Kvalifitseeritud häälteenamus ja seadusandlik tavamenetlus

PÕHIPUNKTID

Uued poliitikavaldkonnad, mille puhul kehtib kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise nõue

Nüüd on kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine nõukogus kõige levinum hääletamise vorm, mida kasutatakse enamiku otsuste tegemisel. Lissaboni lepinguga asendatakse ühehäälsus kvalifitseeritud häälteenamusega mitmes uues valdkonnas, nagu:

• välispiiride kontrollimise, varjupaiga ja sisserändega seotud meetmed;
• õigusalane koostöö tsiviilasjades ja ühtlustamine kriminaalõiguse valdkonnas, näiteks kriminaalkuritegude ja karistuste määratlemisel eriti raskete kuritegude puhul (nt terrorism, inimkaubandus, naiste ja laste seksuaalne ärakasutamine, uimastikaubandus, rahapesu);
• politseikoostöö;
• Euroopa intellektuaalomandi õiguste kehtestamine, et tagada kogu ELis intellektuaalomandi õiguste ühesugune kaitse;
• Euroopa teadusruum ja ELi kosmosepoliitika;
• energiavarustusele;
• humanitaarabi;
• spordi ja kultuuri edendamise meetmed;
• ELi kaubanduspoliitika teatavad aspektid (audiovisuaal- ja kultuuriteenuste ning sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuste valdkonnas ja sise-eeskirjade vastuvõtmisel).

Ühehäälsuse nõue jääb üldreegliks tundlikes valdkondades, nagu:

• ELi mitmeaastase finantsraamistiku vastuvõtmine;
• maksualane ühtlustamine (otsesed maksud);
• sotsiaalkindlustus ja sotsiaalkaitse;
• perekonnaõiguse piiriülesed küsimused;
• ühine välis- ja julgeolekupoliitika.

Lisaks tuleb uute riikide ühinemiseks ELiga ja aluslepingute läbivaatamiseks saavutada kokkulepe kõigi ELi riikidega.

Seadusandliku tavamenetluse laialdasem kasutamine

Lissaboni lepinguga lisatakse seadusandliku tavamenetluse (varem kaasotsustamismenetlus) kohaldamisalasse 40 õiguslikku alust (poliitikavaldkonda, mille alused on sätestatud aluslepingu artiklites), eriti vabaduse, julgeoleku ja justiitsküsimustes ning põllumajanduse valdkonnas. Seda menetlust kohaldatakse nüüd enamikus küsimustes, mida nõukogu otsustab kvalifitseeritud enamusega.

Muudatused

Kvalifitseeritud häälteenamuse kohaldamisala osas on tehtud mõningaid muudatusi, mis on seotud eelkõige õigusalase koostööga kriminaalasjades (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 82 ja 83) ning võõrtöötajate sotsiaalkaitsega (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 48).

Nende valdkondade kohta sätestati Lissaboni lepinguga peatamisklauslid, mille kohaselt võib seadusandlikust tavamenetlusest kõrvale kalduda, kui liikmesriik leiab, et vastuvõetava õigusaktiga ohustatakse tema sotsiaalkindlustus- või kriminaalõigussüsteemi aluspõhimõtteid.

Samuti sätestati Lissaboni lepinguga üleminekuklauslid, mille kohaselt asendatakse ühehäälsus teatud valdkonda reguleeriva õigusakti vastuvõtmisel kvalifitseeritud häälteenamusega.