31976R1860

Nõukogu määrus (ESTÜ, EMÜ, Euratom) nr 1860/76,

29. juuni 1976,

millega kehtestatakse euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fondi personali teenistustingimused

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 26. mai 1975. aasta määrust (EMÜ) nr 1365/75 Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi loomise kohta, [1] eriti selle artiklit 17,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades, et:

nõukogu ülesanne on komisjoni ettepanekute põhjal võtta vastu selle fondi personali käsitlevad sätted,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Käesolevaid teenistustingimusi kohaldatakse järgmiste isikute suhtes:

- fondi direktor ja asedirektor,

- fondi teenistuja,

- fondi kohalik teenistuja.

2. Käesolevate teenistustingimuste puhul loetakse fondi teenistujaks fondi eelarvesse kuuluva koha täitmiseks töölevõetud isikut.

3. Käesolevate teenistustingimuste puhul tähendab "kohalik teenistuja" vastavalt kohalikele tavadele sellise töö tegemiseks või ülesande täitmiseks töölevõetud teenistujat, kes on määratud kohale, mis ei sisaldu fondi eelarvele lisatud töökohtade nimekirjas, ja keda tasustatakse eelarves selleks otstarbeks ettenähtud assigneeringute kogusummast.

4. Direktor, kelle nimetab Euroopa Ühenduste Komisjon, võetakse töökohale, mis sisaldub fondi eelarvele lisatud töökohtade nimekirjas, määruse (EMÜ) nr 1365/75 artiklis 9 ettenähtud kohustuste täitmiseks.

Asedirektor, kelle nimetab Euroopa Ühenduste Komisjon, võetakse töökohale, mis sisaldub fondi eelarvele lisatud töökohtade nimekirjas, et abistada direktorit ja asendada teda, kui ta viibib mujal või ei saa muul põhjusel oma kohustusi täita.

5. Direktor on volitatud sõlmima lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistujatega töölepingud.

Fondi haldusnõukogu eesistuja on volitatud alla kirjutama direktori ja asedirektori töölepingud.

II JAOTIS

FONDI PERSONAL

1. PEATÜKK

Artikkel 2

Teenistuja võib tööle võtta määratud või määramata tähtajaks.

Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks ja seda võib uuendada.

Artikkel 3

Teenistuja võib võtta tööle ainult fondi eelarvele lisatud töökohtade nimekirjas sisalduvate vabade töökohtade täitmiseks vastavalt käesolevale jaotisele. Igast vabast töökohast, mida tahetakse täita, teatatakse asjakohasel viisil. Teatamiskorra kehtestab haldusnõukogu.

Artikkel 4

Teenistujad on jagatud nelja kategooriasse, mis omakorda jagunevad astmeteks vastavalt täidetavatele kohustustele.

Teenistujad liigitatakse astmetesse kvalifikatsiooni ja kogemuste põhjal.

Põhitöökohtade ja palgaastmete vastavus nähtub järgmisest tabelist:

Kategooria | Palgaaste | Põhitöökoht |

A | A 5 | Peajuht |

A 6 | Juht |

A 7 |

A 8 | Abijuht |

B | B 1 | Pea-juhiabi |

B 3 | Vanemjuhiabi |

B 5 | Juhiabi |

C | C 1 | Peasekretär |

Peakantseleiametnik |

C 2 | Sekretär-masinakirjutaja Kantseleiametnik |

C 3 |

C 5 | Masinakirjutaja |

Kantseleiabi |

D | D 2 | Kvalifitseeritud teenistuja |

D 4 | Kvalifitseerimata teenistuja |

Selle tabeli põhjal kinnitab haldusnõukogu Euroopa Ühenduste Komisjoni nõusolekul iga põhitöökohaga kaasnevad kohustused ja volitused.

Artikkel 5

Teenistuja töölepingus märgitakse palgaaste ja -järk, mille kohaselt ta on tööle võetud.

Teenistuja võetakse tööle oma astme esimeses järgus. Arvestades asjaomase isiku väljaõpet ja erikogemusi sellel töökohal, võib direktor võimaldada talle staažilisa selles astmes. See ei või ületada 48 kuud.

Teenistuja määramine töökohale, mille palgaaste on kõrgem kui kohal, kuhu ta tööle võeti, dokumenteeritakse töölepingu lisalepingus.

Artikkel 6

1. Luuakse personalikomitee, kes täidab talle käesolevate teenistustingimustega määratud ülesandeid.

2. Komitee koosseisu ja töökorra määrab fondi haldusnõukogu vastavalt I lisale.

3. Personalikomitee esindab teenistujate huve fondi ees ning hoiab pidevat kontakti fondi ja teenistujate vahel. Ta annab oma panuse fondi ladusasse töösse, luues teenistujatele võimaluse väljendada oma arvamust.

Komitee juhib direktori tähelepanu kõigile käesolevate teenistustingimuste tõlgendamise ja rakendamisega seotud üldistele probleemidele. Komiteega võib konsulteerida kõigi selliste probleemide ilmnemisel.

Komitee esitab direktorile ettepanekuid töökorralduse ja töö toimimise kohta ning personali töötingimuste või üldiste elamistingimuste parandamiseks.

4. Teenistujal, kelle tööleping on sõlmitud rohkem kui üheks aastaks või on tähtajatu, on õigus hääletada ja kandideerida personalikomitee valimisel.

Teenistujal, kelle tööleping on sõlmitud vähem kui üheks aastaks ja kes on töötanud fondis vähemalt kuus kuud, on samuti õigus hääletada.

2. PEATÜKK

Õigused ja kohustused

Artikkel 7

Teenistuja täidab oma kohustusi ja tegutseb ainult fondi huve silmas pidades; ta ei palu ega võta vastu juhiseid üheltki fondiväliselt valitsuselt, asutuselt, organisatsioonilt ega isikult.

Ta ei võta ilma direktori loata üheltki fondiväliselt valitsuselt ega mujalt vastu mingit autasu, teenetemärki, soodustust, kinki või ükskõik millist tasu, välja arvatud teenete eest, mis on osutatud kas enne töölevõtmist või töövabastuse ajal sõjaväe- või muus riiklikus teenistuses ja sellise teenistusega seoses.

Artikkel 8

Teenistuja väldib igasugust tegevust ja eriti sellise avaliku arvamuse avaldamist, mis võib mõjutada personali seisundit.

Ta ei või teha palgalist ega tasuta tööd väljaspool.

Artikkel 9

Kui teenistuja abikaasa on tasustataval töökohal, teatab teenistuja sellest direktorile.

Kui selle töö laad osutub sobimatuks teenistuja omaga ja kui teenistuja ei saa kinnitada, et see töö lõpeb konkreetse ajavahemiku jooksul, otsustab direktor, kas teenistuja jääb oma töökohale.

Artikkel 10

Iga teenistuja, kellel oma kohustuste täitmisel tuleb otsustada küsimus, mille lahendamise või tulemuse vastu tal on tema sõltumatust kahjustav isiklik huvi, teatab sellest direktorile.

Artikkel 11

Teenistuja, kes kandideerib parlamendi valimistel, taotleb tasuta puhkust ajavahemikuks, mis ei ületa kolme kuud.

Kui teenistuja valitakse parlamenti, hindab direktor sellise teenistuja juhtumit. Pidades silmas ametikoha tähtsust, kuhu teenistuja on valitud, ja sellega kaasnevaid kohustusi, otsustab direktor, kas asjaomane teenistuja peab jätkama oma teenistust või taotlema tasuta puhkust. Viimasel juhul võrdub puhkuse pikkus ajaga, milleks teenistuja on parlamenti valitud.

Artikkel 12

Pärast töölt lahkumist on teenistuja edaspidi kohustatud käituma ausameelselt ja diskreetselt teatavate ametissenimetamiste või soodustuste vastuvõtmisel.

Artikkel 13

Teenistuja suhtub suurima diskreetsusega kõigisse faktidesse ja teabesse, mis ta saab oma kohustuste täitmise käigus või seoses nende täitmisega; ta ei avalda ühelegi kõrvalisele isikule mitte mingil viisil ühtki varem avalikustamata dokumenti või teavet. Teenistuja järgib seda kohustust ka pärast töölt lahkumist.

Teenistujad ei avalda ega lase avaldada üksi ega koos teistega ühtki fondi tööd käsitlevat küsimust ilma direktori loata. Luba ei anta ainult juhul, kui kavandatav avaldamine võib kahjustada fondi huve.

Artikkel 14

Fondile kuuluvad kõik õigused kirjutistele või muule tööle, mis teenistuja on teinud oma kohustuste täitmisel.

Artikkel 15

Teenistuja ei avalda kohtumenetluses direktori loata ükskõik millisel alusel teavet, mida ta teab oma kohustuste tõttu. Luba ei anta ainult juhul, kui seda nõuavad fondi huvid ja kui keeldumine ei too teenistuja suhtes kaasa kriminaalõiguslikke tagajärgi. Teenistuja järgib seda kohustust ka pärast töölt lahkumist.

Eelmist lõiget ei kohalda teenistujatele või endistele teenistujatele, kes esitavad tõendeid Euroopa Ühenduste Kohtu ees fondi teenistujat või endist teenistujat käsitlevas asjas.

Artikkel 16

Teenistuja elab kas kohas, kuhu ta on tööle võetud, või piisavalt selle lähedal, et korralikult täita oma kohustusi.

Artikkel 17

Teenistuja aitab oma ametiseisundist hoolimata oma ülemusi ja annab neile nõu; ta vastutab talle määratud kohustuste täitmise eest.

Teenistusüksuse juhtiv teenistuja vastutab oma ülemuste ees talle antud volituste ja juhiste täitmise eest. Tema alluvate vastutus ei vabasta teda mingil viisil tema enda vastutusest.

Kui teenistuja saab juhiseid, mida ta peab ebatavaliseks või usutavasti tõsiseid raskusi tekitavaks, teatab ta sellest vajaduse korral kirjalikult oma ülemusele. Kui ülemus kinnitab juhised kirjalikult, täidab teenistuja neid, kui need ei ole vastuolus kriminaalõigusega.

Artikkel 18

Teenistujalt võib nõuda, et ta hüvitaks tervikuna või osaliselt fondi kahju, mis tuleneb tema kohustuste täitmisel või seoses nende täitmisega toimunud raskest üleastumisest.

Direktor teeb põhjendatud otsuse distsiplinaarküsimustes sätestatud korra kohaselt.

Selle sätte põhjal tekkivad vaidlused kuuluvad Euroopa Ühenduste Kohtu piiramatu jurisdiktsiooni alla.

Artikkel 19

Teenistujatele on antud privileegid ja immuniteet ainult fondi huvides. Vastavalt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile pole personal vabastatud oma isiklike kohustuste täitmisest ega kehtivate seaduste ja politseieeskirjade järgimisest.

Artikkel 20

Fond aitab iga teenistujat, eelkõige menetluses sellise isiku vastu, kes esineb ähvarduste, solvavate või laimavate tegude või rünnakutega isiku või omandi vastu, mille all teenistuja või tema perekonnaliige kannatab teenistuja ametiseisundi ja kohustuste tõttu.

Fond kompenseerib teenistujale sellistel juhtudel kantud kahju niivõrd, kuivõrd teenistuja ise ei ole teadlikult ega tõsise hooletuse tõttu kahju tekitanud ega ole saanud hüvitist kahju põhjustanud isikult.

Fond hõlbustab teenistuja täiendusõpet sel määral, kui see on vajalik teenistusüksuse laitmatuks toimimiseks ja on kooskõlas teenistuja enda huvidega.

Artikkel 21

Teenistujatel on õigus kasutada oma ühinemisõigust; eelkõige võivad nad kuuluda ametiühingutesse või kutseorganisatsioonidesse.

Artikkel 22

Teenistuja võib direktorile taotlusi esitada.

Igast käesolevate teenistustingimuste kohaselt tehtud konkreetsest otsusest teatatakse kohe kirjalikult asjaomasele teenistujale. Igas eitavas otsuses peab sisalduma põhjendus.

Konkreetsed otsused teenistuja haldusliku seisundi kohta pannakse viivitamata välja fondi ruumidesse.

3. PEATÜKK

Töölevõtmise tingimused

Artikkel 23

1. Teenistujate töölevõtmisel lähtutakse eesmärgist saada fondi teenistusse võimalikult võimekad, tõhusad ja sõltumatud Euroopa ühenduste liikmesriikide kodanikud, kes valitakse võimalikult laialt geograafiliselt alalt.

Teenistujate valikul ei tehta vahet nende rassi, usuliste veendumuste ega soo alusel.

Ühtki töökohta ei eraldata mingi konkreetse liikmesriigi kodanikele.

2. Teenistuja võib tööle võtta ainult tingimusel, et:

a) ta on ühe Euroopa ühenduste liikmesriigi kodanik, kui haldusnõukogu ei luba erandit, ja tal on kõik asjaomase liikmesriigi kodaniku õigused;

b) ta täidab kõiki talle sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega pandud kohustusi;

c) ta esitab sobivad iseloomusoovitused, mida on vaja kõnealuste kohustuste täitmiseks;

d) ta on füüsiliselt võimeline täitma oma kohustusi;

e) ta esitab tõendi ühe Euroopa ühenduste keele põhjaliku tundmise ja teise Euroopa ühenduste keele rahuldava tundmise kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.

Artikkel 24

Enne töölevõtmist läbib teenistuja fondi määratud arsti juures tervisekontrolli, et olla kindel teenistuja vastavuses artikli 23 lõike 2 punkti d nõuetele.

Artikkel 25

Teenistujale võib määrata katseaja, mis ei ületa kuut kuud.

Kui teenistuja ei osutu katseaja jooksul ametikohale vastavaks, lõpetatakse tema tööleping. Sellisel juhul saab teenistuja hüvitist, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast iga katseajal töötatud täiskuu eest.

4. PEATÜKK

Töötingimused

Artikkel 26

Töötav personal on igal ajal fondi käsutuses.

Tavaline töönädal ei ületa siiski 42 tundi, mis jaotatakse direktori määratud ajakava alusel.

Artikkel 27

Teenistujalt võib nõuda ületunnitööd ainult edasilükkamatutel juhtudel või eriti tungiva töö puhul; töötamist öösel ning pühapäevadel või riiklikel pühadel võib lubada ainult direktori sätestatud korra kohaselt. Kogu teenistujalt nõutav ületunnitöö ei tohi kuue kuu jooksul ületada 150 tundi.

A- ja B-kategooria teenistujate ületunnitöö ei anna õigust mingile hüvitisele või lisatasule.

Nagu on sätestatud II lisas, on D- ja C-kategooria teenistujatel õigus saada ületunnitöö eest kas hüvitavat puhkust või lisatasu, kui üksuse töö ei võimalda hüvitavat puhkust ületunnitööle järgneva kuu jooksul.

Artikkel 28

Teenistujal on õigus saada kalendriaastas vähemalt 24 tööpäeva ja kõige rohkem 30 tööpäeva pikkust iga-aastast puhkust vastavalt eeskirjadele, mille haldusnõukogu sätestab Euroopa Ühenduste Komisjoni nõusolekul pärast konsulteerimist personalikomiteega.

Peale iga-aastase puhkuse võib teenistujale erandjuhtudel taotluse põhjal anda lisapuhkust. Sellise puhkusega seotud eeskirjad on sätestatud III lisas.

Artikkel 29

Rasedatel on arstitõendi esitamise korral lisaks artiklis 28 sätestatud puhkusele õigus saada puhkust, mis algab kuus nädalat enne tõendil märgitud väljaarvutatud sünnituskuupäeva ja lõpeb kaheksa nädalat pärast sünnitust; selline puhkus kestab vähemalt neliteist nädalat.

Artikkel 30

1. Teenistujal, kes esitab tõendi töövõimetuse kohta täita oma kohustusi haiguse või õnnetuse tõttu, on automaatselt õigus saada tasulist haiguspuhkust.

Kõnealune isik teatab fondile võimalikult kiiresti oma töövõimetusest ja teatab samal ajal oma kehtiva aadressi. Ta esitab arstitõendi, kui ta puudub rohkem kui kolm päeva. Temalt võib nõuda fondi korraldatud tervisekontrolli läbimist.

Kui teenistuja puudub 12 kuu jooksul kuni kolme päeva kaupa kokku üle 12 päeva, teeb direktor otsuse fondi määratud arsti arvamuse põhjal pärast konsulteerimist teenistuja nimetatud arstiga.

Tasuline haiguspuhkus ei või ületada teenistuja tööl oldud aega, mis peab igal juhul olema vähemalt üks kuu. Selline puhkus ei jätku pärast kõnealuse isiku töölepingu lõpetamist.

Nende tähtaegade lõppemise korral antakse teenistujale, kelle töölepingut pole veel lõpetatud hoolimata tema võimetusest täita oma kohustusi, palgata puhkust.

Kui teenistuja on haigestunud kutsehaigusse või kui temaga on oma kohustuste täitmise ajal juhtunud õnnetus, saab ta edasi täistasu kogu töövõimetusaja eest, kuni talle määratakse vastavalt artiklile 38 kohaldatavate siseriiklike seadustega selleks ettenähtud toetus.

2. Teenistuja läbib igal aastal tervisekontrolli kas fondi määratud või enda valitud arsti juures.

Viimasel juhul maksab fond arsti tasust kuni haldusnõukogu kinnitatud maksimaalmäära.

Artikkel 31

Välja arvatud haigus või õnnetusjuhtumid, ei või teenistuja puududa töölt ilma oma ülemuse eelneva loata. Piiramata võimalikke kohaldatavaid distsiplinaarmeetmeid, lahutatakse kõik asjakohaselt tõendatud loata puudumised asjaomase isiku iga-aastasest puhkusest. Kui teenistuja on oma iga-aastase puhkuse ära kasutanud, kaotab ta selle ajavahemiku eest oma tasu.

Kui teenistuja soovib veeta haiguspuhkuse mujal kui kohas, kus ta töötab, peab ta selleks saama direktori eelneva nõusoleku.

Artikkel 32

Haldusnõukogu kinnitab Euroopa Ühenduste Komisjoni nõusolekul pärast konsulteerimist personalikomiteega riiklike pühade nimekirja.

Artikkel 33

Erandjuhtudel võib teenistujale tema taotluse põhjal anda palgata puhkust mõjuvatel isiklikel põhjustel. Direktor määrab sellise puhkuse kestuse, mis ei või ületada ühte neljandikku kõnealuse teenistuja juba töötatud ajast või kestab kolm kuud olenevalt sellest, kumb periood on lühem.

Vastavalt esimesele lõigule antud puhkuse aega ei arvestata artikli 35 teise lõigu kohaldamisel.

Artikkel 34

Teenistujale, kes kutsutakse kordusõppusele kaitsejõududesse, antakse täispalgaline puhkus ajaks, mis vastab tema töötatud ajale ja ei ületa kolme kuud. Selle ajavahemiku lõppemisel saab ta ülejäänud kaitsejõududes teenimise ajal ja maksimaalselt poole tema töötatud aja jooksul hüvitist, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast. Selle järgmise ajavahemiku lõppemisel antakse talle palgata puhkust.

Eelmises lõigus sätestatud tasusid vähendatakse teenistustasude võrra, mida asjaomasele isikule vastaval ajavahemikul makstakse.

5. PEATÜKK

Tasu ja kulud

Artikkel 35

Vastavalt IV lisale on teenistujal õigus saada tema palgaastmele ja -määrale vastavat tasu.

Teenistuja, kes on kaks aastat olnud oma palgaastme samas järgus, tõuseb automaatselt sama palgaastme järgmisesse järku.

Artikkel 36

Teenistuja surma korral makstakse lesele või ülalpeetavatele lastele lahkunu täispalk teenistuja surma kuule järgneva kolmanda kuu lõpuni.

Artikkel 37

Teenistujal on vastavalt IV lisa sätetele õigus saada tööleasumisel või teenistusest lahkumisel talle tekkinud kulude eest hüvitist, samuti on tal õigus saada kohustuste täitmise käigus või sellega seoses tekkinud kulude eest hüvitist.

6. PEATÜKK

Sotsiaalkindlustushüvitised

Artikkel 38

1. Et teenistuja oleks kindlustatud haiguse, õnnetuse, töövõimetuse ja surma vastu ning võiks koguda vanaduspensioni, kohaldatakse tema suhtes sotsiaalkindlustusseadusi, mis kehtivad liikmesriigis, kus ta töötab.

Sätete puhul, mis ei käsitle peretoetusi (mille andmise eeskirjad on sätestatud IV lisas), võib teenistuja valida eespool nimetatud liikmesriigi õigusaktide kohaldamise või selle liikmesriigi õigusaktid, mida viimati temale kohaldati, või selle liikmesriigi õigusaktid, mille kodanik ta on. See valik, mida võib teha ainult üks kord kuue kuu jooksul pärast töölepingu sõlmimise või käesoleva määruse jõustumise kuupäeva, hakkab kehtima tööleasumise kuupäeval.

Fond tasub kohaldatavate õigusaktidega nõutava tööandja sissemakse, kui teenistuja on liitunud kohustusliku sotsiaalkindlustusskeemiga, või kaks kolmandikku liikme sissemaksest, kui teenistuja jääb vabatahtlikult liitunuks siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemiga, mille liige ta oli enne fondi teenistusse asumist, või liitub vabatahtlikult mõne siseriikliku sotsiaalkindlustusskeemiga.

2. Kui lõiget 1 pole võimalik kohaldada, kindlustatakse teenistuja fondi kulul haiguse, õnnetuse ja surma vastu ning vanaduspensioni kogumiseks võrdselt lõikes 1 nimetatud kahe kolmandiku suuruse osaga. Selle sätte kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad sätestab haldusnõukogu pärast konsulteerimist personalikomiteega.

Artikkel 39

1. Lapse sünni puhul makstakse teenistujale toetust 7000 Belgia franki.

2. Lõikes 1 nimetatud toetust makstakse samuti vähemalt seitse kuud kestnud raseduse katkemise korral.

3. Teenistuja, kes saab lapse sünni toetust, teatab kõikidest samasugustest toetustest, mida tema või tema abikaasa saab sama lapse puhul mujalt; need toetused arvatakse eespool mainitud toetusest maha. Kui isa ja ema on mõlemad fondi teenistujad, makstakse toetust ainult emale.

Artikkel 40

Teenistuja surma korral tasub fond surnu kodukohta viimisega seotud kulud.

Artikkel 41

Teenistujale, kes näiteks tõsise või pikaajalise haiguse või perekondike põhjuste tõttu on eriti raskes olukorras, võib teha kingitusi, anda laenu või maksta avanssi.

Eelmist lõiku kohaldatakse analoogia põhjal endise teenistuja suhtes pärast tema töölepingu lõpetamist, kui ta on töötamise ajal alanud tõsise või pikaajalise haiguse või juhtunud õnnetuse tõttu töövõimetu ja tõendab, et sellist haigust või õnnetust ei hüvita muu sotsiaalkindlustusskeem.

7. PEATÜKK

Enammakstud summade sissenõudmine

Artikkel 42

Teenistujale enammakstud summa nõutakse sisse, kui saaja oli teadlik, et maksmisel puudus seaduslik alus või kui enammaksmine oli nii ilmne, et ta ei saanud seda mitte teada.

8. PEATÜKK

Kaebused

Artikkel 43

1. Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid teenistustingimusi, võib direktorile esitada taotluse teda käsitleva otsuse vastuvõtmiseks. Direktor teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsusest nelja kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast. Kui taotlusele pole selle tähtaja lõpuks vastatud, loetakse seda taotluse kaudseks tagasilükkamise otsuseks, mille vastu võib esitada kaebuse vastavalt lõikele 2.

2. Iga isik, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid teenistustingimusi, võib esitada haldusnõukogule kaebuse teda kahjustava teo kohta kas juhul, kui direktor on teinud otsuse, või kui ta pole võtnud teenistustingimustes ettenähtud meedet. Kaebus tuleb esitada kolme kuu jooksul. See tähtaeg algab:

- asjaomasele isikule otsusest teatamise kuupäevast, kuid mitte hiljem kui kuupäevast, mil ta sellest otsusest teada sai, kui meede mõjutab konkreetset isikut; kui aga konkreetset isikut mõjutav meede on seotud kolmanda isikuga, algab see ajavahemik kolmanda isiku puhul kuupäevast, kui ta sellest teada saab, kuid mitte mingil juhul hiljem selle avaldamispäevast,

- vastamiseks ettenähtud tähtaja lõppemise päevast, kui kaebus käsitleb lõikes 1 nimetatud kaudset taotluse tagasilükkamise otsust.

Haldusnõukogu teatab asjaomasele isikule oma põhjendatud otsusest nelja kuu jooksul kaebuse esitamise kuupäevast. Kui kaebusele pole selle tähtaja lõpuks vastatud, loetakse seda kaebuse kaudseks tagasilükkamise otsuseks, mille vastu võib esitada kaebuse vastavalt artiklile 44.

3. Teenistuja esitab taotluse või kaebuse oma otsese ülemuse kaudu, kui see ei käsitle nimetatud isikut; sel juhul võib taotluse või kaebuse esitada otse järgmisele kõrgemalseisvale isikule.

Artikkel 44

1. Euroopa Ühenduste Kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad kõik vaidlused fondi ja iga isiku vahel, kelle suhtes kohaldatakse käesolevaid teenistustingimusi, pidades silmas kõnealuse isiku õigusi artikli 43 lõike 2 tähenduses. Rahalised vaidlused on kohtu piiramatu jurisdiktsiooni all.

2. Euroopa Ühenduste Kohtule esitatud kaebust käsitletakse ainult juhul, kui:

- eelnevalt on esitatud kaebus haldusnõukogule vastavalt artikli 43 lõikele 2 ja selles ettenähtud tähtaja jooksul,

- kaebus on otsese või kaudse otsusega tagasi lükatud.

3. Kaebused vastavalt lõikele 2 esitatakse kolme kuu jooksul. See tähtaeg algab:

- kaebust käsitleva otsusest teatamise kuupäevast,

- vastamiseks ettenähtud tähtaja lõppemise päevast, kui kaebus käsitleb artikli 43 lõike 2 kohast kaebuse kaudset tagasilükkamise otsust; kui kaebus lükatakse tagasi otsese otsusega pärast selle tagasilükkamist kaudse otsusega, kuid enne kaebuse esitamise tähtaja möödumist, algab kaebuse esitamise tähtaeg uuesti.

4. Erandina lõikest 2 võib asjaomane isik pärast kaebuse esitamist haldusnõukogule vastavalt artikli 43 lõikele 2 esitada kohe kaebuse kohtule, kui kaebusega kaasneb taotlus kas vaidlustatud teo rakendamise edasilükkamiseks või ajutiste meetmete edasilükkamiseks. Põhihagi menetlus kohtus lükatakse sel juhul edasi, kuni kaebuse kohta on tehtud otsene või kaudne tagasilükkamise otsus.

5. Käesolevas artiklis nimetatud kaebusi uuritakse ja kuulatakse Euroopa Ühenduste Kohtu kodukorras sätestatud korras.

9. PEATÜKK

Teenistuse lõpetamine

Artikkel 45

Teenistus lõpeb teenistuja surma korral või:

1. kui leping on sõlmitud määratud ajaks:

a) lepingus märgitud kuupäeval;

b) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel, kui lepingus sisaldub säte, mis annab teenistujale või fondile võimaluse lõpetada leping varem. Selline etteteatamistähtaeg ei ole pikem kui kolm kuud;

c) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65aastaseks.

Kui lepingu lõpetab fond, on teenistujal õigus saada kohustuste lõppemise kuupäevast lepingu lõppemise kuupäevani kestva ajavahemiku eest hüvitust, mis võrdub ühe kolmandikuga tema põhipalgast;

2. kui leping on sõlmitud määramata ajaks:

a) lepingus määratud etteteatamistähtaja lõppemisel; etteteatamistähtaeg ei tohi olla lühem kui kaks päeva iga töötatud täiskuu kohta ning on vähemalt 15 päeva ja kõige rohkem kolm kuud pikk. Etteteatamistähtaeg ei tohi alata sünnituspuhkuse või haiguspuhkuse ajal, kui selline puhkus ei ületa kolme kuud. Peal selle peatatakse etteteatamistähtaeg sünnitus- või haiguspuhkuse ajaks kuni eelpool nimetatud piires;

b) selle kuu lõpus, mille jooksul teenistuja saab 65aastaseks.

Artikkel 46

Tähtajalise või tähtajatu töölepingu puhul:

1. lõpetab fond lepingu ette teatamata, kui teenistuja kutsutakse teenima kaitsejõududesse;

2. võib fond lõpetada lepingu ette teatamata:

a) katseaja lõppedes vastavalt artikli 25 teisele lõigule;

b) piiramata artikli 11 kohaldamist, kui teenistuja valitakse avalikule ametikohale ja direktor leiab, et teenistuja asumine sellisele tööle ei sobi kokku tema tavaliste kohustuste täitmisega fondis;

c) kui teenistuja ei vasta enam artikli 23 lõike 2 punktides a ja d esitatud nõuetele;

d) kui teenistuja ei ole artiklis 30 nimetatud tasulise haiguspuhkuse järel võimeline oma kohuseid täitma; sellisel juhul makstakse teenistujale toetust, mis võrdub tema põhipalgaga, ja peretoetust kahe päeva eest iga töötatud täiskuu kohta.

Artikkel 47

1. Töösuhte võib ette teatamata lõpetada tõsistel distsiplinaarsetel põhjustel, kui teenistuja on kas ettekavatsetult või hooletuse tõttu jätnud oma kohustused täitmata. Direktor teeb põhjendatud otsuse pärast seda, kui asjaomasel isikul on olnud võimalus selgituste esitamiseks.

2. Sellistel juhtudel võib direktor otsustada IV lisas ettenähtud ümberasumistoetuse täielikult või osaliselt andmata jätta.

Artikkel 48

1. Fond lõpetab töösuhte ette teatamata, kui direktor leiab:

a) et teenistuja on töölevõtmisel teadlikult andnud väärteavet kas oma professionaalsete võimete või siis artikli 23 lõikes 2 esitatud nõuete kohta ja

b) see väärteave on tema töölevõtmisel olnud määrav tegur.

2. Sellisel juhul teatab direktor pärast asjaomase teenistuja ärakuulamist, et tema töösuhe on lõppenud. Teenistuja lõpetab seejärel kohe oma kohustuste täitmise. Kohaldatakse artikli 47 lõiget 2.

III JAOTIS

KOHALIKUD TEENISTUJAD

Artikkel 49

Vastavalt käesoleva jaotise sätetele määrab kohalike teenistujate teenistustingimused, eelkõige:

a) töölevõtmise ja töölepingu lõpetamise viisi;

b) puhkuse ja

c) tasu,

haldusnõukogu Euroopa Ühenduste Komisjoni nõusolekul kooskõlas kehtivate eeskirjade ja tavadega kohas, kus kohalik teenistuja oma kohustusi täidab.

Artikkel 50

Fond vastutab tööandja sotsiaalkindlustusmaksete eest vastavalt selles kohas kehtivatele eeskirjadele, kus kohalik teenistuja oma kohustusi täidab.

Artikkel 51

Vaidlused fondi ja kohaliku teenistuja vahel lahendab pädev kohus selles kohas jõusolevate seaduste kohaselt, kus kohalik teenistuja oma kohustusi täidab.

Artikkel 52

Kohalikul teenistujal, kelle tööleping on sõlmitud rohkem kui üheks aastaks või määramata ajaks, on õigus hääletada ja kandideerida personalikomitee valimistel. Kohalikul teenistujal, kelle leping on sõlmitud vähem kui üheks aastaks, on samuti õigus hääletada, kui ta on töötanud vähemalt kuus kuud.

IV JAOTIS

DIREKTOR JA ASEDIREKTOR

Artikkel 53

1. Piiramata artikli 54 kohaldamist, määrab direktori ja asedirektori suhtes kohaldatavad sätted haldusnõukogu.

2. Asedirektor aitab direktorit ja asendab teda, kui direktor viibib mujal või ei saa muul põhjusel oma kohuseid täita.

Artikkel 54

Direktori ja asedirektori suhtes kohaldatakse analoogia põhjal õigusi ja kohustusi käsitlevaid artikleid 3, 7, 8, 10, 12, 13, 15, 16, 18, 19, 20 ja 21 ning fondi personali kaebusi käsitlevaid artikleid 43 ja 44.

V JAOTIS

PRIVILEEGID JA IMMUNITEET

Artikkel 55

Fondi teenistujate, samuti direktori ja asedirektori suhtes kohaldatakse Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli artikleid 12–16.

Kohalikke teenistujaid puudutab selle protokolli artikli 12 lõige a.

VI JAOTIS

MAKSUSTAMINE

Artikkel 56

Fondi teenistujate, samuti direktori ja asedirektori suhtes kohaldatakse analoogia põhjal nõukogu 29. veebruari 1968. aasta määrust (EMÜ, Euratom, ESTÜ) nr 260/68, millega kehtestatakse Euroopa ühendustele makstavate maksude kohaldamise tingimused ja kord. [2]

Fond tasub makse allikalt kinnipidamise teel. Maksudest laekuv raha kantakse tuluna Euroopa ühenduste eelarvesse.

VII JAOTIS

LÕPPSÄTE

Artikkel 57

Haldusnõukogu võtab vastu käesolevaid teenistustingimusi jõustavad üldsätted Euroopa Ühenduste Komisjoni nõusolekul direktori ettepaneku põhjal ja pärast konsulteerimist personalikomiteega.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 29. juuni 1976

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Thorn

[1] EÜT L 139, 30.5.1975, lk 1.

[2] EÜT L 56, 4.3.1968, lk 8.

--------------------------------------------------

I LISA

PERSONALIKOMITEE KOOSSEIS JA TÖÖKORD

Ainus artikkel

Personalikomitee koosneb selle liikmetest koos võimalike asendusliikmetega, kelle ametiaeg on kaks aastat. Fond võib siiski kinnitada lühema ametiaja, mis ei tohi olla lühem kui üks aasta.

Personalikomitee valimise tingimused sätestab asjakohases töökohas teenistuses olevate teenistujate üldkoosolek. Komitee valitakse salajase hääletuse teel.

Personalikomitee liikmeskond peab olema selline, et on tagatud kõigi teenistujate kategooriate esindatus.

Personalikomitee valimised kehtivad ainult juhul, kui hääletamises osaleb kaks kolmandikku hääleõiguslikest teenistujatest. Kui see tingimus ei ole täidetud, kehtib teine hääletusvoor, kui sellest võtab osa hääleõiguslike teenistujate enamus.

Personalikomitee liikmete ja fondi loodud organitesse määratud teenistujate kohustusi loetakse nende tavalisteks ülesanneteks. Selliste kohustuste täitmine ei tohi asjaomast isikut mingil juhul kahjustada.

--------------------------------------------------

II LISA

PUHKUS JA TASU ÜLETUNNITÖÖ HÜVITAMISE EEST

Artikkel 1

Teenistustingimuste artiklis 27 sätestatud piirides on C- või D-kategooria teenistujal õigus saada ületunnitöö eest hüvituseks puhkust või tasu vastavalt järgmistele tingimustele:

a) iga ületunni eest on õigus saada hüvituseks üks vaba tund; kui ületunnitöö tehakse kella 22.00 ja kella 7.00 vahel või pühapäeval või riiklikul pühal, on õigus saada hüvituseks poolteist tundi puhkust; hüvitava puhkuse andmisel võetakse arvesse teenistuskoha vajadusi ja asjaomase teenistuja eelistusi;

b) kui teenistuskoha vajadused ei võimalda võtta hüvitavat puhkust selle kuu jooksul, kui ületunnitöö tehti, lubab direktor tasuda hüvitamata ületunnid 0,72 % ulatuses igakuisest põhipalgast iga ületunni eest punktis a sätestatu alusel;

c) hüvitava puhkuse või tasu saamiseks peab ületöötatud aeg kestma üle 30 minuti.

Artikkel 2

Aega, mis kulub lähetuskohta jõudmiseks, ei käsitata ületunnitööna käesolevas lisas mõeldud tähenduses. Lähetuskohas üle tavalise tööaja töötatud tundide eest võib direktori otsusega vastavalt vajadusele hüvitada puhkuse või tasuga.

Artikkel 3

Olenemata artiklitest 1 ja 2 võib teatavate C- ja D-kategooria teenistujate eritingimustes tehtud ületunnitöö eest maksta hüvitist kindlaksmääratud toetuse kujul, mille summa ja maksmistingimused määrab halduskomitee pärast konsulteerimist personalikomiteega.

--------------------------------------------------

III LISA

PUHKUS

1. jagu

IGA-AASTANE PUHKUS

Artikkel 1

Aastal, kui teenistuja tuleb teenistusse või lahkub teenistusest, on tal õigus saada puhkust kaks tööpäeva iga töötatud täiskuu kohta, kaks tööpäeva iga mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl üle 15 päeva, ja üks tööpäev mittetäieliku teenistuskuu kohta, mille kestel ta on olnud tööl kuni 15 päeva.

Artikkel 2

Iga-aastase puhkuse võib võtta korraga või mitmes osas vastavalt teenistuja soovile ja teenistuskoha vajadustele. Üks puhkuseosa peab siiski sisaldama kaks järjestikust nädalat. Uutele teenistujatele antakse iga-aastane puhkus alles kolm kuud pärast tööleasumist; erandjuhtudel võivad nad asjakohastel põhjustel saada puhkust varem.

Artikkel 3

Kui teenistuja iga-aastase puhkuse ajal haigestub, mis oleks teda takistanud oma kohustusi täitmast, kui ta poleks olnud puhkusel, pikendatakse arstitõendi esitamisel tema iga-aastast puhkust töövõimetusaja võrra.

Artikkel 4

Kui teenistuja ei ole teenistusest sõltumata põhjustel kasutanud oma iga-aastast puhkust ära enne asjaomase kalendriaasta lõppu, ei ületa järgmisse aastasse ülekantav puhkus 12 päeva.

Kui teenistuja pole teenistusest lahkumise ajaks kogu oma iga-aastast puhkust ära kasutanud, makstakse talle iga kasutamata päeva eest hüvitust, mis võrdub ühe kolmekümnendikuga tema kuutasust teenistusest lahkumise ajal.

Eelmises lõigus sätestatud viisil arvutatud summa arvatakse maha palgast, mille saab teenistusest lahkuv teenistuja, kes on võtnud välja pikema puhkuse kui selleks kuupäevaks ette nähtud.

Artikkel 5

Kui teenistuja kutsutakse teenistuslikel põhjustel iga-aastase puhkuse ajal tagasi tööle või jäetakse tema puhkus ära, hüvitatakse talle asjakohaste tõendite esitamisel kõik tema kantud kulud ja sõiduaeg hüvitatakse uue puhkusega.

2. jagu

LISAPUHKUS

Artikkel 6

Lisaks iga-aastasele puhkusele võib teenistuja taotluse korral saada lisapuhkust. Eelkõige järgmistel juhtudel antakse lisapuhkust järgmiselt:

- teenistuja abiellumine: neli päeva,

- elukohavahetus: kuni kaks päeva,

- abikaasa raske haigus: kuni kolm päeva,

- abikaasa surm: neli päeva,

- üleneva sugulase raske haigus: kuni kaks päeva,

- üleneva sugulase surm: kaks päeva,

- lapse sünd või abiellumine: kaks päeva,

- lapse raske haigus: kuni kaks päeva,

- lapse surm: neli päeva.

3. jagu

SÕIDUAEG

Artikkel 7

Eelpool 1. jaotises ettenähtud puhkuseajale lisatakse sõiduaeg, mida arvestatakse puhkusekoha ja töökoha vahelise rongisõidu alusel järgmiselt:

- 50–250 km: üks päev edasi-tagasi sõiduks,

- 251–600 km: kaks päeva edasi-tagasi sõiduks,

- 601–900 km: kolm päeva edasi-tagasi sõiduks,

- 901–1400 km: neli päeva edasi-tagasi sõiduks,

- 1401–2000 km: viis päeva edasi-tagasi sõiduks,

- üle 2000 km: kuus päeva edasi-tagasi sõiduks.

Asjaomase isiku taotluse põhjal võib teha sellest erandi, kui tõendatakse, et edasi-tagasi sõitu ei jõua arvutatud aja jooksul teha.

Iga-aastase puhkuse kohana on käesoleva artikli tähenduses teenistuja päritolukoht.

Eelnevaid sätteid kohaldatakse teenistujate suhtes, kelle töökoht ja päritolukoht asub Euroopas. Kui töökoht ja/või päritolukoht peaks asuma väljaspool Euroopat, määratakse sõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.

Kui vastavalt lõikele 2 antakse lisapuhkust, määratakse sõiduaeg konkreetse otsusega, võttes arvesse eriomaseid vajadusi.

--------------------------------------------------

IV LISA

TÖÖTASU JA KULUD

1. JAGU

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Töötasu koosneb põhipalgast, peretoetustest ja muudest toetustest.

Artikkel 2

Teenistuja töötasu väljendatakse Belgia frankides.

Seda makstakse selle riigi vääringus, kus teenistuja oma kohuseid täidab.

Tasu, mida makstakse muus vääringus kui Belgia frangid, arvestatakse Rahvusvahelise Valuutafondi poolt vastuvõetud 1. jaanuaril 1965. aastal kehtiva arvestusliku vääringu alusel.

Artikkel 3

Kui teenistuja tasu väljendatakse Belgia frankides, kohaldatakse selle suhtes pärast käesolevates teenistustingimustes või nende rakendusmäärustes ettenähtud kohustuslikke kinnipidamisi paranduskoefitsienti, mis on suurem, väiksem või võrdne 100 %ga sõltuvalt elamistingimustest mitmesugustes töökohtades.

Need paranduskoefitsiendid vastavad Euroopa Ühenduste Nõukogu poolt kohaldatavate Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 64 ja artikli 65 lõike 2 alusel kinnitatule.

Artikkel 4

Igakuine põhipalk määratakse igale astmele ja järgule järgmise tabeli kohaselt:

Palgaaste | Järk |

1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |

A 5 | 52068 | 55348 | 58628 | 61908 | 65188 | 68468 | 71748 | 75028 |

A 6 | 44538 | 47120 | 49702 | 52284 | 54866 | 57448 | 60030 | 62612 |

A 7 | 37926 | 39969 | 42012 | 44055 | 46098 | 48141 | 50184 | 52227 |

A 8 | 33193 | 34644 | 36095 | 37546 | 38997 | 40448 | 41899 | 43350 |

B 1 | 44538 | 47120 | 49702 | 52284 | 54866 | 57448 | 60030 | 62612 |

B 3 | 31528 | 33141 | 34754 | 36367 | 37980 | 39593 | 41206 | 42819 |

B 5 | 23675 | 24805 | 25935 | 27065 | 28195 | 29325 | 30455 | 31585 |

C 1 | 27443 | 28679 | 29915 | 31151 | 32387 | 33623 | 34859 | 36095 |

C 2 | 23460 | 24590 | 25720 | 26850 | 27980 | 29110 | 30240 | 31370 |

C 3 | 21687 | 22655 | 23623 | 24591 | 25559 | 26527 | 27495 | 28463 |

C 5 | 17492 | 18353 | 19214 | 20075 | 20936 | 21797 | 22658 | 23519 |

D 2 | 18140 | 19054 | 19968 | 20882 | 21796 | 22710 | 23624 | 24538 |

D 4 | 15558 | 16310 | 17062 | 17814 | 18566 | 19318 | 20070 | 20822 |

Artikkel 5

Töötasu sõltub samadest kohandustest kui need, mida Euroopa Ühenduste Nõukogu on otsustanud teha nende ühenduste ametnike tasustamisel. Euroopa Ühenduste Komisjon on pädev kohaldama selliseid kohandusi põhipalkade tabeli ja peretoetuste ning muude toetuste suhtes.

2. JAGU

PERETOETUSED

Artikkel 6

1. Majapidamistoetus on 5 % põhipalgast ja see peab olema vähemalt 1276 Belgia franki.

2. Majapidamistoetust on õigus saada:

a) abielus teenistujal;

b) teenistujal, kes on lesk, lahutatud, seaduslikult lahus elav või vallaline ja kellel on üks või mitu artikli 7 lõigetes 2 ja 3 nimetatud ülalpeetavat last;

c) asjakohaste tõendite alusel direktori tehtud põhjendatud eriotsusega teenistujal, kes ei vasta punktides a ja b sätestatud tingimustele, kuid täidab siiski tegelikult perekondlikke kohustusi.

3. Kui teenistuja abikaasa on tasulisel tööl ja tema aastasissetulek enne maksude mahaarvamist ületab 250000 Belgia franki, võib teenistuja, kellel on õigus saada majapidamistoetust, saada seda ainult direktori eriotsusega. Teenistujal on siiski õigus saada majapidamistoetust, kui abielupaaril on üks või mitu ülalpeetavat last.

4. Kui mõlemad abikaasad töötavad fondis ja neil on vastavalt lõigetele 1–3 õigus saada majapidamistoetust, makstakse seda ainult selle abikaasale, kelle põhipalk on suurem.

Artikkel 7

1. Teenistuja, kellel on üks või mitu ülalpeetavat last, saab vastavalt käesoleva artikli lõigetele 2 ja 3 igakuist toetust 1983 Belgia franki iga lapse kohta.

2. Ülalpeetav laps on teenistuja või tema abikaasa seaduslik, väljaspool abielu sündinud või lapsendatud laps, keda teenistuja tegelikult üleval peab.

Sama kohaldatakse lapse suhtes, kelle puhul on esitatud lapsendamistaotlus ja alustatud lapsendamismenetlust.

3. Toetust antakse:

a) automaatselt alla 18aastaste laste puhul;

b) teenistuja tõendiga põhjendatud taotluse puhul 18–26aastastele lastele, kes käivad üld- või kutsekoolis.

4. Iga isikut, keda teenistuja on seaduslikult kohustatud ülal pidama ja kelle ülalpidamine nõuab suuri kulusid, võib erandjuhul direktori põhjendatud eriotsusega, mis põhineb tõendavatel dokumentidel, käsitada ülalpeetava lapsena.

5. Lapse puhul, kes raske haiguse või töövõimetuse tõttu ei suuda endale elatist teenida, makstakse toetust kogu haiguse või töövõimetuse ajal tema vanusest sõltumata.

6. Ühe ülalpeetava lapse kohta käesoleva artikli tähenduses makstakse ainult üht ülalpeetava lapse toetust isegi juhul, kui teenistuja abikaasa on mõne Euroopa ühenduste institutsiooni teenistuses.

Artikkel 8

Teenistuja saab õppetoetust, mis võrdub tema tegelikult kantavate koolituskuludega, kuni maksimaalselt 1772 Belgia franki kuus iga artikli 7 lõikes 2 nimetatud ülalpeetava lapse kohta, kes õpib korrapäraselt mõnes päevases õppeasutuses.

Õigus saada seda toetust algab selle kuu esimesel päeval, kui laps hakkab õppima põhikoolis, ja lõpeb selle kuu lõpus, kui laps saab 26aastaseks.

Esimeses lõigus nimetatud maksimumsumma makstakse kahekordsena:

- teenistujale, kelle töökoht on vähemalt 50 km kaugusel Euroopa koolist või tema emakeelsest õppeasutusest, kui laps tegelikult õpib töökohast vähemalt 50 km kaugusel asuvas õppeasutuses,

- teenistujale, kelle töökoht on vähemalt 50 km kaugusel tema kodumaal asuvast või tema emakeelsest kõrgkoolist, kui laps tegelikult õpib töökohast vähemalt 50 km kaugusel asuvas kõrgkoolis ja teenistujal on õigus saada kodumaalt lahkumise toetust; viimast tingimust ei kohaldata, kui teenistuja kodumaal sellist õppeasutust ei ole.

Artikkel 9

1. Käesolevas peatükis nimetatud peretoetust saav teenistuja teatab teistest allikatest saadavatest samasugustest toetustest; sellised toetused arvatakse maha artiklite 6, 7 ja 8 alusel makstavatest toetustest.

2. Ülalpeetava lapse toetust võib direktori põhjendatud eriotsusega kahekordistada, kui arstitõenditega on tõendatud, et asjaomane laps kannatab vaimse või füüsilise puude all, mis tekitab teenistujale suuri kulusid.

3. JAGU

KODUMAALT LAHKUMISE TOETUS

Artikkel 10

Kodumaalt lahkumise toetust, mis on 16 % põhipalga ja majapidamistoetuse ning ülalpeetava lapse toetuse summast, makstakse:

a) teenistujale:

- kes ei ole ega ole kunagi olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil Euroopas asub tema töökoht, ja

- kes kuus kuud enne fondi teenistusse asumist lõppenud viie aasta jooksul ei elanud pidevalt ega tegelnud oma põhilise tegevusalaga selle riigi territooriumil Euroopas. Käesoleva sätte kohaldamisel ei võeta arvesse teisele riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile tehtud tööst tulenevaid asjaolusid;

b) teenistujale, kes on või on olnud selle riigi kodanik, mille territooriumil asub tema töökoht, kuid kes enne fondi teenistusse asumise kuupäeva lõppenud kümne aasta jooksul elas alaliselt väljaspool selle riigi Euroopas asuvat territooriumi põhjusel, mis ei ole seotud tööga mõne riigi või rahvusvahelise organisatsiooni teenistuses.

Kodumaalt lahkumise toetus on vähemalt kui 3543 Belgia franki kuus.

4. JAGU

KULUDE HÜVITAMINE

A. Sisseseadmistoetus ja tagasikolimistoetus

Artikkel 11

1. Teenistuja, kes on tööle võetud tähtajaliselt vähemalt üheks aastaks või keda direktor loeb töölevõetuks samaväärseks ajaks tähtajatu töölepingu alusel, saab lõikes 2 sätestatud sisseseadmistoetust vastavalt eeldatavale teenistusajale järgmiselt:

–vähemalt üks aasta, aga alla kahe aasta: | kuni üks kolmandik | lõike 2 punktis a sätestatud määrast |

–vähemalt kaks aastat, aga alla kolme aasta: | kuni kaks kolmandikku |

–kolm aastat või rohkem: | kuni kolm kolmandikku |

2. a) Teenistujal, kes vastab kodumaalt lahkumise toetuse tingimustele või tõendab, et ta pidi teenistustingimuste artikli 16 täitmiseks elukohta vahetama, on õigus saada sisseseadmistoetust, mis võrdub kahe kuu põhipalgaga, kui tal on õigus saada majapidamistoetust, või ühe kuu põhipalgaga, kui ta ei saa majapidamistoetust.

Kui fondi teenistuses olevatel abikaasadel on mõlemal õigus saada sisseseadmistoetust, makstakse seda ainult selle abikaasale, kelle põhipalk on kõrgem.

Sisseseadmistoetuse suhtes kohaldatakse teenistuja töökohale kinnitatud paranduskoefitsienti.

b) Sama suurt sisseseadmistoetust makstakse teenistujale, kes viiakse üle uuele töökohale ja kes seetõttu peab teenistustingimuste artikli 16 täitmiseks elukohta vahetama.

c) Sisseseadmistoetuse arvutamisel arvestatakse teenistuja perekonnaseisu ja palka kas tema töölevõtmise ajal või katseaja lõpul, kui tal on katseaeg, või tema uuele töökohale üleviimise kuupäeval.

Sisseseadmistoetust makstakse dokumentide esitamise korral, mis sedastavad fakti, et teenistuja – ja kui tal on õigus saada majapidamistoetust siis ka tema pere – on asunud elama kohta, kus ta töötab.

d) Teenistuja, kellel on õigus saada majapidamistoetust ja kes asub ilma perekonnata elama kohta, kus ta töötab, saab ainult poole toetusest, millele tal muidu õigus oleks; teine pool toetusest makstakse siis, kui tema perekond asub elama kohta, kus ta töötab, kui see toimub artikli 16 lõikes 4 sätestatud tähtaja jooksul. Kui teenistuja viiakse üle tema perekonna elukohta, enne kui tema perekond on asunud elama tema töökohta, ei ole tal õigust saada sisseseadmistoetust.

e) Teenistuja, kes on saanud sisseseadmistoetust ja kes vabatahtlikult lahkub fondi teenistusest kahe aasta jooksul pärast teenistusse tulekut, hüvitab teenistusest lahkudes osa toetusest võrdeliselt kahe aasta pikkuse ajavahemikust puuduva ajaga.

f) Teenistuja, kes saab sisseseadmistoetust, teatab kõigist teistest allikatest saadavatest samasugustest toetustest; sellised toetused arvatakse maha käesolevas artiklis ettenähtud toetusest.

Artikkel 12

1. Teenistujal, kes vastab artikli 11 lõike 1 tingimustele, on teenistuse lõppedes õigus saada tagasikolimistoetust, mis võrdub kahe kuu põhipalgaga, kui tal on õigus saada majapidamistoetust, või ühe kuu põhipalgaga muudel juhtudel, kui teenistuja on teenistuses olnud kokku neli aastat ega saa oma uuest töökohast samasugust toetust.

Kui fondi teenistuses olevatel abikaasadel on mõlemal õigus saada tagasikolimistoetust, makstakse seda ainult sellele abikaasale, kelle põhipalk on kõrgem.

Teenistuja, kes on töötanud kokku üle ühe aasta, kuid alla nelja aasta, saab tagasikolimistoetust võrdeliselt töötatud täisaastatega.

Selle aja arvutamisel ei arvestata palgata puhkust.

Tagasikolimistoetuse suhtes kohaldatakse teenistuja viimasele töökohale kinnitatud paranduskoefitsienti.

2. Teenistuja surma korral makstakse tagasikolimistoetust tema lesele või sellise isiku puudumise korral tema artiklis 7 nimetatud ülalpeetavatele lastele, olenemata sellest, kas lõikes 1 sätestatud teenistuse pikkuse nõue on täidetud.

3. Tagasikolimistoetuse arvutamisel arvestatakse teenistuja perekonnaseisu ja palka teenistusest lahkumise kuupäeval.

4. Tagasikolimistoetust makstakse tõendi esitamisel, et teenistuja ja tema perekond või teenistuja surma korral tema perekond on tagasi kolinud kohta, mis asub vähemalt 70 km kaugusel teenistuja töökohast.

Teenistuja või surnud teenistuja perekond peab tagasi kolima kolme aasta jooksul pärast teenistuja teenistuse lõppemist.

Seda tähtaega ei kohaldata teenistuja kaudu õigustatud isikule, kes tõendab, et ta ei olnud teadlik eelnevatest sätetest.

Artikkel 13

Artiklis 11 ettenähtud sisseseadmistoetuse ja artiklis 12 ettenähtud tagasikolimistoetuse suurus on vähemalt:

- 5000 Belgia franki teenistujale, kellel on õigus saada majapidamistoetust, ja

- 3000 Belgia franki teenistujale, kellel ei ole õigust saada majapidamistoetust.

B. Sõidukulud

Artikkel 14

1. Teenistujal on õigus saada hüvitist tema enda ning abikaasa ja tegelikult perekonnas elavate ülalpeetavate isikute sõidukulude eest:

a) tööle asudes: töölevõtmiskohast töökohta;

b) töölt lahkudes: töökohast lõikes 3 määratletud päritolukohta.

Teenistuja surma korral on lesel ja ülalpeetavatel õigus saada hüvitist sõidukulude eest samadel tingimustel.

Sõidukulud hõlmavad ka kohtade ettetellimist, pagasivedu ja vajaduse korral paratamatult tekkinud majutuskulusid.

2. Hüvitise arvestamise aluseks on:

- lühim ja odavaim standardteekond mööda raudteed töökoha ja töölevõtmiskoha või päritolukoha vahel,

- A- ja B-kategooria teenistujate puhul esimese klassi pilet; teiste teenistujate puhul teise klassi pilet,

- kui teekond hõlmab vähemalt kuus tundi öist sõitu kella 22.00 ja 7.00 vahel, turistiklassi magamiskoht või kupeevagunikoht vastava pileti esitamisel.

Kui kasutatakse muud sõiduvahendit kui eespool mainitud, põhineb hüvitise arvutamine vastava klassi rongipileti hinnal, välja arvatud kupeekoht. Kui sel alusel ei ole võimalik hüvitist arvutada, määrab direktor eriotsusega hüvitustingimused.

3. Teenistuja päritolukoht määratakse kindlaks tema tööleasumisel fondi, võttes arvesse töölevõtmiskohta või tema põhilist viibimiskohta. Nii määratud päritolukohta võib direktori eriotsusega muuta teenistuja teenistuses oleku ajal või tema töölt lahkumisel. Teenistuja teenistuses oleku ajal tehakse selline otsus siiski ainult erandjuhul ja kui teenistuja seda asjakohaselt tõendab.

Sellise otsusega ei saa teenistuja põhilise viibimiskohana tunnistada kohta väljaspool Euroopa ühenduste liikmesriikide territooriumi või Euroopa Majandusühenduse asutamislepingu IV lisas loetletud riike ja territooriume.

Artikkel 15

1. Teenistujal on õigus saada hüvitist, mis võrdub tema enda sõidukuludega töökohast artiklis 14 määratletud päritolukohta, ja kui tal on õigus saada majapidamistoetust, samuti hüvitust tema abikaasa artiklis 7 nimetatud ülalpeetavate sõidukulude eest:

- üks kord iga kalendriaasta jooksul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda üle 50 km, kuid alla 725 km,

- kaks korda iga kalendriaasta jooksul, kui kaugus töökoha ja päritolukoha vahel on raudteed mööda vähemalt 725 km,

kaugused arvutatakse artikli 14 lõikes 2 ettenähtud viisil.

Kui mõlemad abikaasad on fondi teenistuses, on kummalgi õigus saada enda ja ülalpeetavate sõidukulude eest eelnevate sätete kohaselt kindlaksmääratud hüvitust; iga ülalpeetava eest on õigus saada ainult üks kord hüvitust. Ülalpeetavate laste sõidukulud hüvitatakse vanemate taotluse põhjal ükskõik kumma päritolukoha alusel.

Kui teenistuja abiellub ja tal on seetõttu õigus saada majapidamistoetust, hüvitatakse abikaasa reisikuludest osa, mis on võrdeline ajavahemikuga abiellumise kuupäevast aasta lõpuni.

Kui hüvitise arvestamise alus muutub pärast kõnealuste summade maksmise päeva perekonnaseisu muutumise tõttu, ei ole asjaomane teenistuja kohustatud neid tagasi maksma.

4–10aastaste laste sõidukulud arvestatakse poole piletihinna alusel; laste nelja- või kümneaastaseks saamise kuupäevaks loetakse arvestamise eesmärgil jooksva aasta 1. jaanuar.

2. Kindlaksmääratud hüvitis põhineb A- ja B-kategooria teenistujate puhul rongi esimese klassi edasi-tagasipiletil ja teiste teenistujate puhul teise klassi edasi-tagasipiletil. Kui sel alusel pole võimalik arvutada, määrab direktor eriotsusega maksetingimused.

3. Teenistujal, kes lahkub töölt kalendriaasta jooksul muul põhjusel peale surma või kes on osa aastast olnud palgata puhkusel, kui ta on selle aasta jooksul fondi teenistuses alla üheksa kuu, on õigus saada lõikes 1 sätestatud hüvitusest ainult osa, mis arvestatakse võrdeliselt tegelikult töötatud ajaga kõnesoleval aastal.

4. Eelnevaid sätteid kohaldatakse teenistujate suhtes, kelle töökoht ja päritolukoht on Euroopas. Teenistujal, kelle töökoht ja/või päritolukoht on väljaspool Euroopat, on asjakohaste dokumentide esitamisel üks kord kalendriaasta jooksul õigus saada hüvitist sõidukulude eest, mis on tekkinud sõidust päritolukohta või muusse kohta, kui kulud ei ületa päritolukohta sõitmise kulusid.

5. Käesolevas artiklis ettenähtud hüvitisi on õigus saada ainult teenistujatel, kes on olnud fondi teenistuses vähemalt üheksa kuud.

C. Kolimiskulud

Artikkel 16

1. Teenistujal, kes on tööle võetud tähtajaliselt vähemalt üheks aastaks või keda direktor loeb töölevõetuks samaväärseks ajaks tähtajatu töölepingu alusel, on vastavalt järgnevatele sätetele õigus saada hüvitust kolimiskulude eest.

2. Mööbli ja isiklike esemete kolimise kulud, kaasa arvatud kindlustus harilike ohtude vastu (purunemine, vargus, tuli), hüvitatakse teenistujale, kes on töötingimuste artikli 16 täitmiseks kohustatud elukohta vahetama ja kes pole saanud samade kulude eest hüvitust mujalt. Selline hüvitus ei ületa eelnevalt kinnitatud kalkulatsiooni summat. Vähemalt kaks kalkulatsiooni esitatakse fondi vastavale osakonnale, kes võib valida muu kolimisettevõtte, kui ta peab neid kalkulatsioone liiga kõrgeks. Sel juhul võib ettenähtud hüvitus piirduda selle ettevõtte kalkulatsiooni summaga.

3. Teenistuja töölt lahkumise või surma korral hüvitatakse töökohast päritolukohta kolimise kulud.

Vallalise teenistuja surma korral hüvitatakse kolimiskulud tema pärijatele.

4. Kolimine peab toimuma ühe aasta jooksul pärast teenistuja katseaja lõppu.

Töölt lahkumise korral toimub kolimine vastavalt artikli 12 lõike 4 teisele lõigule kolme aasta jooksul.

Pärast eespool nimetatud tähtaegade lõppu tekkivad kolimiskulud hüvitatakse ainult erandjuhtudel ja direktori eriotsusega.

D. Päevaraha

Artikkel 17

1. Kui teenistuja tõendab, et ta peab teenistustingimuste artikli 16 nõuete täitmiseks elukohta vahetama, on tal lõikes 2 sätestatud ajavahemiku eest õigus saada päevaraha järgmiselt:

| Teenistujad, kellel on õigus saada majapidamistoetust | Teenistujad, kellel ei ole õigust saada majapidamistoetust |

| 1.–15. päev | alates 16. päevast | 1.–15. päev | alates 16. päevast |

| Belgia franke kalendripäeva kohta | Belgia franke kalendripäeva kohta | Belgia franke kalendripäeva kohta | Belgia franke kalendripäeva kohta |

A- ja B-kategooria | 775 | 350 | 525 | 275 |

C- ja D-kategooria | 700 | 325 | 450 | 225 |

Kui mõlemad abikaasad on fondi teenistuses ja neil on õigus saada päevaraha, kohaldatakse esimese kahe tulba määrasid ainult selle abikaasa suhtes, kelle põhipalk on suurem. Teise abikaasa suhtes kohaldatakse kahes järgmises tulbas esitatud määrasid.

Eespool toodud tabel viiakse vastavusse Euroopa Ühenduste Nõukogu sätestatuga iga kord, kui töötasud vastavalt ühenduste ametnike personalieeskirjade artiklile 65 üle vaadatakse.

2. Ajavahemik, mille eest päevaraha makstakse, on järgmine:

a) teenistujal, kellel pole õigust saada majapidamistoetust, 120 päeva;

b) teenistujal, kellel on õigus saada majapidamistoetust, 180 päeva või kui teenistujalt nõutakse kuue kuu pikkust katseaega, selle katseaja pikkus pluss üks kuu.

Kui fondi teenistuses olevatel abikaasadel on mõlemal õigus saada päevaraha, kohaldatakse punktis b sätestatud ajavahemikku selle abikaasa suhtes, kelle põhipalk on kõrgem. Teise abikaasa suhtes kohaldatakse punktis a sätestatud ajavahemikku.

Mingil juhul ei anta päevaraha pärast kuupäeva, mil teenistuja teenistustingimuste artikli 16 nõuete täitmiseks kolib.

3. Lõikes 1 ettenähtud päevaraha vähendatakse poole võrra igal ajavahemikul, kui teenistuja saab artiklis 18 sätestatud lähetuse päevaraha.

E. Lähetuskulud

Artikkel 18

1. Teenistujal, kes viibib asjakohase lähetuskäskkirja alusel lähetuses, on õigus saada reisikulude eest hüvitist ja päevaraha järgmiste sätete kohaselt.

2. Lähetuskäskkirjas märgitud lähetuse arvatava kestuse alusel arvutatakse avanss, mida teenistuja võib saada päevaraha arvel. Kui eriotsust ei ole tehtud, avanssi ei maksta, kui lähetus kestab eeldatavasti kuni 24 tundi ja on riigis, kus kasutatakse sama valuutat kui teenistuja töökohas.

Artikkel 19

1. Lähetuses viibivate teenistujate sõidukuludena hüvitatakse rongipileti hind kõige lühemat marsruuti pidi esimeses klassis A- ja B-kategooria teenistujatel ning teises klassis teiste teenistujate puhul.

Kui edasi-tagasisõit on vähemalt 800 km pikk, on C- ja D-kategooria teenistujatel eelpool nimetatud kulude eest õigus saada hüvitist esimese klassi rongipileti järgi.

Alla 800 km pikkuse edasi-tagasisõidu puhul on C- ja D-kategooria teenistujal, kes sõidab koos haldusnõukogu liikme, direktori või esimeses klassis sõitva teenistujaga, õigus saada hüvitist esimese klassi rongipileti eest.

Sõidukuludesse kuuluvad:

- platskaardi ja pagasiveo kulud,

- erikiirrongi lisamaks (hüvitatakse eripileti esitamise korral, kui see on antud),

- kupeekoha lisamaks (hüvitatakse kupeevaguni pileti esitamise korral), kui teekond hõlmab vähemalt kuus tundi öist sõitu kella 22.00 ja 7.00 vahel:

- kahekohaline kupee,

- kui rongis pole selle klassi kupeevagunit, vastab hüvitis direktori nõusolekul vahetult kõrgemale klassile või ühekohalisele kupeele, kui see on ainus kättesaadav kupeeklass.

2. Teenistujal võib lubada sõita lennukiga. Sellisel juhul tuleb hüvitise saamiseks esitada esimesest klassist vahetult madalama klassi piletid.

Direktori otsusega võib teenistuja, kes sõidab lähetusse koos haldusnõukogu liikme või direktoriga, saada hüvitist sõidu eest samas klassis kui haldusnõukogu liige või direktor.

Euroopa ühenduste personalieeskirjade VII lisa artikli 12 lõike 2 teises lõigus ettenähtud tingimustel võib eriti väsitavates oludes lähetusele sõitev teenistuja pileti esitamise korral saada hüvitist kasutatud reisiklassi eest.

Direktori eriotsusega võib teenistujail lubada kaasa võtta pagasit üle tasuta veetava piiri.

3. Meresõidu puhul otsustab direktor iga juhtumi reisiklassi. Meritsi sõitvad teenistujad saavad artiklis 20 sätestatud päevaraha asemel toetust 225 Belgia franki 24 sõidutunni kohta.

4. Teenistujal võib lubada kasutada konkreetsel lähetusel oma autot, kui see ei pikenda lähetuse kestust.

Sõidukulude hüvitis arvutatakse sellisel juhul lõikes 1 kirjeldatud tavalisel alusel.

Kui teenistuja sõidab korrapäraselt lähetuses eritingimustes, võib direktor otsustada anda talle hüvitist läbitud kilomeetrite eest, mitte rongipileti eest, kui ühissõiduki kasutamine ja sõidukulude hüvitamine tavalisel alusel on ebamajanduslik.

Teenistuja, kellel on lubatud kasutada oma autot, vastutab täielikult auto või kolmanda isikuga juhtuva õnnetuse eest; tal peab olema kindlustuspoliis, mis katab isikuvastutuse direktori poolt piisavaks peetava summani.

Artikkel 20

1. a) Lähetuses viibivale teenistujale makstakse päevaraha järgmiselt:

I A-ja B-kategooria | II C-ja D-kategooria |

1320 Belgia franki | 1220 Belgia franki |

b) Kui lähetuskoht on väljaspool Euroopa ühenduste liikmesriikide Euroopa territooriume, võib direktor otsustada kohaldada muid päevarahamäärasid.

2. I ja II veerus esitatud päevarahamäärasid vähendatakse vastavalt 330 ja 315 Belgia frangi võrra iga vastavalt lõikele 4 arvestatud lähetuspäeva kohta, mille jooksul teenistuja on tekitanud fondi hüvitatavaid kupeevaguni kulusid.

3. Samad mahaarvamised tehakse juhul, kui teenistuja ei pea ööbima eemal oma töökohast.

4. Sõltuvalt lõigetest 2 ja 3 arvestatakse lähetuses viibiva teenistuja päevaraha järgmiste sätete kohaselt:

a) kui lähetus kestab kuni 24 tundi:

- kuni kuus tundi: tegelikud kulud hüvitatakse kuni neljandikuni päevarahamäärast,

- kuni 12 tundi, aga üle kuue tunni: pool päevaraha,

- kuni 24 tundi, aga üle 12 tunni: kogu päevaraha;

b) kui lähetus kestab üle 24 tunni:

- iga 24 tunnise ajavahemiku eest: kogu päevaraha,

- iga järgneva ajavahemiku eest, mis kestab kuni kuus tundi: päevaraha ei maksta,

- iga järgneva ajavahemiku eest, mis kestab kuni 12 tundi, aga üle kuue tunni: pool päevaraha,

- iga järgneva ajavahemiku eest, mis kestab üle 12 tundi: kogu päevaraha.

5. Lähetuses viibiva teenistuja päevaraha loetakse katvat kõiki tekkinud kulusid, kaasa arvatud kohalikud sõidukulud lähetuskohas, välja arvatud järgmised kulud, mis hüvitatakse asjakohaste dokumentide esitamise korral:

a) tööga seotud telegrammide ja riigisiseste või rahvusvaheliste kaugekõnede kulud;

b) artiklis 21 nimetatud esinduskulud;

c) erakorralised kulud, mis tekivad teenistujal ülesande täitmisel kas saadud erijuhiste või vääramatu jõu tõttu ja fondi huvides ning mis ületavad tunduvalt päevaraha.

6. Kui lähetus kestab eeldatavasti vähemalt neli nädalat samas kohas ja asjaomasele teenistujale on sellest enne lahkumist teatatud, võib päevaraha vähendada ühe neljandiku võrra.

Sellise vähendamise võib otsustada lähetuse ajal; sellisel juhul jõustub otsus alles vähemalt kaheksa päeva pärast asjaomasele teenistujale sellest teatamist, kui teatamise kuupäevast arvestades on lähetusaega veel vähemalt neli nädalat.

7. Kui lähetuses viibivat teenistujat toitlustab või majutab või hüvitab seda mõni Euroopa ühenduste institutsioon või riigi või rahvusvaheline asutus või organisatsioon, teatab teenistuja sellest.

Kõnealuse teenistuja päevaraha vähendatakse 200 Belgia frangi võrra iga toitlustuskorra puhul, I ja II veerus esitatud päevaraha vähendatakse vastavalt 450 ja 420 Belgia frangi võrra iga majutuspäeva puhul. Kui lähetuses viibivat teenistujat täielikult toitlustab ja majutab või hüvitab need mõni Euroopa ühenduste institutsioon või riigi või rahvusvaheline asutus või organisatsioon, makstakse talle eespool sätestatud lähetuse päevaraha asemel iga 24 tunnise ajavahemiku eest 225 Belgia franki.

8. Lõigetes 1, 2 ja 7 esitatud määrasid tõstetakse 10 % võrra, kui lähetuskoht on Pariisis, 5 % võrra, kui lähetuskoht on Brüsselis, Luxembourgis või Strasbourgis, ja 10 % võrra, kui C- ja D-kategooria teenistuja lähetuskoht on Strasbourgis.

F. Kulude kindlaksmääratud hüvitamine

Artikkel 21

Kui teenistujatel erijuhiste kohaselt toimides tekivad ajuti tööga seotud esinduskulud, määratakse esinduskulude summa iga juhtumi puhul asjakohaste dokumentide alusel ja direktori kinnitatud tingimustel.

Artikkel 22

Teenistujatele, kes töötavad kohas, kus majutustingimusi loetakse eriti keerukaks, võib maksta majutustoetust.

Nende kohtade nimekirja, kus seda toetust võib anda, toetuse maksimaalsumma ja selle andmise eeskirjad kinnitab Euroopa Ühenduste Nõukogu Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 23

Teenistujale, kes töötab kohas, kus liiklust loetakse eriti keerukaks ja kalliks, sest majutuskoht asub töökohast kaugel, võib maksta sõidutoetust.

Nende kohtade nimekirja, kus seda toetust võib anda, toetuse maksimaalsumma ja selle andmise eeskirjad kinnitab Euroopa Ühenduste Nõukogu Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras.

5. jagu

Artikkel 24

2. – 4. jaos sisalduvaid määrasid kohandatakse automaatselt alati, kui muudetakse Euroopa ühenduste ametnike suhtes kohaldatavates personalieeskirjades sätestatud vastavaid määrasid.

6. JAGU

TASUMISELE KUULUVATE SUMMADE MAKSMINE

Artikkel 25

1. Töötasu jooksva kuu eest makstakse teenistujale iga kuu 15. päeval. Töötasu summa ümardatakse ülespoole järgmise Belgia frangini.

2. Kui töötasu ei kuulu maksmisele terve kuu eest, jagatakse summa kolmekümnega ja:

a) kui tegelikult tuleb maksta kuni 15 päeva eest, makstakse üks kolmekümnendik iga päeva eest;

b) kui tegelikult tuleb maksta rohkem kui 15 päeva eest, võrdub maksmisele kuuluvate kolmekümnendike arv 30 ja mittetasustatavate päevade arvu vahega.

3. Kui õigus saada peretoetusi ja kodumaalt lahkumise toetust tekib pärast teenistusse astumise kuupäeva, saab teenistuja neid alates selle kuu esimesest päevast, kui see õigus tekkis. Sellise õiguse lõppemise korral saab teenistuja maksmisele kuuluvaid toetusi kuni õiguse lõppemise kuu viimase päevani.

Artikkel 26

Igale teenistujale makstakse selles kohas ja selle riigi vääringus, kus ta oma kohustusi täidab.

Analoogia põhjal kohaldatakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõigete 2, 3 ja 4 sätteid.

--------------------------------------------------