(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 (2) (millega luuakse riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES)) artikli 66 lõikes 1 on sätestatud, et komisjon otsustab EESi töölerakendamise kuupäeva, kui on täidetud teatavad tingimused.

(2)

Komisjon ei ole saanud kõiki määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 punkti c kohaseid teateid, mis on üks EESi töölerakendamise otsuse tegemise tingimustest.

(3)

Määrus (EL) 2017/2226 võimaldab aga ainult täielikku töölerakendamist ja selles nõutakse, et kõik liikmesriigid hakkaksid EESi kasutama täielikult kõigi kolmandate riikide kodanike puhul, kes tuleb EESis registreerida, ja kasutaksid EESi samaaegselt kõigis oma piiripunktides. EESi kõikide funktsioonide samaaegne täielik töölerakendamine kõigis piiripunktides kujutab aga endast ohtu EESi kui terviku vastupidavusele ja reisijatevoogudele välispiiridel.

(4)

Selleks et tagada EESi sujuv käivitamine, hõlbustada selle õigeaegset kasutuselevõtmist kõikides liikmesriikides, anda liikmesriikidele vajalik paindlikkus hakata EESi kasutama selgelt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul ning hõlbustada EESi töölerakendamisel tehniliste ja rakenduslike kohanduste tegemist, on vaja kehtestada normid EESi järkjärguliseks töölerakendamiseks, mille ajal peaks liikmesriikidel olema võimalik otsustada EESi etapiviisilise kasutuselevõtu kasuks. Tagamaks, et nendes kohandustes arvestatakse võimalike reisijatevoogude ja kõrghooaegadega, võttes samal ajal arvesse asjaolu, et EESi järkjärguline töölerakendamine võib avaldada liikmesriikidele teatavat mõju ka piiripunktide suurema töökoormuse kaudu, peaks niisugune järkjärguline töölerakendamine olema piiratud kestusega, milleks on 180 päeva.

(5)

Selleks et võimaldada EESi järkjärgulist töölerakendamist, on vaja teha ajutine erand Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 ja määruse (EL) 2016/399 (3) teatavatest sätetest. Muid määruses (EL) 2017/2226 sätestatud norme, mida käesolev määrus ei mõjuta, kohaldatakse nii, nagu on sätestatud kõnealuses määruses. Eelkõige kohaldatakse EESis selle järkjärgulise töölerakendamise ajal registreeritud andmete suhtes määruses (EL) 2017/2226 sätestatud norme ning seetõttu peetakse neid andmeid usaldusväärseteks ja täpseteks. Lisaks ei mõjuta käesolev määrus nende teadete kehtivust, mille liikmesriigid on juba esitanud määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõike 1 punkti c kohaselt.

(6)

Liikmesriigid, kes ei kavatse hakata EESi täielikult kasutama EESi järkjärgulise töölerakendamise algusest peale, peaksid hakkama EESi rakendama järk-järgult, et registreerida riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel nende kolmandate riikide kodanike andmeid, kelle andmed tuleb ühes või mitmes piiripunktis või ühes või mitmes sellise piiripunkti järjekorrareas EESis registreerida. Kui see on võimalik ja kohaldatav, peaksid liikmesriigid kasutama õhu-, maismaa- ja merepiiripunktide kombinatsiooni. Selleks et tagada EESi kontrollitud käivitamine ning paremini hallata ja vältida võimalikke pikki ooteaegu piiridel, peaksid liikmesriigid asjakohasel juhul ja vajaduse korral võtma kõik EESi funktsioonid kasutusele järk-järgult ning registreerima järk-järgult kõigi nende kolmandate riikide kodanike andmed, kelle andmed tuleb EESis registreerida. Selleks et tagada EESi täielik kasutamine kõigis liidu piiripunktides, tuleks juhul, kui liikmesriigid otsustavad hakata EESi rakendama järk-järgult, rakendada seda etapiviisi ja sätestada tuleks miinimumnõuded, mille liikmesriigid peavad täitma. Liikmesriikidel peaks olema võimalik riiklikul tasandil rakendamist kiirendada või hakata EESi täielikult rakendama alates EESi töölerakendamisest. Andmete järkjärgulisel töötlemisel EESis tuleks täielikult järgida andmesubjektide õigusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 (4), ning sellega ei tohiks ei otseselt ega kaudselt kaasneda mingit diskrimineerimist ega profiilianalüüsi kõnealuse määruse tähenduses. Komisjon peaks Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteerides andma vajaduse korral täiendavaid praktilisi suuniseid EESis isikuandmete töötlemise kohta selle järkjärgulise töölerakendamise ajal.

(7)

Selleks et hõlbustada EESi sujuvat kasutuselevõtmist, peaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1726 (5) loodud Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Amet (eu-LISA) töötama välja kõrgetasemelise kasutuselevõtukava, milles antakse liikmesriikidele ja Europolile suunised EESi kasutuselevõtmise kavandamiseks ja elluviimiseks selle järkjärgulise töölerakendamise ajal (edaspidi „eu-LISA kõrgetasemeline kasutuselevõtukava“). eu-LISA peaks esitama selle kava Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele ja Europolile. Kavas tuleks kinnitada EESi kesksüsteemi toimivuse ja kättesaadavuse tagamise eesmärgid ning strateegia, kuidas lahendada funktsioonide võimalikke väheolulisi, olulisi ja blokeerivaid puudusi, ning selles tuleks esitada liikmesriikidele ja Europolile erandolukorra menetlused ja suunised EESi kesksüsteemi toimimise kohta. Selle kava peaks vastu võtma eu-LISA haldusnõukogu. Liikmesriigid peaksid oma otsustes hakata rakendama või rakendamist kiirendada võtma arvesse eu-LISA kõrgetasemelist kasutuselevõtukava.

(8)

Selleks et hõlbustada EESi sujuvat kasutuselevõtmist, peaks iga liikmesriik komisjoni ja eu-LISAga konsulteerides töötama välja riikliku kasutuselevõtukava ning edastama selle kava komisjonile. Riiklikud kasutuselevõtukavad peaksid EESi järkjärgulise töölerakendamise iga etapiga seoses sisaldama teavet kehtestatud künniste ja nõuete kohta, eelkõige järgmist: i) eeldatav kuupäev, millest alates EES piiripunktides tööle rakendatakse, ii) EESis registreeritavate piiriületuste hinnangulise arvu eeldatav osakaal nende kolmandate riikide kodanike koguarvust, kes tuleb EESis registreerida, ning iii) kohaldataval juhul piiripunktides eeldatavasti rakendatavad biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonid. eu-LISA peaks analüüsima, kas riiklikud kasutuselevõtukavad on tehniliselt kooskõlas eu-LISA kõrgetasemelise kasutuselevõtukavaga, ning kinnitama, et need ei sisalda tehnilisi puudusi, mis võivad EESi töölerakendamist veelgi edasi lükata. Komisjon peaks analüüsima kõigi riiklike kasutuselevõtukavade üldist sidusust ja seda, kas iga riiklik kasutuselevõtukava vastab käesolevas määruses sätestatud künnistele ja nõuetele. Liikmesriike kutsutakse oma riiklike kasutuselevõtukavade ettevalmistamisel kooskõlastama asjakohasel juhul oma tegevust piiripunktide taristurajatiste käitajatega. Kui liikmesriik kavatseb hakata EESi rakendama või kasutada EESi biomeetriliste andmete töötlemise funktsioone teatavas piiripunktis, peaks see liikmesriik teavitama sellest selle piiripunkti taristurajatiste käitajaid. Selleks et seirata, kas EESi järkjärguline töölerakendamine toimub nõuetekohaselt, peaksid liikmesriigid esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja eu-LISA-le iga kuu aruande oma riikliku kasutuselevõtukava rakendamise kohta. Igakuises aruandes tuleks esile tuua kõrvalekalded ja see peaks sisaldama parandusmeetmeid, kui need olid vajalikud käesolevas määruses sätestatud kümniste ja nõuete täitmiseks. Komisjon peaks liikmesriikidepoolset kokkuvõtlike riiklike kasutuselevõtukavade ja igakuiste aruannete esitamist hõlbustama.

(9)

Võttes arvesse asjaolu, et EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal ei pruugi EESis registreeritud andmed olla täielikud, tuleks sel ajavahemikul kolmandate riikide kodanike reisidokumentidesse riiki sisenemisel ja riigist lahkumisel korrapäraselt lüüa tempel. Riiklikud asutused peaksid võtma arvesse riiki sisenemise / riigist lahkumise andmestike või sisenemiskeeluandmestike võimalikku mittetäielikkust. Asjakohaste EESi andmete puudumise korral peaksid riiklikud asutused käsitama templeid ülimuslikuna. Templi puudumise korral peaksid riiklikud asutused käsitama EESis registreeritud andmeid ülimuslikuna. Kui biomeetrilisi andmeid sisaldava isikliku toimiku ja templi vahel on lahknevusi, peaksid riiklikud asutused käsitama ülimuslikuna EESi andmeid. Riiklikud asutused peaksid juhul, kui biomeetrilisi andmeid mittesisaldava isikliku toimiku ja templi vahel on lahknevusi, või määruse (EL) 2017/2226 artikli 16 lõikes 4 osutatud juhtudel otsustama igal üksikjuhul eraldi, kas pidada ülimuslikuks templit või EESi andmeid.

(10)

Võttes arvesse, et EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal ei pruugi EESis registreeritud andmed olla täielikud, ei tohiks riiklikud asutused võtta arvesse automaatkalkulaatori tulemusi EESis registreeritud kolmandate riikide kodanike lubatud viibimisaja maksimaalse järelejäänud kestuse kohta. Samamoodi ei tohiks riiklikud asutused oma ülesannete täitmisel võtta arvesse automaatset mehhanismi, mille alusel tuvastatakse või märgistatakse väljumisandmete puudumist pärast lubatud viibimisaja lõppkuupäeva, ega andmeid, mille kohaselt lubatud viibimisaja maksimaalne kestus on ületatud, ega koostatud nimekirju isikutest, kes on kindlaks tehtud viibimisaja ületajatena.

(11)

Selleks et liikmesriikidel oleks EESi töölerakendamisega kohanemiseks piisavalt aega, ei tohiks biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonide kasutamine olla piiripunktides kohustuslik esimese 60 päeva jooksul pärast EESi järkjärgulist töölerakendamist. Liikmesriike julgustatakse aga neid funktsioone kõnealusel ajavahemikul kasutama, et toetada sujuvat rakenduslikku üleminekut ning võimaldada rakendamisprobleemide aegsat avastamist ja lahendamist. Hiljemalt 90. päeval alates EESi järkjärgulise töölerakendamise esimesest päevast peaksid liikmesriigid rakendama EESi koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega vähemalt pooltes oma piiripunktides. Biomeetriliste andmete esitamine ei tohiks olla nende kolmandate riikide kodanike riiki sisenemise tingimus, kes tuleb EESis registreerida piiripunktides, kus EESi rakendatakse ilma biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonideta.

(12)

Selleks et arvestada vajadusega võtta piiripunktides järk-järgult kasutusele EES koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega, tuleks EESis registreeritavate kolmandate riikide kodanike biomeetrilist kontrolli teha ainult piiripunktides, kus EES on tööle rakendatud koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega.

(13)

Selleks et tagada nõukogu otsusega 2004/512/EÜ (6) loodud viisainfosüsteemi (VIS) ning EESi koostalitlusvõimetoimingute sidusus, peaks olema VISile otse juurdepääs üksnes piiripunktides, kus EESi ei rakendata. Piiripunktides, kus EESi rakendatakse, peaksid piirivalveasutused kasutama EESi ja VISi koostalitlusvõimet.

(14)

Kolmandate riikide kodanikke, kelle andmed tuleb EESis registreerida, tuleks teavitada nende õigustest ja kohustustest seoses nende andmete töötlemisega, kasutades selleks määruse (EL) 2017/2226 artikli 50 lõikes 5 sätestatud tüüpvormi. Teave, mis tuleb esitada kõnealustele kolmandate riikide kodanikele, peaks viitama EESi järkjärgulisele töölerakendamisele. Neid kolmandate riikide kodanikke tuleks tüüpvormis teavitada nende kohustusest esitada piiripunktis biomeetrilisi andmeid, kui see kohustus on riiki sisenemise tingimus, biomeetriliste andmete esitamata jätmise tagajärgedest, sellest, et neil ei ole võimalik kontrollida lubatud viibimisaja järelejäänud kestust automaatselt, ja võimalusest kasutada lühiajalise viibimise kalkulaatorit, mis on kättesaadav komisjoni veebisaidil.

(15)

Selleks et kajastada EESi järkjärgulist töölerakendamist, peaks komisjon vaatama EESi veebisaidil esitatud andmed korrapäraselt läbi ja neid vajaduse korral kohandama.

(16)

Komisjon peaks, kaasates Euroopa Andmekaitseinspektori, kohandama oma vastavalt määruse (EL) 2017/2226 artiklile 51 välja töötatud teabematerjale, et korraldada EESi järkjärgulise töölerakendamisega kaasnev teavituskampaania.

(17)

EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal ei ole kolmandate riikide kodanikel võimalik oma lubatud viibimisaja täpset kestust määruse (EL) 2017/2226 artikli 13 lõikes 1 osutatud veebiteenuse abil elektrooniliselt kontrollida.

(18)

Käesolev määrus ei mõjuta lennuettevõtjate, mereveoettevõtjate ja reisijaterühmi bussiga vedavate rahvusvaheliste vedajate kohustusi, mis on sätestatud konventsioonis, millega rakendatakse 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingut Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta (7) (edaspidi „Schengeni lepingu rakendamise konventsioon“) artikli 26 lõikes 1 ja nõukogu direktiivis 2001/51/EÜ (8). Sellega seoses peaksid vedajad kontrollima reisidokumentidesse löödud templeid. Selleks et piiripunktides EESi diferentseeritud kohaldamist puudutav teabevahetus vedajatega oleks tulemuslik ja tooks lõppkokkuvõttes kasu reisijatele, on äärmiselt oluline, et liikmesriigid jagaksid läbipaistvat teavet EESi kasutuselevõtmise kohta oma piiripunktides.

(19)

Määruse (EL) 2017/2226 artiklis 22 ja määruse (EL) 2016/399 artiklis 12a on sätestatud EESi töölerakendamise üleminekuperiood ja üleminekumeetmed. Selleks et EESi saaks rakendada tööle järk-järgult, on nendest artiklitest vaja teha erand, et tagada üleminekuperioodi ja üleminekumeetmete kohaldamine alles pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu. Kõnealuse erandi kohaldamine peaks lõppema viis aastat ja 180 päeva pärast EESi töölerakendamise kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1.

(20)

Tagamaks, et riiklikud asutused ja liidu asutused ei tee oma ülesannete täitmisel otsuseid üksnes EESis registreeritud andmete põhjal, peaksid nad võtma arvesse, et EESis registreeritud isiklikud toimikud võivad sisaldada mittetäielikke andmekogumeid. Kõnealuse erandi kohaldamine peaks lõppema viis aastat ja 180 päeva pärast EESi töölerakendamise kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1, et võtta arvesse kõnealuse määruse artikli 34 lõikes 3 sätestatud viieaastast säilitamistähtaega selliste andmekogumite puhul, mille kohta ei ole sisestatud lahkumiskannet. EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise andmeid ei tohiks kasutada automaatseks aruandluseks ega automaatseteks menetlusteks, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1240 (9) loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemis (ETIAS) tehtavaks automaatseks päringuks.

(21)

Liikmesriigid peaksid määruse (EL) 2017/2226 andmete muutmist ja ennetähtaegset kustutamist käsitlevate sätete järgimise tagamisel täiendama mittetäielikke andmeid ulatuses, mida võimaldab EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud andmekogumite piiratud kättesaadavus.

(22)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1896 (10) asutatud Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ei tohiks EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal pääseda juurde EESis registreeritud andmetele riskianalüüside ja haavatavuse hindamiste tegemiseks, sest andmed ei ole täielikud ning see võib viia eksitavate riskianalüüside ja haavatavuse hindamiste tulemusteni.

(23)

Selleks et tagada välispiiride tulemuslik haldamine EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal, tuleks kohaldada järgmisi norme. Piiripunktides, kus EESi ei rakendata, tuleks teha kontrolle piiril kooskõlas määrusega (EL) 2016/399, nagu seda kohaldatakse päev enne EESi töölerakendamise kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1. Piiripunktides, kus EESi rakendatakse, tuleks teha kontrolle piiril kooskõlas määrustega (EL) 2017/2226 ja (EL) 2016/399 ning konkreetsete eranditega kõnealustest määrustest, mis on sätestatud käesolevas määruses ja mida kohaldatakse, kui tegemist on isikusamasuse kontrolliga piiripunktides, kus EESi rakendatakse ilma biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonideta, et võimaldada EESi järkjärgulist töölerakendamist. Niisuguste kontrollide piiril tegemine ei tohiks piirata viisaomanike isikusamasuse kontrollimist sõrmejälgede alusel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 767/2008 (11).

(24)

Selleks et võimaldada tehnilist ja organisatsioonilist korda igas liikmesriigis EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal tulemuslikult kohandada ning tegeleda EESi kesksüsteemi, riiklike süsteemide või sidetaristu rikete juhtumitega, mis märkimisväärselt häirivad EESi rakendamist, või tegeleda erandlike asjaoludega, mis põhjustavad nii intensiivset liiklust, et ooteaeg piiripunktides muutub ülemäära pikaks, peaks kõikidel liikmesriikidel sõltumata sellest, kas nad hakkavad EESi kasutama täielikult või järk-järgult, olema EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal võimalus EESi rakendamine teatavates piiripunktides täielikult või osaliselt peatada. Liikmesriigid peaksid seda võimalust kasutama ainult juhul, kui selline peatamine on rangelt vajalik, ja võimalikult lühikeseks ajaks. Osalise peatamise korral tuleks peatada biomeetriliste andmete registreerimine EESis. Täieliku peatamise korral ei tohiks EESis andmeid üldse registreerida. Selline peatamine ei tohiks mõjutada EESi järkjärgulise töölerakendamise ajakavaga seotud kohustusi, kuid see võib ajutiselt mõjutada registreerimiskünniseid.

(25)

Selleks et maandada täiendavaid riske, mis on seotud EESi kasutuselevõtuga koos biomeetriliste andmete töötlemise funktsioonidega, peaks kõikidel liikmesriikidel olema võimalus peatada biomeetriliste andmete registreerimine EESis pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu erandlikel asjaoludel, mis põhjustavad nii intensiivset liiklust, et ooteaeg piiripunktides muutub ülemäära pikaks. Selline peatamine peaks olema võimalik pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu piiratud ajavahemikuks, milleks on 90 päeva. Seda ajavahemikku tuleks automaatselt pikendada 60 päeva võrra, kui EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal EESis registreeritud isiklikest toimikutest vähem kui 80 % sisaldab biomeetrilisi andmeid.

(26)

eu-LISA peaks esitama EESi kasutamise statistika kohta aruandeid, mille eesmärk peaks olema hinnata EESi toimivust ja seda, kas liikmesriigid järgivad eu-LISA kõrgetasemelist kasutuselevõtukava ja riiklikke kasutuselevõtukavu, teha kindlaks parandamist vajavad valdkonnad, seirata vastavust käesoleva määruse EESi järkjärgulise töölerakendamise nõuetele ning toetada EESi edasise arendamise ja optimeerimisega seotud otsuste tegemist. Lisaks peab eu-LISA kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 63 lõikega 4 avaldama statistilisi andmeid EESi kasutamise kohta selle järkjärgulise töölerakendamise ajal. Ühtlasi peaks eu-LISA andma jätkuvalt korrapäraselt aru eu-LISA haldusnõukogule. eu-LISA programmi nõukogu peaks seirama EESi järkjärgulist töölerakendamist.

(27)

eu-LISA kõrgetasemelise kasutuselevõtukava ja riiklike kasutuselevõtukavadega seotud ettevalmistustöid tuleks alustada alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast. eu-LISA kõrgetasemelises kasutuselevõtukavas ja riiklikes kasutuselevõtukavades tuleks võtta arvesse EESi töölerakendamise kuupäeva, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1. Kõik kõnealuses artiklis loetletud tingimused peavad olema täidetud õigeaegselt, et komisjon saaks võtta vastu otsuse, millega määratakse kindlaks EESi töölerakendamise kuupäev enne kõnealuse ettevalmistava töö algust, võttes arvesse ka koostalitlusvõime tegevuskava, mille nõukogu kiitis heaks 5. märtsil 2025. aastal. Eelkõige peab komisjon saama õigeaegselt kõik kõnealuse määruse artikli 66 lõike 1 punkti c kohased teated. EESi järkjärguline töölerakendamine peaks algama ning käesolevas määruses sätestatud erandeid tuleks kohaldada alates EESi töölerakendamise kuupäevast, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1. Kuna käesoleva määrusega sätestatakse ajutised erandid, peaks selle kohaldamine lõppema 180 päeva pärast nimetatud kuupäeva. Sätteid, millega nähakse ette erandid määruses (EL) 2017/2226 sätestatud üleminekuperioodi ja -meetmete kohaldamisest, juurdepääsust EESi andmetele, reisidokumentidesse löödud templite kontrollimisest vedajate poolt ning EESi peatamise sätetest, tuleks pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu siiski piiratud aja jooksul edasi kohaldada.

(28)

Kuna käesoleva määruse eesmärki kehtestada normid EESi järkjärguliseks töölerakendamiseks ja erandite tegemiseks määrustest (EL) 2017/2226 ja (EL) 2016/399 ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(29)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis’l, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 4 kohaselt kuue kuu jooksul pärast nõukogu otsuse tegemist käesoleva määruse üle, kas ta rakendab seda oma õiguses.

(30)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (12); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(31)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (13) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (14) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(32)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (15) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (16) artikliga 3.

(33)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (17) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (18) artikliga 3.

(34)

Küprose puhul kujutavad käesoleva määruse VISi käsitlevad sätted endast Schengeni acquis’l põhinevaid või muul viisil sellega seotud sätteid 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses. EESi rakendamiseks on vaja anda VISile passiivne juurdepääs. Kuna EESi peavad rakendama ainult need liikmesriigid, kes täidavad EESi töölerakendamise alguses VISiga seotud tingimusi, ei hakka Küpros EESi rakendama kohe selle töölerakendamise algusest. Küpros ühendatakse EESiga niipea, kui määruses (EL) 2017/2226 osutatud menetluse tingimused on täidetud.

(35)

Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1725 (19) artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 10. märtsil 2025.

(36)

Käesoleva määrusega kehtestatakse EESile juurdepääsu ranged normid ning selliseks juurdepääsuks vajalikud kaitsemeetmed EESi järkjärgulise töölerakendamise ajal ja kindlaksmääratud ajavahemikuks pärast EESi järkjärgulise töölerakendamise lõppu. Sellega säilitatakse ka üksikisikute õigused pääseda ligi oma andmetele, neid parandada, täiendada ja kustutada, nende õigus õiguskaitsevahendile, eelkõige õigus pöörduda kohtusse, ning avalike sõltumatute asutuste poolne järelevalve EESi andmete töötlemise üle. Käesolevas määruses võetakse seega arvesse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, eelkõige õigust inimväärikusele, orjapidamise ja sunniviisilise töö keeldu, õigust vabadusele ja turvalisusele, era- ja perekonnaelu austamist, isikuandmete kaitset, diskrimineerimiskeeldu, lapse õigusi, eakate õigusi, puuetega inimeste integreerimist ühiskonda ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning õiglasele kohtulikule arutamisele.

(37)

Käesoleva määruse kohaldamine ei piira kohustusi, mis tulenevad 28. juuli 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsioonist, mida on täiendatud 31. jaanuari 1967. aasta New Yorgi protokolliga,

1)

„EESi järkjärguline töölerakendamine“ – 180 päeva pikkune ajavahemik alates EESi töölerakendamise kuupäevast, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1;

2)

„riiklikud asutused“ – määruse (EL) 2017/2226 artiklis 9 osutatud asutused;

3)

„piiriületuste hinnanguline arv“ – liikmesriigi hinnang määruse (EL) 2017/2226 artikli 2 lõigetes 1 ja 2 osutatud kolmandate riikide kodanike piiriületuste arvu kohta selles liikmesriigis; hinnang põhineb määruse (EL) 2017/2226 artiklis 4 osutatud piire ületades kõnealusesse liikmesriiki lühiajalise viibimise eesmärgil reisivate kolmandate riikide kodanike piiriületuste aasta keskmisel, mis on arvutatud kahe eelneva kalendriaasta kohta alates EESi töölerakendamise kuupäevast, mille komisjon otsustab kooskõlas määruse (EL) 2017/2226 artikli 66 lõikega 1.