Rakendusaktid

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 291 kohaselt võib Euroopa Komisjonile (või erandjuhtudel Euroopa Liidu Nõukogule) anda volitused võtta vastu ELi seadusandja rakendusakte seadusandlikus aktis („põhiakt“) sisalduvate erieeskirjade kaudu. Nende õigusaktide eesmärk on luua ühetaolised tingimused kõnealuse õigusakti rakendamiseks, kui see on vajalik.

Rakendusaktid ei ole seadusandlikud aktid ja neid võib kohaldada individuaalselt või üldiselt. Need on sageli halduslikku või tehnilist laadi ning võivad esineda erinevas vormis, näiteks üksikud rahastamisotsused, loa andmise otsused teatavate toodete turuleviimiseks või ELi õiguse kohaselt nõutavate sertifikaatide näidised. Neid võetakse vastu erinevates valdkondades, nagu rahastamiskavad, keskkonna- ja tervisekaitse või maksustamine.

Menetluslikult võtab komisjon rakendusaktid vastu pärast konsulteerimist komiteedega, mis koosnevad ELi liikmesriikide tehnilistest ekspertidest, järgides määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud eeskirju ja menetlusi.

Euroopa Parlamenti ja nõukogu teavitatakse rakendusaktide ettevalmistamise käigust ja neil on kontrolliõigus, kuid nad ei saa takistada rakendusaktide vastuvõtmist.