32000D0642

Nõukogu otsus,

17. oktoober 2000,

liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahelise koostöö korra kohta teabe vahetamisel

(2000/642/JSK)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 34 lõike 2 punkti c,

võttes arvesse Soome Vabariigi algatust,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ülemkogu võttis Amsterdamis 16.—17. juunil 1997 vastu tegevuskava võitluseks organiseeritud kuritegevusega. [1] Tegevuskava soovitas, eeskätt soovituse 26 punktis e, parandada koostööd kontaktpunktide vahel, kes on pädevad saama ettekandeid rahapesukahtlustest vastavalt nõukogu 10. juuni 1991. aasta direktiivile 91/308/EMÜ rahandussüsteemi rahapesu eesmärgil kasutamise vältimise kohta. [2]

(2) Rahapesu tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks on kõik liikmesriigid loonud rahapesu andmebürood, et vastavalt direktiivi 91/308/EMÜ sätetele saadud teavet koguda ja analüüsida ning leida sidemed kahtlaste finantstehingute ja nendega seotud kriminaalse tegevuse vahel.

(3) Rahapesu andmebüroode vahelise teabevahetuse võimaluste parandamine on üks eesmärke, mida mitme teadusharu esindajatest koosneva organiseeritud kuritegevuse vastase töörühma raames moodustatud rahapesu ekspertide rühm tunnustas, nagu ka teabevahetuse parandamist rahapesu andmebüroode ja liikmesriikide uurimisasutuste vahel ning mitme teadusharu esindajate kaasatõmbamist rahapesu andmebüroodesse, et need hõlmaksid teadmisi finants-, õiguskaitse- ja kohtusektorist.

(4) Nõukogu 1995. aasta märtsi järeldused toonitasid tõika, et rahapesuvastaste süsteemide tugevdamine sõltub mitmesuguste selle vastase võitlusega seotud asutuste tihedamast koostööst.

(5) Komisjoni teine aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule direktiivi 91/308/EMÜ rakendamise kohta märgib ära raskused, mis tunduvad endiselt takistavat sidet ja teabevahetust teatavate erineva õigusliku seisundiga üksuste vahel.

(6) On vaja tihedat koostööd liikmesriikide mitmesuguste rahapesuvastase võitlusega seotud asutuste vahel ja selliste asutuste otsesuhtluse sätestamist.

(7) Liikmesriigid on selles küsimuses juba edukalt vastu võtnud korraldusi, mille aluseks on peamiselt "Egmonti rühmaks" nimetatava rahapesu andmebüroode mitteametliku rahvusvahelise võrgu soovitatud vastastikuse mõistmise näidismemorandumi põhimõtted.

(8) Liikmesriigid peavad korraldama rahapesu andmebürood nii, et teabe ja dokumentide esitamine oleks tagatud mõistliku aja jooksul.

(9) Käesolev otsus ei mõjuta ühtki konventsiooni ega kokkulepet, mis käsitlevad kohtuasutuste vastastikust abi kriminaalasjades,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood, mis on loodud või nimetatud finantsteadete vastuvõtmiseks rahapesu vastu võitlemisel, teevad vastavalt oma siseriiklikele volitustele koostööd, et rahapesu andmebüroos koguda, analüüsida ja uurida asjakohast teavet iga tõiga kohta, mis võib osutada rahapesule.

2. Lõike 1 eesmärgil tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebürood vahetavad omal algatusel või taotluse põhjal ja kas vastavalt käesolevale otsusele või vastavalt olemasolevatele või tulevastele vastastikuse mõistmise memorandumitele kogu kättesaadavat teavet, mis võib olla asjakohane rahapesu andmebüroole teabe töötlemisel või analüüsimisel või rahapesuga seotud finantstehingute ning füüsiliste või juriidiliste isikute uurimisel.

3. Kui liikmesriik on oma rahapesu andmebürooks määranud politseiasutuse, võib ta selle rahapesu andmebüroo valduses olevat vastavalt käesolevale otsusele vahetatavat teavet anda vastuvõtva liikmesriigi sel eesmärgil määratud ja lõikes 1 nimetatud valdkondades pädevale asutusele.

Artikkel 2

1. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva otsuse eesmärgil on rahapesu andmebüroo igas liikmesriigis ühtne üksus ja vastab järgmisele määratlusele:

"Keskne riiklik üksus rahapesu vastu võitlemiseks, mille ülesanne on vastu võtta (ja lubatud määral taotleda), analüüsida ning pädevatele asutustele teatavaks teha finantsteavet, mis käsitleb kuritegeliku tulu kahtlust või mis on nõutav vastavalt siseriiklikele õigusaktidele või määrusele."

2. Lõike 1 kohaselt võib liikmesriik luua keskse üksuse, mille eesmärk on teabe vastuvõtmine hajutatud asutustelt või teabe edastamine neile.

3. Liikmesriigid näitavad, milline üksus on käesoleva artikli tähenduses rahapesu andmebüroo. Nad edastavad selle teabe kirjalikult nõukogu peasekretariaadile. Teatamine ei mõjuta rahapesu andmebüroode olemasolevaid koostöösuhteid.

Artikkel 3

Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroode käesolevale otsusele vastavat tegevust ei mõjuta nende riigisisene seisund kas haldus-, õiguskaitse- või kohtuasutustena.

Artikkel 4

1. Iga vastavalt käesolevale otsusele esitatud taotlusega peab kaasnema taotlevale rahapesu andmebüroole teada olevate asjakohaste tõikade lühikirjeldus. Rahapesu andmebüroo täpsustab taotluses soovitud teabe kasutamise viisi.

2. Kui taotlus esitatakse vastavalt käesolevale otsusele, annab rahapesu andmebüroo, kellelt andmeid küsitakse, kogu asjakohase teabe, kaasa arvatud kättesaadava finantsteabe ja taotletud õiguskaitseandmed, nõudmata kohaldatavatele konventsioonidele või liikmesriikidevahelistele lepingutele vastavat ametlikku taotluskirja.

3. Rahapesu andmebüroo, kellelt andmeid küsitakse, võib keelduda teabe avaldamisest, mis võiks kaasa tuua selles liikmesriigis kriminaalmenetluses toimuva uurimise kahjustamise või erandjuhtudel siis, kui teabe avaldamine oleks selgesti ebaproportsionaalne mõne füüsilise või juriidilise isiku või kõnealuse liikmesriigi seaduslike huvidega või ei oleks muul viisil kooskõlas siseriikliku õiguse aluspõhimõtetega. Iga sellist keeldumist tuleb teavet taotlevale rahapesu andmebüroole asjakohaselt põhjendada.

Artikkel 5

1. Vastavalt käesolevale otsusele saadud teave või dokumendid on mõeldud kasutamiseks artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel.

2. Teabe või dokumentide edastamise korral vastavalt käesolevale otsusele võib edastav rahapesu andmebüroo kehtestada piiranguid ja tingimusi teabe kasutamisele muudel kui lõikes 1 ettenähtud eesmärkidel. Vastuvõttev rahapesu andmebüroo peab kõiki selliseid piiranguid ja tingimusi järgima.

3. Kui liikmesriik soovib edastatud teavet või dokumente kasutada uurimiseks kriminaalmenetluses või kohtu alla andmiseks artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärkidel, ei tohi edastav liikmesriik keelduda andmast nõusolekut selliseks kasutamiseks, kui ta ei keeldu oma siseriiklikust õigusest tulenevate piirangute või artikli 4 lõikes 3 nimetatud tingimuste tõttu. Iga nõusoleku andmisest keeldumine peab olema asjakohaselt põhjendatud.

4. Rahapesu andmebürood võtavad kõik vajalikud meetmed, sealhulgas turvameetmed, tagamaks et vastavalt käesolevale otsusele edastatud teave ei ole kättesaadav ühelegi teisele asutusele, ametkonnale ega teenistusele.

5. Kooskõlas Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta konventsiooniga üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel ja pidades silmas Euroopa Nõukogu 15. septembri 1987. aasta soovitust nr R(87)15, mis reguleerib isikuandmete kasutamist politsei valdkonnas, kaitstakse edastatavat teavet vähemalt samade isikuandmete konfidentsiaalsuse ja kaitse eeskirjadega, mida kohaldatakse andmeid taotleva rahapesu andmebüroo suhtes kohaldatava siseriikliku õiguse alusel.

Artikkel 6

1. Rahapesu andmebürood võivad kohaldatava siseriikliku õiguse piires ja ilma sellekohase taotluseta vahetada asjakohast teavet.

2. Vastavalt käesolevale artiklile edastatud teabe suhtes kohaldatakse artiklit 5.

Artikkel 7

Liikmesriigid näevad ette sobivad ja kaitstud sidekanalid rahapesu andmebüroode vahel ning lepivad nendes kokku.

Artikkel 8

Käesoleva otsuse rakendamine ei piira liikmesriikide kohustusi Europoli suhtes, nagu need on sätestatud Europoli konventsioonis.

Artikkel 9

1. See otsus ei mõjuta liikmesriikide asutuste vahel sõlmitud või sõlmitavate vastastikuse mõistmise memorandumite kohast rahapesu andmebüroode vahelise koostöö taset, kui see on kooskõlas käesoleva otsusega või läheb selle sätetest kaugemale. Kui käesoleva otsuse sätted lähevad kaugemale kui mõnede liikmesriikide asutuste vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi sätted, asendab käesolev otsus sellised vastastikuse mõistmise memorandumid kaks aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist.

2. Liikmesriigid tagavad, et suudavad teha täielikku käesoleva otsuse sätetele vastavat koostööd hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist.

3. Nõukogu hindab käesoleva otsuse järgimist liikmesriikides nelja aasta jooksul pärast selle jõustumiskuupäeva ja võib otsustada selliseid hindamisi korrapäraselt jätkata.

Artikkel 10

Käesolevat otsust kohaldatakse Gibraltari suhtes. Sel eesmärgil võib Ühendkuningriik vaatamata artiklile 2 teatada nõukogu peasekretärile Gibraltari rahapesu andmebüroo.

Artikkel 11

Käesolev otsus jõustub 17. oktoobril 2000.

Luxembourg, 17. oktoober 2000

Nõukogu nimel

eesistuja

É. Guigou

[1] EÜT C 251, 15.8.1997, lk 1.

[2] EÜT L 166, 28.6.1991, lk 77.

--------------------------------------------------