Euroopa Liidu sisenemise ja lahkumise süsteem

PÕHIPUNKTID

Reguleerimisese

Määrusega (EL) 2017/2226 luuakse EES, ühtne IT-süsteem, mis

• registreerib sisenemised ja väljumised ning sisenemisest keeldumised Schengeni ala välispiire lühiajaliseks viibimiseks ületavate kolmandate riikide kodanike puhul;
• arvutab automaatselt kõnealuste kolmandate riikide kodanike lubatud viibimisaja kestuse ja genereerib hoiatusi Schengeni riikidele, kui lubatud viibimisaeg on ületatud.

Määrusega (EL) 2025/1534 kehtestatakse ajutised erandid kõnealustest eeskirjadest, et võimaldada 180-päevast järkjärgulise käivitamise perioodi alates 12. oktoobrist 2025, mil riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem võeti kasutusele kooskõlas otsusega (EL) 2025/1544.

Järk-järgulise käivitamise ajal saavad Schengeni riigid võtta EESi oma piiriületuspunktides kasutusele järk-järgult, tingimusel et nad täidavad nõutavaid piirmäärasid. Samuti võivad nad otsustada kiirendada süsteemi kasutuselevõttu või rakendada seda täielikult alates 12. oktoobrist.

Määrusega (EL) 2025/1534 kehtestati mitu eeskirja, et võimaldada tegevuse järkjärgulist alustamist, sealhulgas:

• riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi järkjärgulise kasutuselevõtu kuue kuu jooksul peavad Schengeni riigid jätkama reisidokumentide tembeldamist. Samal ajal peavad nad registreerima andmed riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis;
• Schengeni riikidel on võimalik biomeetrilisi funktsioone järk-järgult kasutusele võtta; teatavad funktsioonid on ajutiselt peatatud – riiklikud ametiasutused peavad jätma arvesse võtmata EESi koostatud viibimisaja automaatse arvutuse ja viibimisaja ületanud isikute loetelud.

Kohaldamisala

EESi

• kohaldatakse kolmanda riikide kodanikele, kes ületavad Schengeni ala välispiiri ja kelle suhtes kehtib viisanõue, samuti neile, kes on sellest vabastatud ja kellel on lubatud viibida riigis lühiajaliselt kuni 90 päeva 180-päevase ajavahemiku jooksul;
• kasutatakse nende Schengeni riikide välispiiridel, kes kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult, ja nende Schengeni riikide piiridel, kes süsteemi käivitamise ajal Schengeni acquis’d veel täielikult ei kohalda, kuid on edukalt läbinud Schengeni hindamismenetluse ning saanud passiivse juurdepääsu VISile ja täieliku juurdepääsu Schengeni infosüsteemile (SIS).

Andmete säilitamine ja ligipääsetavus

EESis säilitatakse isikuandmeid ja reisidokumentide andmeid (täisnimi, sünniaeg jne), biomeetrilisi andmeid (sõrmejäljed ja näokujutised) ning andmeid riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäeva ja koha kohta.

Need andmed

• säilitatakse lühiajalise riigis viibimise eeskirju järgivate reisijate kohta kolm aastat, arvutatud riigist väljumise või riiki sisenemisest keeldumise ajast, ning lubatud viibimisaega ületavate reisijate kohta viis aastat, arvutatud lubatud viibimisaja aegumise kuupäevast;
• on kättesaadavad pädevatele asutustele, sealhulgas piirivalveasutustele ja viisasid väljastavatele asutustele.

Terroriaktide ja muude raskete kuritegude vältimise, avastamise ja uurimise eesmärgil võivad määratud õiguskaitseorganid ja Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Amet (Europol) taotleda luba tutvuda riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis olevate andmetega.

Tehniline ülesehitus

EES koosneb järgmistest osadest:

• kesksüsteem, mis haldab biomeetriliste ja tähtnumbriliste (tähtedest ja numbritest koosnevate) andmete elektroonilist keskandmebaasi;
• ühtne riiklik liides igas osalevas riigis;
• riiki sisenemise ja riigist lahkumise kesksüsteemi ning VISi kesksüsteemi vaheline turvaline sidekanal;
• EESi kesksüsteemi ning riiklike ühtsete liideste vaheline turvaline ja krüpteeritud sidetaristu (identsed liidesed kõikide liikmesriikide jaoks ühendavad nende piiritaristuid EESi kesksüsteemiga);
• andmehoidla kohandatud aruannete ja statistika saamiseks;
• veebiteenus, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel kontrollida oma järelejäänud lubatud viibimisaega.

eu-LISA vastutab süsteemi arendamise ja käitamise eest, kohandades sealhulgas VISi, et tagada riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi ja VISi kesksüsteemide koostalitlusvõime.

Muutmismäärusega (EL) 2024/1356 kohandatakse määrust (EL) 2017/2226 kolmandate riikide kodanike taustauuringute kasutuselevõtuga ELi välispiiridel. Muu hulgas annab see taustakontrolliasutustele juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile, et teha kindlaks, kas üksikisikud võivad kujutada endast ohtu sisejulgeolekule.

Schengeni piirieeskirjade muutmine

Määrusega (EL) 2017/2225 muudetakse Schengeni piirieeskirju riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kasutamise osas ELi välispiiridel järgmiselt:

• kolmandate riikide kodanike riiki sisenemine ja riigist lahkumine registreeritakse otse EESis;
• kolmandate riikide kodanikud peavad esitama biomeetrilised andmed EES-is registreerimiseks;
• kontrollitakse kolmandate riikide kodanike isikuandmeid ja kodakondsust ning piiriületuseks vajaliku reisidokumentide ehtsust ja kehtivust;
• Schengeni riigid võivad kehtestada vabatahtlikke riiklikke riiki sisenemise lihtsustusprogramme eelkontrolli läbinud kolmandate riikide kodanike jaoks;
• Schengeni riigid võivad otsustada, kas ja millisel määral kasutada selliseid tehnoloogiaid nagu kolmandate riikide kodanike iseteenindussüsteemid EESi andmete eelregistreerimiseks või ajakohastamiseks, e-väravad ja automatiseeritud piirikontrollisüsteemid, tingimusel, et on tagatud asjakohane turvalisuse tase, et nende kasutamist jälgitakse ja piirivalvuritel on juurdepääs selliste piirikontrollide tulemustele.

Pange tähele, et osa neist eeskirjadest ei kohaldata kohe EESi töö alustamisest alates, vaid neid rakendatakse järk-järgult, nagu on lubatud määrusega (EL) 2025/1534.

Rakendusaktid

Euroopa Komisjon on võtnud vastu rea õigusakte määruse (EL) 2017/2226 rakendamiseks:

• otsus (EL) 2018/1547 – tehnilised kirjeldused seoses kesksete juurdepääsupunktide ühendamisega EESiga ning tehnilise lahendusega, millega hõlbustada Schengeni riikidel andmete kogumist EESile õiguskaitse eesmärgil juurdepääsu andmise statistika koostamiseks;
• otsus (EL) 2018/1548 – eeskirjad EESis tuvastatud viibimisaja ületajatest nimekirja loomiseks ning menetlus nimekirja Schengeni riikidele kättesaadavaks tegemiseks;
• otsus (EL) 2019/326 – meetmed andmete sisestamiseks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi;
• otsus (EL) 2019/327 – meetmed andmetele juurdepääsuks riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis;
• otsus (EL) 2019/328 – riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis logifailide säilitamise ja neile juurdepääsu meetmed;
• otsus (EL) 2019/329 – riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi kantud biomeetriliste andmete alusel isikusamasuse tuvastamiseks ja kontrollimiseks kasutatavate sõrmejälgede ja näokujutiste kvaliteedi, eraldusvõime ja kasutamise tehnilised kirjeldused;
• otsus (EL) 2022/1337 – tüüpvorm, mille abil anda kolmandate riikide kodanikele teavet isikuandmete töötlemise kohta EESis;
• määrus (EL) 2022/1409 – määrusega (EL) 2017/2226 sätestatud veebiteenuse käitamise tingimused ning selle arendamine ja tehniline rakendamine;
• otsus (EL) 2023/2601 – eeskirjad riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile ja viisainfosüsteemile juurdepääsu omavate pädevate riiklike asutuste nimekirjade keskse haldamise funktsiooni haldamise kohta.