Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31998R0975

    Nõukogu määrus (EÜ) nr 975/98, 3. mai 1998, ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta

    EÜT L 139, 11.5.1998, p. 6–8 (ES, DA, DE, EL, EN, FR, IT, NL, PT, FI, SV)

    Dokument on avaldatud eriväljaandes (CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)

    Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 21/07/2014; kehtetuks tunnistatud 32014R0729

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/1998/975/oj

    31998R0975



    Euroopa Liidu Teataja L 139 , 11/05/1998 Lk 0006 - 0008


    Nõukogu määrus (EÜ) nr 975/98,

    3. mai 1998,

    ringlusse lastavate euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate kohta

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

    võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 105a lõiget 2,

    võttes arvesse komisjoni ettepanekut, [1]

    võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust, [2]

    tegutsedes asutamislepingu artiklis 189c sätestatud korras [3]

    ning arvestades, et:

    (1) Euroopa Ülemkogu kohtumisel Madridis 15. ja 16. detsembril 1995 võeti vastu ühisrahale ülemineku kava, milles on ette nähtud euromüntide kasutuselevõtmine hiljemalt 1. jaanuaril 2002; euro müntide käibelelaskmise täpne kuupäev otsustatakse pärast seda, kui nõukogu on vastu võtnud määruse euro kasutuselevõtu kohta kohe pärast seda, kui võimalikult 1998. aasta alguses tehakse otsus liikmesriikide kohta, kes võtavad euro kasutusele ühisrahana;

    (2) vastavalt asutamislepingu artikli 105a lõikele 2 võivad liikmesriigid mündid käibele lasta pärast seda, kui Euroopa Keskpank on käibele lastava koguse kinnitanud, ning nõukogu võib artiklis 189c sätestatud korras ja pärast EKPga konsulteerimist võtta vajalikke meetmeid kõigi ringlusse lastavate euro müntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate ühtlustamiseks, et soodustada nende tõrgeteta ringlust ühenduses;

    (3) Euroopa Rahainstituut on teatanud, et europangatähed antakse välja nimiväärtuses 5-500 eurot; pangatähtede ja müntide nimiväärtused peavad olema sellised, et eurodes ja sentides väljendatud summasid oleks sularahas kerge maksta;

    (4) nõukogu on volitanud ühenduse rahapadade juhatajaid tegema uuringuid ja koostama aruande Euroopa ühtse mündisüsteemi kohta; 1996. aasta novembris esitasid nad aruande ja 1997. aasta veebruaris täiendatud aruande uute euromüntide nimiväärtuste ja tehniliste näitajate (diameeter, paksus, kaal, värv, koostis ja serv) kohta;

    (5) uus Euroopa ühtne mündisüsteem peaks süvendama üldsuse usaldust ning hõlmama tehnoloogilisi uuendusi, mis aitaksid süsteemi muuta kindlaks, usaldusväärseks ja tõhusaks;

    (6) uue süsteemi omaksvõtmine üldsuse poolt on üks ühenduse mündisüsteemi põhieesmärke; üldsuse usaldus uue süsteemi vastu sõltub euromüntide füüsilistest omadustest ning seetõttu peaksid mündid olema võimalikult kasutajasõbralikud;

    (7) on konsulteeritud tarbijaühingute, Euroopa Pimedate Liidu ja müügiautomaaditööstuse esindajatega, et arvestada tähtsate kasutajakategooriate erinõudmisi; selleks et tagada tõrgeteta üleminek eurole ja teha uute mündisüsteemide omaksvõtmine kasutajatele hõlpsamaks, tuleb garanteerida, et münte on võimalik visuaalselt ja kompimise abil kergesti eristada;

    (8) uued euromündid on paremini eristatavad ja neid on kergem omaks võtta, kui nende diameeter ja nimiväärtus on omavahel seotud;

    (9) 1- ja 2-euroste müntide suure väärtuse tõttu on pettusevõimaluste vähendamiseks vaja erilisi turvaelemente; praegu kasutatavaks tõhusaimaks turvaelemendiks peetakse tehnoloogiat, mis võimaldab münte valmistada kolmekihiliste ja kahevärvilistena;

    (10) mündi kaks külge, millest üks tähistab Euroopat ja teine liikmesriiki, väljendavad asjakohaselt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel sõlmitud rahaliidu ideed ning võivad aidata Euroopa kodanikel münte paremini omaks võtta;

    (11) Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 30. juunil 1994 vastu direktiivi 94/27/EÜ, [4] mis piirab nikli kasutamist teatavates toodetes, sest see võib mõnel juhul tekitada allergiat; kõnesolev direktiiv ei hõlma münte; inimeste tervise huvides kasutavad mõned liikmesriigid juba oma praegustes mündisüsteemides niklivaba sulamit Nordic Gold; uuele mündisüsteemile üleminekul on soovitatav müntide niklisisaldust vähendada;

    (12) seepärast tuleks põhimõtteliselt järgida eespool nimetatud rahapajade direktorite ettepanekut ning kohandada seda ainult hädavajalikul määral, et arvestada eelkõige oluliste kasutajakategooriate erinõudmisi ning vajadust vähendada müntide niklisisaldust;

    (13) euromüntide puhul ettenähtud tehniliste näitajate seas on soovituslikku laadi ainult mündi paksuse näitaja, kuna mündi tegelik paksus sõltub ettenähtud diameetrist ja kaalust,

    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

    Artikkel 1

    Euromüntide esimene seeria koosneb kaheksast mündist nimiväärtusega 1 sent kuni 2 eurot, millel on järgmised tehnilised näitajad:

    Nimiväärtus (eurodes) | Diameeter (mm) | Paksus (mm) | Kaal (g) | Kuju | Värvus | Koostis | Serv |

    2 | 25,75 | 1,95 | 8,5 | Ümmargune | Rõngas: hõbedane | Vask-nikkel (Cu75Ni25) | Serval paiknev tekst Tihe rihveldus |

    Keskmine osa: kuldne | Kolmekihiline: nikkel-messing/nikkel/nikkel-messing CuZn20Ni5/Ni12/CuZn20Ni5 |

    1 | 23,25 | 2,125 | 7,5 | Ümmargune | Rõngas: kuldne | Nikkel-messing (CuZn20Ni5) | Katkendlik rihveldus |

    Keskmine osa: hõbedane | Kolmekihiline: Cu75Ni25/Ni7/Cu75Ni25 |

    0,50 | 24,25 | 1,69 | 7 | Ümmargune | Kuldne | Nordic Gold Cu89Al5Zn5Sn1 | Jäme rihveldus |

    0,20 | 22,25 | 1,63 | 5,7 | Ümmargune, mõningate sälkudega ("Hispaania lille" kujuline) | Kuldne | Nordic Gold Cu89Al5Zn5Sn1 | Sile |

    0,10 | 19,75 | 1,51 | 4,1 | Ümmargune | Kuldne | Nordic Gold Cu89Al5Zn5Sn1 | Jäme rihveldus |

    0,05 | 21,25 | 1,36 | 3,9 | Ümmargune | Vaskne | Vasega kaetud teras | Sile |

    0,02 | 18,75 | 1,36 | 3 | Ümmargune | Vaskne | Vasega kaetud teras | Sile, ühe soonega |

    0,01 | 16,25 | 1,36 | 2,3 | Ümmargune | Vaskne | Vasega kaetud teras | Sile |

    Artikkel 2

    Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 1999.

    Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides kooskõlas asutamislepinguga kui artikli 109k lõikest 1 ja protokollidest nr 11 ja 12 ei tulene teisiti.

    Brüssel, 3. mai 1998

    Nõukogu nimel

    eesistuja

    G. Brown

    [1] EÜT C 208, 9.7.1997, lk 5 ja EÜT C 386, 20.12.1997, lk 12.

    [2] Arvamus on esitatud 25. juunil 1997 (EÜT C 205, 5.7.1997, lk 18).

    [3] Euroopa Parlamendi 6. novembri 1997. aasta arvamus (EÜT C 358, 24.11.1997, lk 24), nõukogu 20. novembri 1997. aasta ühine seisukoht (EÜT C 23, 23.1.1998, lk 1) ja Euroopa Parlamendi 17. detsembri 1997. aasta otsus (EÜT C 14, 19.1.1998).

    [4] EÜT L 188, 22.7.1994, lk 1.

    --------------------------------------------------

    Top