Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Schengeni hindamine ja järelevalve

KOKKUVÕTE:

määrus (EL) 2022/922, millega kehtestatakse ja rakendatakse hindamis- ja järelevalvemehhanismi Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks

MIS ON MÄÄRUSE EESMÄRK?

Määrusega kehtestatakse hindamis- ja järelevalvemehhanism, millega tagatakse, et Schengeni ala riigid kohaldavad Schengeni acquis’d tõhusalt, säilitades Schengeni ala nõuetekohase toimimise. Selle eesmärk on:

Kõik liikmesriigid osalevad teataval määral sisepiirikontrollita alal. Praegu kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult 23 liikmesriiki ning neli Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riiki (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits), kes on Schengeni lepinguga ühinenud riigid. Bulgaaria, Küpros ja Rumeenia on vastavalt oma vastavatele ühinemisaktidele peagi Schengeni ala osa. Alates kohaldatakse Schengeni acquis’d Horvaatia suhtes täies ulatuses (nõukogu otsus (EL) 2022/2451). Iirimaa ei kuulu Schengeni alasse, kuigi ta osaleb acquis’ nendes osades, mis on seotud politsei- ja õigusalase koostööga, sealhulgas Schengeni infosüsteemiga.

PÕHIPUNKTID

Koostöö

Liikmesriigid, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon peavad tegema igakülgset koostööd, et tagada määruse tõhus rakendamine ja teavitada Euroopa Parlamenti täielikult olulistest arengutest. Partnerlusel põhinev olemus ja liikmesriikide aktiivne osalemine on Schengeni hindamise mõned põhijooned.

Hindamised ja järelevalve

Hindamised, millest mõned võidakse läbi viia lühikese etteteatamisajaga, võivad olla:

  • esmakordsed;
  • perioodilised;
  • etteteatamata:
    • et hinnata, kuidas kohaldatakse Schengeni acquis’d sisepiiridel;
    • pärast süsteemseid probleeme, millel võib olla märkimisväärne negatiivne mõju piirkonnale, sealhulgas ohud avalikule korrale või sisejulgeolekule;
    • kui liikmesriik võib oma kohustusi tõsiselt eirata või kui põhiõigusi võidakse tõsiselt rikkuda;
  • temaatiline, hinnates seadusandlike muudatuste või uute poliitikate rakendamist.

Järelevalve hõlmab järgnevat:

  • liikmesriikide esitatud tegevuskavade ja jätkuaruannete läbivaatamine;
  • korduskontrollkäigud, ja
  • kinnitavad kontrollkäigud.

Hindamine ja järelevalve toimub peamiselt kontrollkäikude ja küsimustike ning erandjuhul muude kaugmeetodite abil.

Koostöö ELi organite ja asutustega

Komisjon teeb koostööd ELi organite ja asutustega, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (Frontex), Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametiga (Europol), Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametiga (eu-LISA) ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga (FRA).

Komisjon võib paluda ELi asutustel esitada statistilisi andmeid või riskianalüüse, et olla teadlikumad võimalikest tulevastest ohtudest ja tagada ELi sisejulgeolek määruse (EL) 2019/1896 tähenduses.

Koostöö Frontexi ja Europoliga

Frontex esitab iga-aastase riskianalüüsi, mis hõlmab integreeritud piirihalduse asjakohaseid aspekte, et aidata kaasa iga-aastasele hindamisprogrammile, sealhulgas järgmise aasta etteteatamata hindamistele, koos soovitustega järgmise kohta:

  • konkreetseid välispiiri lõigud;
  • konkreetseid piiripunktid;
  • konkreetsed kohad, et hinnata vastavust direktiivile 2008/115/EÜ ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmise kohta (vt kokkuvõte).

Europol pakub eksperditeadmisi, analüüse, aruandeid ja muud teavet.

Hindamisprogrammid

Pärast konsulteerimist ELi asutustega ning riskianalüüsidele ja muule teabele tuginedes loob komisjon

  • seitsmeaastane mitmeaastane hindamisprogrammi, mille jooksul iga liikmesriik läbib ühe korrapärase hindamise ning vajaduse korral temaatilised ja etteteatamata hindamised;
  • iga-aastase hindamisprogrammi.

Hindamismeeskonnad

Hindamisi viivad läbi väikesed rühmad, kuhu kuuluvad liikmesriikide eksperdid, komisjoni esindajad ning ELi organite ja asutuste vaatlejad.

Kõik meeskonnaliikmed ja vaatlejad peavad olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud, omades tugevaid teoreetilisi teadmisi ja kogemusi hindamise ja järelevalvega hõlmatud valdkondades ning põhjalikud teadmised hindamispõhimõtetest, menetlustest ja meetoditest.

Aruanded ja järelmeetmed

Hindamisaruandes analüüsitakse kvalitatiivseid, kvantitatiivseid, tegevuslikke, halduslikke ja korralduslikke aspekte. Tulemustele antakse üks järgmistest hinnangutest:

  • parim tava,
  • vajab täiustamist või
  • nõuetele mittevastav.

Reeglina edastab komisjon aruande ja soovitused nelja nädala jooksul liikmesriigile, kellel on seejärel kaks nädalat aega märkuste esitamiseks. Seejärel võtab ta selle nelja kuu jooksul rakendusaktiga vastu.

Hinnatav liikmesriik peab:

  • esitama kahe kuu jooksul pärast aruande vastuvõtmist tegevuskava kõigi soovituste rakendamiseks;
  • esitama nõukogule ja komisjonile iga kuue kuu järel aruande edusammude kohta.

Tõsised puudused

Liikmesriike teavitatakse tõsise puuduse tuvastamisest ja hinnatav liikmesriik peab viivitamata võtma parandusmeetmeid. Nõukogu võtab vastu soovitused ja hinnatud liikmesriigid peavad esitama tegevuskava ühe kuu jooksul.

Edusammude kontrollimiseks korraldab komisjon 180 päeva jooksul pärast hindamist ja kontrollkäigu, enne kui tegevuskava saab lõpetada.

Aruandlus Euroopa Parlamendile ja nõukogule

Komisjon esitab parlamendile ja nõukogule igal aastal põhjaliku aruande eelmisel aastal tehtud hindamiste kohta, sealhulgas hindamiste järeldused, liikmesriikide võetud parandusmeetmed ja parimad tavad.

Üleminekukorraldused

Uue määrusega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (varasem määrus).

  • Esimesed uue määruse kohased hindamisprogrammid tuleb koostada ja need peavad algama .
  • Esimeses mitmeaastases hindamisprogrammis tuleb arvesse võtta varasema määruse teise mitmeaastase programmi raames tehtud hindamisi, mis koostatakse selle programmi jätkuna.
  • Enne läbiviidud hindamisi käsitlevad aruanded ja soovitused tuleb vastu võtta vastavalt vanale määrusele ning järelmeetmeid tuleb võtta ja jälgimine teha uue määruse alusel.

MIS AJAST MÄÄRUST KOHALDATAKSE?

Seda kohaldatakse alates .

TAUST

Lisateave

PÕHIDOKUMENT

Nõukogu määrus (EL) 2022/922, mis käsitleb Schengeni acquis’ kohaldamise kontrollimiseks hindamis- ja järelevalvemehhanismi kehtestamist ja toimimist ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1053/2013 (ELT L 160, , lk 1–27)

Viimati muudetud

Top