Piirikontroll

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 kohaselt peab Euroopa Liit (EL) töötama välja poliitika, mis käsitleb isikute kontrollimist piiril ja välispiiride tõhusat jälgimist, isikutele kontrolli puudumist sisepiiridel ning välispiiride integreeritud piirihaldussüsteemi järkjärgulist kasutuselevõttu.

25 ELi liikmesriiki on sisepiirideta Schengeni ala liikmed. See piirkond hõlmab ka Islandit, Liechtensteini, Norrat ja Šveitsi. Nende riikide vahel puudub kontroll sisepiiridel.

Üheskoos on nende riikide eesmärk parandada julgeolekut, kohaldades oma välispiiridel tõhusat kontrolli, võimaldades samal ajal ELi sisenemise õigusega inimestel sujuvalt piiri ületada.

Küpros on Schengeni riik, mis tähendab, et riik osaleb Schengeni tihedamas koostöös. Piirikontrolli Küprosega ei ole siiski veel kaotatud, kuna selle täielik integreerimine Schengeni alaga on praegu käimas.

Iirimaa on vabastatud Schengeni eeskirjade kohaldamisest. Schengeni protokolli kohaselt on ta loobunud oma piiri- ja viisapoliitikast ning säilitab selle. Iirimaa on siiski otsustanud osaleda teatavates Schengeni valdkondades, nagu Schengeni infosüsteem (SIS) ning õigus- ja politseikoostöö. Euroopa integreeritud piirihaldus põhineb määrusel (EL) 2019/1896, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet. Liikmesriigid on vastu võtnud riiklikud strateegiad selle kontseptsiooni praktiliseks rakendamiseks. Üks selle põhikomponente on toetada liikmesriikide tõhusa piirikontrolli rakendamist ELi välispiiridel.

ELi piiride – nii sise- kui ka välispiiride – ületamise eeskirjad on sätestatud Schengeni piirieeskirjades (määrus (EL) 2016/399), milles on määratletud ka selle valdkonnaga seotud põhimõisted, sealhulgas piirikontroll, kontroll piiril ning patrull- ja vaatlustegevus.

Välispiiride ületamisel kontrollitakse kolmandate riikide kodanikke põhjalikult vastavalt riiki sisenemise tingimustele, sealhulgas tehakse süstemaatilisi päringuid asjakohastes andmebaasides, nagu Schengeni infosüsteem (SIS), ja viisainfosüsteemis, kui isikule kehtib viisanõue. ELi kodanike suhtes kohaldatakse SISis piirikontrolli ka julgeolekukaalutlustel. Määrusega (EL) 2017/2226, mis käsitleb arukaid piire, võeti kasutusele automaatne keskne elektrooniline riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem (EES) ELi välispiire lühiajaliselt ületavate kolmandate riikide kodanike jaoks. Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemis registreeritakse isiku nimi, reisidokumendi liik, biomeetrilised andmed (sõrmejäljed ja salvestatud näokujutised) ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise kuupäev ja koht ning neid säilitatakse, austades täielikult põhiõigusi ja andmekaitset. Selles registreeritakse ka sisenemiskeelud ja luuakse hoiatusteated Schengeni riikidele, kui lubatud viibimisaeg on lõppenud.

EL on loonud automaatse IT-süsteemi nimega Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), mille eesmärk on teha enne reisi kindlaks julgeoleku-, ebaseadusliku rände ja epideemiaohud, mida kujutavad endast viisanõudest vabastatud külastajad, kes reisivad Schengeni riikidesse lühiajaliseks viibimiseks enne oma reisi. Samal ajal hõlbustab ETIAS piiriületust valdava enamiku reisijate jaoks, kes sellist ohtu ei kujuta. ETIASe jõustumisel võivad reisiluba taotleda üle 60 riigi kodanikud.

ELi liikmesriikide vaheline operatiivkoostöö ELi piiride integreeritud haldamise tagamiseks toimub Euroopa piiri- ja rannikuvalves (mis hõlmab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit (Frontex) ja liikmesriikide piirihaldusasutusi).

Schengeni viisa on kolmandate riikide kodanike sisenemisluba Schengeni alale sisenemiseks ja seal lühiajaliseks viibimiseks kuni 90 päeva mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

ELi piiripoliitika on Schengeni eeskirjade osa ning seda kohaldatakse vastavalt protokollile nr 19 26 liikmesriigi ja nelja Schengeni lepinguga ühinenud riigi (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits) suhtes. Nagu eespool mainitud, on Iirimaal Schengeni protokolli alusel loobumisvõimalus ning ta säilitab oma viisa- ja piiripoliitika.