This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 31978L0176
Council Directive 78/176/EEC of 20 February 1978 on waste from the titanium dioxide industry
Nõukogu direktiiv, 20. veebruar 1978, titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta
Nõukogu direktiiv, 20. veebruar 1978, titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta
EÜT L 54, 25.2.1978, p. 19–24
(DA, DE, EN, FR, IT, NL) Dokument on avaldatud eriväljaandes
(EL, ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO, HR)
No longer in force, Date of end of validity: 06/01/2014; kehtetuks tunnistatud 32010L0075
Relation | Act | Comment | Subdivision concerned | From | To |
---|---|---|---|---|---|
Modified by | 31982L0883 | Muudatus | artikkel 8.1 | 10/12/1982 | |
Modified by | 31983L0029 | Muudatus | artikkel 9.3 | 28/01/1983 | |
Modified by | 31991L0692 | Asendamine | artikkel 14 | 23/12/1991 | |
Repealed by | 32010L0075 | 07/01/2014 |
Euroopa Liidu Teataja L 054 , 25/02/1978 Lk 0019 - 0024
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 2 Lk 0079
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0154
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 2 Lk 0079
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 15 Köide 1 Lk 0092
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 15 Köide 1 Lk 0092
Nõukogu direktiiv, 20. veebruar 1978, titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta (78/176/EMÜ) EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 100 ja 235, võttes arvesse komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2] ning arvestades, et: titaandioksiiditööstuse jäätmed on inimeste tervisele ja keskkonnale ohtlikud; seepärast tuleb vältida ja järk-järgult vähendada niisuguste jäätmete põhjustatud reostust eesmärgiga see likvideerida; Euroopa ühenduste 1973. aasta keskkonnaalases tegevusprogrammis [3] ja 1977. aasta keskkonnaalases tegevusprogrammis [4] märgitakse, et tuleb võtta ühenduse meetmeid titaandioksiiditööstuse jäätmetega tegelemiseks; titaandioksiiditööstuse jäätmete kõrvaldamist käsitlevate liikmesriikides juba kehtivate või ettevalmistatavate sätete erinevus võib kaasa tuua ebavõrdsed konkurentsitingimused ning seega otseselt mõjutada ühisturu toimimist; seepärast on kõnealuses valdkonnas vaja ühtlustada õigusnorme, nagu on ette nähtud asutamislepingu artikliga 100; tundub, et õigusnormide ühtlustamisega peaksid kaasnema ühenduse meetmed, nii et üht ühenduse keskkonna kaitsmise ja elukvaliteedi parandamise eesmärkidest oleks võimalik saavutada ulatuslikuma korralduse teel; seepärast tuleks selles valdkonnas sätestada konkreetsed sätted; kuna asutamislepinguga selleks otstarbeks volitusi antud ei ole, tuleks tugineda asutamislepingu artiklile 235; direktiivis 75/442/EMÜ [5] käsitletakse jäätmete kõrvaldamist üldiselt; titaandioksiiditööstuse jäätmete jaoks on soovitav kehtestada erisüsteem, millega tagatakse inimeste tervise ja keskkonna kaitse kahjulike mõjude eest, mida põhjustab niisuguste jäätmete kontrollimatu heide, kaadamine või ladestamine; nende eesmärkide saavutamiseks peaks jäätmete heite, kaadamise, hoidmise, ladestamise või maapõue süvainjekteerimise osas olema eelneva loa süsteem; seda luba tuleks välja anda eritingimustel; jäätmete heite, kaadamise, hoidmise, ladestamise ja maapõue süvainjekteerimisega tuleb liita jäätmeseire ning mõjutatava keskkonna seire ja järelevalve; olemasolevate tööstusettevõtete jaoks peavad liikmesriigid 1. juuliks 1980 koostama programmid nende jäätmete põhjustatud reostuse vähendamiseks eesmärgiga see likvideerida; nendes programmides tuleb kehtestada vähendamise üldeesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 1. juuliks 1987, ning esitada igas tööstusettevõttes rakendatavad meetmed; uutele tööstusettevõtetele peavad liikmesriigid välja andma eelneva loa; enne loa andmist tuleb teha keskkonnamõju uuringud ning loa võib anda ainult nendele ettevõtetele, mis kohustuvad kasutama ainult neid turul saada olevaid materjale, protsesse ja tehnikat, mis kahjustavad keskkonda kõige vähem, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI: Artikkel 1 1. Käesoleva direktiivi eesmärk on titaandioksiiditööstuse jäätmete põhjustatud reostuse vältimine ja järk-järguline vähendamine eesmärgiga see likvideerida. 2. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) reostus: inimese poolt titaandioksiidi tootmisprotsessi jääkide otsene või kaudne heide, mis ohustab inimeste tervist, elusressursse ja ökosüsteeme, halvendab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või häirib muid mõjutatava keskkonna seaduslikke kasutusviise; b) jäätmed: - titaandioksiidi tootmisprotsessi jäägid, mille valdaja kõrvaldab või on kohustatud kõrvaldama kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt, - esimeses taandes nimetatud jääkide töötlemisprotsessi jäägid; c) kõrvaldamine: - jäätmete kogumine, sortimine, vedamine ja töötlemine, samuti jäätmete hoidmine ja nende ladestamine maa peale või maa alla ja nende süvainjektsioon maapõue, - nende heide pinnavette, põhjavette ja merre, ning merrejuhtimine, - jäätmete korduskasutamiseks, taaskasutamiseks või ringlussevõtuks vajalikud töötlemistoimingud; d) olemasolevad tööstusettevõtted: need tööstusettevõtted, mis on asutatud enne käesoleva direktiivi teatavakstegemise kuupäeva või sellel kuupäeval; e) uued tööstusettevõtted: need tööstusettevõtted, mis käesoleva direktiivi jõustumise päeval on asutamisel või mis asutatakse pärast seda kuupäeva. Olemasolevate tööstusettevõtete laiendusi, mille tulemusena asjaomase ettevõtte kohapealne titaandioksiidi tootmisvõimsus suureneb 15000 tonni aastas, käsitatakse uute tööstusettevõtetena. Artikkel 2 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada jäätmete kõrvaldamine viisil, mis ei sea ohtu inimeste tervist ega kahjusta keskkonda ning millega eelkõige: - ei ohustata vett, õhku, pinnast, taimi ega loomi, - ei kahjustata looduslikult kauneid paiku ega maastikku. Artikkel 3 Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et edendada jäätmete tekkimise vältimist, jäätmete ringlussevõttu ja töötlemist, jäätmetest tooraine tootmist ja muid toiminguid jäätmete korduskasutamiseks. Artikkel 4 1. Jäätmete heide, kaadamine, hoidmine, ladestamine ja süvainjektsioon maapõue on keelatud, kui selle liikmesriigi pädev asutus, mille territooriumil neid jäätmeid toodetakse, ei ole andnud selleks eelluba. Eelloa peab välja andma ka liikmesriigi pädev asutus, - kelle territooriumil toimub jäätmete heide, hoidmine, ladestamine või süvainjektsioon maapõue, - kelle territooriumil toimub nende heide või kaadamine. 2. Luba antakse üksnes piiratud ajaks. Seda võib pikendada. Artikkel 5 Heite või kaadamise puhul võib pädev asutus artikli 2 kohaselt ja I lisa kohaselt esitatud teabe põhjal anda artiklis 4 nimetatud loa, kui: a) jäätmeid ei saa kõrvaldada asjakohasemal viisil; b) olemasolevate teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel tehtud hinnang näitab, et veekeskkonnale ei avaldata vahetut ega hiljem ilmnevat kahjulikku mõju; c) teaduslikult tähtsatele eripiirkondade laevatatavusele, kalastamisele, vaba aja veetmisele, toormaterjalide tootmisele, soolatustamisele, kala- ja karbikasvatusele või muudele kõnealuste vete seaduslikele kasutusviisidele ei avaldata kahjulikku mõju. Artikkel 6 Jäätmete hoidmise, ladestamise või süvainjekteerimise puhul võib pädev asutus artikli 2 kohaselt ja I lisa kohaselt esitatud teabe põhjal anda artiklis 4 nimetatud loa, kui: a) jäätmeid ei saa kõrvaldada asjakohasemal viisil; b) olemasolevate teaduslike ja tehniliste teadmiste alusel tehtud hinnang näitab, et põhjavetele, pinnasele ega atmosfäärile ei avaldata vahetut ega hiljem ilmnevat kahjulikku mõju; c) vaba aja veetmisele, jäätmetest tooraine tootmisele, taimedele, loomadele, teaduslikult tähtsatele eripiirkondadele või muudele kõnealuse keskkonna seaduslikele kasutusviisidele ei avaldata kahjulikku mõju. Artikkel 7 1. Olenemata kõnealuste jäätmete töötlemismeetodist ja ulatusest, peab nende heite, kaadamise, ladestamise ja maapõue süvainjekteerimisega kaasnema II lisas nimetatud jäätmete ja mõjutatava keskkonna seire, võttes arvesse selle füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ja ökoloogilisi aspekte. 2. Seiret teeb korrapäraselt liikmesriigi määratud üks või mitu asutust, kellele liikmesriigi pädev asutus on andnud artiklis 4 ettenähtud loa. Liikmesriikidevahelisi piire ületava reostuse puhul määravad kõnealuse asutuse asjaomased osapooled. 3. Ühe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest esitab komisjon nõukogule ettepaneku mõjutatava keskkonna seire- ja järelevalvemenetluste kohta. Nõukogu teeb selle ettepaneku kohta otsuse kuue kuu jooksul Euroopa Parlamendi ja majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse avaldamisest Euroopa Ühenduste Teatajas. Artikkel 8 1. Liikmesriigi asjaomane pädev asutus võtab kõik vajalikud meetmed, et heastada üht järgmistest olukordadest ja nõuab vajaduse korral heite, kaadamise, hoidmise, ladestamise või maapõue süvainjekteerimisega seotud toimingute edasilükkamist: a) kui II lisa A osa punktis 1 ettenähtud seire näitab, et artiklites 4, 5 ja 6 ettenähtud eelloa andmise tingimused ei ole täidetud; b) II lisa A osa punktis 2 ettenähtud ägeda mürgisuse testide tulemused näitavad, et ettenähtud piirmäärad on ületatud; c) II lisa B osas ettenähtud seire tulemustest ilmneb, et mõjutatava keskkonna seisund kontrollitaval alal on halvenenud; d) jäätmete heide või kaadamine avaldab kahjulikku mõju laevatamisele, kalastamisele, vaba aja veetmisele, jäätmetest tooraine tootmisele, soolatustamisele, kala- ja karbikasvatusele, teaduslikult tähtsatele eripiirkondadele või muudele kõnealuste vete seaduslikele kasutusviisidele; e) jäätmete hoidmine, ladestamine või maapõue süvainjekteerimine avaldab kahjulikku mõju vaba aja veetmisele, jäätmetest tooraine tootmisele, taimedele, loomadele, teaduslikult tähtsatele eripiirkondadele või muudele kõnealuse keskkonna seaduslikele kasutusviisidele. 2. Kui sellega on seotud mitu liikmesriiki, võetakse meetmed pärast üksteisega nõupidamist. Artikkel 9 1. Liikmesriigid koostavad programmid olemasolevatest tööstusettevõtetest lähtuva reostuse järkjärguliseks vähendamiseks ja lõplikuks likvideerimiseks. 2. Lõikes 1 nimetatud programmides kehtestatakse vedelate, tahkete ja gaasiliste jäätmete põhjustatud reostuse vähendamise üldeesmärgid, mis tuleb saavutada hiljemalt 1. juuliks 1987. Programmides peavad olema ka vahe-eesmärgid. Lisaks sellele peavad need sisaldama teavet mõjutatava keskkonna seisundi, reostuse vähendamise meetmete ning otseselt tootmisprotsessis sündivate jäätmete töötlemismeetodite kohta. 3. Lõikes 1 nimetatud programmid saadetakse komisjonile hiljemalt 1. juuliks 1980, et see saaks kuue kuu jooksul alates siseriiklike programmide kättesaamisest esitada nõukogule sobivad ettepanekud nende programmide ühtlustamiseks seoses reostuse vähendamise ja lõpliku likvideerimise ning konkurentsitingimuste parandamisega titaandioksiiditööstuses. Nõukogu teeb nende ettepanekute kohta otsuse kuue kuu jooksul Euroopa Parlamendi ja majandus- ja sotsiaalkomitee arvamuse avaldamisest Euroopa Ühenduste Teatajas. 4. Liikmesriigid rakendavad programmi hiljemalt 1. jaanuariks 1982. Artikkel 10 1. Artikli 9 lõikes 1 nimetatud programmid peavad hõlmama kõiki olemasolevaid tööstusettevõtteid ja nendes tuleb sätestada iga tööstusettevõtte suhtes kohaldatavad meetmed. 2. Kui erandjuhtudel liikmesriik leiab, et mõne üksiku tööstusettevõtte osas ei ole käesoleva direktiivi nõuete täitmiseks vaja lisameetmeid võtta, esitab ta kuue kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest komisjonile selle otsuse tegemist põhjendavad tõendid. 3. Pärast vajalikuks osutuda võivate tõendite sõltumatut kontrollimist võib komisjon liikmesriigiga nõustuda, et üksiku asjaomase tööstusettevõtte osas ei ole vaja lisameetmeid võtta. Komisjon peab andma oma nõusoleku koos põhjendustega kuue kuu jooksul. 4. Kui komisjon ei ole liikmesriigiga nõus, lisatakse asjaomase liikmesriigi programmi lisameetmed, mida see tööstusettevõte peab täitma. 5. Kui komisjon annab nõusoleku, vaadatakse see nõusolek käesoleva direktiivi kohaselt teostatud seire tulemuste alusel ja seoses kõikide oluliste muudatustega tootmisprotsessis või keskkonnapoliitika eesmärkides korrapäraselt läbi. Artikkel 11 Uus tööstusettevõte peab taotlema eelluba selle liikmesriigi pädevalt asutuselt, kelle territooriumile ta kavatseb oma ettevõtte ehitada. Niisuguse loa andmisele peavad eelnema keskkonnamõju uuringud. Neid võib anda ainult nendele ettevõtetele, mis kohustuvad kasutama ainult neid turul saada olevaid materjale, protsesse ja tehnikat, mis kahjustavad keskkonda kõige vähem. Artikkel 12 Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi sätete kohaldamist, võivad liikmesriigid vastu võtta rangemaid sätteid. Artikkel 13 1. Käesoleva direktiivi rakendamiseks esitavad liikmesriigid komisjonile kogu vajaliku teabe, mis on seotud: - artiklite 4, 5 ja 6 alusel antud lubadega, - mõjutatava keskkonna artikli 7 kohaselt teostatud seire tulemustega, - artikli 8 lõike alusel võetud meetmetega. Nad annavad komisjonile ka üldist teavet materjalide, menetluste ja võtete kohta, mis on neile teatavaks tehtud artikli 11 kohaselt. 2. Käesoleva artikli alusel saadud teavet võib kasutada üksnes käesoleva direktiivi rakendamise eesmärgil. 3. Komisjon ja liikmesriikide pädevad asutused, nende ametnikud ega teised teenistujad ei tohi avaldada käesoleva direktiivi kohaldamise tulemusena neile teatavaks saanud teavet, mis oma laadilt on ametisaladus. 4. Lõiked 2 ja 3 ei takista avalikustamast üldist teavet ega ülevaateid, mis ei sisalda teatavate ettevõtja või ettevõtjate ühenduste kohta käivat informatsiooni. Artikkel 14 Liikmesriigid koostavad iga kolme aasta tagant aruande titaandioksiiditööstuse põhjustatud reostuse vältimise ja järkjärgulise vähendamise kohta ning saadavad selle komisjonile, kes edastab selle teistele liikmesriikidele. Iga kolme aasta järel esitab komisjon nõukogule ja Euroopa Parlamendile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Artikkel 15 1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud meetmed 12 kuu jooksul alates direktiivi teatavakstegemisest ning teatavad sellest viivitamata komisjonile. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid. Artikkel 16 Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele. Brüssel, 20. veebruar 1978 Nõukogu nimel eesistuja Per Hækkerup [1] EÜT C 28, 9.2.1976, lk 16. [2] EÜT C 131, 12.6.1976, lk 18. [3] EÜT C 112, 20.12.1973, lk 3. [4] EÜT C 139, 13.6.1977, lk 3. [5] EÜT L 194, 25.7.1975, lk 39. -------------------------------------------------- I LISA ANDMED, MIS TULEB ESITADA ARTIKLITES 4, 5 JA 6 NIMETATUD EELLOA SAAMISEKS A. Aine omadused ja koostis: 1. kaadatud aine üldkogus ja keskmine koostis (nt ühe aasta kohta); 2. vorm (nt tahke, setteline, vedel või gaasiline); 3. omadused: füüsikalised (nt lahustuvus ja tihedus), keemilised ja biokeemilised (nt hapnikutarve) ja bioloogilised; 4. mürgisus; 5. püsivus: füüsikaline, keemiline ja bioloogiline; 6. akumulatsioon ja biotransformatsioon bioloogilistes materjalides või setetes; 7. tundlikkus füüsikaliste, keemiliste ja biokeemiliste muutuste suhtes ning vastastikmõjutuste suhtes muude orgaaniliste ja anorgaaniliste materjalidega mõjutatavas keskkonnas; 8. värvuse või muude muudatuste põhjustamise tõenäosus, mis vähendab kalavarude turustatavust (kalad, karbid jne). B. Kaadamise või heite koha iseloomustus ja kõrvaldamismeetodid: 1. asukoht (nt kaadamise või heite koha koordinaadid, sügavus ja kaugus rannast), asukoht võrreldes muude aladega (nt puhkealade, kudemisalade, noorkalade elualade, kalapüügialade ja kasutatavate loodusvaradega); 2. kõrvaldamismäär konkreetsel ajavahemikul (nt ühe päeva, ühe nädala, ühe kuu kogus); 3. pakendamis- ja säilitamisviisid, kui neid kasutatakse; 4. kavandatud keskkonda juhtimise meetodi abil saavutatud alglahustuvus, eelkõige laeva kiirus; 5. levimisomadused (nt voolu, tõusuvee ja tuule mõju horisontaalsele liikumisele ja vertikaalsele segunemisele); 6. vee omadused (nt temperatuur, pH, soolsus, kihistumine, reostuse hapnikuindeksid — lahustunud hapnik (DO), keemiline hapnikutarve (COD), biokeemiline hapnikutarve (BOD), orgaanilises ja anorgaanilises vormis esinev lämmastik, sh ammoniaak, hõljuvaine, muud toitained ja tootlikkus); 7. põhja omadused (nt topograafia, geokeemilised ja geoloogilised omadused ning bioloogiline tootlikkus); 8. muu kõnealuses piirkonnas toimunud heide või kaadamine ja selle mõjud (nt raskmetallide fooninäidud ja orgaanilise süsiniku sisaldus). C. Ladestamis-, hoidmis- või süvainjekteerimise piirkonna iseloomustus ja kõrvaldamismeetodid: 1. geograafiline asend; 2. piirnevate alade iseloomustus; 3. pakendamis- ja säilitamisviisid, kui neid kasutatakse; 4. ladestamis-, hoidmis- ja süvainjekteerimise meetodite iseloomustus, sealhulgas vee, pinnase ja atmosfääri reostuse vältimiseks võetud ettevaatusabinõude hinnang. -------------------------------------------------- II LISA KÕRVALDAMISE SEIRE JA JÄRELEVALVE A. Jäätmete seire Kõrvaldamistoimingutega kaasneb: 1. jäätmete koguse, koostise ja mürgisuse kontroll, mis tagab, et artiklites 4, 5 ja 6 nimetatud eelloa tingimused on täidetud; 2. teatavate limuste, vähilaadsete, kalade ja planktoni liikide testimine ägeda mürgisuse suhtes, eelistatavalt liigid, keda tavaliselt heitealadel leidub. Lisaks sellele tuleb testid teha soolase vee halli kreveti liigile (Artemia salina). Nendes testides ei tohi ilmneda 36 tunni jooksul ja heitvee lahjenduse 1/5 000 juures - katsetatud liikide täiskasvanud isendite üle 20 %list suremust, - ja vastsete puhul suuremat suremust kui kontrollrühmal. B. Mõjutatava keskkonna seire ja järelevalve I. Kui jäätmed juhitakse magedasse vette või merevette või need kaadatakse, on kontroll seotud kolme järgmise punktiga: veesammas, elusaine ja setted. Heidete mõjutatud ala seisundi korrapärane kontrollimine võimaldab jälgida mõjutatava keskkonna arengut. Seire käigus määratakse: 1. pH; 2. lahustunud hapnik; 3. hägusus; 4. hüdraatunud raudoksiidid ja hüdroksiidid suspensioonis; 5. mürgised metallid vees, hõljuvainetes, setetes ja kogumina valitud põhjaeluliste ja avamereliste organismides; 6. taimestiku ja loomastiku mitmekesisus ning suhteline ja absoluutne arvukus. II. Jäätmete hoidmise, ladestamise või süvainjekteerimise puhul kuulub kontrolli hulka: 1. katsed, mis tagavad, et pinna- ja põhjaveed ei ole saastunud. Nende katsete käigus mõõdetakse: - happesust, - rauasisaldust (lahustununa ja tahkete osakestena), - kaltsiumisisaldust, - mürgise metalli sisaldust (lahustununa ja tahkete osakestena), kui need esinevad; 2. vajaduse korral katsed negatiivsete mõjude kindlaksmääramiseks aluspinnase struktuuris; 3. jäätmete ladestamise, hoidmise või süvainjekteerimise vahetus läheduses asuva ala ökoloogia üldhinnang. --------------------------------------------------