja jõustus 26. juunil 2000, eriti selle artikli 15 lõiget 4,

ning arvestades järgmist:

(1) 1990. aasta 19. juunil allkirjastatud Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni lõppakti ning 19. detsembril 1996 allkirjastatud Taani Kuningriigi, Soome Vabariigi ja Rootsi Kuningriigi Schengeni konventsiooniga ühinemise lepingute vastavate lõppaktide punkt 1 sisaldab ühisdeklaratsiooni kõnealuste aktide jõustumise kohta.

(2) Kinnitada tuleks Schengeni acquis' Taani, Soome ja Rootsi ning Islandi ja Norra (edaspidi "Põhjamaad") suhtes kohaldamise kuupäev.

(3) Põhjamaade passiliiduga kokkusobimiseks tuleb seda kuupäeva kohaldada kõigi Põhjamaade suhtes.

(4) Otsuse ettevalmistus hõlmas järgmisi etappe. Esmalt saadeti täielik küsimustik Põhjamaadele, kelle vastused dokumenteeriti. Siis tehti kõigis Põhjamaades kontrollkäike ja hindamiskülastusi vastavalt nõukogus kohaldatavale korrale politseikoostöö ning andmekaitse valdkonnas. 29. mail 2000 jõudis nõukogu järeldusele, et neis valdkondades on tingimused täidetud. Viisasid ja konsulaarkoostööd käsitleva Schengeni acquis' rakendamise osas näitasid külastused, et peale mõnede punktide, millega Põhjamaad kohustuvad tegelema, on nõuded seadusandlusele, tööjõutasemele, koolitusele, infrastruktuurile ja materiaalsete ressurssidele rahuldatud.

(5) Schengeni infosüsteemi (SIS) osas, mille laiendamine SIS 1 + projekti alusel nõuab 18 riigis toimimise võimet näitavate katsete läbiviimist, tuleks selle toimimist hindavad külastused läbi viia enne tulevastel sisepiiridel kontrolli lõpetamist.

(6) Välispiiride kontrolli ja järelevalvega seotud hindamiskülastused on tehtud. Need näitasid, et arengut saavutatud edusammudes. Siiski jääb mõningaid puudusi. Seetõttu tuleb teha edasisi hindamiskülastusi.

(7) Põhjamaad on nõukogule edastanud nimekirja oma pädevatest asutustest, mida nimetatakse 19. juunil 1990 allkirjastatud Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 101 lõikes 4 ja artikli 108 lõikes 1. Põhjamaad on täitnud nimetatud rakenduskonventsiooni artiklist 114 tulenevad kohustused.

(8) SISi õige toimimise kontrollimiseks Põhjamaades peaks Schengeni infosüsteemi Põhjamaade siseriiklik osa (N. SIS) hakkama täielikult tööle (st lõppkasutajad peaksid saama ligipääsu tegelikele andmetele kõigis 15 riigis) alates 1. jaanuarist 2001, enne kontrolli kaotamist sisepiiridel.

(9) Nõukogu peaks tagama 18. mai 1999. aasta lepingu artiklis 7 nimetatud ükskõik millises liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide korralduse õigeaegse kehtestamise.

(10) Kui nõukogu ei tee pärast 1. jaanuari 2001 kavandatud hindamiskülastuste järel kindlaks, et SIS ei toimi ühel või mitmel Põhjamaal nõuetekohaselt või et nende riikide sadamad ja lennuväljad ei vasta kõigile vajalikele nõuetele, tuleb kogu Schengeni acquis' nende riikide suhtes kohaldada alates 25. märtsist 2001.

(11) 18. mai 1999. aasta lepingu artikli 15 lõikes 4 nimetatud korda on järgitud,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Alates 25. märtsist 2001 ja sõltuvalt artikli 3 lõikest 2:

a) kõiki nõukogu 20. mai 1999. aasta otsuse 1999/436/EÜ A, B, C ja D lisas nimetatud Schengeni acquis' sätteid, millega vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu ja Euroopa Liidu lepingu asjakohastele sätetele määratakse kindlaks kõigi Schengeni acquis' moodustavate sätete ja otsuste õiguslik alus [2] ja kõiki nõukogus vastu võetud õigusakte meetmete kohta, mis on jõustunud ja moodustavad ühe või mitme sellise sätte edasiarenduse, kohaldatakse Taani, Soome ja Rootsi suhtes nende omavahelistes suhetes ning nende suhetes Belgia, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Austria ja Portugaliga;

b) kõiki 18. mai 1999. aasta Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud ja viimaste ühinemist Schengeni acquis' rakendamise ja selle edasise arenguga käsitleva lepingu lisades A ja B nimetatud sätteid ja kõiki nõukogus vastu võetud õigusakte meetmete kohta, mis on jõustunud ja moodustavad ühe või mitme sellise sätte edasiarenduse, kohaldatakse Islandi ja Norra suhtes nende omavahelistes suhetes ning nende suhetes Belgia, Taani, Saksamaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Luksemburgi, Madalmaade, Austria, Portugali, Soome ja Rootsiga.

Artikkel 2

1. Schengeni acquis' SISi käsitlevaid sätteid kohaldatakse artiklis 1 nimetatud korras alates 1. jaanuarist 2001. Sel eesmärgil sisestavad Põhjamaad SISi reaalandmed, mida nad saavad kasutada nagu liikmesriigid, kelle suhtes Schengeni acquis, on juba kohaldatud, sõltuvalt lõike 3 sätetest. Selline kohaldamine ei kahjusta koostööd Põhjamaade passiliidus.

2. Esimeses lõikes nimetatud sätted esitatakse lisas.

3. Kuni artiklis 1 nimetatud kuupäevani:

a) ei ole Põhjamaad kohustatud keelduma oma territooriumile lubamast või välja saatma kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes teine liikmesriik on teinud SISi märke sissesõidukeelu kohta ja kes tulevad otse liikmesriigist, kus juba kohaldatakse Schengeni acquis' sätteid;

b) võivad Põhjamaad lubada oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kelle suhtes on teine liikmesriik on teinud SISi märke sissesõidukeelu kohta, kui mõni Põhjamaa on otsustanud sellistele kodanikele anda viisa või elamisloa;

c) loobuvad Põhjamaad sisestamast Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikliga 96 reguleeritavaid andmeid.

Artikkel 3

1. 2001. aasta jaanuari ja veebruari jooksul tehakse kõigis Põhjamaades hindamiskülastusi korras, mida nõukogu sel eesmärgil kohaldab, et kontrollida SISi toimimist ja nõuetekohast kohaldamist.

Samal ajavahemikul tehakse hindamiskülastusi Taani ja Norra sadamates ning kõigi Põhjamaade lennuväljadel, et teha kindlaks, kas need sadamad ja lennuväljad vastavad vajalikele nõuetele.

Külastuste aruanded esitatakse nõukogule 1. märtsiks 2001.

2. Nende aruannete alusel võib nõukogu Schengeni acquis' Euroopa Liitu integreerimise protokolli artiklis 1 nimetatud liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete häälteenamusega ja vähemalt 10 sellise liikme osavõtul otsustada artiklis 1 nimetatud kuupäeva edasi lükata. Sel juhul kinnitab nõukogu nimetatud protokolli artiklis 1 nimetatud liikmesriikide valitsusi esindavate liikmete ühehäälse otsusega uue kuupäeva.

Artikkel 4

Käesolev otsus jõustub selle avaldamise päeval.

Brüssel, 1. detsember 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

C. Paul

[1] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

[2] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 17

--------------------------------------------------

LISA

Artiklis 2 osutatud sätted on järgmised:

- Itaalia, Hispaania, Portugali, Kreeka, Austria, Taani, Soome ja Rootsi ühinemise lepingutega täiendatud 1985. aasta Schengeni lepingu 1990. aasta rakenduskonventsiooni artiklid 62, 64, 65 ja 92–119,

- täitevkomitee 14. detsembri 1993. aasta otsus Schengeni infosüsteemi (C. SIS) paigaldamise ja kasutamise kulusid käsitleva finantsmääruse kohta (SCH/Com-ex(93) 16),

- täitevkomitee 25. aprilli 1997. aasta otsus lepingu sõlmimise kohta SIS II ettevalmistavateks uuringuteks (SCH/Com-ex(97) 2 rev. 2),

- täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus Norra ja Islandi osamaksude kohta C. SIS-i paigaldus- ja kasutuskuludesse (SCH/Com-ex(97) 18),

- täitevkomitee 7. oktoobri 1997. aasta otsus SISi väljatöötamise kohta (SCH/Com-ex(97) 24),

- täitevkomitee 15. detsembri 1997. aasta otsus C. SIS-i finantsmääruse muutmise kohta (SCH/Com-ex(97) 35),

- täitevkomitee 21. aprilli 1998. aasta otsus 15/18 ühendustega C. SIS-i kohta (SCH/Com-ex(98) 11),

- täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus C. SIS-i kasutajatoe eelarve kohta 1999. aastaks (SCH/Com-ex(99) 3),

- täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus C. SIS-i paigalduskulude kohta (SCH/Com-ex(99) 4),

- täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SIRENE käsiraamatu vastuvõtmise kohta (SCH/Com-ex(99) 5),

- täitevkomitee 18. aprilli 1996. aasta otsus, millega määratletakse välismaalase mõiste (SCH/Com-ex(96) decl. 5),

- täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsus SISi struktuuri kohta (SCH/Com-ex(99) decl. 2 rev),

ning:

- täitevkomitee 23. juuni 1998. aasta otsus teatavate dokumentide salastatuse kohta (SCH/Com-ex(98) 17) niivõrd, kuivõrd sellised dokumendid käsitlevad nimetatud sätteid,

- täitevkomitee 23. juuni 1998. aasta otsus kogu tehnilist Schengeni acquis' d hõlmava üldklausli kohta (SCH/Com-ex(98) 29 rev),

- täitevkomitee 9. veebruari 1998. aasta otsus alaealiste röövimise kohta (SCH/Com-ex(97) decl. 13 rev 2),

- nõukogu 3. mai 1999. aasta otsus 1999/323/EÜ finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu peasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad majandusüksuse kasutajatoe (Help Desk) serveri ja SIRENE võrgustiku II järgu paigaldamist ja toimimist,

- nõukogu 27. märtsi 2000. aasta otsus 2000/265/EÜ finantsmääruse kehtestamise kohta, mis reguleerib eelarveküsimusi seoses nõukogu asepeasekretäri hallatavate, tema nimel teatavate liikmesriikide eest sõlmitud lepingutega, mis käsitlevad Schengeni keskkonna sideinfrastruktuuri (Sisnet) paigaldamist ja toimimist, muudetud nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta otsusega 2000/664/EÜ.

--------------------------------------------------