This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Schengeni lepingu allkirjastamisega leppisid Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Luksemburg ja Madalmaad kokku kontrolli järkjärgulises kaotamises oma sisepiiridel. Schengeni lepingu rakendamise konventsioon täiendab lepingut, sätestades korra ja kaitsemeetmed sisepiirikontrollita ala loomiseks. Konventsiooni allkirjastasid samad viis Euroopa Liidu liikmesriiki ja see jõustus 1995. aastal. Leping ja konventsioon ning nendega seotud lepingud ja eeskirjad moodustavad Schengeni õigustiku, mis integreeriti 1999. aastal Euroopa Liidu raamistikku ja millest said seega ELi õigusaktid. Lissaboni lepinguga loodi „sisepiirideta ala (…), kus on tagatud isikute vaba liikumine“ ELi eesmärgina.
Praegu kuulub Schengeni ala koosseisu 30 Euroopa riiki, sealhulgas 26 ELi 27 liikmesriigist ning neli Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riiki: Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.
Küpros nõustus Schengeni õigustikuga osana ELiga ühinemise protsessist ja on Schengeni riik. See tähendab, et ta osaleb tihedamas koostöös Schengeni raames. Euroopa Liidu Nõukogu ei ole siiski veel kaotanud piirikontrolli Küprosega ja selle täielik integreerimine on praegu käimas.
Seevastu Iirimaal on Schengeni protokolli kohaselt erandkorras lubatud Schengeni eeskirju mitte kohaldada. Seetõttu säilitab ta oma viisa- ja piiripoliitika. Võttes aga arvesse Schengeni koostöö eeliseid, on Iirimaa taotlenud osalemist teatavates Schengeni valdkondades, sealhulgas Schengeni infosüsteemis ning õigus- ja politseikoostöös.
ELi laienemisprotsessi osana peavad ELi kandidaatriigid võtma vastu Schengeni juhtimissüsteemi. See nõuab riiklike eeskirjade vastavusse viimist kõigi Schengeni nõuetega ja tugevate riiklike süsteemide loomist nende tõhusaks kohaldamiseks.
Kui riik ühineb ELiga, saab temast Schengeni riik. Kõik Schengeni eeskirjad on ühinemisel siduvad, kuigi mõned neist jõustuvad hiljem. Need hõlmavad täielikku juurdepääsu kõigile infosüsteemidele, õigust väljastada Schengeni viisasid ja kontrolli kaotamist sisepiiridel. Selleks et kohaldada kõiki eeskirju, mille viimaseks verstapostiks on piirikontrolli kaotamine sisepiiridel, peab uus Schengeni riik läbima hindamisprotsessi. Seda protsessi koordineerib Euroopa Komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega Schengeni hindamismehhanismi raames.
Kui hindamine kinnitab, et Schengeni riik on valmis Schengeni alaga täielikult ühinema ja kaotama kontrolli sisepiiridel, peab nõukogu tegema otsuse selle viimase sammu lubamiseks.