EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 31970L0156

Nõukogu direktiiv 70/156/EMÜ, 6. veebruar 1970, liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta

EÜT L 42, 23.2.1970, p. 1–15 (DE, FR, IT, NL)
Ingliskeelne eriväljaanne: Seeria I Köide 1970(I) Lk 96 - 110

Muu eriväljaanne (DA, EL, ES, PT, FI, SV, CS, ET, LV, LT, HU, MT, PL, SK, SL, BG, RO)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 28/04/2009; kehtetuks tunnistatud 32007L0046

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1970/156/oj

31970L0156



Euroopa Liidu Teataja L 042 , 23/02/1970 Lk 0001 - 0015
Soomekeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 1 Lk 0120
Taanikeelne eriväljaanne: Seeria I Peatükk 1970(I) Lk 0082
Rootsikeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 1 Lk 0120
Ingliskeelne eriväljaanne: Seeria I Peatükk 1970(I) Lk 0096
Kreekakeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 1 Lk 0046
Hispaaniakeelne eriväljaanne: Peatükk 13 Köide 1 Lk 0174
Portugalikeelne eriväljaanne Peatükk 13 Köide 1 Lk 0174


Nõukogu direktiiv 70/156/EMÜ,

6. veebruar 1970,

liikmesriikide mootorsõidukite ja nende haagiste tüübikinnitusega seotud õigusaktide ühtlustamise kohta

EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 100,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [1]

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust [2]

ning arvestades, et:

kõigis liikmesriikides peavad kaupade ja reisijate veoks ettenähtud mootorsõidukid vastama teatud kohustuslikele tehnilistele nõuetele; kusjuures need nõuded on liikmesriigiti erinevad ja takistavad seetõttu kaubandust Euroopa Majandusühenduse sees;

selliseid ühisturu loomist ja nõuetekohast toimimist mõjutavaid takistusi saab vähendada ning isegi kõrvaldada, kui kõik liikmesriigid võtavad vastu ühesugused nõuded, mis nende olemasolevaid õigusakte kas täiendavad või asendavad;

liikmesriikides on kehtestatud kord, et enne turulelaskmist kontrollitakse sõidukite vastavust asjakohastele tehnilistele nõuetele; arvestades, et seda kontrolli teostatakse sõidukitüüpide osas;

ühtlustatud tehnilised nõuded, mida kohaldatakse sõiduki üksikute osade ja omaduste suhtes, peavad olema määratletud eraldi direktiivides;

ühenduse tasandil on vaja iga sõidukitüübi suhtes rakendada ühenduse tüübikinnitusmenetlust, et oleks võimalik kontrollida vastavust eelnimetatud nõuetele ja et liikmesriigid võiksid tunnustada teistes liikmesriikides tehtud katseid;

kõnesoleva menetlusega peab liikmesriikidel olema võimalik kindlaks teha, kas mingi sõidukitüüp on läbinud üksikdirektiivides sätestatud ja tüübikinnitustunnistuses märgitud katsed; kusjuures selle menetluse alusel peab tootjatel olema võimalik täita vastavustunnistus kõigi kinnitatud tüübile vastavate sõidukite kohta; kusjuures kõik liikmesriigid peavad sellise tunnistusega sõidukit pidama oma riigi seadustega vastavuses olevaks; kusjuures iga liikmesriik peab teistele liikmesriikidele oma uurimistulemustest teatama, saates neile iga kinnitatud sõidukitüübi kohta koostatud tüübikinnitustunnistuse koopia;

üleminekumeetmena peab olema võimalik ühenduse nõuete alusel tüübikinnitus anda kohe, kui sõiduki erinevate osade ja omaduste kohta jõustuvad üksikdirektiivid; samal ajal kohaldatakse siseriiklikke nõudeid sõiduki osade ja omaduste kohta, mida need direktiivid veel ei hõlma;

asutamislepingu artikleid 169 ja 170 piiramata on soovitatav, et liikmesriikide pädevad asutused kehtestaksid koostöö raames sätted, mis aitaksid lahendada tehnilise iseloomuga vaidlusi toodetud mudelite kinnitatud tüübile vastavuse kohta;

sõiduk võib teatud omaduste tõttu, mis kujutavad endast potentsiaalset ohtu liikluses, siiski vastata kinnitatud tüübile; kusjuures seetõttu on selliste ohtude välistamiseks soovitatav kindlaks määrata sobiv menetlus;

tehniline areng nõuab üksikdirektiivides määratud tehniliste nõuete kiiret rakendamist; kusjuures sel otstarbel vajalike meetmete rakendamise hõlbustamiseks tuleks kindlaks määrata menetlus, mis looks tiheda koostöö liikmesriikide ja komisjoni vahel direktiivide tehnilise progressiga kohandamise komitee raames, mis kõrvaldab tehnilisi takistusi kauplemisel mootorsõidukite sektoris,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

Mõisted

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmist mõistet: sõiduk – mistahes kerega või ilma kereta mootorsõiduk ja selle haagiseid, mis on ette nähtud kasutamiseks teel; millel on vähemalt neli ratast ja mille maksimaalne tootjakiirus ületab 25 km/h; välja arvatud rööbassõidukid ja põllumajandustraktorid ning -masinad:

Artikkel 2

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) siseriiklik tüübikinnitus – haldusmenetlus, mida tuntakse järgmiste terminite all:

- agréation par type ja aanneming Belgia õiguses;

- allgemeine Betriebserlaubnis Saksa õiguses;

- réception par type Prantsuse õiguses;

- omologazione või approvazione del tipo Itaalia õiguses;

- agréation Luksemburgi õiguses;

- typegoedkeuring Madalmaade õiguses;

b) EMÜ tüübikinnitus – menetlus, millega liikmesriik tõendab, et sõidukitüüp vastab üksikdirektiivides esitatud tehnilistele nõuetele ja EMÜ tüübikinnitustunnistuses, mille näidis on esitatud II lisas, loetletud katsetele.

II PEATÜKK

Sõiduki EMÜ tüübikinnitus

Artikkel 3

Avalduse EMÜ tüübikinnituse saamiseks peab liikmesriigile esitama tootja või tema volitatud esindaja. Avaldusele peab olema lisatud teatis, mille näidis on esitatud I lisas, ja selles näidatud dokumendid. Ühe sõidukitüübi kohta võib avalduse esitada ainult ühele liikmesriigile.

Artikkel 4

1. Liikmesriik peab kinnitama kõik sõidukitüübid, mis täidavad järgmisi tingimusi:

a) sõidukitüüp peab vastama teatises esitatud andmetele;

b) sõidukitüüp peab läbima artikli 2 punktis b nimetatud tüübikinnitustunnistuse näidisel loetletud katsed.

2. Tüübikinnituse andnud liikmesriik peab piisavas ulatuses ja vajadusel koostöös teiste liikmesriikide pädevate asutustega võtma vajalikud meetmed, et kontrollida tootemudelite vastavust kinnitatud prototüübile. Selline kontrollimine piirdub pisteliste kontrollidega.

Iga liikmesriik peab täitma tüübikinnitustunnistuse kõik osad iga sõidukitüübi kohta, millele ta kinnituse annab.

Artikkel 5

1. Iga liikmesriigi pädevad asutused peavad ühe kuu jooksul teiste liikmesriikide pädevatele asutustele saatma teatise ja tüübikinnitustunnistuse koopia iga sõidukitüübi kohta, millele nad on kinnituse andnud või mille korral nad on kinnituse andmisest keeldunud.

2. Tootja või tema volitatud esindaja registreerivas riigis peab iga vastavalt kinnitatud prototüübile toodetud sõiduki kohta täitma vastavustunnistuse, mille näidis on esitatud III lisas.

3. Liikmesriigid võivad kas sõiduki maksustamise eesmärgil või selle registreerimisdokumentide täitmiseks siiski küsida üksikasju, mida ei tule vastavustunnistusel III lisas mainitu põhjal esitada, kuna on eeldatud, et need üksikasjad on selgesti välja toodud teatisel või neid võib selle põhjal otseselt välja arvestada.

Artikkel 6

1. EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik peab võtma vajalikud meetmed, et tagada oma informeeritus mistahes tootmise lõpetamisest ja teatisel esitatud andmete mistahes muutustest.

2. Kui kõnealune liikmesriik leiab, et antud muudatuse tõttu ei ole vaja olemasolevat tüübikinnitustunnistust muuta või uut tüübikinnitustunnistust koostada, peavad selle liikmesriigi pädevad asutused sellest teavitama tootjat ja saatma teiste liikmesriikide pädevatele asutustele perioodiliste kogumitena koopiad parandustest teatistes, mis on varem välja saadetud.

3. Kui kõnealune liikmesriik leiab, et teatise muutmise tõttu on vaja teha uued kontrollimised ja uued katsed ja et vastavalt on vaja muuta ka olemasolevat tüübikinnitustunnistust või teha uus tüübikinnitustunnistus, peavad selle liikmesriigi pädevad asutused sellest teavitama tootjat ja saatma kuu aja jooksul uue dokumendi valmimisest need teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

4. Kui tüübikinnitustunnistust muudetakse, kui see asendatakse uuega või kui see on kaotanud kehtivuse, sest kõnealuse sõidukitüübi tootmine on lõpetatud, peavad selle tüübikinnituse andnud liikmesriigi pädevad asutused teatama ühe kuu jooksul teiste liikmesriikide pädevatele asutustele viimase vanale tunnistusele vastavalt toodetud sõiduki seerianumbrid ja vajadusel esimese uuele või muudetud tunnistusele vastavalt toodetud sõiduki seerianumbrid.

Artikkel 7

1. Ükski liikmesriik ei tohi ühegi uue sõiduki müügist, kasutuselevõtmisest või kasutamisest keelduda või seda keelata selle konstruktsiooni või töötamisega seotud põhjustel, kui sellel sõidukil on olemas vastavustunnistus.

2. See tunnistus ei takista siiski liikmesriikidel võtta selliseid meetmeid sõidukite suhtes, mis ei vasta kinnitatud prototüübile.

Sõiduk ei vasta kinnitatud prototüübile siis, kui leitakse kõrvalekaldeid teatises esitatud andmetest ja kui need kõrvalekalded ei ole vastavalt artikli 6 lõikele 2 või 3 tüübikinnituse andnud liikmesriigi poolt lubatud. Sõidukit peetakse kinnitatud tüübile vastavaks, kui hälbed on üksikdirektiividega lubatud ja neid piire järgitakse.

Artikkel 8

1. Kui EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik leiab, et osa sõidukeid, millel on vastavustunnistus, ei vasta tema poolt kinnitatud tüübile, peab see liikmesriik rakendama vajalikke meetmeid, et tagada tootemudelite vastavus kinnitatud tüübile. Liikmesriigi pädevad asutused peavad teiste liikmesriikide pädevatele asutustele teatama rakendatud meetmetest, mis võivad vajadusel viia isegi EMÜ tüübikinnituse kehtetuks tunnistamiseni.

Nimetatud asutused, olles saanud teise liikmesriigi pädevatelt asutustelt nõuetest kõrvalekaldumise teate, peavad võtma samasugused meetmed.

2. Liikmesriikide pädevad asutused peavad üksteisele kuu aja jooksul teatama mistahes EMÜ tüübikinnituse tühistamisest ja selle põhjustest.

3. Kui EMÜ tüübikinnituse andnud liikmesriik vaidlustab nõuetest kõrvalekaldumise teate, peavad asjaomased liikmesriigid püüdma vaidluse lahendada.

Komisjon peab olema pidevalt informeeritud ning vajadusel korraldama asjakohaseid konsultatsioone vaidluse lahendamiseks.

Artikkel 9

Kui liikmesriik leiab, et õigesti väljastatud vastavustunnistusele vaatamata kujutavad teatud tüüpi sõidukid endast ohtu liiklusohutusele, siis võib see liikmesriik maksimaalselt kuueks kuuks keelduda selliste sõidukite registreerimisest või keelata nende müügi, kasutuselevõtmise või kasutamise oma territooriumil. Liikmesriik peab sellest kohe teatama teistele liikmesriikidele ja komisjonile, märkides ära põhjused, millel otsus põhines.

III PEATÜKK

Üleminekusätted

Artikkel 10

1. Niipea kui käesolev direktiiv on jõustunud ja EMÜ tüübikinnituse andmiseks vajalikud üksikdirektiivid on kohaldatavad:

- peab siseriiklik tüübikinnitus põhinema ühtlustatud tehnilistel nõuetel vastavate siseriiklike nõuete asemel, kui taotleja seda nõuab;

- peab asjaomane liikmesriik tootjalt või tema volitatud esindajalt saadud avalduse ja artiklis 3 nimetatud teatise põhjal täitma artikli 2 punktis b nimetatud tüübikinnitustunnistuse osad. Selle tunnistuse koopia tuleb anda taotlejale. Teised liikmesriigid, kellele esitatakse avaldus siseriikliku tüübikinnituse saamiseks sama tüüpi sõiduki kohta, peavad seda koopiat aktsepteerima kui tõendust, et vajalikud kontrollimised on tehtud.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted tühistatakse, kui on rakendatud kõiki EMÜ tüübikinnituse andmiseks vajalikke nõudeid.

IV PEATÜKK

Üld- ja lõppsätted

Artikkel 11

Kõik muudatused, mis on vajalikud selleks, et kohandada:

- käesoleva direktiivi lisasid I, II ja III või

- II lisas viidatud üksikdirektiivides sisalduvaid sätteid, mida on täpsustatud kõigis neis direktiivides,

tehnilise arenguga, tuleb vastu võtta vastavalt artiklis 13 määratud korrale.

Artikkel 12

1. Seetõttu luuakse mootorsõidukikaubanduselt tehniliste tõkete kõrvaldamist käsitlevate direktiivide tehnika arengule kohandamise komitee (edaspidi komitee); see koosneb liikmesriikide esindajatest ja selle eesistuja on komisjoni esindaja.

2. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 13

1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi esindaja taotluse korral küsimused komiteele.

2. Komisjoni esindaja esitab komiteele kavandi meetmetest, mis tuleb võtta. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja küsimuse kiireloomulisusest lähtuvalt, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse. Arvamused võetakse vastu kaheteistkümnehäälelise häälteenamusega, liikmesriikide esindajate hääli arvestatakse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, teeb komisjon vastuvõetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

c) Kui nõukogu ei ole otsust teinud kolme kuu jooksul alates ettepaneku tegemisest, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 14

Kõik otsused, mis on tehtud vastavalt käesoleva direktiivi rakendamisega vastuvõetud sätetele ja tüübikinnitusest keeldumine või selle tühistamine, registreerimisest keeldumine või müügi või kasutamise keelamine peavad olema detailselt selgitatud ja põhjendatud. Sellisest otsusest teatatakse asjaomasele isikule ning samal ajal informeeritakse teda õiguskaitsevahenditest, mis liikmesriikides kehtivate seaduste alusel on tema käsutuses, ning selliste õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegadest.

Artikkel 15

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 18 kuu jooksul alates käesoleva direktiivi teatavakstegemisest ja teatavad sellest viivitamata komisjonile.

2. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide tekst edastatakse komisjonile.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 6. veebruar 1970

Nõukogu nimel

eesistuja

P. Harmel

[1] EÜT C 160, 18.12.1969, lk 7.

[2] EÜT C 48, 16.4.1969, lk 14.

--------------------------------------------------

I LISA

TEATISE NÄIDISa

0. ÜLDANDMED

0.1. Mark (ettevõtte nimi)

0.2. Tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (märkida kõik variandid)

0.3. Liik

0.4. Sõidukikategooriab

0.5. Tootja nimi ja aadress

0.6. Tootja volitatud esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress

0.7. Andmesiltide asukoht, kirjed ja kinnitusviis

0.7.1. šassiil

0.7.2. kerel

0.7.3. mootoril

0.8. Antud tüübi šassii seerianumbrite vahemik alates numbrist

1. SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED OMADUSED

(lisada fotod sõiduki eest- ja tagantvaatest kolmveerandpöördes)

(lisada kogu sõiduki mõõtjoonis)

1.1. Telgede ja rataste arv (vajadusel roomikute või lintide arv)

1.1.1. topeltratastega telgede arv (vajadusel)

1.2. Vedavad rattad (arv, asukoht, ühendus teiste telgedega)

1.3. Šassii (kui see on olemas) (üldjoonis)

1.4. Pikikandurites kasutatud materjalc

1.5. Mootori paigutus ja asukoht

1.6. Juhikabiin (ettepoole nihutatud, pooleldi ettepoole nihutatud või tavaline)

2. MASS JA MÕÕTMEDd (millimeetrites ja kilogrammides)

2.1. Teljevahe(d) (täiskoormusel)e

2.1.1. Poolhaagiste korral: sadulhaakeseadise käänmikupoldi telje ja kõige tagumise telje kaugus

2.2. Vedukite korral

2.2.1. Sadulhaagise kaugus (suurim ja vähim)f

2.2.2. Suurim sadulhaagise kõrgus (standardiseeritud)g

2.2.3. Kaugus kabiini tagaseinast tagumise teljeni:

2.2.3.1. Kaugus kabiini tagaseinast tagumis(t)e teljeni (telgedeni) (kabiiniga šassii korral)

2.2.3.2. Kaugus roolitavate rataste tagumisest küljest tagumis(t)e teljeni (telgedeni) (ainult šassii korral)

2.3. Kõikide telgede rööbeh

2.4. Sõiduki suurimad mõõtmed (üldmõõtmed)i

+++++ TIFF +++++

2.5. Ainult šassii mass (ilma kabiini, jahutusvedeliku, õlide, kütuse, varuratta, tööriistade ja juhita)

2.5.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel

2.6. Töökorras kerega sõiduki mass või kabiiniga šassii mass, kui tootja ei varusta sõidukit kerega (kaasa arvatud jahutusvedelik, õlid, kütus, tööriistad, varuratas ja juht)p

2.6.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel (massi jaotumine telgede vahel ja sadulhaakeseadisele mõjuv koormus poolhaagise korral)

2.7. Tootja poolt määratud suurim tehniliselt lubatud koormatud mass

2.7.1. Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel (massi jaotumine telgede vahel ja sadulhaakeseadisele mõjuv koormus poolhaagise korral)

2.8. Tootja poolt määratud suurimad tehniliselt lubatud koormused igale teljele (massi jaotumine telgede vahel ja sadulhaakeseadisele mõjuv koormus poolhaagise korral)

2.9. Kui sõidukit kasutatakse vedukina, siis tootja poolt määratud autorongi täismass (ja vajadusel haagise suurim tehniliselt lubatud mass)

2.10. Suurim vertikaalkoormus haakepunktis (konks või spetsiaalne kolmepunktiline haakesüsteem)

2.11. Pöörderaadius

2.12. Mootori võimsuse ja suurima massi suhe (hj/kg) ja paigaltvõtuvõime kallakul

3. MOOTORq

3.1. Tootja

3.2. Sisepõlemismootor

3.2.1. Nimi

3.2.2. Tüüp (ottomootor, diiselmootor jne), töötaktide arv

3.2.3. Silindrite arv ja paigutus

3.2.4. Silindrite läbimõõt, kolvikäik ja töömaht

3.2.5. Suurim võimsus pöörete arvul… p/min (nimetada kasutatud standard)

3.2.6. Suurim pöördemoment pöörete arvul… p/min (sama standardi järgi nagu punktis 3.2.5)

3.2.7. Tavaliselt kasutatav kütus

3.2.8. Kütusepaagid (maht ja asukoht)

3.2.9. Varukütusepaagid (maht ja asukoht)

3.2.10. Mootori toitesüsteem (tüüp)

3.2.11. Ülelaadur (kui see on olemas) (tüüp, juhtimine, ülelaadimisrõhk)

3.2.12. Pöörete regulaator (kui see on olemas) (tööpõhimõtted)

3.2.13. Elektrisüsteem (pinge, positiivne või negatiivne maandus)

3.2.14. Generaator (tüüp ja nimivõimsus)

3.2.15. Süüde (varustuse tüüp, eelsüüte seadistamise tüüp)

3.2.16. Häiresummuti (kirjeldus)

3.2.17. Jahutussüsteem (õhk, vesi)

3.2.18. Müratase

3.2.19. Väljalaskesüsteem (joonis)

3.2.20. Õhusaaste vältimiseks võetud meetmed

3.3. Elektrimootor

3.3.1. Tüüp (jada, mähis)

3.3.2. Suurim võimsus tunnis ja tööpinge

3.3.3. Aku (elementide arv, mass, mahutavus ampertundides ja asukoht)

3.4. Muud mootorid peale elektri- ja sisepõlemismootorite (üksikasjalikud andmed selliste mootorite osade kohta)

4. JÕUÜLEKANNEr (jõuülekande skeem ja joonis)

4.1. Tüüp (mehaaniline, hüdrauliline, elektriline jne)

4.2. Sidur (tüüp)

4.2.1. Siduri mass

4.3. Käigukast (tüüp, lülitusviis, juhtimisseadmed)

4.3.1. Käigukasti mass

4.4. Jõuülekanne mootorist käigukasti, tagumisele teljele (tagumistele telgedele) või olemasolu korral ülekande- või vahereduktoritesse.

4.5. Ülekandearv koos jaotuskasti(de)ga või ilma

+++++ TIFF +++++

4.6. Sõiduki kiirus mootori pöörete arvul 1000 p/min tavaliselt paigaldatud rehvide korral (6.1) (koormatud rehvide veereümbermõõt… m)s

+++++ TIFF +++++

4.7. Sõiduki maksimaalne kiirus kõrgeimal käigul (km/h)s

4.8. Telgjõud (ja pidurdusjõudude ülekanne)

4.9. Kiirusmõõdik

4.10. Kiirusmeerik (kui see on olemas) (tootja ja tüüp)

4.11. Diferentsiaalilukk (kui see on olemas)

5. TELJED

Lisada iga telje mõõtjoonis ning deklaratsioon kasutatud materjalide ja (soovi korral) margi ja tüübi kohta

6. VEDRUSTUS (kogu vedrustussüsteemi joonis)

6.1. Kasutuseks ettenähtud rehvid (mõõtmed ja omadused)

6.2. Iga telje või ratta vedrustuse tüüp ja konstruktsioon

6.3. Vedrustuse vedrutuselementide omadused (konstruktsioon, materjalide omadused ja mõõtmed)

6.4. Stabilisaatoridt

6.5. Amortisaatoridt

7. ROOLIMEHHANISM (joonis)

7.1. Mehhanismi tüüp ja ülekanne ratastele, roolivõimendi olemasolul selle toimimisviis (vajadusel joonis tööpõhimõttest ja margist) ning rooliratta keeramisjõud

7.2. Rataste maksimaalne pöördenurk:

7.2.1. paremale…. (kraadi): rooliratta pöörete arv….

7.2.2. vasakule…. (kraadi): rooliratta pöörete arv….

7.3. Vähim pöörderaadiusu:

7.3.1. paremale

7.3.2. vasakule

8. PIDURID (üldjoonis ja töötamisjoonis)v

8.1. Sõidupiduriseade

8.2. Rikkepiduriseade

8.3. Seisupiduriseade

8.4. Lisapiduriseade, kui see on olemas (k.a aeglusti)

8.5. Haakeseadise purunemisel rakenduv automaatpidurdusseade (haagise või poolhaagise korral)

8.6. Pidurdussüsteemi arvestus: rataste välisringjoonel avalduvate pidurdusjõudude koguväärtuse ja pidurdusseadisele rakendatava jõu suhte määramine

8.7. Olemasolu korral välised energiaallikad (omadused, energiaakumulaatorite mahutavus, suurim ja vähim rõhk, manomeeter ja rõhu ülemäärast langust näitav seade armatuurlaual, vaakumanumad ja toiteklapid, toitekompressorid, vastavus nõuetele, mis on esitatud sätetes rõhuga seotud varustuse kohta)

8.8. Haagiseveoks ettenähtud sõidukid

8.8.1. haagise piduriseade

8.8.2. haakeseadised, ohutusseadmed

9. KERE (üldine mõõtjoonis seest- ja väljastpoolt keret)

9.1. Keretüüp

9.2. Kasutatud materjalid ja ehitusmeetodid

9.3. Uksed (arv, mõõtmed, avanemissuund, sulgurid ja hinged)

9.4. Vaateväli

9.5. Tuuleklaas ja teised aknad (arv ja asukoht, kasutatud materjalid)

9.5.1. Tuuleklaasi kaldenurk

9.6. Klaasipuhasti hari

9.7. Klaasipesur

9.8. Jäitetõrje

9.9. Tahavaatepeeglid

9.10. Sisustus

9.10.1. Sõidukisisesed reisijate turvaseadmed

9.10.2. Juhtimisseadiste paigutus ja tuvastamine

9.10.3. Istmed (arv, asukoht, omadused)

9.11. Välisvarustus

9.12. Turvavööd ja muud kinnitusseadmed (arv ja asukoht)

9.13. Turvavööde kinnituskohad (arv ja asukoht)

9.14. Koht registreerimisnumbrite kinnitamiseks

9.15. Tagumised allasõidutõkked

10. VALGUSTUS JA VALGUSSIGNAALSEADMED

(skeemid sõiduki välisvaatest, esitades mõõtmed ja asukoha kõikide seadmete valgustavate pindade kohta; tulede värvused)

10.1. Kohustuslikud seadmed

10.1.1. Lähituled

10.1.2. Kaugtuled

10.1.3. Eesmised gabariidituled

10.1.4. Suunatuled

10.1.5. Tagumised gabariidituled

10.1.6. Pidurituled

10.1.7. Tagumised numbrituled

10.1.8. Tagumised punased helkurid

10.1.9. Haagiste eesmised helkurid

10.2. Valikvarustus:

10.2.1. Udutuled

10.2.2. Seisutuled

10.2.3. Tagurdamistuled

10.2.4. Haagiste eesmised gabariidituled

10.2.5. Oranžid külgmised helkurid

10.3. Erisõidukite täiendavad seadmed

11. VEDUKITE JA HAAGISTE VÕI POOLHAAGISTE VAHELISED ÜHENDUSED

12. MUUD KOMPONENDID

12.1. Helisignaalseadmed:

12.1.1. Tavaline

12.1.2. Eriotstarbeline

12.2. Erisätted ühistranspordi sõidukitele

12.3. Erisätted taksodele

12.4. Erisätted kaupa vedavatele sõidukitele

12.5. Seadmed sõiduki omavolilise kasutamise takistamiseks

12.6. Veokonks

12.7. Haagise tugijalg

12.8. Ohutuled

MÄRKUSED

Kõik osad, mille kohta tuleb esitada joonised või fotod, tuleb nummerdada vastavalt lisatud dokumentidele.

a Kui mõni osa on saanud tüübikinnituse, võib selle kirjelduse asendada viitega vastavale tüübikinnitusele. Samuti ei ole vaja osa kirjeldada, kui selle konstruktsioon on lisatud diagrammidelt või joonistelt selgesti arusaadav.

b Klassifitseerimine vastavalt järgmistele rahvusvahelistele kategooriatele:

1. M-kategooria: mootorsõidukid, millel on vähemalt neli ratast või millel on kolm ratast, kui suurim mass ületab 1 tonni, ja mida kasutatakse reisijateveoks.

- M1-kategooria: reisijateveoks ettenähtud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele kõige rohkem kaheksa istekohta.

- M2-kategooria: reisijateveoks ettenähtud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille suurim mass ei ületa 5 tonni.

- M3-kategooria: reisijateveoks ettenähtud mootorsõidukid, millel on lisaks juhiistmele rohkem kui kaheksa istekohta ning mille suurim mass ületab 5 tonni.

2. N-kategooria: mootorsõidukid, millel on vähemalt neli ratast või millel on kolm ratast, kui suurim mass ületab 1 tonni, ja mida kasutatakse kaubaveoks.

- N1-kategooria: kaubaveoks ettenähtud sõidukid, mille suurim mass ei ületa 3,5 tonni.

- N2-kategooria: kaubaveoks ettenähtud sõidukid, mille suurim mass ületab 3,5 tonni, kuid ei ületa 12 tonni.

- N3-kategooria: kaubaveoks ettenähtud sõidukid, mille suurim mass ületab 12 tonni.

3. O-kategooria: Haagised (kaasa arvatud poolhaagised)

- O1-kategooria: haagised, mille suurim mass ei ületa 0,75 tonni.

- O2-kategooria: haagised, mille suurim mass ületab 0,75 tonni, kuid ei ületa 3,5 tonni.

- O3-kategooria: haagised, mille suurim mass ületab 3,5 tonni, kuid ei ületa 10 tonni.

- O4-kategooria: haagised, mille suurim mass ületab 10 tonni.

c Võimalusel nimetada euronorm. Vajadusel esitada:

- materjali kirjeldus,

- voolavuspiir,

- suurim tõmbetugevus,

- venivus (%),

- Brinelli kõvadus.

d Kui on olemas nii tavakabiiniga versioon kui ka kokkupandava katusega kabiiniga versioon, siis tuleb massid ja mõõtmed esitada mõlema kohta.

e ISO soovituse 586 [1] eelnõu, tingimus nr 2.

f ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 33.

g ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 35.

h ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 1.

i Kui tüübikinnituseks esitatud sõidukil ei ole keret, siis tuleb tootja poolt esitatud suurimad ja vähimad mõõtmed märkida teise tulpa ning kolmas tulp jätta tühjaks.

j ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 9.

k ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 12.

l ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 13.

m ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 18.

n ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 19.

o ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 7.

p Juhi massiks on tinglikult võetud 75 kg.

q Kui tegemist ei ole kolbmootoriga, tuleb selle kohta esitada üldkirjeldus.

r Kindlaks määratud andmed tuleb esitada kõikide soovitatavate variantide kohta.

s Lubatud hälve on 5 %.

t Märkida ainult juhul, kui on paigaldatud.

u ISO soovituse 586 eelnõu, tingimus nr 27.

v Kõikide pidurisüsteemide kohta tuleb esitada järgmised andmed:

- pidurisüsteemi tüüp ja omadused (mõõtjoonis) (trummel- või ketastüüpi, pidurdatavad rattad, hoovastik pidurdaval rattal, hõõrdepinnad, nende omadused ja efektiivsed pinnad, trumlite raadius, klotsid või kettad, trumlite mass, reguleerimisseadmed).

- ülekande- ja juhtseade (joonis) (konstruktsioon, reguleerimine, kangi suhe, ligipääs juhtseadmele ja selle asukoht, põrkmehhanismi talitlusseadised mehaanilise jõuülekande korral, hoovastiku põhiliste osade omadused, silindrid ja peakolvid, pidurisilindrid).

[1] Dokument ISO/TC 22 (Sekretariaat nr 133) 328 – jaanuar 1963.

--------------------------------------------------

II LISA

EMÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

A. ÜLDNÕUDED

EMÜ tüübikinnituse kohta väljaantud tüübikinnitustunnistus peab olema täidetud järgmiselt:

1. Täita käesoleva lisa punktis B esitatud asjakohased tüübikinnitustunnistuse lahtrid, tuginedes teatises märgitud andmetele; nende andmete õigsus peab olema kontrollitud.

2. Pärast asjakohaste kontrollide ja katsete tegemist märkida tüübikinnitustunnistuse blanketi iga punkti juurde sobiv(ad) lühend(id):

CONF kontrollida, et asjakohane komponent või omadus vastaks teatises märgitud andmetele;

SD kontrollida, et kõnealune komponent või omadus vastaks asjakohase üksikdirektiivi rakendamiseks kehtestatud ühtlustatud nõuetele;

R koostada katseprotokoll, mis tuleb lisada tüübikinnitustunnistusele.

S kontrollida, et oleks lisatud skeem ja/või joonis.

B. MOOTORSÕIDUKI TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUSE NÄIDIS

0.ÜLDANDMED

0.1.Mark (ettevõtte nimi). |

0.2.Tüüp ja kaubanduslik kirjeldus (märkida kõik variandid) |

0.3.Liik |

0.4.Sõidukikategooria |

0.5.Tootja nimi ja aadress |

0.6.Tootja volitatud esindaja (olemasolu korral) nimi ja aadress |

0.7.Andmesiltide asukoht, kirjed ja kinnitusviis: | SD |

0.7.1.šassiil0.7.2.kerel0.7.3.mootoril |

0.8.Antud tüübi šassii seerianumbrite vahemik alates numbrist…. |

1.SÕIDUKI KONSTRUKTSIOONI ÜLDISED OMADUSED

1.1.Šassii (kui see on olemas) | CONF |

2.MASSID JA MÕÕTMED (millimeetrites ja kilogrammides)

2.1.Vedukite korral |

2.1.1.Sadulhaagise kaugus (suurim ja vähim) | CONF |

2.2.Sõiduki suurimad mõõtmed (üldmõõtmed) | SD |

+++++ TIFF +++++

|

2.3.Sõiduki täismass | CONF |

2.3.1.Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel (massi jaotumine telgede vahel ja sadulhaakeseadisele mõjuv koormus poolhaagise korral) | CONF |

2.4.Suurim lubatud täismass | SD |

2.4.1.Kõnealuse massi jaotumine telgede vahel (massi jaotumine telgede vahel ja sadulhaakeseadisele mõjuv koormus poolhaagise korral) | SD |

2.5.Suurimad tehniliselt lubatud koormused igale teljele (massi jaotumine telgede vahel ja sadulhaakeseadisele mõjuv koormus poolhaagise korral) | CONF |

2.6.Suurimad lubatud koormused igale teljele (ja sadulhaakeseadisele mõjuv koormus poolhaagise korral) | SD |

2.7.Kui sõidukit kasutatakse vedukina, siis autorongi suurim lubatud mass (ja vajadusel haagise suurim tehniliselt lubatud mass) | CONF |

2.8.Kui sõidukit kasutatakse vedukina, siis autorongi suurim lubatud mass (ja vajadusel haagise suurim lubatud mass) | SD |

2.9.Pöörderaadius | SD |

2.10.Mootori võimsuse ja suurima massi suhe (hj/kg) ja paigaltvõtuvõime kallakul | SD |

3.MOOTOR

3.1.Tootja |

3.2.Sisepõlemismootor

3.2.1.Suurim võimsus pöörete arvul… p/min (määrata kasutatud standard) | CONF |

3.2.2.Kütusepaagid | SD |

3.2.3.Varukütusepaagid | SD |

3.2.4.Elektrisüsteem | CONF |

3.2.5.Häiresummuti | SD R |

3.2.6.Müratase | SD R |

3.2.7.Summutid | SDR D |

3.2.8.Õhusaaste:

3.2.8.1.Bensiinimootoritega sõidukid | SD R |

3.2.8.2.Diiselmootoritega sõidukid | SD R |

4.JÕUÜLEKANNE

4.1.Sõiduki maksimaalne kiirus kõrgeimal käigul (km/h) | CONF |

4.2.Kiirusmõõdik | SD |

4.3.Tagasikäik | SD |

5.TELJED | CONF |

6.VEDRUSTUS

6.1.Kasutuseks ettenähtud rehvid | SD |

6.2.Vedrustuse vedrustuselementide iseloomustus | SD |

7.ROOLISEADE

7.1.Mehhanismi tüüp ja hoovastik | SD |

7.2.Roolivõimendi toimimisviis ja rooliratta keeramisjõud | SD |

7.3.Vähima pöörderingi läbimõõt | CONF |

7.3.1.paremale7.3.2.vasakule |

8.PIDURID

8.1.Sõidupiduriseade | SD |

8.2.Rikkepiduriseade | SD |

8.3.Seisupiduriseade | SD |

8.4.Lisapiduriseade, kui see on olemas (k.a aeglusti) | SD |

8.5.Haakeseadise purunemisel rakenduv automaatpidurdusseade (haagise või poolhaagise korral) | SD |

8.6.Haagiseveoks ettenähtud sõidukite korral: |

8.6.1.haagise piduriseade | SD |

8.7.Mistahes väline energiaallikas | SD |

8.8.Katsetingimused | R |

8.9.Katsetulemused | R |

9.KERE

9.1.Uksed (arv, mõõtmed, avanemissuund, sulgurid ja hinged) | SD |

9.2.Vaateväli | SD |

9.3.Tuuleklaas ja teised aknad: | SD |

9.3.1.Tuuleklaasi kaldenurk |

9.4.Klaasipuhasti hari | SD |

9.5.Klaasipesur | SD |

9.6.Jäitetõrje | SD |

9.7.Tahavaatepeeglid | SD |

9.8.Sisustus | SD |

9.8.1.Sõidukisisesed reisijate turvaseadmed9.8.2.Juhtimisseadiste paigutus ja tuvastamine9.8.3.Istmed (arv, asukoht, omadused) |

9.9.Välisvarustus | SD |

9.10.Turvavööd ja muud kinnitusseadmed | SD |

9.11.Turvavööde kinnituskohad | SD |

9.12.Ruum registreerimisnumbrite kinnitamiseks | SD |

9.13.Tagumised allasõidutõkked | SD |

10.VALGUSTUS JA VALGUSSIGNAALSEADMED

10.1.Kohustuslikud seadmed:

10.1.1.Lähituled | SD |

10.1.2.Kaugtuled | SD |

10.1.3.Eesmised gabariidituled | SD |

10.1.4.Suunatuled | SD |

10.1.5.Tagumised gabariidituled | SD |

10.1.6.Pidurituled | SD |

10.1.7.Tagumised numbrituled | SD |

10.1.8.Tagumised punased helkurid | SD |

10.1.9.Haagiste eesmised helkurid | SD |

10.2.Lisaseadmed:

10.2.1.Udutuled | SD |

10.2.2.Seisutuled | SD |

10.2.3.Tagurdamistuled | SD |

10.2.4.Haagiste eesmised gabariidituled | SD |

10.2.5.Oranžid külgmised helkurid | SD |

11.VEDUKITE JA HAAGISTE VÕI POOLHAAGISTE VAHELISED ÜHENDUSED | SD |

12.MUUD KOMPONENDID

12.1.Helisignaalseadmed | SD |

12.2.Erisätted ühistranspordi sõidukitele | SD |

12.3.Erisätted taksodele | SD |

12.4.Erisätted kaupa vedavatele sõidukitele | SD |

12.5.Seadmed sõiduki omavolilise kasutamise takistamiseks | SD |

12.6.Veokonks | SD |

12.7.Haagise tugijalg | SD |

12.8.Ohutuled | SD |

12.9.Kiirusmeerik (kui see on olemas) | SD |

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

III LISA

VASTAVUSSERTIFIKAADI NÄIDIS

VASTAVUSSERTIFIKAAT

+++++ TIFF +++++

--------------------------------------------------

Top