Eelarve

Euroopa Liidu (EL) eelarve on peamiselt ette nähtud investeeringute tegemiseks. Seetõttu võetakse ELis aastaeelarved vastu pikaajaliste kulutuste kavade raames, mida nimetatakse mitmeaastasteks finantsraamistikeks ning mis kehtivad 5–7 aastat.

Praegune mitmeaastane finantsraamistik on vastu võetud aastateks 2021–2027. Selles määratakse iga kulukategooria ülempiir, mida tuleb aastaeelarvete määramisel järgida, et katta kulutusi näiteks maapiirkondade arendamisele, taristutele, uurimis- ja arendustegevusele, keskkonnale, põllumajandusele ja kalandusele ning haldusele. 

Koostoimes taasterahastuga „NextGenerationEU“ aitab eelarve ELi majandustel COVID-19 kriisist taastuda.

Eelarve maht vastab ligikaudu 1 %-le ELi liikmesriikide igal aastal loodud väärtustest.

Ligikaudu 75 % eelarveliste vahendite kulutustest haldavad liikmesriigid ja Euroopa Komisjon. Ülejäänut haldab otse Euroopa Komisjon ning selle asutused ja delegatsioonid (ligi 18 %) ning muud rahvusvahelised organisatsioonid, riiklikud asutused ja kolmandad riigid (ligi 8 %). 

Eelmise aasta eelarvevahendite kasutamist kontrollivad Euroopa Kontrollikoda ja Euroopa Parlament eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse kaudu.

ELi eelarvet rahastatakse mitmest tuluallikast, mida nimetatakse ELi „omavahenditeks“ (tollimaksud, proportsionaalne osa iga ELi liikmesriigi kogurahvatulust, osa liikmesriikides tarbimise pealt kogutavast käibemaksust ja alates 1. jaanuarist 2021 uus omavahend, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusel).