ELiga ühinemise protsess

Riikide ühinemist Euroopa Liiduga (EL) reguleerib Euroopa Liidu lepingu artikkel 49. Riik, kes soovib ühineda ELiga:

• peab olema Euroopa riik;
• peab austama ELi liikmesriikide ühiseid väärtusi ja kohustuma neid edendama – need väärtused on inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, sealhulgas vähemustesse kuuluvate isikute õiguste austamine (Euroopa Liidu lepingu artikkel 2.

Euroopa Ülemkogu kuulutab riigi kandidaatriigiks Euroopa Komisjoni arvamuse põhjal, mille komisjon koostab pärast selle riigi ELi liikmeks kandideerimist. Kandidaatriigi staatus ei anna riigile automaatselt õigust ELiga ühineda.

Ühinemisprotsessi käigus näitab kandidaatriik oma vastavust ühinemise (Kopenhaageni) kriteeriumidele ning valmisolekut ELi liikmesusega kaasnevate õiguste kasutamiseks ja kohustuste täitmiseks.

Olenevalt konkreetsest olukorrast peab kandidaatriik läbi viima põhjalikud reformid, näiteks parandades oma taristut ja haldussuutlikkust uute õigusaktide rakendamiseks kooskõlas ELi seadustiku ja standarditega (nn acquis). Selleks, et kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid vastaksid liikmesuse tingimustele, on vaja panna suurt rõhku olulistele reformidele seoses õigusriigi, majanduse ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse toimimisega. Kogu ühinemisprotsessi vältel kontrollib komisjon kandidaatriigi ja potentsiaalsete kandidaatide reforme ning osutab rahalist ja tehnilist abi, aidates valmistuda ELiga ühinemiseks.