Kaubanduspoliitika EL

ELi ühine kaubanduspoliitika mängib võtmerolli ELi suhetes ülejäänud maailmaga (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 207) ning kuulub ELi ainupädevusse (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 3). Lissaboni lepinguga laiendati see pädevus välismaistele otseinvesteeringutele ning Euroopa Parlamendist tehti nõukogu kaasseadusandja kaubandusküsimustes.

Euroopa Komisjon tegeleb kõigi ELi riikide nimel kaubandusküsimustega, näiteks peab kolmandate riikidega läbirääkimisi kaubanduslepingute üle. Sellised lepingud sõlmitakse kvalifitseeritud häälteenamusega, välja arvatud teenuskaubandust, intellektuaalomandit, välismaiseid otseinvesteeringuid, audiovisuaal- ja kultuuriteenuseid ning sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuteenuseid reguleerivad lepingud, mille puhul on vajalik nõukogu ühehäälne heakskiit.

EL on Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevliige. EL toetab kaubandus- ja tollitõkete kaotamist. Oma turgude kaitsmiseks on ELil hulk vahendeid, muu hulgas dumpingu- ja subsiidiumidevastased meetmed, kaubandustõkete määrus ja kaitsemeetmed.